How are peatlands pictured in children’s books?
Piret Pungas-Kohv gives an overview of the image of peatlands in Estonian children’s literature, starting from Kreutzwald and ending with Kivirähk.

Peatlands as fixators of carbon
Jüri-Ott Salm and Ain Kull have examined how much carbon can peatlands fix and how much greenhouse gases are emitted in the course of peatland drainage.

What to do with drained peatlands?
Edgar Karofeld and Triin Triisberg-Uljas promote tidying up drained peatlands and find new uses for these abandoned areas.

Berry fields on milled peatlands
Taimi Paal suggests to use drained milled peatlands as berry fields: cranberries and lowbush blueberries flourish well on abandoned peatlands.

Berries of peatlands
Kai Kimmel gives an overview of the edible berries that grow in our peatlands, from cloudberries to crowberries.

Peat moss could be the national plant of Estonia
Marju Kõivupuu suggest to choose the peat moss to be the national plant of Estonia. Although a surprising choice at the first glance, Kõivupuu’s idea makes a lot of sense.

Estonian Nature enquires
Marika Kose tells about the activities of the Estonian Wetland Society.

Tiit Kändler’s essay: The strange inevitability of drylands

A location in Estonia: A hole in the bank of the Emajõgi River – the house of river straighteners
Juhani Püttsepp looks back at people whose job was to straighten the river, and the former captains of towboats, which were used to tow barges.

Interview: Estonia is a land of ten thousand peatlands
Toomas Kukk has interviewed Eerik Leibak, a researcher and protector of bogs and mires.

Practical tips: Habitats. How to take photos of habitats and choose them to illustrate a story
Urmas Tartes and Arne Ader teach to make difference between photos of landscapes and photos of habitats, using peatland habitats as examples.

Peatlands above the clouds
Jaanus Paal takes us to the Andes: there are peatlands in the area of alpine grasslands of Venezuela, Colombia and Ecuador.

Practical tips: The ABC of a peatland hike
Marko Kohv gives advice on how to choose the most functional and also safer route in different mire types.

Deceptive and enticing Will-o’-the-Wisps
Marju Kõivupuu describes a phenomenon which hasn’t been recorded nowadays, because people to not any more go to mires on dark autumn nights.

Coranus, habitants of boggy and sandy areas
Ave Liivamägi and Peeter Tarlap introduce a genus of assassin bugs, which are little known despite of their noteworthy appearance.

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduse oktoobrinumber: Läänemeres on peale vrakkide varjul elutähtsad merekooslused

Võrreldes maismaaelupaikadega on mere kohta teada võrdlemisi vähe. Suuresti on see seotud asjaoluga, et mereuuringud eeldavad erivahendeid, on kulukad ja keerulised. Ajapikku on tehnoloogiline areng seda valdkonda edasi viinud. Nõnda teame nüüdseks põhjakoosluste kohta tunduvalt rohkem. Ometi hõlmab see infopagas kõigest kolmandikku meie merealast. Ülevaate praegustest teadmistest, väärtuslikumatest mereelupaikadest, nende tähtsusest ja ohtudest annavad TÜ Eesti mereinstituudi teadlased. Muu hulgas selgub, miks Läänemeres elutsevat söödavat rannakarpi meil ei sööda, mis on Läänemere vihmametsad ning milliste salapäraste leidude otsa on mereteadlased uuringute käigus veel sattunud. Kõnealuse artikli ühelt autorilt uurime ka seda, miks Väikese väina tammi avad Läänemere kehva seisundit ei parandaks.

Mereteema jätkub tänavusele merekultuuriaastale väga kohases kirjutises: Toivo Meikar meenutab Eesti varasemaid tuntumaid navigatsioonimärke. Nimelt on lähimeresõitudel läbi aegade lähtutud rannal kasvavatest puudest, suurtest kividest jms, hiljem ka ehitistest, näiteks kirikutornidest. Mõistagi on kõne all Naissaare fenomen.

Puud ja metsad on ilmselgelt eestlaste rikkus. Et saada veelgi paremat puitu, on üksjagu metsamaid aegade jooksul kuivendatud. Teame hästi, et see soodustab puude kasvu. Paraku on märksa vähem välja selgitatud, mis toimub muude elustikurühmadega, näiteks kahepaiksete või epifüütidega. Looduskaitsebioloog Liina Remm on olukorda kirjeldanud ilmekalt ja radikaalselt: kuivendus on kui jaht mitmekidalise harpuuniga. Kuivendusjärgsete muutuste jadale antakse avalöök kraavide kaevamisega. Artikkel keskendubki sellele, mis seejärel juhtub, kuidas puidutootmise ja looduskaitse konflikti leevendada ning kas tekitatut on võimalik tagasi pöörata.

Kuivendusteemaga haakub tänavuse aasta mullaks valitud rabamuld. Sedasorti mulda leidub kõige enam madalikealadel Pärnu, Võrtsjärve, Alutaguse ja Peipsi kandis. Rabamulla iseärasustest ning ka soode taastamise vajalikkusest kirjutab Eesti tuntuim mullateadlane Raimo Kõlli.

Eesti maastikest ja metsadest toome oktoobrinumbris esile Pangodi varjulised metsarajad, sügava Väike-Palkna järve Eesti-Läti piiril ja hinnatud paopaiga Emajõe Suursoos. Meenutuseks rikkalikust seenehooajast õpetavad Urmas Tartes ja Arne Ader, kuidas teha häid seenefotosid, millest oleks abi ka liiki määrates. Metsaannid on kõne all veel teiseski kirjutises: anname nõu, mida teha pohladega.

Intervjuus geograaf Anto Aasaga selgub aga, kuidas on võimalik üle lugeda Peipsi ümbrusesse sattunud Läti turistid: piiriületust ju kirja ei panda ja majutuskohti nad enamasti ei kasuta. Võti peitub mobiilpositsioneerimises: sedalaadi uuringuid on eestlastest geograafid teinud innukalt ja edukalt, isegi olnud selles vallas maailmas esirinnas.

Eesti Looduse digiajakirja leiab meie e-poest.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Lugejamängu esimene auhinnasaaja on teada

Eesti Looduse lugejamängus ETV saates „Osoon“ selgus sel esmaspäeval esimese vooru auhinnasaaja. Plaatloodude küsimuse õigesti vastanute hulgas naeratas loosiõnn Margit Säärele, kellele saadame Varraku raamatu „Eesti lindude ränne” (autor Tarvo Valker).

Esmaspäevases saates andsime teada ka järgmise küsimuse, millele tuleb otsida vastus Eesti Looduse oktoobrinumbrist. Osooni saab järelvaadata ETV võrgupaigas. Vastust küsimusele ootame hiljemalt 4. novembril e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või Eesti Loodus, Veski 4, 51001 Tartu. Eesti Looduse lugejamängu kohta leiab infot ka meie veebilehelt.

Peatoimetaja Ulvar Käärt räägib neljapäeval Kuku raadios Horisondi sügisnumbrist (foto: Wikipedia)

Kuku tutvustab Horisonti

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tuleb sel nädalal ehk 13. oktoobril juttu ajakirja Horisont septembri-oktoobrinumbri olulisematest kirjutistest. Ülevaate annab peatoimetaja Ulvar Käärt, teda küsitleb Toomas Jüriado. „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt.

EESTI SÕNUMEID 

Keskkonnaameti regioonide piirid alates tänavu 1. oktoobrist

Keskkonnaamet koosneb nüüdsest kolmest regioonist

Alates 1. oktoobrist on keskkonnaamet tegutsenud uue juhtimismudeli järgi, vähendades regioonide arvu poole peale ehk kolmele. Ameti sõnul aitab see parandada töö kvaliteeti ning ühtlustada töökoormust üle Eesti.

Seega on keskkonnaametil nüüd Lääne, Lõuna ja Põhja regioon. Põhja regiooni kuuluvad Harju, Järva, Ida- ja Lääne-Viru maakond, Lõuna regiooni Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakond ning Lääne regiooni jäävad Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla ja Saare maakond. Seni oli keskkonnaameti kuut regiooni juhtinud neli juhti, kellest uute regioonide juhtidena jätkavad Jaak Jürgenson (Põhja), Ena Poltimäe (Lõuna) ja Sulev Vare (Lääne). Hiiu-Lääne-Saare regiooni senine juht Kaja Lotman asub tööle keskkonnaameti juhtkonna nõunikuna looduskaitse alal. Ka peadirektori asetäitjate arvu on vähendatud kolmelt kahele, et hoida kokku juhtimiskulusid.

Regioonidele eraldi keskusi ei määrata. Igasse maakonda jääb keskkonnaameti praegune kontor alles, seega spetsialistid jätkavad tööd oma tavapärastes kohtades. Osal töötajatel muutusid vaid otsesed juhid ja formaalne kuuluvus struktuuriüksusesse. Muudatustega välditakse struktuuriüksuste juhtide koondumist Tallinna ja töötajatele antakse võimalus valida endale sobiv tööpaik kodukoha lähedal, samuti arendatakse kaugtöövõimalusi.

Keskkonnaamet

Eesti asub ratifitseerima Pariisi kliimakokkulepet

Vabariigi Valitsus on kinnitanud Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Nüüd ootab see riigikogu kahte lugemist ning seejärel saab president Kersti Kaljulaid seaduse välja kuulutada. Siht on kokkulepe ratifitseerida hiljemalt novembris peetavaks rahvusvaheliseks kliimakonverentsiks.

Pariisi kokkuleppe sõlmisid möödunud aasta detsembris 195 riiki. See on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Kokkuleppe põhisiht on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu tunduvalt alla 2 °C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Muu hulgas kehtestatakse Pariisi kokkuleppega kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem; nähakse ette moodused, mis võimaldavad võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada. Samuti on kokkuleppes kirjas kliimamuutustega seotud rahastus ning kliimamuutustega kohanemise pikaajaline kava.

Selleks et kliimakokkulepe kehtima hakkaks, oli vaja, et selle ratifitseeriks vähemalt 55 riiki, kelle kasvuhoonegaaside heide hõlmab kokku vähemalt 55% ülemaailmsest heitest. Leppe on nüüdseks ratifitseerinud 76 riiki. Ühtlasi on selle ratifitseerinud Euroopa Liit, mis võimaldab ELil osaleda Pariisi kokkuleppe osaliste esimesel kohtumisel novembris Marrakechis. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heide hõlmab üleilmsest heitest 12,28%, Eesti osa on 0,06%.

Eesti peab Pariisi kokkuleppe ühist täitmist väga oluliseks. Meie õhutemperatuur on viimasel poolsajandil tõusnud ligi 2 ºC, mis on poole rohkem kui kogu maailmas keskmiselt. Suure tõenäosusega jätkub tõus sajandi lõpuni. See tähendab, et Eestis võib tulevikus nelja aastaaja asemel olla kolm: talv hääbub ja porine sügis vältab kevadeni. Sagenevad äärmuslikud ilmanähtused: põuad, üleujutused, tormid, mõnepäevased erakordsed külmad, mis on šokk elusloodusele. Ühtlasi tõuseb merevee tase ja suureneb sademete hulk, siia saabuvad uued võõrliigid ja taimekahjurid. Ent nende muutuste kõrval võib isegi suurem olla globaalsete sotsiaal-majanduslike ja rahvusvaheliste suhete muutuste mõju Eestile.

Ratifitseerimise edenemist saab jälgida ühinenud rahvaste portaalist. Rahvusvaheliste kliimakonverentside kohta saab lugeda keskkonnaministeeriumi veebilehelt.

Keskkonnaministeerium

Rohelise kontori tiitli sai mitut pealinna ametit ja muid väiksemaid organisatsioone mahutav hoone aadressil Paldiski mnt 48A (foto: tallinn.ee)

Rohelise kontori tiitli sai hoone Paldiski maanteel

Möödunud nädalal selgus tänavune parim Roheline Kontor: selle auhinna pälvis hoone Tallinnas Paldiski mnt 48A. Kontorihoones asuvad Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, munitsipaalpolitsei amet, energiaagentuur ja väiksemad sihtasutused. Ent Rohelise Kontori tunnistuse said ka JCDecaux, Raidla Ellexi advokaadibüroo, CWT Estonia, Tallinna linnavolikogu kantselei, Tallinna haridusamet, Nõmme linnosa valitsus ja Tallinna kesklinna valitsus.

Euroopa Rohelise Kontori süsteemi tunnistused antakse organisatsioonidele, kes on silma paistnud keskkonnateadlike lahendustega oma töökeskkonnas, kus panustatakse töötajate tervisesse ja vähendatakse kontorite keskkonnamõju, aidates organisatsioonidel seekaudu ka raha säästa. Mullu oli parim Roheline Kontor statistikaameti hoone.

SEIT

Foto: RMK

Soomaal on valminud ujuv puhkepaik

Eesti kunstiakadeemia (EKA) tudengid ehitasid Soomaale kolmest veepinnal ujuvast objektist koosneva peatus- ja puhkepaiga „Veetee”. Mõte sai alguse suvel Soomaal peetud rahvusvahelises suvekoolis. Selle käigus mõeldi välja ja ehitati valmis saunast, ujuvast lõkkeasemest ja varjualusest koosnev peatus- ja puhkepaik loodusmatkajatele ning kohalikele elanikele. Suvekooli juhatasid Soome arhitekt Sami Rintala, Serbia arhitekt Pavle Stamenovic ja Eesti arhitektuuribüroo b210.

EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praksi sõnul kaotas tehissaar selle käikulaskmisel ühe osa: saun murdus lahti ja uppus. Seevastu lõkkease ja varjualune ootavad huvilisi. Ühtlasi on see objekt nüüd matkaradade võrgustiku osana RMK hoole all, nagu ka mullu EKA tudengite eesvõttel Pähnile toodud metsaruuporid. Arhitekt Aet Aderi sõnul pakub „Veetee” Soomaa keskkonnas midagi, mida seal siiani pole olnud: avalikku sotsiaalset kohtumispaika vee peal.

RMK

Ööbikuoru uus vaatetorn Pesapuu (foto: Katre Palo)

Ööbikuorus on saanud valmis omalaadne vaatetorn

Sel esmaspäeval avati Rõuge Ööbikuorus Võrumaa kõrgeim ja kahtlemata silmapaistev vaatetorn Pesapuu. Samas tähistati ka suvel uue ilme saanud Ööbikuoru külastuskompleksi valmimist. Korrastatud külastuskompleksis on uued suunaviidad ja teabetahvlid, istumiskohad, ümbruskonna panoraamvaated, uus matkarajalõik, rauakaevu trepp ja Ööbikuoru värav. 10. oktoobril pidas Rõuge vald 25 aasta sünnipäeva ning kahe olulise projekti lõpetamisega tehti ilus sünnipäevakink valla rahvale, aga ka külalistele.

Vastse vaatetorni kõrgus on 30 meetrit ning välimuselt meenutab see kahe linnupesaga puud. Teose idee autor on arhitekt Karmo Tõra osaühingust ROK-Projekt. Vaatetorni ehitust ja külastuskompleksi korrastust rahastasid Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond, keskkonnainvesteeringute keskus ja Rõuge vald.

KIK

Foto: www.costfp1303.com

Rahvusvaheline uuring väärtustab ehitusmaterjalina Eesti puitu

Euroopa teadus- ja tehnoloogiavaldkonna koostöövõrgustiku COST FP1303 „Perfomance of Biobased Building Materials“ alamprojektis osaleb 28 Euroopa teadusasutust ja tööstusettevõtet, Eestist Tallinna tehnikaülikool ja Eesti maaülikool. Neli aastat vältava ühiskatsetuse käigus hinnatakse eri puiduliikide ja kuumtöödeldud puidu ning roostevabade ja tsingitud kruvide vastupidavust ilmastikuoludele. Oma katseks on TTÜ puidu- ja komposiitide uurimisrühm paigutanud ülikooli ühe õppehoone katusele kaks proovilauda. Neist ühel, nn rahvusvahelisel proovilaual, on katsetamiseks viimistlemata harilik kuusk ja harilik tamm ning kuumtöödeldud harilik kuusk. Teisel proovilaual aga Eestist pärit puit: puidukaitsevahendiga Impralit-KDS eri immutusastmega töödeldud harilik kuusk.

Projekti käigus koguneb teave selle kohta, mismoodi mõjutavad erisuguste geograafiliste asukohtade olud puidu ja kinnitusvahendite vastupidavust. Andmelogerid ja andurid panevad kirja info puidu niiskuse ja välistemperatuuri kohta. Kohalikud ilmajaamad üle Euroopa annavad teavet UV-kiirguse ning päikeseliste päevade ja sademete kohta. Kindla programmi alusel hinnatakse mädanike ja hallituste teket, lõhesid, kruvide korrosiooni, mõõdetakse värvuse muutusi kolorimeetriga jm.

TTÜ puidu- ja komposiitide uurimisrühma juhi professor Jaan Kersi sõnul on Eesti kliimaoludes kasvanud tugev ja vastupidav põhjamaine okaspuit väga hea nii puitehitiste konstruktsioonis kui ka viimistletud fassaadimaterjalina. Kahjuks kasutatakse seda ehituses ikka veel vähe. Loodetavasti hakatakse uuringutulemuste mõjul meie puitu kõrgemalt hindama. Uurimisrühma juht kinnitab, et kui puitu korralikult viimistleda ja ehituskonstruktsioonides õigesti kasutada, on see väga vastupidav ja kvaliteetne materjal, mille tarvitust elamuehituses ja avalike hoonete ehitusel peaks tulevikus kindlasti suurendama.

TTÜ

Põlula kalakasvatuse 9 grammi kaaluvad siiamaimud (foto: RMK)

Viide Eesti jõkke asustatakse siia ja lõhe noorkalu

Riigimetsa majandamise keskuse Põlula kalakasvatustalitus asustab oktoobris viide Eesti jõkke lõhe ja siia noorkalu. Plaani järgi lastakse Purtse jõkke sama- ja kahesuviseid ning Valgejõkke, Pühajõkke ja Loobu jõkke samasuviseid lõhe noorkalu. Samasuviste kalade keskmine kaal jääb vahemikku 4‒7 grammi, kahesuviste kaal on umbes 50 grammi. Kõik lõhed pärinevad Kunda jõe populatsioonist. Kokku asustatakse 5000 kahesuvist ja 85 000 samasuvist lõhet. Pärnu jõkke asustatakse 33 000 samasuvist siiamaimu, kes pärinevad sama jõe poolsiirdesiia populatsioonist.

Kõik asustatavad kahesuvised lõhed ja väiksem osa siigadest on märgistatud: nende isendite rasvauim on ära lõigatud. Sellisest või muust tundmatu märgistusega kalast tuleks anda teada e-posti teel margis@rmk.ee või telefonitsi 5621 2135.

kalastusinfo.ee

TASUB OSALEDA

Teemaõhtu mürgistest mikroplastidest

toimub täna kell 18.15‒20 Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses (Ehitajate tee 150). Kati Lind Tallinna tehnikaülikoolist räägib, mis on mikroplast, miks seda kasutatakse paljudes hügieeni- ja kosmeetikatoodetes ning millised on mõjud inimese tervisele ja keskkonnale. Kohapeal on võimalus ka näha merest välja korjatud mikroprügi. Üritus on tasuta, tulekust saab märku anda Facebooki kaudu või täites internetis registreerimisvormi.

Eesti Roheline Liikumine

Roheline nädal maaülikoolis

Eesti maaülikoolis on roheline nädal, mille raames juhitakse tähelepanu keskkonnahoidlikkusele ning selle võimalikkusele tööl ja koolis. Projektijuht Elen Peetsmanni sõnutsi on fookuses toit, jäätmed, rohealad ning inimeste üldisem käitumine selles vallas. Nädala jooksul saab metsamaja A-korpuse klaasauditooriumisse tuua kasutatud esemeid, et need reedel üle anda uuskasutuskeskusele. EMÜ linnakus on võimalus maitsta maaülikooli mahekeskuses kasvatatavaid maheõunu. Metsamajas tasub aga tutvuda mittetulundusühingu Eesti Pakendiringlus näitusega. Peale selle peetakse talguid ja seminare. Täna, 12. oktoobril kell 14‒16 on huvilised oodatud istutustalgutele: kogunetakse EMÜ spordihoone juures. Kell 16.30 algab metsamaja D-korpuse ruumis D239 seminar looduslähedasest haljastusest ja sügislilledest: kõnelevad Liina Jürisoo ja Mart Meriste. Neljapäeval, 13. oktoobril kell 18‒20.30 toimub Maie Kiisli juhatusel arutelu „Keskkonnasääst kõverpeeglis”, ühtlasi vaadatakse lühifilme. Üritus toimub maaülikooli peamaja aulas Kreutzwaldi 1a.

EMÜ

Ritsikas (foto: Veljo Runnel)

Loodusvaatluste seminarid Kuressaares ja Jõhvis

Tartu ülikooli loodusmuuseum kutsub täna huvilisi kell 12‒15 Kuressaarde keskkonnaameti saali (Tallinna 22) ja 18. oktoobril kell 13‒16 Jõhvi kontserdimajja Salva saali (Pargi 40), et tutvustada loodusvaatlusi kui üht õppemeetodit.

Kõne all on mitmesugused vaatlusportaalid ja tööriistad, näiteks loodusheli portaal, Eesti eluslooduse andmebaas, loodusvaatluste andmebaas LVA ning asjakohased mobiilirakendused. Muu hulgas räägitakse, milliseid abivahendeid ja eelteadmisi läheb vaja edukaks loodusvaatluseks, millised on looduse vaatlemise eetilised küljed ja kuidas neid õpilastele edasi anda. Praktilises rühmatöös saavad osalejad koostada oma loodusvaatluste programmi ning läbi mõelda, kuidas seda teostada. Seminari juhib Veljo Runnel.

Osaleda saab tasuta, kuid soovitatav on enne registreeruda. Kuressaare seminarist huvitunutel tuleb kirjutada e-posti aadressil maris.sepp@keskkonnaamet.ee või helistada telefonil 5304 7882. Jõhvi minejad andku märku e-posti teel loodusmuuseum@ut.ee või telefonitsi 737 6076. Seminaride kohta leiab teavet ka muuseumi võrgupaigast.

TÜ loodusmuuseum

Karula rahvspargi keskus (foto: Katre Palo)

Karulas räägitakse ajaloolisest maakasutusest

Reedel, 14. oktoobril peetakse Karula rahvuspargi keskuses (Ähijärve küla, Antsla vald) seminar, mille teema on ajalooline maakasutus. Huvilised saavad registreeruda veel tänase päeva jooksul e-posti teel liina.laanemets@keskkonnaamet.ee või telefonitsi 5698 7103.

Seminar annab ülevaate Karula piirkonnas viimastel aastatel tehtud uurimistöödest maastike muutuste, maakasutuse, asustuse ja kohapärimuse kohta. Pärast lõunat minnakse õppekäigule, mis eeldab liikumist oma või kaaskuulaja sõiduvahendiga. Osalus üritusel maksab 3 eurot (hõlmab lõunasööki ja kohvipausi). Kogunetakse 9.45 ning päev lõpeb umbes kell 16. Lisateavet saab keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialistilt Liina Laanemetsalt: liina.laanemets@keskkonnaamet.ee, 5698 7103.

Keskkonnaamet

Lennusadama viikinginäitus (foto: Eesti meremuuseum)

Merefoorumil tuleb juttu viikinginäituse sünniloost

Uue nädala teisipäeval, 18. oktoobril kell 18‒20 kõneleb Rootsi ajaloomuuseumi kuraator Gunnar Andersson näituse „Viikingid: elu legendide taga“ sünniloost. Saab teada, millised valikud ja otsused olid näituse koostamise taga, kuidas see loodi, mida põnevat jäi veel näitamata ja mida uut on viikingiajast teada saadud. Merefoorum on inglise keeles ja tasuta. Kogunetakse lennusadama kassa juures. Registreeruda saab meremuuseumi võrgupaigas.

Eesti meremuuseum

Taimekaitsekonverentsil räägitakse ka mesilastest ja metsakahjustajatest

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut ning Eesti taimekaitse selts kutsuvad konverentsile „Eesti taimekaitse 95“.Konverents algab neljapäeval, 20. oktoobril kell 10 Eesti maaülikooli peahoone aulas Kreutzwaldi 1A. Teadlased räägivad taimekaitseuuringutest, pestitsiidide mõjust mesilastele, toiduohutusest, pritsimisest taimekaitsel, vahekultuuride tähtsusest külvikorras, toiduteravilja, sööda ja puude seenhaigustest ning invasiivsetest metsakahjustajatest. Päeva lõpus esitletakse raamatut „Eesti taimekaitse 95”. Täpsema ajakava leiab maaülikooli teemalehelt.

EMÜ

Näitus „Läätseleemest autokütuseni“

Tartu ülikooli botaanikaaia õppeklassis Lai 38 on 30. oktoobrini näitus „Läätseleemest autokütuseni”. Teada saab, mis on mügarbakter, kust pärineb juveelide mõõtühik karaat ja millega on kangaid siniseks värvitud; mismoodi näevad välja rasvauba, tamarind, maapähkel ja mimoos. Tutvuda saab paljude tuntud ja tundmatute, kuulsate ja kummaliste kaunviljaliste taimede mitmekülgse maailmaga. Näitus on lahti iga päev 10‒17, sooduspilet maksab 2 eurot ja täispilet 3 eurot.

TÜ botaanikaaed

LIFE programmi tutvustuspäevad Tartus, Haapsalus ja Jõhvis

Keskkonnaministeerium korraldab oktoobris kolm LIFE programmi teabepäeva. Eelkõige on need mõeldud inimestele, kes ei ole programmist midagi kuulnud või kes otsivad rahalist toetust oma tegevuste/projektide elluviimiseks. Infopäevad on 18. oktoobril Tartus Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2), 19. oktoobril Haapsalus Baltic Hotel Promenaadi seminariruumis (Sadama 22) ja 20. oktoobril Jõhvis Kersti Võlu koolituskeskuses (Kooli 7). Teabepäevad algavad kell 11 ning kestavad kaks-kolm tundi. Osalejatel palutakse end varem registreerida.

LIFE programm on Euroopa Komisjoni rahastusvahend, millega on toetatud keskkonnaprojekte kogu Euroopa Liidus juba üle 20 aasta. See on ainuke otseselt keskkonna heaks mõeldud programm, mis toetab liidu keskkonnapoliitika arengut. Praegune rahastusperiood hõlmab aastaid 2014‒2020. Programmi raames rahastatakse projekte, mis panustavad looduskaitsesse ja elurikkuse säilitamisse, keskkonda ja ressursitõhususse, keskkonnateavitustöösse, kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutustega kohanemisse. Täpsemalt saab LIFE programmi ja infopäevade kohta uurida ministeeriumi veebilehelt.

KKM

Loodusmuuseumi tunnustatud liblikanäitus nüüd Pärnus

Eesti loodusmuuseumi näituse „Õised tiivulised“ ööliblikate osa rõõmustab nüüd Pernova loodusmaja külastajaid. Vaadata saab kolmesada ööliblikaliiki, ööliblikakino, kuulata ööliblikate hääli ning osaleda visuaalsel liblikaekspeditsioonil. Rühmadele pakutakse näitusega seotud programme. Väljapanekud ja töölehed käsitlevad ka materjali kogumist ja talletamist, appi võetakse käeline tegevus. Ühtlasi teadvustatakse keskkonna ja loodushoiu probleeme.

Näitust saab Pernova loodusmajas uudistada kuni tuleva aasta 29. aprillini. Loodusmaja asub Pärnus Tammsaare pst 57 ning on lahti T‒R 10‒18, laupäeval 10‒16.

Pernova loodusmaja

Kaugseirepäev Tõraveres

toimub 27. oktoobril kell 10‒17. Päeva korraldavad Tartu observatoorium, Tartu ülikool, Eesti maaülikool ja keskkonnaagentuur. Ettekannete programmi leiab Tartu observatooriumi internetilehelt. Sealt leiab ka registreerimisjuhise, tulekust saab teada anda kuni 25. oktoobrini.

Keskkonnaagentuur

MAAILMAST

2016. aasta Nobeli auhinna füsioloogia ja meditsiini vallas pälvis jaapanlane Yoshinori Ohsumi (foto: Mari Honda / www.nobelprize.org)

Tänavuste teadusnobelistide hulgas on palju inglasi

Läinud nädalal tehti teatavaks 2016. aasta Nobeli auhinna laureaadid teadusaladel, samuti tänavune rahupreemia saaja. Esimesena, 3. oktoobril, sai teatavaks auhinna võitja füsioloogia ja meditsiini alal. Selle saab Tōkyō tehnoloogiainstituudis töötav Yoshinori Ohsumi. 1945. aastal sündinud rakubioloog pälvis preemia autofaagiamehhanismide avastamise eest. Järgmisel päeval selgus, et füüsikaauhind jagatakse kolme teadlase vahel, kes on uurinud topoloogilisi faasisiirdeid tahkistes. Auhinna saavad Washingtoni ülikooli teadlane David J. Thouless Born (snd 1934), F. Duncan M. Haldane (1951) Princetoni ülikoolist ja J. Michael Kosterlitz (1941) Browni ülikoolist. Kõik töötavad niisiis USA ülikoolides, kuid on sünnilt britid. Born saab auhinnasummast pool, ülejäänud kaks veerandi. Ka 5. oktoobril välja kuulutatud keemiaauhinna laureaatide hulgas on üks USAs töötav inglane, Sir J. Fraser Stoddart (1942) Northwesterni ülikoolist. Ülejäänud kaks on prantslane Jean-Pierre Sauvage (1944) Strasbourg’i ülikoolist ja hollandlane Bernard L. Feringa (1951) Groningeni ülikoolist. Auhind antakse molekulaarmasinate disainimise ja sünteesi eest ning jagatakse võrdselt kolme mehe vahel.

Nobeli rahupreemia saab tänavu Colombia president Juan Manuel Santos jõupingutuste eest lõpetada maal 50 aastat kestnud kodusõda. Viiest n-ö originaalauhinnast, mis on asutatud Alfred Nobeli 27. novembril 1895 alla kirjutatud testamendi järgi, on teadmata veel kirjandusauhinna saaja. Sel esmaspäeval välja kuulutatud Rootsi riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhind majanduse vallas läheb Oliver Hartile (taas brit, snd 1948) ja soomlasele Bengt Holmströmile (1949) nende panuse eest lepinguteooria edasiarendusse.

Tänavuse Nobeli auhinna suurus on kaheksa miljonit Rootsi krooni. Tavapäraselt antakse auhinnad – kuldne Nobeli medal, diplom ja tunnistus rahasumma kohta – laureaatidele kätte Alfred Nobeli surma-aastapäeval 10. detsembril. Rahupreemia annab Oslos üle Norra Nobeli-komitee esimees Norra kuninga Harald V juuresolekul. Teiste alade laureaadid saavad oma auhinnad kätte Stockholmis Rootsi kuningalt Karl XVI Gustavilt. Auhinnatseremoonia tähtis osa on laureaatide loengud. Oslos leiab see aset auhinnatseremoonia käigus, Stockholmis eelmistel päevadel.

Nobeli auhinna veebilehe andmetel oli eelmise aasta seisuga kuuel alal kokku välja antud 573 Nobeli auhinda, laureaate on olnud täpselt 900. Füüsikas on need arvud vastavalt 109 ja 201, keemias 107 ja 172, füsioloogia ja meditsiini alal 106 ja 210, kirjanduses 108 ja 112 ning majanduses 47 ja 76. Rahupreemiaga on asi keerulisem, sest korduvalt on auhind antud rahvusvahelistele organisatsioonidele, 2012. aastal aga Euroopa Liidule; lakoonilises tabelikeeles on arvud seepärast 96 ja 103 + 26.

www.nobelprize.org / Uudistaja

Võimaliku kaitseala radadele paigutatud kaamerate vaatevälja satuvad sageli hundid. Suletud tsoonis on soed piiratud inimtegevuse tõttu jõudsasti siginud (foto: wilderness-society.org)

Tšernobõlist saab biosfäärikaitseala?

Tänavu möödus kolmkümmend aastat Tšernobõli (ukrainapäraselt Tšornobõl) aatomielektrijaama katastroofist. Sel puhul algatas Ukraina president Petro Porošenko uuringu, et teha kindlaks, kas katastroofiala peab endiselt jääma suletud tsooniks. Üks toona allkirjastatud määrustest kannab pealkirja „Tšernobõli radiatsioon-ökoloogilise (UNESCO) biosfääri kaitseala loomisest“.

Määruse teksti leiab Ukraina valitsuse ametlikult veebilehelt ja selles nähakse ette 226 964,7 hektari suuruse ala muutmine riigile kuuluvaks (UNESCO) biosfäärikaitsealaks. Praegu haldab ala suletud piirkondadega tegelev riigiamet.

Tšernobõl pole pelgalt kohutava tuumaõnnetuse piirkond, vaid ka suure potentsiaaliga ala, kus teha eluslooduse uuringuid, rajada päikeseparke ja mitut tüüpi turismiatraktsioone. Muidugi tuleb UNESCO egiidi alla kuuluva biosfäärikaitseala staatuse saavutamiseks täita hulk eeltingimusi õigusaktide, maavalduse, majandamise ja äri valdkonnas. Seni tehtud teadusuuringute järgi on piirkond rikkaliku ainulaadse loomastiku ja taimestikuga taas metsistuv ala, kus inimene on loodusele suurem oht kui radiatsioon. Oluline on mainida, et sel hiigelterritooriumil on küllaldaselt kiirgusvabasid alasid, nii et teadustööd saab teha, tundmata hirmu võimaliku kiirgussaaste pärast.

wilderness-society.org / Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

UUDISTAJA 

26. oktoober 2016
 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Lugejamäng ootab vastuseid

Eesti Looduse lugejamängus ETV saates „Osoon“ on käsil hooaja teine voor. Vastuseid 10. oktoobri saates esitatud küsimusele ootame hiljemalt 4. novembril e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või Eesti Loodus, Veski 4, 51001 Tartu. „Osooni“ saab järelvaadata ETV veebist.

Eesti Looduse toimetaja Katre Palo (foto: Facebook)

Kukus tuleb juttu Eesti Loodusest, siis Horisondist

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ jõuame enne uute ajakirjanumbrite ilmumist veel lehitseda Eesti Looduse ja Horisondi viimaseid numbreid. Sel neljapäeval räägib toimetaja Katre Palo Eesti Looduse oktoobrinumbri mõnest artiklist, aga ka Eesti Looduse lugejamängus ETV saates „Osoon“.

Kahes järgmises saates saavad sõna Horisondi autorid. EMÜ dotsent Taimi Paal räägib kaunviljadest, sest ÜRO toitlusorganisatsioon on selle aasta kuulutanud kaunviljade aastaks, TÜ usuteaduskonna doktorandi Andreas Johandi teema on ajalooline: Iraani šahhi visiit Eestisse 1972. aastal.

Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

EESTI SÕNUMEID 

Paistab, et EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktori Aret Vooremäe kingitud Haapsalu sall teeb Sacha Denchile rõõmu

Sacha Tartu loodusmaja talveaias koos looduskooli ornitoloogiaringi liikmete ja juhendajatega (foto: Toomas Jüriado)

Luigelendur Sacha Dench Tartus

Looduskaitsjast tiiblendurit inglanna Sacha Denchi oodati Tartusse juba 10. oktoobril, kui EMÜs peeti luigepäeva. Paraku on vaprat naist seganud küll halb ilm, küll Venemaa Euroopast suuresti erinev igapäevaelu. Lõpuks vigastas ta veel nii tõsiselt põlve, et mõni meedik soovitas lausa lennu pooleli jätta. Seda Sacha ei teinud, vaid laskis oma õhusõidukile rattad alla panna, et haige jalg õhkutõusul ja maandumisel vähem valu teeks. Ja kõigi takistuste kiuste jõudis Sacha koos oma tugimeeskonnaga 21. oktoobril Tartusse.

Just Sacha Dench ise tuli mõttele, kuidas pöörata laiemalt üldsuse tähelepanu väikeluige asurkonna kahanemisele ja kiiresti halvenevale seisundile: projekti „Flight of the Swans“ raames lendab ta tiibvarjuga läbi kogu väikeluikede rändetee pesitsusaladelt Venemaa tundrates Petšora jõe suudmes kuni talvituspaika Inglismaal, kokku 7500 km, ja kohtub sel teel elavate inimestega, et arutada, kuidas saaks luikede olukorda parandada.

Raadil oli Sachal vastas ajakirjanikevägi kaamerate ja mikrofonidega. Keskpäeva järel sai tema lennumasinat Raekoja platsil uurida linnarahvas; päevakangelasega kohtusid ka Tartu linnapea Urmas Klaas ja EMÜ põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe. Pärastlõunal said imelist, aga ränka retke tegeva looduskaitsjaga juttu ajada Tartu loodusmaja ornitoloogiaringi õpilased ning nende juhendajad Elo Hermann ja Aire Orula. Sachale anti kaasa lehed õpilaste arvamuste ja soovidega ja Elo Hermanni kujundatud hampelmann-väikeluik.

Tartust suundus Sacha edasi Matsallu. Suurem osa teekonda on inglannal veel ees. Ega järjest sügisemaks muutuv ilm tema vastu teab mis sõbralik ole olnud.

Uudistaja

Foto: www.ccht.ee

Tartu teadlaste leiutis pälvis ettevõtluskonkursil innovatsiooniauhinna

Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse (Tervise TAK) ja TÜ teadlaste uudne geenitehnoloogiameetod GlobinLock, mis võimaldab analüüsida vereproove senisest 30 korda odavamalt ja palju kiiremini, pälvis tänavusel Rootsi äriauhindade ettevõtluskonkursil tehnoloogilise innovatsiooni auhinna.

„Globiinilukk võimaldab analüüsida vereproove, mis on juba kogutud paljudesse geenipankadesse ja mida iga päev patsientidelt võetakse. Nii võib see meetod mõjutada miljonite inimeste heaolu,“ selgitas Tervise TAK-i juhtteadur ja üks globiiniluku arendaja Kaarel Krjutškov.

Vereproovide analüüsi raskendavad peamiselt punased verelibled ja globiini RNA. Praegused lahendused keskenduvad globiini RNA väljapüüdmisele enne analüüse. Globiinilukk aga „vaigistab“ punavereliblede globiini RNA vahetult enne analüüsi tegemist. Selleks kasutatakse kahte sünteetilist DNA-ahelat, mis annab laboris uue võimaluse lahendada globiinist tingitud probleem.

Konkureeriv globiini väljapüüdmise meetod võtab aega 90 minutit, globiiniluku meetodiga aga vaid kümme minutit. Seniste meetoditega on ühe analüüsi hind 30 eurot, kuid globiinilukuga alla ühe euro.

GlobinLocki meetodi on arendanud välja Kaarel Krjutškov Tervise TAK-ist ja TÜ reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets. Koostööd tehti professor Juha Kerega Rootsi Karolinska instituudist.

Tartu ülikool / Uudistaja

Ingmar Muusikuse foto sääske seiravast väiketüllist sai nii Eesti Looduse kui ka Fotoluksi eriauhinna

„Vereta jahi“ tänavuseks meistriks tuli Ollar Kallas

Žürii otsus oli üksmeelne: 19. loodusfotovõistluse „Vereta jaht“ tänavune meister on Ollar Kallas oma fotoga urust välja astuvast õieli käpaküünistega mägrast, kel vürtsiks kasukal kaks sääske.

Seekord peeti „Vereta jahti“ 20.–22. mail Põhja-Kõrvemaal Simisalus, kaasa lõi 33 fotograafi. Saak oli külluslik, pildile õnnestus saada ka Eestis üliharuldane järvekaur ja väike vilgas metsnugis, keda ei ole kerge fotol jäädvustada. Ka tänavust „Vereta jahi“ saaklooma mäkra tabati mitme rakursi alt. Peale peaauhinna jagati hulk eriauhindu, teiste seas Loodusajakirjalt: Tarmo Mikussaar pälvis Eesti Metsa, Kaupo Kikkas Horisondi ja Ingmar Muusikus Eesti Looduse auhinna.

Fotosid saab vaadata 14. novembrini tööpäeviti 9–18 RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24).

RMK/Uudistaja

Ajalooline foto Kuressaare bussijaamast aastast 1984 (foto: A. Joonsaar / register.muinas.ee)

Kuressaare bussijaam tunnistati kultuurimälestiseks

Kultuuriministeerium teatas 21. oktoobril, et kultuuriminister Indrek Saar on allkirjastanud käskkirja, millega Kuressaare bussijaam tunnistati kultuurimälestiseks. Ainus 1980. aastate arhitektuurile iseloomulik bussijaamahoone Eestis täidab praeguseni oma algset otstarvet.

Kuressaare linnale kuuluv bussijaamahoone on silmapaistev autoriarhitektuuri näide. Valdavalt ühekorruselisel hoonel on säilinud algne maht, plaanilahendus, ehitusmaterjalid ning välis- ja sisekujundusdetailid. Kuressaare bussijaama on projekteerinud arhitekt Maie Penjam, hoone ehitati 1984. aastal. Sisearhitektid on Tiiu Pai ja Tiia Savi.

Kuressaare bussijaam on väga hea näide selle kohta, kuidas 1980. aastatel sobitati moodsa monumentaalse vormiga ehitis vanalinna vahetusse lähedusse. Selleks kasutati punast telliskivi ja S-kiviga kaetud kaldkatuseid.

Kultuurimälestise tiitel ei takista kuidagi hoone edasist kasutust. „Kuna nii suurt bussijaama kui 1980. aastatel ei ole täna enam vaja, planeerib linn sinna lisaks rajada noortekeskuse,“ selgitas kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.

1980. aastate arhitektuurist on seni kaitse alla võetud neli hoonet, ülejäänud kolm on Tallinna linnahall, Paide kultuurimaja ja Ugala teatrimaja.

Kultuuriministeerium/Uudistaja

Kabli linnujaamas rõngastatud siberi raat (foto: Mati Kose)

Siberi raat on Eestile järjekordne uus linnuliik

14. oktoobril vaadeldi Ruhnu saarel Eestis esimest korda siberi raati (Prunella montanella). Üllatusena rõngastati 18. oktoobril üks lind Pärnumaal Kabli linnujaamas ja teine Saaremaal Sõrve säärel; Saaremaal on kohatud veel kolme isendit. Kogu Euroopas on seda liiki varem nähtud vaid 30 korral. Siberi raatide ootamatu invasioon hõlmab praegu suurt ala Soomest Inglismaani ja uudiseid lisandub iga päev. Selle põhjuste üle alles murtakse pead, kuid kindlasti on sellele kaasa aidanud pikka aega kirdest puhunud soodsad tuuled, mis on meile sel aastal sealt poolt toonud ohtralt ka pasknääre, tihaseid, vööt-lehelinde jt. Siberi raadi pesitsusalad jäävadki Eestist idasse ja kirdesse, peamiselt Venemaale. Siberi raat on 387. Eestis kohatud linnuliik.

Tiirutaja

Eesti kõige uuem majakamark maksimumkaardil

Tuletornisarjas on kätte jõudnud Virtsu kord

Homme, 27. oktoobril ilmub järjekordne mark meremuuseumi kunstniku Roman Matkiewiczi välja mõeldud ja kujundatud tuletornisarjast. Postimaksevahendil nimiväärtusega 65 senti on Virtsu tuletorn; seda on trükitud 30 000 eksemplari. Nagu tavapäraselt, on käibele tulnud ka esmaümbrik ja maksimumkaart.

Omniva kodulehelt võib lugeda: „1863. aastal algas Virtsu tuletorni planeerimine ja ehitamine ning 1866. aastal hakkas tööle [---] esimene Virtsu tuletorn. See oli punast värvi rohelise kupliga malmtuletorn, 28 m kõrge, tule nähtavuskaugusega 11 miili, mis 1914. aastaks suurendati 16 miilini. 1917. aastal õhiti Virtsu tuletorn taganevate Vene vägede poolt. See oli ainuke Eesti randade malmtuletornidest, mis hävis I maailmasõjas. 1924. aastal ehitati [---] uus raudbetoonist silindrikujuline, kõrgusega 19 m ja läbimõõduga 2,5 m torn. [---] 1944. a hävitasid raudbetoonist tuletorni taganevad Saksa väed.

1951. aastal ehitati Virtsu täiesti uus tuletorn. See oli neljatahuline tüvipüramiidi kujuline kivikbetoonist 18 m kõrgune ehitis [---]. Selle tipus näitas valgust atsetüleenilatern. 19 m kõrgusel merepinnast asuva tule nähtavus oli 12 miili. Tänapäeval on tuletornis kaasajastatud valgusseadmed ning firma Sabik latern NL-300. 2016. aastal saab Virtsu tuletorn 65-aastaseks. Esimese tuletorni ehitamisest saab 150 aastat.“

Tuletornisari on üks Eesti Posti kõige pikema traditsiooniga sarju; vaid rahvariidemargid hakkasid ilmuma veel aasta varem. Esimene, 1995. aastal margile jõudnud majakas oli Pakri. Seega on käes sarja kahekümne teine aasta. 2000. aastal ilmus kaks koostrükimarki, 2005, 2006, 2010 ja 2014 kaks eraldi marki; nii on postimaksevahendile jõudnud praegu kokku 27 mereteenäitajat: peale Pakri järjekorras Vaindloo, Ruhnu, Kunda, Vilsandi, Ristna ja Kõpu, Mohni, Laidunina, Keri, Sorgu, Norrby liitsihi ja Tallinna liitsihi meremärgid, Juminda, Mehikoorma, Hara, Suurupi liitsihi majakad, Vergi, Käsmu ja Kiipsaare tuletorn, Hiiumaa Sõru liitsihi majakad, Tahkuna ja nüüd Virtsu tuletorn. Alates kümnendast, Keri majaka margist, on käibele lastud ka maksimumkaardid.

Uudistaja/Omniva

Sellise pildi on oma luuletuse juurde joonistanud Stefan Siimon Rocca al Mare kooli IV klassist (allikas: www.looduskalender.ee)

Aasta looma luulevõistluse parimad on selgunud

Eesti loodusmuuseumi, MTÜ Aasta Loom ja looduskalender.ee korraldatud aasta looma luulevõistlusel osales kokku 386 võistlustööd 27 koolist. Väga tihedast konkurentsist valis žürii välja 28 võidutööd.

Peale õpilaste tõstis žürii esile ka õpetajaid, tänu kellele oli konkursil nii palju osalejaid. Parimate tööde autoreid ja aktiivsemaid õpetajaid ootab retk Eesti suurimate ja ilusamate mägralinnakute juurde. Mägralinnaku reisi juhendavad jahimeeste seltsi juhatuse esimees Tõnis Korts ning zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt. Parimad joonistused leiavad koha illustratsioonidena aasta looma kodulehel.

Vt parimate tööde esitajate nimekirja http://bit.ly/2eGNZfJ.

Koolidele kasutamiseks on kättesaadav aasta looma õppematerjal, mille saab alla laadida võrgupaigast http://www.looduskalender.ee/n/node/757.

Eesti loodusmuuseum / Uudistaja

Selgunud on H2O külastusmängu auhindade võitjad

Sel suvel Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskustes toimunud veeteemalise külastusmängu auhindade võitjad on selgunud. Peaauhinna, Sajutu seikluspargi külastuse viiele inimesele, õhtusöögi restoranis Rates Varti ja 50 euro eest kütust Tartu Terminalilt võitsid Mai Sula ja Greete Savolainen.

Välja loositi hulganisti muidki auhindu. Võitjate nimekirja võib vaadata TÜ loodusmuuseumi veebilehelt (http://bit.ly/2f52xsQ). Auhinnad saab kätte alates 25. oktoobrist Tartu loodusmajast (Lille 10).

TÜ loodusmuuseum

TASUB OSALEDA

Kuvatõmmis veebilehelt www.rahvalood.ee

Eesti muuseumid

on „Eesti Vabariik 100“ raames ellu kutsunud ühise kogumis- ja uurimisprojekti „Eesti 1987–2000: murdekoht või lahtihüpe“. Projekti eesmärk on uurida üleminekuühiskonna protsesse eelkõige üksikisiku argielu kogemuse vaatenurgast, kuna senised uurimused on keskendunud ennekõike poliitiliste, majanduslike ja ühiskondlike muutuste kajastamisele.

See üsna pikk periood on jagatud eraldi teemadeks, et oleks kergem valida, millist oma lugu (lugusid) soovitakse jagada. Vastata võib muuseumide ette valmistatud küsimustele või kirjutada hoopis vabas vormis. Oodatud on nii kirjalikud mälestused kui ka fotod, videod ja helijäädvustused.

Vt lähemalt www.rahvalood.ee.

Allikas: www.haridusfestival.tartu.ee

Tartu kutsub sügisvaheajal taas haridusfestivalile

Tartu korraldab sügisvaheajal haridusfestivali, kuhu oodatakse üle Eesti õpetajaid kokku saama ja kogemusi vahetama. Eilsest neljapäevani toimuvatesse õpitubadesse, vestlusringidesse, loengutele on oodatud ka lapsevanemad ja kõik haridushuvilised.

Oma uksed avab sel puhul 16 kooli: eile oli Annelinna päev, täna on Karlova-Variku-Tamme-Veeriku päev ja neljapäeval saab osaleda festivaliüritustel kesklinnas asuvates koolides.

Kokku on haridusfestivali programmis poolsada õpi- ja töötuba, loengut ja vestlusringi ning kontserti. Tänavune programm paistab silma just õpetajalt õpetajale pakutavate õpitubade rohkuse poolest, Tartu koolide õpetajad tutvustavad seal oma parimaid kogemusi.

Festivali lõpetab neljapäeva õhtul kell 18 Pauluse kirikus Tartu koolikooride kontsert „Laulame sügispimeduse valguseks“.

Vt www.haridusfestival.tartu.ee.

Põlevkivi – õnn või õnnetus?

on täna kell 18 Tartu loodusmajas algava loodusõhtu teema. Mihkel Annus räägib põlevkivi minevikust, olevikust ja tulevikust ning toob välja olulisemad poolt- ja vastuargumendid, mis meie maapõues leiduva maavaraga on kaasas käinud. Juttu tuleb ka sellest, milline on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju, ja muudest lahendustest.

Osaleda saab tasuta, õhtut toetavad KIK ja Tartu linn.

Mis kala see küll on? (foto: Veljo Runnel / www.natmuseum.ut.ee)

Sügisvaheajal Eesti kalu ja maailma loomariiki uurima

kutsub lapsi TÜ loodusmuuseum. Looduspäeval, mis toimub homme, 27. oktoobril kell 11–14 Vanemuise 46, on kaks õpituba. Bioloog Külli Kalamees-Pani juhendusel õpivad lapsed tundma Eesti vees elavaid kalu ja neil välimuse järgi vahet tegema. Uuritakse, mis on kala sees ja milleks on kalal ujupõis. Muuseumipedagoog Aivo Tamm tutvustab põnevaid loomi kogu maailmast ja loodusmuuseumi elavnurga asukaid. Lapsed saavad kätte võtta tarantli või kuningboa ning jälgida kilpkonnade, roheleeguani ja küüliku Käbi askeldusi.

Osalema on oodatud 7–14-astased lapsed, palutakse enne registreeruda telefonitsi 737 6076 või aadressil loodusmuuseum@ut.ee. Osalustasu lapse kohta on kuus eurot.

Allikas: eventoloco.com

Järjekordne Öökulli akadeemia kohtumine

Eesti loodusmuuseumis on homme, 27. oktoobril kell 18. Geoloog Sander Olo tutvustab kristallide ja mineraalide salamaailma ja räägib, mis teeb kristallid ja mineraalid talle kui geoloogile eriliseks.

LUSi maja Tartus Struve 2 (foto: Toomas Jüriado)

Teemal „Kiviaegne inimasustus Tallinnas“

räägib homme, 27. oktoobril kell 17.15 Tartus Eesti looduseuurijate seltsis Merle Muru. Tallinnast Vabaduse väljakult on leitud tõendeid kiviaegse inimtegevuse kohta. Ettekandes räägitakse sellest, kus see küttide-korilaste laagripaik omaaegsel maastikul paiknes ja mis seosed on selle asustuse kujunemisel Läänemere veetaseme muutustega.

Allikas: keskkonnaamet

Keskkonnaamet kutsub laupäeval,

29. oktoobril kell 11 Lahemaa rahvuspargis Viinistu konverentsikeskuses algavale Lahemaa ehituspärandi infopäevale ja koostöökogu kultuuripärandi koosolekule, kuhu on oodatud kõik kohalikud elanikud. Täpselt samal ajal algab Karula rahvuspargis kiulina kasvatamise, töötlemise ja linatööde õppepäev. Vt http://bit.ly/2ekqspd.

Loodushommikul näeb, kuidas loodusmaja puna- ja kollakõrv-ilukilpkonnad omavahel suhtlevad, söövad ja puhkavad. Fotol on punakõrv-ilukilpkonn (foto: Vikipeedia) 

Kilpkonnahommik väikestele loodusesõpradele

ja nende vanematele või vanavanematele on Tartu loodusmajas 29. oktoobril. Loodushommikud korraldatakse kahele rühmale: kell 10 ja 12. Palutakse enne registreeruda telefonitsi 515 2884 või e-posti teel maris.magi@teec.ee. Osalustasu on lapse kohta viis eurot, lapsevanem saab osaleda tasuta.

Allikas: linnamuuseum.tartu.ee

Tartu linnamuuseumi 34. linna-ajaloo päev

on 28. oktoobril kell 11 teemal „Pool sajandit linnaarheoloogiat Tartus. Uurimisküsimusi ja paralleele“. 1966. aastal toimusid TÜ dotsendi Vilma Trummali juhtimisel esimesed teadusliku küsimuseasetusega arheoloogilised kaevamised Tartu vanalinna alal. Ajaloopäeval tutvustatakse viiekümne aastaga kogutud materjalile põhinevate uurimistööde tulemusi. Vt täpsemalt linnamuuseum.tartu.ee/?m=1&page=news&id=532.

Allikas: bsp.teec.ee

BSP Läänemere-teemalisel veebiviktoriinil

kutsub osalema BSP ehk UNESCO Läänemere-projekt. Küsimused leiab aadressil http://bit.ly/2exiW7l. Viktoriinist on oodatud osa võtma inglise keelt oskavad õpilased kõigist koolidest, kuid vaid BSP võrgustiku koolide õpilased saavad osaleda ka auhindade loosimises. Auhinnad jagatakse välja 25 parima ja proportsionaalselt osalenud BSP riikide õpilaste vahel. Vastused ja tulemused postitatakse BSP rahvusvahelisele kodulehele detsembri alguses. Viktoriinis saab osaleda kuni 30. novembrini.

Vt lähemalt bsp.teec.ee.

Tallinna loomaaia loodushariduskeskus (foto: Toomas Jüriado)

„Kuidas kirjutada head uurimistööd“

on 5. novembril kell 10 Tallinna loomaaia looduskoolis (Ehitajate tee 150) algava seminari teema. Seminar on mõeldud 7.–11. klassi õpilastele, kel on plaanis kirjutada uurimistöö lindudest või mõnel muul huvitaval loodusega seotud teemal. Seminari juhendab EOÜ liige ja põllulindude töörühma juht Jaanus Elts, kes ise on kirjutanud kümneid teadusartikleid ja juhendanud kooliõpilasi ja tudengeid.

Selleks et seminarile registreeruda, tuleb saata meil aadressil thea@tallinna-linnuklubi.ee. Seminar on tasuta, aga kui tahetakse hiljem loomaaias käia, siis tuleb osta kassast pilet. Päeva pikkus on kuni kolm tundi, pakutakse ka teed ja küpsiseid.

MAAILMAST

Just see Tim Lamani foto puu otsa ronivast noorest orangutanist meeldis hindajaile kõige rohkem (allikas: www.nhm.ac.uk)

Maailma aasta loodusfotograaf on ameeriklane Tim Laman

Võrgupaigast www.nhm.ac.uk saab üle vaadata fotovõistluse „Wildlife Photographer of the Year“ tippsaagi: võidupildid kategooriate ja vanuseklasside kaupa.

Nüüd taastuvenergiafirma DONG Energy toetatud võistlusele saatsid 95 riigi loodusfotograafid kokku ligi 50 000 pilti. Võidu pälvinud pilt on tehtud Borneo saarel Gunung Palungi rahvuspargis, mis on keskendunud põhiliselt orangutanide kaitsele. Fotol ronib  noor isasloom 30 meetri kõrgusele küpsete viigimarjade järele. Fotograaf oli selle tabamuse pärast kolm päeva roninud mööda köit üles ja alla, et kaamerad kohale paigutada. Päästikule vajutas fotograaf muidugi kaugjuhtimise teel.

www.nhm.ac.uk/Uudistaja

Messeli kaevandist leitud haruldane kolmikfossiil: madu, sisalik ja põrnikas (allikas: Springer Heidelberg)

Madu Palaeophython fischeri on neelanud sisaliku Geiseltaliellus maarius (oranž), kelle maos on omakorda määramata liiki putukas (sinine) (autor: Krister Smith)

Kauge mineviku toiduahel: madu neelas putuka söönud sisaliku

Maini-äärses Frankfurdis tegutseva Senckenbergi teadusinstituudi ja loodusmuuseumi teadlased uurisid Messeli karjäärist leitud põnevat, umbes 48 miljonit aasta vanust fossiili: madu, kes on alla neelanud sisaliku, kelle maos omakorda on mingi sitikas. Ehkki Hesseni liidumaal Darmstadt-Dieburgi maakonnas asuv Messeli karjäär on ammu kuulus oma fossiilirohkusega, on selline kolmikfossiili leid seal ometi esmakordne. Ja maailmastki on teada vaid üks analoog, 280 miljonit aastat tagasi elanud hai.

Mahajäetud Messeli põlevkivikarjäär on tänu kuulsatele eotseeniaegsete fossiilide leidudele kantud ka UNESCO maailmapärandi loendisse. Siit leitud fossiile iseloomustab sageli just see, et nad on suurepäraselt säilinud. Nii on fossiilse hobuse maost leitud lehti ja viinamarju, lindude seedetraktist seemneid ja kaladest putukate osi. Siiski on kolmikfossiili leid sensatsioon ka Messeli kohta.

Kasutanud kõrglahutus-kompuutertomograafi, suutsid Senckenbergi instituudi teadlane Krister Smith ja tema Argentina kolleeg Agustín Scanferla määrata isegi mao ja sisaliku liigi. Madu kuulub liiki Palaeophython fischeri, sisalik on Geiseltaliellus maarius, keda ongi siiani leitud ainult Messelist. Madu, praegusaegse boa sugulane, on 103 cm pikk – palju väiksem, kui seni leitud selle liigi isendid, kes on olnud kuni kahe meetri pikkused. Smith arvab seetõttu, et tegemist on noore loomaga. 20 cm pikkune sisalik kuulub liiki, kes võib hädaohtu sattudes vabaneda sabast, et mitte tervenisti ründaja kõhtu kaduda. See sisalik polnud seda võimalust kasutanud. Teadlased olid veidi kurvad, et ei suutnud määrata putuka liiki: see oli selleks natuke liiga kehvasti säilinud. Ometi on leid väga huvitav, sest seni oli seda liiki sisalike fossiilidest leitud vaid taimede jäänuseid. Seekordne leid annab tunnistust, et tegemist on siiski omnivoorse liigiga.

Veel oskavad uurijad järeldada, et madu pidi surema ja uppuma Messeli järve üsna pea pärast seda, kui oli priske saagi alla neelanud: mao sisu on sedavõrd vähe seedunud, fossiil aga suurepäraselt säilinud.

Senckenbergi teadusinstituut / AlphaGalileo / Uudistaja

Alternatiivsed külmaained (allikas: www.klab.ee)

Riigid on leppinud kokku vähendada kliimasoojenemist põhjustavate gaaside tarvitust

Üle-eelmise laupäeva, 15. oktoobri varahommikul jõudsid 197 maailma riigi esindajad kokkuleppele vähendada keskkonnale kahjulike fluorosüsivesinike (HFC) tarvitust sajandi keskpaigaks ligikaudu 80%. Vähendades järk-järgult nende kliimasoojenemist põhjustavate gaaside kasutust, loodetakse ära hoida 0,5-kraadine temperatuuri tõus.

Montreali protokolliga oli seni käsitletud ainult osoonikihti kahandavaid fluorosüsivesinikke, nüüd võetakse luubi alla ka kliimamuutusi põhjustavad HFC-d. Nende ainete vähenev kasutus aitab täita eelmisel aastal Pariisis sõlmitud kliimakokkuleppe eesmärke. Kokkuleppeni jõudmiseks kulus seitse aastat.

1980. aastatel sõlmitud Montreali protokoll on ainus rahvusvaheline kokkulepe, mille on ratifitseerinud kõik maailma riigid. Protokolli peetakse üheks edukamaks keskkonnaleppeks, tänu millele on nii mõnigi osoonikihti kahandavate ainete rühm kasutusest täielikult kõrvaldatud.

Osoonikihti kahandavaid ained hakati asendama fluoritud kasvuhoonegaasidega (F-gaasid), mis osoonikihti ei lõhu. Aga paraku põhjustavad need kliima soojenemist. Globaalse kliimamuutuse tekkes on F-gaaside osatähtsus hinnanguliselt kümme protsenti. Nende tarvitus maailmas suureneb kiiresti ja neid turustatakse hinnanguliselt ligikaudu 800 000 tonni aastas.

Euroopa Liit astus HFC piiramiseks sammu juba aastal 2014, kui võeti vastu ainete kasutust piirav määrus, mille järgi peab Euroopa Liit aastaks 2030 oma F-gaaside kogust vähendama 2/3 võrra.

Külmaainete teiste võimaluste kohta vt www.klab.ee/f-gaasid/alternatiivid.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

  LÕPUPILDID: OKTOOBER

Meenutus eelmise nädala  kõrgrõhu- ja päikesepäevade ajast

Kaselehevärvide mitmekesine palett

Minekuvalmis kuldnokad

Nädalavahetusel oli Tartus valgusfestival

25. oktoober, esimene valgemaahommik …

… ja esimene lörtsipäev sel sügisel

(fotod: Toomas Jüriado)

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

Novembrikuu Eesti Looduses vaatleme täpsemalt, mida näitavad inimese ja lindude geeniuuringud. Ajakirja põhiloost leiab vastuse kas ja kuidas geenid mõjutavad meie edukust ja majandamisoskust.

Eesti kõige metsasem maakond on Hiiumaa. Paljud ilmselt ei tea, et nende metsade vahel peitub Eesti suurim liivaväli: Kaibaldi liivik. Saare lääneosas asub aga kogu Lääne-Eesti kõrgeim koht. Järgmisel korral, kui Hiiumaale satute, siis minge vaadake oma silmaga need paigad üle!.

Liikudes Hiiumaa läänetipust diagonaalis Kagu-Eestisse leiame Paganamaa matkaraja, millega on seotud palju legende. Jagame ka soovitusi, kuidas külmemal ajal matkal riietuda. Maailma looduse rubriik viib huvilised Norra saarestikule: Lofootidele.
Maastikku on keerulisem jäädvustada kui taime või looma. Loodusfotode sarja loos on sel kuul vaatluse all, kuidas maastikust hea pilt teha.

Pikk intervjuu on Eesti rahva muuseumi direktor Tõnis Lukasega. Veel saab teada, et Eestist on avastatud uus puravikuliik. Uurime ka kõrvitsate mitmekesist maailma ning küsime, miks kartulimardikas mõnikord sööb hoopis midagi muud kui kartulit.

Eesti Loodus on saadaval ka meie e-poes!

Loodusväe piparkoogid, kukeseened, astelpajusinep, mustikamesi

Kui vormistad loodus- ja teadusajakirjade Eesti Loodus, Horisont või Eesti Mets tellimuse enne 18.12.2016, võid võita ajakirjade kõrvale Loodusväe mahetooteid või Põhjala Teetalu teed.

Kõik, kes vormistavad ajavahemikul 1.11.–18.12.2016 vähemalt 6 kuu tellimuse, osalevad maitsvate auhindade loosimises. Iga nädala teisipäeval loosime kõigi nädala jooksul tellimuse esitanute vahel välja 5 pakki Põhjala Teetalu teed.

Kõigi kampaania jooksul tellimuse esitanute hulgast selgub 19. detsembril 10 õnnelikku, kes saavad ajakirjade kõrvale nautida Loodusväe eestimaiseid mahetooteid. Kinkepakist leiab hõrgud tatrajahust piparkoogid (120 g), metsamee mustikaga (300 g), astelpajusinepi (180 ml) ja marineeritud kukeseened (200 g). Kinkepaki väärtus on 23 eurot.

Võitjate nimed avaldame Eesti Looduse, Horisondi ja Eesti Metsa FB-lehel ning meie kodulehel 8.11, 15.11, 22.11, 29.11, 6.12, 13.12 ja 19.12. Võitjatega võetakse ühendust ja auhinnad saadetakse võitja soovitud aadressile.

Loosimises osalevad tellimused, mille algusaeg on 1.12.2016, 1.01.2017 või hiljemalt 1.02.2017 ja mille eest on loosimise hetkeks tasutud.

Esita tellimus meie e-poe kaudu või saada e-kiri loodusajakiri@loodusajakiri.ee. Uudisena on nüüdsest võimalik tellida ka digiajakirju!

VÕITJAD:

8.11.

15.11.

22.11.

29.11.

6.12.

13.12.

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduse novembrinumber: lindude ja inimeste sarnane käitumine, Paganamaa ja maastikupildid

Eesti Looduse novembrinumbris vaatleme täpsemalt, mida näitavad inimese ja lindude geeniuuringud. Ajakirja põhiloost leiab vastuse küsimusele, kuidas geenid mõjutavad meie edukust ja majandamisoskust.

Eesti kõige metsasem maakond on Hiiumaa. Paljud ilmselt ei tea, et nende metsade vahel peitub Eesti suurim liivaväli: Kaibaldi liivik. Saare lääneosas asub aga kogu Lääne-Eesti kõrgeim koht. Järgmisel korral, kui satute Hiiumaale, minge vaadake need paigad oma silmaga üle!

Liikudes Hiiumaa läänetipust diagonaalis Kagu-Eestisse, leiame Paganamaa matkaraja, millega on seotud palju legende. Ajakirjas jagame ka soovitusi, kuidas külmemal ajal matkal riietuda. Reisikirjarubriik viib aga huvilised kaugele põhja: Lofootide saarestikku, mis kuulub Norrale.

Maastikku on mõnikord keerulisem jäädvustada kui taime või looma. Loodusfotode tööjuhendite sarjas jagame seekord nõuandeid, kuidas maastikust teha häid ülesvõtteid ja mida tuleb jälgida, valides kirjutise juurde maastikupilte.

Intervjuu on eesti rahva muuseumi direktori Tõnis Lukasega. Veel saab ajakirjast teada, et Eestist on avastatud uus puravikuliik. Uurime ka kõrvitsate mitmekesist maailma ja küsime, miks kartulimardikas sööb vahel hoopis midagi muud kui kartulit.

Eesti Loodus on saadaval ka meie e-poes!

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Telli ajakirjad ja võida maitsvaid auhindu!

Vormistades Eesti Looduse, Horisondi või Eesti Metsa vähemalt 6 kuu tellimuse ajavahemikul 1.11.–18.12.2016, võid võita ajakirjade kõrvale Loodusväe mahetooteid või Põhjala Teetalu teed.

Iga nädala teisipäeval loosime kõigi nädala jooksul tellimuse esitanute vahel välja 5 pakki Põhjala Teetalu teed. Kõigi kampaania jooksul tellimuse esitanute hulgast selgub 19. detsembril 10 õnnelikku, kes saavad ajakirjade kõrvale nautida Loodusväe eestimaiseid mahetooteid. Kinkepakist leiab hõrgud tatrajahust piparkoogid (120 g), mee mustikaga (300 g), astelpajusinepi (180 ml) ja marineeritud kukeseened (200 g). Kinkepaki väärtus on 23 eurot.

Võitjate nimed avaldame Eesti Looduse, Horisondi ja Eesti Metsa FB-lehel ning Loodusajakirja internetilehel 8.11, 15.11, 22.11, 29.11, 6.12, 13.12 ja 19.12. Esimestena saavad Põhjala Teetalu teed „Helesinine laguun“ nautida Kalle Kiiranen, Reigo Roasto, Meelis Lilleleht, Epp Joala, Merle Rips. Võitjatega võetakse ühendust ja auhinnad saadetakse võitja soovitud aadressile. Loosimises osalevad tellimused, mille algusaeg on 1.12.2016, 1.01.2017 või hiljemalt 1.02.2017 ja mille eest on loosimise ajaks tasutud.

Esita tellimus meie e-poe kaudu või saada e-kiri loodusajakiri@loodusajakiri.ee. Uudisena on nüüdsest võimalik tellida ka digiajakirju!

Mohammad Reza Shah Pahlavi Shahanshah Aryamehr (1941–1979) 1973. aastal (foto: iranpoliticsclub.net/photos/U21-Pahlavi1/index.htm / Wikimedia)

Meenutame Kukus Iraani šahhi ammust visiiti

Kuku raadio iganädalase saate „Loodusajakiri“ intervjueeritav on sel neljapäeval TÜ usuteaduskonna doktorant Andreas Johandi, kes räägib Iraani šahhi Mohammad Reza Pahlavi toona rohket tähelepanu pälvinud külaskäigust Eesti NSVsse 1972. aasta sügisel. Andreas Johandi on ise sündinud 11 aastat pärast šahhi visiiti, aga tema isal ja vanaemal on sellest sündmusest ka isiklikke mälestusi. Juttu tuleb nii mõnestki nõukogulikust veidrusest, mis kaasnes kõrgete külaliste käiguga. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

EESTI SÕNUMEID 

Pariisi kliimakokkulepe on jõustunud

Novembrikuu neljas päev on läinud ajalukku sellega, et siis jõustus ülemaailmne Pariisi kliimakokkulepe. See on esimene mitmepoolne siduv leping, mille eesmärk on ohjeldada ohtlikke kliimamuutusi.

Möödunud aasta detsembris sõlmitud ja nüüdseks jõustunud Pariisi kokkuleppe järgi peavad riigid vähendama kasvuhoonegaaside heidet. Kokkulepe tuleb riikidel ratifitseerida, praeguse seisuga on seda teinud 103 riiki 197st, Eesti ratifitseeris leppe 31. oktoobril.

Eesti pikaajaline siht on saavutada vähese süsinikuheitega majandus; selleks tuleb majandus- ja energiasüsteem etapiviisi ümber kujundada tõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. See tähendab muutusi energiatootmises, transpordis ning metsa- ja põllumajanduses, aga ka inimeste igapäevastes harjumustes. Aastaks 2050 on meil plaanis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. aasta tasemega. Hinnangute järgi on see siht saavutatav. Kui need suunised suudetaks ellu viia, väheneb kasvuhoonegaaside heide aastaks 2050 enim energeetikas ja tööstuses, seejärel transpordis: vastavalt 67% ja 52%.

Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutusi hõlmav mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Kokkuleppe põhisiht on hoida keskmise temperatuuri tõus pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2 °C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Muu hulgas on Pariisi kokkuleppega määratud kindlaks kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem ning paindlikud moodused, mis võimaldavad võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti asjaomane rahastamine ja kliimamuutustega kohanemise pikaajaline kava.

Keskkonnaministeerium

Lodutarjak (Rigidoporus crocatus ) on seeneliik, keda Põhjamaades leiab enamasti vaid kaitsealustest põlismetsadest, muudes metsades kohtab teda haruharva. Seevastu Eestis võib lodutarjakut (veel) kohata ka majandusmetsades (foto: Urmas Ojango)

Agar kuusikute raie ohustab haruldasi puiduseeni

TÜ looduskaitsebioloogide hiljutise uuringu järgi ilmnes, et mida rohkem soovime metsi majandades järgida Põhjamaade eeskuju, seda enam oleneb elustiku seisund kaitstavate põlismetsade pindalast ja kvaliteedist. Enim ohustatud on vanades kuusikutes elavad liigid.

Puitu lagundavatel seentel on metsaökosüsteemis tähtis roll: eelkõige nende tegevuse tulemusena jõuab puit taas mulla aineringesse. Ajakirjas Fungal Ecology ilmuvas artiklis võrdlevad TÜ looduskaitsebioloogid puiduseente levikut 112 Eesti metsaeraldises (põlismetsades, küpsetes majandusmetsades ja raiesmikel). Uurimuses selgus, et erinevalt Põhjamaadest, kus majandusmetsad on juba ulatuslikult vaesunud, leidub Eestis enamikule liikidele elupaiku ka väljaspool põlismetsa. Seda võimaldavad mõned eelnenud aastakümnete metsamajandustavad. Kõigepealt raiejärgne looduslik uuenemine: kujunevates segapuistutes elab palju põlismetsale omaseid lehtpuuseeni. Teiseks ei ole harvendusraiet meil tehtud kuigi intensiivselt, mistõttu leidub puistutes võrdlemisi palju lamapuitu.

Uurimuse põhjal on kõige ohustatum elupaik jämedad kuuse lamatüved. Nendega seotud liigid on Eestiski pigem haruldased ja leidnud elupaiga vaid põlismetsades. Uuringu ühe koostaja, juhtteadur Asko Lõhmuse sõnul tuleb kuusikute majandamine juba praegu muuta loodussäästlikumaks. Säilikpuuna tormihella kuuske ju ei jäeta, kaitsealadel kaitstavate viljakate kuusikute pindala on aga liiga väike ja majandusmetsas soovitakse kuusikuid raiuda üha nooremas eas.

TÜ looduskaitsebioloogia töörühm

Hundi jalajälg (foto: Wikipedia)

Alanud on hundijaht

Novembri alguses alanud hundijahi eesmärk on hoida vaos huntide arvukus ja seeläbi vähendada nende põhjustatud kahjustusi, üksiti jälgides hundipopulatsiooni tervikseisu. Samamoodi kui varasematel aastatel on küttimislimiit maakonniti erinev. Harju-, Järva-, Lääne-, Pärnu-, Tartu-, Saare- ja Viljandimaal on maakond jagatud kaheks või kolmeks ja igale alale on määratud oma küttimisnorm, mis oleneb huntide arvukusest. Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.

Esialgu tohib küttida kokku 67 isendit. Ent see hulk võib muutuda, sest hundijahihooaja alguses ei ole veel täit ülevaadet, kui palju on asurkond aasta jooksul suurenenud. Keskonnaagentuur kavatseb laekuvate andmete põhjal küttimisnormid üle vaadata ja vajaduse korral muuta (suurendada). Siin on tähtis roll jahimeestel, kellelt oodatakse operatiivselt infot kütitud isendite ja jäljevaatluste kohta.

Seireandmete põhjal on huntide arvukus tänavu vähemalt 10% kahanenud. See on põhiliselt tingitud möödunud hooaja võrdlemisi suurest jahilimiidist ja laialt levinud kärntõvest. Mullusel jahihooajal kütiti Eestis 103 hunti lubatud 116st. Väiksem arvukus kajastub ka hundikahjustuste statistikas. Võrreldes mulluse oktoobri alguse seisuga on sel aastal lambaid murtud peaaegu kolmandiku võrra vähem. Mõnes maakonnas, näiteks Harju-, Lääne-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal, on kiskjakahjustused siiski suuremad kui eelmisel aastal. Huntide küttimismahu maakonniti saab teada keskkonnaameti kodulehelt.

Keskkonnaamet

Toeta kalendriostuga Eesti linnukaitset

Eesti ornitoloogiaühingul on ilmunud 2017. aasta seinakalender „Eestimaa linnud“. Kalendri fotode autor on hobifotograaf ja linnuhuviline Kilvar Kessler. Tavapäraste pühade, tähtpäevade jm kõrvalt leiab sellest kalendrist linnuvaatluspäevade jm lindudega seotud sündmuste toimumisajad ning tavalisemate linnuliikide keskmised saabumisajad. Kalendrit saab osta suurematest raamatupoodidest. EOÜ-st on võimalik kalendrit soetada soodushinnaga ja tellida ka postiga koju: nii toetad ühingu tegevust ja Eesti linnukaitset. Uuri lähemalt EOÜ kodulehelt.

EOÜ

Läänemeri vajab paremat kaitset

Maailma looduse fond (WWF) koos Eestimaa looduse fondi (ELF) ja teiste partnerorganisatsioonidega avaldasid möödunud reedel analüüsi (loe analüüsi), millest selgub, et Läänemere riigid ei ole meie merd kaitstes piisavalt pingutanud. Eesti peab Läänemeres looma juurde elutähtsaid kaitsealasid ja parandama kaitsekorraldust. ELF-i mereprogrammi juhi Aleksei Lotmani sõnul aitavad kaitsealad hoida mere elurikkust ja suurendada selle vastupidavust inimtegevusele.

Analüüsis on hinnatud, mil moel on iga Läänemere riik aidanud kujundada kogu merd katvat looduskaitsevõrgustikku, sh on toodud esile, kui palju kaitsealasid on loodud ja kui tõhusalt seal kaitset korraldatud. Eestil on vajakajäämisi nii piisava ja sidusa võrgustiku kujundamisel kui ka kaitse korralduses. „Juba ammu tehtud kaitse-ettepanekute (Kõpu, Apollo, Neugrund jt) menetlemine on veninud liiga pikalt, samuti pole astutud samme merealade kaitseks majandusvööndis. Paraku on tagamata ka juba kaitse all olevate alade hea seisukord, kuna siiani pole lõplikult loobutud neid ohustava taristu, näiteks Suure väina silla loomise kavadest,” selgitas Lotman.

Riikide tegevust analüüsides on keskendutud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni täitmisele. Euroopa Liidu liikmesriikide puhul on antud hinnang ka asjaomaste õigusaktide (merestrateegia raamdirektiiv, loodusdirektiiv ja linnudirektiiv) rakendamise kohta.

Keskkonnaministeeriumi tänavu avaldatud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu järgi arvab enamjagu elanikkonnast, et loodust säästmata pole võimalik järjepidevalt majandust arendada (sellega nõustub 92%). Seega on ministeeriumil rahva mandaat korraldada mere kaitset senisest tõhusamalt.

ELF

TASUB OSALEDA

Looduskaitse ja elurikkus linnas

Täna kell 18 räägib bioloog Aveliina Helm Tartu loodusmajas (Lille 10) looduskaitsest ja elurikkusest linnakeskkonnas. Kõne all on linnade roll elurikkuse säilimisel ja kas on üldse tähtis, et linnad oleks elurikkad. Uuritakse, millised liigid saavad linnas hakkama, kas loodus linnas on ka inimesele kasulik ja kuidas leida tasakaal soovitud ja soovimatu elurikkuse vahel.

Järgmine loodusõhtu on 23. novembril, siis räägib Mart Jüssi Läänemerest. Loodusõhtud on tasuta.

Tartu loodusmaja

Rajakaamera pilt Tammesoo karust (allikas: youtube.com)

Öökulli akadeemias räägitakse rajakaameratest ja metsaasukatest

Homme, 10. novembril kell 18 on Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemias külas zooloog Peep Männil. Juttu tuleb rajakaameratega jälgitud huntidest, šaakalitest, metssigadest, mägrast, metsisest jne ning sellekohasest uuringust. Akadeemias näeb ka rajakaamerate tehtud salvestisi eri paikadest.

Osavõtuks ei ole vaja registreeruda, sisse pääseb muuseumipiletiga (3 eurot / 5 eurot). Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.

Eesti loodusmuuseum

Tihaseõhtu Jõhvis

algab homme kell 18: tihastest räägib tihaseaasta eestvedaja Margus Ots. Tasuta üritus toimub Jõhvis Kersti Võlu koolituskeskuses (Kooli 7).

EOÜ

Linnukonverents Tartus

Eesti ornitoloogiaühingu 95. tegevusaasta puhul peetakse 11. novembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses linnukonverents, kus Eesti teadlased räägivad oma valdkonna uuematest uuringutest ja teadmistest. Muu hulgas on kõne all meditsiiniabi looduslikele linnuliikidele ja ikka veel tundmatu metsis. Täpsema päevakava leiab ühingu veebilehelt. Osaleda saab tasuta. Konverentsi ja EOÜ tegevuse toetuseks on oodatud annetused.

EOÜ

Merefoorum: rännak mööda viikingite idateid

Uue nädala teisipäeval, 15. novembril kell 18‒20 tuleb meremuuseumi merefoorumile kõnelema Venemaa teaduste akadeemia slaavi-soome arheoloogiaosakonna vanemteadur Pjotr Sorokin. Jututeema on viikingiaegsed meresõidud: tolleaegsed laevad, meeskonnad, seilamiseripärad ja idapoolsed laevateed. Arheoloog Pjotr Sorokini ajaloolisi teadmisi täiendavad vahetud kogemused eksperimentaalarheoloogina: ta on uurinud viikingite kaubateid. Üritus on vene keeles ja kõigile tasuta. Kogunetakse lennusadama kassa juures. Registreeruda saab meremuuseumi veebilehel.

Meremuuseum

GIS päev rahvusraamatukogus

Nädala pärast, 16. novembril kutsuvad geograafid ja geoinformaatikud GIS teabepäevale Tallinna Eesti rahvusraamatukokku. Sel korral on peaesineja tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa. Varem on ta olnud tegev ajakirjas Digi, praegu töötab tehnoloogiauudiseid vahendava portaali geenius.ee peatoimetajana. Henrik Roonemaa räägib sellest, kuidas me oleme oma füüsilise maailma väga kiiresti virtuaalseks muutnud, saamata sellest võib-olla ise arugi. Üritus kestab 10‒17, täpsema ajakava leiab GIS päeva internetilehelt. Soovitatav on registreeruda hiljemalt 14. novembril GIS päeva portaalis. Üritus on tasuta!

Muuga sadam ja laht: uuringus selgus, et enim on reostunud Muuga lahe kalad (foto: Wikipedia)

Merereostuse ja õhusaaste uuringute tutvustuspäevad

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) korraldab koos Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooliga novembris ja detsembris kaks teabepäeva, kus tutvustatakse keskkonnaprogrammi kaudu rahastatud uuringuid.

Neljapäeval, 17. novembril kell 11‒14 räägitakse Tartus Eesti maaülikooli Metsamaja auditooriumis D-143 uuringust „Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu“. Aastatel 2014–2016 koguti vee reostust näitavate biomarkerite kaudu andmeid Eesti rannikumeres elutseva räime, lesta ja ahvena toksilisuse kohta. Selgus, et enim on reostunud Muuga ja Tallinna lahe kalad. Purtse jõe suudmeala kaladel ilmnes aga põlevkivireostuse märke, iseäranis hakkas silma püreeni metaboliitide suurem sisaldus kalade sapis.

Teisipäeval, 6. detsembril kell 13.30‒17 esitletakse Tallinnas rahvusraamatukogu kuppelsaalis Tartu ülikooli uuringut „Maapinnalähedase osooni õhusaaste ekspositsiooni analüüs ja tervisemõjude hinnang“. Selle projekti siht oli välja selgitada, kuivõrd on Eesti inimesed ohustatud maapinnalähedasest osoonist ja milline on selle mõju tervisele ja majanduslikud tagajärjed. Uuringu järgi saavad elanikud olulist teavet kõnealusest saastest tingitud terviseohtudest ja ohu suurusest nende elukohas. Ühtlasi on kirjas abinõud, mis aitavad ohtusid vähendada.

Uuringute tutvustusele on oodatud kõik, kellele teemad huvi pakuvad. Osalus on tasuta, kuid tuleb enne registreeruda: viite registreerimisvormile leiab KIKi portaalist.

KIK

Meie jahiuluk on ka šaakal (foto: keskkonnaagentuur)

Jahiulukite seirefoorum Tartus

Keskkonnaagentuur ootab huvilisi 23. novembril Tartusse: Ahhaa teaduskeskuses peetakse seirefoorum „Jahiulukid – elu, olu ja mõju“. Võimalus on saada värskeimat teavet jahiulukite uuringute ja seiretööde tulemuste kohta. Antakse ülevaade jahiulukite seisundist; selgitatakse, mis nende elu praegusel ajal enim mõjutab ja kuidas nemad meid mõjutavad.

Seirefoorumil saab peale levinuimate jahiulukite kuulda ka hallhülgest kui uuest jahiloomast, samuti šaakalist, keda alguses peeti võõrliigiks, kuid nüüd on tunnistatud omaks. Räägitakse ka seakatkust: mida see õigupoolest endast kujutab ja mil moel sellest vabaneda. Tegu on avaliku üritusega, kuhu oodatakse kõiki neid, kellele läheb korda ulukite seisund ja kes tahavad sel teemal sõna sekka öelda. Eelregistreeruda saab 16. novembrini või kuni kohtade täitumiseni keskkonnaagentuuri veebilehel. Päevakava on samuti agentuuri lehel.

Keskkonaagentuur

Eestile on vaja teadussaadikuid

Neljapäeval, 24. novembril peetakse Tartus Dorpati konverentsikeskuse Baeri saalis kell 9.30‒16.30 inspiratsiooniseminari „Eesti otsib teadussaadikuid“.

Et süvendada Eesti teaduse head mainet maailmas vajab Eesti teadussaadikuid. Seminaril otsitakse inspiratsiooni, et hakata järgmisel aastal teadusagentuuri algatuse „Research in Estonia“ raames ette valmistama Eesti teadussaadikute programmi. Kuulatakse teadlaste kogemusi, vaadatakse üle Eesti brändi pagas ja tutvutakse Eesti konverentsibüroo saadikute programmiga. Katja Lasch räägib Saksamaa teadussaadiku programmist („Research in Germany“).

Seminarile on kaasa mõtlema ja arutlema oodatud inimesed, kes peavad tihti tutvustama Eestit ja Eesti teadusmaastikku oma välismaa partneritele ja -kolleegidele või teistele huvilistele ning tunnevad vajadust heade tutvustusmaterjalide järele. Üritust juhib Kristin Kraav Eesti teadusagentuurist, seminar on inglise keeles. Täpsema programmi ja registreerumisvormi leiab teadusagentuuri võrgupaigast.  

Eesti teadusagentuur

Alanud on parimate keskkonnategude ja keskkonnahoidlike ettevõtete võistlus

Aasta keskkonnateo ja aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte võistluse siht on tunnustada neid, kes on oma tegudega enim panustanud keskkonna heaks, leidnud uudse lahenduse mõnele keskkonnaprobleemile või osanud majanduskasvu siduda keskkonnahoiuga. Mõlema tiitli kandidaate saab esitada 1. detsembrini. Täpsema teabe leiab keskkonnatunnustuste portaalist ja Facebooki-lehelt. Veebilehel on toodud ka osalemisankeet.

Võitjad kuulutatakse välja 2017. aasta jaanuari keskpaigas. Parimate keskkonnahoidlike tegude ja ettevõtete väljaselgitamisel saavad kaasa rääkida kõik inimesed, sest esitatud tegudele saab anda oma hääle Delfi portaalis. Rahvahääletus algab detsembri keskel.

Keskkonnahoidlikke ettevõtteid tunnustatakse kolme alamkategooria põhjal: keskkonnajuhtimine, keskkonnasõbraliku toote ja/või teenuse pakkumine ja keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamine. Välja antakse ka üldpreemia ning esimest korda võistluse ajaloos valitakse rahva lemmik.

Üldvõitja saab keskkonnainvesteeringute keskuselt kuni 35 000 euro suuruse preemia, mille eest saab valida auhinna, et edendada keskkonnatulemuslikkust või ennast täiendada. Ühtlasi saavad kõik võitjad õiguse kasutada keskkonnamärgist oma teabematerjalidel ja teenuste või toodete reklaamimisel. Võitjatel ja tunnustatutel on võimalus pääseda üleeuroopalisele keskkonnavõistlusele. Aasta keskkonnateo auhind on 5000 eurot ja õigus kasutada keskkonnamärgist.

Eelmisel aastal pälvis aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte üldvõidu aktsiaselts Baltic Fibres, kes toodab keskkonnahoidlikke tekke ja patju. Mullune parim keskkonnategu oli aga Eesti kalastajate seltsi korraldatud aktsioon kaitsta kudevaid kalasid röövpüüdjate eest.

Keskkonnaministeerium

MAAILMAST

Süsihappegaasi sisaldus kuivas õhus Mauna Loa observatooriumi mõõtmisandmete põhjal (allikas: NOAA)

Süsihappegaasi tase Maa atmosfääris on ületanud muret tekitava piirväärtuse

USA ookeani- ja atmosfääriadministratsioon (NOAA) teatas, et tänavu suvel on süsihappegaasi tase Maa atmosfääris ületanud muret tekitava piirväärtuse 400 miljondikosa (ppm).

Igal aastal suureneb süsihappegaasi kogus atmosfääris talve jooksul ja kahaneb seejärel põhjapoolkera kasvuperioodil, kui taimed tarbivad seda kasvuhoonegaasi fotosünteesi käigus. Sel aastal CO₂ tase alla 400 ppm enam ei langenud. Veelgi enam, NOAA globaalse kasvuhoonegaaside referentsvõrgustiku juhtteadlase Pieter Tansi sõnul on ebatõenäoline, et meie oma eluajal veel näeme alla 400 ppm jäävat CO₂-taset.

Miks on see piir nii tähtis? Nelisada osakest miljoni kohta on mõneti meelevaldne verstapost, aga see võib siiski anda vihje meie tuleviku kohta. Viimati oli süsihappegaasi tase nii kõrge jääajaeelse ajastu (pliotseeni) soojal ajavahemikul umbes kolm miljonit aastat tagasi. Paleokliima uuringute põhjal oletatakse, et tol ajal oli maakera jahutava jääkatte ulatus märksa väiksem ja merevee tase praegusest kuni 20 meetrit kõrgem. Põhjapoolsete tundrate asemel laiusid metsad ning troopilised vihmametsad ümbritsesid vaid kitsa vööna ekvaatorit. NOAA teadlase Bruce Baueri sõnul oli toona küll mandrite asetus ja Maa liikumisorbiit ümber Päikese teistsugune, kuid pliotseeni on siiski peetud peamiseks suunanäitajaks tuleviku kliima kohta.

Inimese evolutsiooni ajal on CO₂ tase olnud pikka aega 278 ppm kandis. Suured muutused algasid 1850. aastatel, kui kogu maakera eri paikades asuti üha agaramalt metsi raiuma. 1950. aastatest peale lisandus fossiilkütuste põletamine: aasta-aastalt aina suuremates kogustes.

Väga ilmekalt kajastavad CO₂-sisalduse taset atmosfääris Hawaii Mauna Loa observatooriumis mõõdetud kuu keskmised andmed (vt joonist): punane joon tähistab mõõdetud ja must joon aastaaegade kaupa korrigeeritud andmeid. Observatoorium asub Mauna Loa vulkaani põhjaküljel, 3400 meetri kõrgusel. Seega kirjeldavad mõõteandmed väga suure ala seisundit. Süsihappegaasi taset hakati Mauna Loas mõõtma juba 1958. aastal: see on kõige pikem mõõdetud andmerida CO₂ kohta.

NOAA/Ilmateenistus/Uudistaja

Loodetavasti suudab Rossi mere kaitseala tagada ka adeelia pingviini heaolu (foto: Wikicommons)

Antarktikas on loodud maailma suurim merekaitseala

Pärast üle kümne aasta väldanud pingelist teadlaste, üldsuse ja poliitikute veenmistööd jõudis veerandsaja riigi esindajaid koondav Antarktika mereelustiku varude kaitse komisjon (CCAMLR – Commission for the Conservation of Antarctic Marine Living Resources) oktoobri lõpus kokkuleppele: 1,55 ruutkilomeetri suurusest piirkonnast Rossi meres saab merekaitseala (MPA – marine protected area). Teist nii suurt merekaitseala maailmas ei ole. Üle 70 protsendil sellest alast on nüüd 35 aastaks keelatud töönduslik kalapüük.

Esimest korda oli Rossi mere MPA loomine komisjonis päevakorras 2012. aastal. See on kümme aastat pärast seda, kui teadlased ja looduskaitsjad oli teinud asjaomase ettepaneku. 2012. aastal toetas ideed üle poole komisjoni liikmesriike, aasta hiljem oli selle vastu ainult kolm riiki ja 2014. aastal jäid otsust blokeerima üksnes Hiina ja Venemaa. Hiinlased suudeti nõusse saada mullu, kui Rossi merest läänes asutati krillipüügipiirkond. Venemaa keeldus endiselt, muu hulgas ilmselt seetõttu, et MPA asutamise ettepaneku oli teinud USA (koos Uus-Meremaaga).

Ajendiks, miks Venemaa nõustus just nüüd, kui Venemaa ja USA suhted on eriti halvad, peetakse venelaste soovi näidata ennast eestvedajana: Venemaa on tänavu komisjoni eesistuja, 2017. aasta on seal kuulutatud ökoloogia-aastaks ja pealegi valmistutakse tähistama 200 aasta möödumist Antarktika kontinendi avastamisest vene (pigem küll baltisaksa) teadlaste poolt. Aga küllap on mõju avaldanud ka üldsuse surve.

Nii õnnestus veel kord näidata, et Antarktika on piirkond, mille kaitses suudab maailm kokku leppida. Sõlmiti ju Antarktika leping, mis lubab kõigil riikidel lõunamandrit üksnes rahumeelel kasutada ja teaduslikult uurida, külma sõja haripunktis, 1959. aastal.

Rossi MPA on merileopardi (Hydrurga leptonyx), mõõkdelfiini (Orcinus orca), ligi saja kalaliigi ja umbes tuhande selgrootu tähtis elupaik. Eriti oluline on piirkond aga lindudele: neis vetes tegutseb 155 000 keiserpingviini (Aptenodytes forsteri) ja üle 2,5 miljoni adeelia pingviini (Pygoscelis adeliae), mõlemad kuuluvad IUCN punase raamatu ohulähedaste liikide kategooriasse. Üleilmse tähtsusega on see ala ka pikki rändeid tegevale antarktika ännile (Catharacta maccormicki) ja hõbe-tormilinnule (Fulmarus glacialoides), seal toitub mitut liiki albatrosse ja tormilinde.

news.nationalgeographic.com / BirdLife International / Uudistaja

Sellise #CityTree siseruumiversiooni on Green City Solutions paigaldanud Berliini keskraudteejaama (foto: FB / Green City Solutions)

Dresdeni idufirma sai Euroopa asutaja auhinna ringkasutuse vallas

Dresdeni idufirma Green City Solutions kuulutati 27. oktoobril tänavuse rahvusvahelise Green Alley auhinna ehk Euroopa asutaja ringmajanduse auhinna võitjaks.

Kuue Saksamaalt, Soomest, Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist lõppvõistlusele jõudnud finalisti seast välja valitud lahendus #CityTree seob samblainstallatsiooni IoT- (asjade interneti) tehnoloogiaga: see puhastab õhku ja leevendab linnapalavust. Üksainus #CityTree suudab seda, milleks muidu oleks vaja 275 puud: ta seob aastas 100 kilo süsihappegaasi. Green City Solutionsi seadmed on juba kasutusele võetud peale Euroopa ka Aasias. Idufirma sai auhinnaks kokku 30 000 eurot, osalt sularahas, osalt teenuste kujul, samuti on tal võimalus saada rahastustoetust.

Green Alley auhind on kord aastas ringmajanduse ettevõtjatele ja idufirmadele antav auhind, mille on asutanud ringmajanduse ja Euroopa ettevõtjate kogukonna koostöövõrgustik. Tänavu anti see auhind välja kolmandat korda; taotlusi oli saatnud kokku 200 kandidaati 52 riigist.

green-alley-award.com / Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

 
Ajakiri Horisont, riigi ilmateenistus, ilmaportaal ilm.ee ja ilmablogi “Ilm ja inimesed” kuulutasid sel suvel välja suure pilvefotojahi “Pilvepiir 2016″. Konkurisle laekus üle Eesti pea 800 pilvefotot. 8. novembril jagati Tallinna teletornis toimunud lõpuüritusel parimatele pilveküttidele auhindu.

Auhinnatud pildid:

Üldvõitja, 1. koht. Kelvin–Helmholtz mesodel. Janek Pärn. Harvanähtav, väga põnev ja efektne pilt Kelvin-Helmholtzi lainetest helkivates ööpilvedes

2. koht. Pilvesau. Viiu Härm-Rummo. Erakordselt jõulised ja säravad värvid, tabav pealkiri – see kandiline sauakujuline pilv on kiudrünkpilvede kogum, mis võib-olla on tekkinud lennukist (joonpilv)

3. koht. Äike. Kalmer Saar. Dramaatiline vaatepilt – riiulpilvega rünksajupilved, lisaks välk päevasel ajal fotole saadud, mis teeb selle tabamuse haruldaseks -Ajakirja Eesti Mets auhind. Helkivad unenäod. Kadi Soo. Pildil on helkivad ööpilved ehk polaar-mesosfääripilved – vast üks suurimaid vaatamis-väärsusi Eestimaa suveöötaevas

Ajakirja Eesti Loodus auhind. Pilvelaev. Kadi Soo. Suurepärane pilvelumestuse eksemplar. Fotol paistab silma mustrilisus; lumestuse alumise piiri kohal olevad pilvejätked (jääkristallid) meenutavad ilustulestikuga allalangevaid sädemetompe

Fotograafia arendus- ja koolituskeskuse auhind. Varjupaik. Päivi Palts. Ebamaine ja müstiline pilvepilt. Selline auramisudu (kihtpilved veepinna kohal) tekib väga suure veepinna- ja õhutemperatuurierinevuse korral – tavaliselt on siis õhus külma 20 kraadi ja enamgi

Publiku lemmikpilt. Lõõmav vaade Tallinnale. Päivi Palts. Loojangupildile lisab mitmekesisust Tallinna siluett, kõrgrünkpilved, mis on foto ülaosas üle läinud ilmselt kõrgkihtpilvedeks, ja kihtpilved (auramisudu) pakaselise ilmaga avatud veepinna kohal – peen uduromantika

Publiku teine lemmikpilt. Positiivne pilv-maa-välk. Aigar Telling. Kuigi pilt on sünge ja võib-olla ei jäta paljudele kuigi head visuaalset muljet, on välgu tabamine päevasel, st valgel ajal fotole (mitte videokaadrile) haruldane sündmus. Lisaks on tegu selle suve tugevaima ja purustavaima piksega, mis tuiskas kõigest paari tunniga üle kogu Ida-Eesti

Publiku kolmas lemmik. Raikki Luik. Mõnes mõttes ei ole tegu pilvepildiga, sest jäädvustatud on väga ilusate ja selgete värvidega optiline nähtus – ebapäike ehk valepäike ehk päikesesapp. See on üks halo vormidest. Foto taustal mängib põhirolli ikkagi pilvemass (kiudpilved), mis koosneb jääkristallidest. Valgus paistab neile peale ja tekibki selline kena nähtus

50. aastakäigu viimase Horisondi kaaneloos „Ninaga nutiseadmed“ kirjutab füüsik Raivo Jaaniso pisikestest grafeenist tehisninadest, mille abil saab jälgida õhukvaliteeti. Lisaks on Tartu ülikooli füüsikute loodava tehnoloogia abil võimalik seirata ka inimese hingeõhust pärinevaid või nahalt lenduvaid ühendeid ja seeläbi hinnata tema tervislikku seisundit.
Intervjuus usutleb Horisont seekord Eesti biokeskuse juhti, evolutsioonigeneetik Mait Metspalu.
Me teame, et inimkonna häll on Aafrikas, kust Homo sapiens sapiens eelajaloolisel ajal välja rändas. Kuidas evolutsioonigeneetikud rändava inimese jälgi ajavad ning milliseid uusi kilde on lähiajal juurde saamas eestlaste päritolu valgustav mosaiik? Sellest vestles Metspaluga Helen Rohtmets-Aasa.
Uues numbris ei vaadata mööda ka tänavustest Nobeli teadusauhindadest. Professor Teet Örd tutvustab füüsikas, keemikud Margus Lopp ja Riina Aav selgitavad keemia ning rakubioloogid Toivo Maimets ja Sulev Kuuse omakorda füsioloogia ja meditsiini vallas Nobeliga kroonitud avastuste olemust.
Psühhostimulandid – uimastid, mida eesti keeles võib nimetada närviergutiteks – on olnud inimkonnale atraktiivsed juba sajandeid. Need on tuntud kui ajukoort aktiveerivad ja psühhomotoorset aktiivsust suurendavad ained. Ehkki psühhostimulandid on ohtlikud, on nende keelustamine tekitanud debatte ja üles puhunud kirgi. Artiklis „Psühhostimulandid ja aju“  lahkab teemat lähemalt Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.
Madis Vasser, Kristjan-Julius Laak, Jaan Aru panevad looga „Virtuaalreaalsusega aju mõistatuste kannul“ põneva punkti Horisondi ajuteadusele pühendatud populaarsele artiklite sarjale „Mõtlemise masinavärk“. Tuleb välja, et igapäevaelus eeskätt meelelahutuses kanda kinnitav virtuaalreaalsus pakub teadlasele uusi võimalusi ajuteaduse suurte küsimuste avamiseks.
Horisondi värskes numbris jätkub „Kosmosekroonika“ ja samuti „Sõna lugu“, milles keelemees Udo Uibo tutvustab sõna „sasku“ eesti keelde tulekut. „Igameheteaduses“ kutsutakse valke noppima; „Ahhaa!“ pajatab maailmasõdade pärandist; „Huvitavas Venemaas“ on keisrinna Katariina II võitlus kasakatega; „Muuseumipärl“ tutvustab raadiot, mis töötas kunagi ka „põranda all“; „Dokument kõneleb“ räägib eestlastest esimese ilmasõja Vene armees. Lisaks saab lugeda kirjanik Kauksi Ülle mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju kõverjoontega kujundite pindalade arvutamisega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus“.

Värske digiajakirja leiab meie e-poest.

Horisondi 2016. aasta viienda numbri iga ülesanne andis ühe punkti. Kõik ülesanded lahendasid õigesti ja 6 punkti teenisid Vladimir Jaanimägi, Toomas Lausmaa, Aira Lõhmus, Anti Sõlg, Gert Schults, Kuldar Traks ja Kevin Väljas. Nende hulgast osutus loosi tahtel vooru auhinna saajaks Gert Schultz. Palju õnne!

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“. Valikuvõimalustega saab tutvuda http://e-pood.horisont.ee/raamatute-tellimine/.

UUDISTAJA 

26. oktoober 2016
 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Talvine Horisont nuusutab tehisninaga, otsib eestlaste juuri ja sukeldub virtuaalmaailma

50. aastakäigu viimase Horisondi kaaneloos „Ninaga nutiseadmed“ kirjutab füüsik Raivo Jaaniso pisikestest grafeenist tehisninadest, mille abil saab jälgida õhukvaliteeti. Veel saaks Tartu ülikooli füüsikute loodava tehnoloogia abil seirata inimese hingeõhust pärinevaid või nahalt lenduvaid ühendeid ja seeläbi hinnata tema tervislikku seisundit.

Intervjuus usutleb Horisont seekord Eesti biokeskuse juhti evolutsioonigeneetik Mait Metspalu. Me teame, et inimkonna häll on Aafrikas, kust Homo sapiens sapiens eelajaloolisel ajal välja rändas. Kuidas evolutsioonigeneetikud rändava inimese jälgi ajavad ja milliseid kilde lisandub lähiajal eestlaste päritolu valgustavasse mosaiiki? Sellest on Metspaluga vestelnud Helen Rohtmets-Aasa.

Uues numbris ei vaadata mööda ka tänavustest Nobeli teadusauhindadest. Professor Teet Örd tutvustab füüsika, keemikud Margus Lopp ja Riina Aav keemia ning rakubioloogid Toivo Maimets ja Sulev Kuuse omakorda füsioloogia ja meditsiini vallas Nobeli auhinnaga kroonitud avastuste olemust.

Psühhostimulandid – uimastid, mida eesti keeles võib nimetada närviergutiteks – on olnud inimeste hulgas menukad juba sajandeid. Need on tuntud kui ajukoort aktiveerivad ja psühhomotoorset aktiivsust suurendavad ained. Ehkki psühhostimulandid on ohtlikud, on nende keelustamine tekitanud debatte ja üles puhunud kirgi. Artiklis „Psühhostimulandid ja aju“ käsitleb teemat lähemalt Tartu ülikooli neuroloogiaprofessor Pille Taba.

Madis Vasser, Kristjan-Julius Laak ja Jaan Aru panevad kirjutisega „Virtuaalreaalsusega aju mõistatuste kannul“ põneva punkti Horisondi populaarsele artiklisarjale „Mõtlemise masinavärk“, mis on keskendunud ajuteadusele. Selgub, et igapäevaelus eeskätt meelelahutuses kanda kinnitanud virtuaalreaalsus pakub teadlasele uusi võimalusi avada ajuteaduse suuri küsimusi.

Horisondi värskes numbris jätkub „Kosmosekroonika” ja „Sõna lugu”, milles keelemees Udo Uibo tutvustab sõna „sasku” tulekut eesti keelde. „Igameheteaduses” kutsutakse valke noppima; „Ahhaa!“ pajatab maailmasõdade pärandist; rubriigis „Huvitav Venemaa“ on juttu keisrinna Katariina II võitlusest kasakatega; „Muuseumipärl“ tutvustab raadiot, mis töötas kunagi ka põranda all; „Dokument kõneleb“ räägib eestlastest esimese ilmasõja Vene armees. Veel saab lugeda kirjanik Kauksi Ülle mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju, arvutades kõverjoontega kujundite pindala, lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Horisont

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Eesti Looduse fotovõistluse lõpetamisele ja näituse avamisele

30. novembril kell 14 Tallinna teletornis (Kloostrimetsa tee 58A, vt http://www.teletorn.ee/) on oodatud kõiki huvilised.

Alustuseks kuulame Ingmar Muusikuse ettekannet “Kuidas saada lind pildile?”. Siis vaatame Eesti Looduse 17. fotovõistlusele saadetud paremaid pilte ja õnnitleme esile tõstetud fotode autoreid. Musitseerib Tõun.

Samas avatakse Eesti Looduse 2013–2016. aastate fotovõistluste pildivaliku näituse avamine. Näitus jääb teletornis avatuks 30. aprillini 2017.

Üritus on tasuta ja kestab kuni kolm tundi.

Kuni 18. detsembrini jätkub meie ajakirjade tellimiskampaania

Iga nädal loosime kõigi vähemalt kuue kuu tellimuse esitanute seast välja viis inimest, kes saavad endale Põhjala teetalu teed. Eelmisel nädalal valis loos välja Neeme Otstaveli, Lauri Linaski, Peep Tobrelutsu, Kairi Viirlaiu ja Andres Kitse; eilsel loosimisel jäid sõelale Peedu Saar, Arvo Teekel, Kairi Puur, Enn Kaup ja Ants Kangur. Võtame võitjatega ühendust.

Uus loosimine on juba nädala pärast, 29. novembril. Kõik, kes on esitanud tellimuse hiljemalt 18. detsembril, osalevad loosimises, mille auhind on OÜ Loodusvägi kodumaised mahetooted. Kampaania tingimused ja auhinnad http://bit.ly/2fEsbov.

Jätkub Eesti Looduse lugejamäng koostöös „Osooniga“

Igal kuul kõlab saates küsimus, mille vastuse leiab meie ajakirjast. Iga vooru õigesti vastanute vahel loosime välja raamatu kirjastuselt Varrak. Vähemalt viiest voorust osa võtnute vahel läheb maikuus loosi ajakirja aastatellimus ja kõigi osalejate vahel kaks pääset koos kaaslasega botaanilisele loodusretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealal meie peatoimetaja Toomas Kuke juhendusel.

Kolmanda vooru küsimust saab kuulata siit http://bit.ly/2eGpbIl.

„Pilvepiir 2016“ võidufoto „Kelvin-Helmholtz mesodel“, autor Janek Pärn

Selgusid tänavused parimad pilvepildid

Ajakiri Horisont, riigi ilmateenistus, ilmaportaal ilm.ee ja ilmablogi „Ilm ja inimesed“ kuulutasid tänavu suvel välja suure pilvefotojahi „Pilvepiir 2016“. Võistlusele laekus üle Eesti peaaegu 800 pilvefotot. 8. novembril anti lõpuüritusel Tallinna teletornis parimatele pilveküttidele kätte auhinnad.

Üldvõidu pälvis Janek Pärna suurepärane tabamus väga harva nähtavatest Kelvini-Helmhotzi lainetest helkivates ööpilvedes. Pilte hindas fotograafidest ja pilveasjatundjatest koosnev žürii, kuhu kuulusid fotograaf Arno Mikkor, fotograafia arendus- ja koolituskeskuse esindaja Jaak Kadak, pilveekspert Jüri Kamenik, keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistuse peaspetsialist Ain Kallis ja ilmavaatluste osakonna peaspetsialist-meteoroloog Ene Tillmann. Auhinnatud pilvepilte saab vaadata võrgupaigast http://bit.ly/2garDnV.

Tarmo Tiisler „Mnemoturniiri“ saatejuhina (foto: vikerraadio.err.ee)

Horisont annab „Mnemoturniiril“ auhinnaks aastatellimuse

Alates novembrist annab Horisont Vikerraadio populaarse mälumängusaate „Mnemoturniir“ suure ringi küsimusele õigesti vastanule loosiauhinnaks ajakirja aastatellimuse. Novembrikuu küsimus kõlab nii: milline on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidab kaks välismaa ametikandjat? Vastata on aega 1. detsembrini (mnemoturniir@err.ee). „Mnemoturniire“ saab järelkuulata siit http://vikerraadio.err.ee/l/mnemoturniir.

 Zooloog Vallo Tilgar räägib kahes „Loodusajakirja“ saates geenidest ja käitumisest (foto: http://www.zooloogia.ut.ee/

Kuku heidab pilgu käitumisuuringutele

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ jõuame veel enne uue ajakirjanumbri ilmumist põhjalikumalt tutvustada Eesti Looduse novembrinumbri kaaneartiklit „Geenid ja käitumine: mida näitavad inimese ja lindude uuringud?“. Artikli autor, Tartu ülikooli zooloogiaosakonna vanemteadur Vallo Tilgar selgitab homme ja nädala pärast, kuidas kahe nn virgatsaine topamiini ja serotoniiniga seotud geenide eri vormid mõjutavad inimese ja lindude käitumist. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

EESTI SÕNUMEID 

„Suur prügimüür“ seisab praegu Tallinnas Foorumi keskuse ees (Narva mnt 5). 26. novembrist saab installatsiooniga tutvuda Pärnus Kaubamajaka juures (Papiniidu 8/10) ja alates 3. detsembrist on installatsioon Jõhvis kaubanduskeskuse Tsentraal juures (Keskväljak 4). Autorite kinnitusel tekib selline hulk prügi aasta jooksul kümne inimese kodumajapidamises (foto: Eva Sepping / Keskkonnaministeerium)

Mõistlik tarbimine aitab vähendada jäätmete hulka

Novembri viimane nädal kannab juba mitmendat aastat üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala nime. Selle raames kutsutakse kõiki eurooplasi üles tekitama vähem jäätmeid ja kasutama ressursse säästlikult.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul tuleb jäätmetekke vältimise nädalal ennekõike keskenduda mõistlikule tarbimisele: „Kaubad ei saa poest ostmata jääda – inimene vajab toitu ning ka riideid ja mööblit on teinekord tarvis −, kuid ostud tuleb läbi mõelda. Tooted tuleb kindlasti lõpuni kasutada, kasutuskõlbmatuks muutunud esemetele proovida leida uus funktsioon ning kui vana diivan enam koju ei sobi, siis ühe vana võib olla teise uus“.

Jäätmetekke vähendamise nädalal keskendutakse kolmele osale: vähendamine, korduskasutus ja ringlussevõtt , inglise keeles 3R (Reduce, Reuse, Recycle). Esimene neist ehk jäätmetekke vähendamine tähendab väiksema hulga ressursside kasutust ja üleüldist jäätmete vältimist. Korduskasutuse all mõtleme juba toodetud eseme või selle osa(de) uuesti tarvitamist algsel või sarnasel eesmärgil. Ringlussevõtu all mõeldakse jäätmete töötlemist nõnda, et jäätmete materjalist saab uus toode, näiteks vanapaberist uue paberi, klaasijäätmetest pudelid või ehitusmaterjalid, biojäätmetest kvaliteetne kompost jne.

Jäätmetekke vähendamise nädala raames ehitasid Eesti kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini laboris osalevad üliõpilased ajutise installatsiooni „Suur prügimüür“. Installatsiooni autorid on Kristel Akerman, Sigrid Savva, Viktorija Domarkaite, Denizay Apusoglu, Maria Garcia Castillejo, Fee De Fooz, Kristina Puz ja Rémy Thaller, neid juhendasid arhitektid Sille Pihlak ja Inga Raukas. Müür koosneb 20 jäätmetest tehtud kuubikust, mille kogupikkus on 11 meetrit – selline kogus jäätmeid tekib kümne inimese kodumajapidamises igal aastal ehk üks inimene tekitab aasta jooksul kahe kuubiku jagu prügi. Kui samasugune tarbimine jätkub, saaksime kolme aastaga ehitada Eesti ümber 2,4 meetri kõrguse prügist müüri.

Lisainfot leiab veebilehelt www.jäätmed.ee. Kui kodus tekib esemeid, mida enam kasutada ei taha, tutvu lehega kuhuviia.ee. Sealt saab infot, kuhu viia näiteks riideid, mööblit või ohtlikke jäätmeid.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

MTÜ EES-Ringlus juhatuse liige Margus Vetsa (foto: EES-Ringlus)

Väikesed kodumasinad väärivad taaskasutust

Alates 7. novembrist on paljudes suurtes kaubanduskettides võimalik ära anda väiksemaid vanu kodumasinaid, mille tarvis on poodidesse paigutatud kogumiskastid. Ära saab anda esemeid, mille mõõdud jäävad alla 25 cm.

MTÜ EES-Ringlus juhatuse liige Margus Vetsa kinnitusel tagastatakse näiteks müüdud külmkappidest üle 2/3, kuid väikestest kodumasinatest jõuab Eestis taaskasutusse arvestuslikult alla viiendiku. Tarbija võib vana seadme poodi kogumiskasti viia ka siis, kui ta sel korral midagi ei osta.

Ühest tonnist kasutatud kodumasinatest saab näiteks umbkaudu 350 kg terast, 300 kg plasti, 100 kg elektrimootoreid, 35 kg juhtmeid ja pistikuid, 20 kg alumiiniumi, 95 kg muid materjale; umbes 60 kg taaskasutuseks sobimatuid materjale põletatakse, et saada energiat.

Vt lähemalt eesringlus.ee/kummitab-seadmed/.

In Nomine / Uudistaja

Üks Apollo meremadaliku kaitstavaid liike on väikekajakas (Larus minutus) (foto: Ekaterina Chernetsova (Papchinskaya) / Wikimedia)

Apollo meremadalikust saab looduskaitseala

Keskkonnaministeerium teatas 16. novembril, et Hiiumaa lähedal asuva Apollo meremadaliku piirkonda luuakse Euroopas väärtustatud mereelupaikade ja rändlindude elupaiga kaitseks looduskaitseala. Pärast kaitseala loomist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada kaitseala Natura võrgustikku Apollo loodus- ja linnualana.

Kaitseala eesmärk on kaitsta Apollo meremadalikku ja seal leiduvaid veealuseid liivamadalaid ja karisid, mis on ohustatud eeskätt mere saastumise tõttu, peale selle teevad neile kahju tuuleparkidega seotud ehitustegevus ja liivamadalatele ka kaevandamine. Rändlindudest kaitstakse alal kahaneva arvukusega auli (Clangula hyemalis), mustvaerast (Melanitta nigra), väikekajakat (Larus minutus) ja hahka (Somateria mollissima). Kaitseala on tähtis teistegi liikide kaitseks, näiteks on tegemist olulise lesta (Platichthys flesus) kudealaga. Loodusmehe Tiit Leito sõnul on madalikud ja karid meres nagu oaasid kõrbes: elurikkad laigud suhtelise vaesuse taustal.

Kaitseala pindala on 5216,8 hektarit; see on mereala, kus keskmine sügavus on 10−20 meetrit. Kogu kaitseala kuulub sihtkaitsevööndisse. Kaitse-eeskirja järgi võivad inimesed alal viibida, sõita ujuvvahendiga, korraldada rahvaüritusi ja püüda kala (sh majandustegevusena). Muu majandustegevus on keelatud, samuti ei tohi kasutada loodusvarasid ega püstitada uusi ehitisi, välja arvatud navigatsiooniks vajalikud rajatised ja nende hooldus.

Kaitseala asub merealal Hiiumaast 14 kilomeetrit kirdes ja jääb Hiiu maakonna Hiiu valla Lehtma küla ja Lääne maakonna Noarootsi valla Einbi küla territooriumile.

Meenutame, et novembri alguses üllitas maailma looduse fond (WWF) koos Eestimaa looduse fondi (ELF) ja teiste partnerorganisatsioonidega analüüsi, kus kinnitati, et Läänemere riigid ei ole meie merd kaitstes piisavalt pingutanud. Muu hulgas on ELFi pressiteates mainitud, et „juba ammu tehtud kaitse-ettepanekute (Kõpu, Apollo, Neugrund jt) menetlemine on veninud liiga pikalt“, nüüd siis on olukord pisut paranenud.

Keskkonnaministeerium/ELF/Uudistaja

Professor Toivo Maimets TÜ rektori valimistel ülikooli aulas 31. mail 2012 (foto: Andres Tennus / Tartu ülikool / Wikimedia)

Kuues teadusajakirjanduse sõber on Toivo Maimets

Eesti teadusajakirjanduse selts valis järjekordseks teadusajakirjanduse sõbraks Tartu ülikooli rakubioloogiaprofessori Toivo Maimetsa. Žürii, kuhu kuulusid Helen Arusoo, Jaan-Juhan Oidermaa, Priit Ennet ja Ulvar Käärt, tõstis esile laureaadi alatist valmisolekut ajakirjandusele kommentaare anda ja kaastööd teha, samuti oskust kompleksset rakumaailma populaarteaduslikul moel selgelt ja arusaadavalt kirjeldada.

Kunstnik Piret Kändleri tehtud auhinnakuju Ökul antakse laureaadi esindajale kätte täna, 23. novembril teaduskommunikatsiooni konverentsil ERMis; Maimets ise on sel ajal kahjuks välismaal. Teadusajakirjanduse selts on aga lubanud detsembris korraldada professor Maimetsaga teaduskohvikuõhtu.

Varem on Eesti teadusajakirjanike seltsilt Ökuli saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), füüsik Mart Noorma (2012), merelainete uurija Tarmo Soomere (2013), klimatoloog Ain Kallis (2014) ja füüsik Jaak Kikas (2015).

Eesti teadusajakirjanike selts / Uudistaja

Norra kunstniku Theodor Kittelseni pilt „En uheldig bjørnejakt“ („Õnnetu karujaht“) (allikas: www.wikiwand.com)

Vältimaks kahjustusi, kütiti tänavu 55 karu

Karujahi hooajal 1. augustist 31. oktoobrini kütiti 55 pruunkaru ehk kuus isendit rohkem kui möödunud aastal. Pruunkaru on Euroopas kaitsealune liik, aga Eesti on saanud tema küttimiseks eriloa, et vähendada karu tekitatud kahjusid loomapidajatele ja mesinikele.

„Eesti metsades elab ligikaudu 700 karu. Arvestades karude loendusandmeid ja äsjaseid küttimistulemusi, võib väita, et meie karupopulatsioon on jätkuvalt heas seisundis. Kuna karude arvukuse tõusuga kasvab ka nende poolt tekitatud kahjustuste hulk, on populatsiooni ohjamine paratamatult vajalik,“ lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Jahieeskirja järgi võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Kõige rohkem kütiti tänavu karusid Lääne-Virumaal (11) ja Ida-Virumaal (8), kõige vähem aga Lääne- ja Viljandimaal, kummaski üks isend. Karusid ei tohtinud küttida Hiiu-, Saare-, Valga- ja Võrumaal. Kokku kütiti tänavu 55 karu, lubatud limiit oli 56 isendit. Kuigi igale maakonnale oli ette nähtud oma kindel limiit, kütiti Tartu- ja Järvamaal üks karu lubatust rohkem. Nende kahe rikkumisega seotud asjaolusid uurib keskkonnainspektsioon.

Keskkonnaamet/Uudistaja

Emajõe ja Narva maantee vahele ehitatav TÜ õppehoone Delta (allikas: www.ut.ee)

Uue õppehoone nimeks saab Delta

2019. aasta sügisel valmivale majandusteaduskonna, arvutiteaduste instituudi ning matemaatika- ja statistikainstituudi uuele ühisele õppe- ja teadushoonele valiti konkursi korras nimeks Delta.

Oktoobris toimunud nimekonkursile laekus rekordiliselt 174 nimekavandit 125 autorilt. Ettepanekute seast tegi valiku žürii, nimekomisjoni üksmeelse ettepaneku kinnitas ülikooli rektoraat. Nime valikut põhjendasid nii autorid kui ka komisjoni liikmed järgmiselt: Delta on kolmnurga kujundina hästi seotud uue õppehoone arhitektuurilahendiga ehk viitab maja kujule ja välisilmele; Delta viitab muutusele ja energiale, mis iseloomustab nii õppehoone valdkonnaülest sisu kui ka ülikooli tervikuna; Delta tähendus viitab kolmikule või kolmepoolsele koostööle ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, majandusele ning matemaatikale-statistikale või ka kolmikule teadus-majandus-riik; Delta viitab veesuudmele, mis haakub hästi õppehoone asukohaga Emajõe kaldal; Delta nimi on suupärane, lihtsalt kasutatav, mis soodustab, et inimesed selle omaks võtavad.

Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm. Teiste variantidena pakuti 174 nime seas ka näiteks Iconicum, Innovaatikum, Logicum ja Sigma, ent ka Pesa, Nurgik, SAMM ja ARMAS (viimased kaks viitavad majja kolivate üksuste esitähtedele).

Delta ehitatakse senise TÜ majandusteaduskonna hoone asemele ja seda ümbritsevatele kruntidele aadressidel Narva mnt 4, Narva mnt 10, Narva mnt 2b ja 2d. Hoone kavandatav maht on 10 966 m² kasulikku pinda, mis vastab ca 16 000 m² üldpinnale; hinnanguliselt on see sobiv rohkem kui 1500 tudengile. Hoone eeldatav maksumus on 27,9 miljonit eurot. Arhitektuurilahendus ICONICUM valiti välja selle aasta aprillikuus kuue võistlustöö seast, selle autorite kollektiivi juht on Illimar Truverk.

Tartu ülikool / Uudistaja

Peapreemia saanud Peep Loorits seinale projitseeritud võidufoto „Saarmas udus“ ees (foto: Toomas Jüriado)

Kuni 11-aastaste laste fotodest meeldis hindajatele kõige rohkem Eve-Liis Pikkeri „Puuseen higistab“

VVV fotovõistlus sai kümneaastaseks

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse fotovõistlus „Märka mind!“ tulemused tehti teatavaks 11. oktoobril Elva lähedal Waide motellis; see on üks kümnendat korda peetud võistluse traditsioone. Teine samaväärne tava on see, et võistlustöid hindavad nimekad loodusfotograafid Urmas Tartes ja Arne Ader, kelle hooleks on alati ka paremaid fotosid kommenteerida ja auhinnad üle anda. Meeste humoorikad, aga samas rohkete õpetusivadega selgitused on alati omaette väärtus ja ikka on neid jälginud saalitäis fotohuvilisi.

Seekord tuli hindajail oma valik teha 149 fotograafi 649 foto seast. Kuni 11-aastaste laste seas (50 osalejat, 134 fotot) jõudsid esikolmikusse Eve-Liis Pikker („Puuseen higistab“), Annika Rääbis („Varakevadine viinamarjasaak“) ja Roosi Raudsepp („Mesilane“). 12–16-aastaste hulgas (29 osalejat, 125 fotot) jäi esimene preemia välja andmata, teise ja kolmanda koha said vastavalt Fee-Marlen Mägi („Kaklus toidu pärast“) ja Natalija Golubenko („Surm elu nimel“). Üle 16-aastastest valiti kolmeks parimaks (70 osalejat, 390 fotot) Karl Adami („Näljased väikesed“), Marko Vainu („Ebamaine“) ja Aimar Säärits („Uus ja vana“).

Peaauhinna saajat oli hindajate sõnul seekord väga keeruline valida, sest seda väärinuks ka Karl Adami; lõpuks kaldus vaekauss siiski Peep Looritsa foto „Saarmas udus“ poole. Nagu ikka jagati hulk eripreemiaid. Auhinnakotis oli ka kolm Eesti Looduse poole aasta tellimust; need said Eve-Liis Pikker, Karl Adami ja Peep Loorits. Traditsioonilise internetihääletuse esikohad said vanuseklasside kaupa Klaudia Schenk, Kaisa Meus ja Kairit Raud. Tavapärane oli ka see, et õhtul osalenud said kingitusena kaasa parimatest fotodest trükitud postkaarte ja kalendreid-järjehoidjaid. Kõiki auhinnafotosid saab vaadata võrgupaigast www.vvvs.ee.

Et seekordne võistlus oli järjekorras juba kümnes, tegid alalised korraldajad Gea Järvela ja Triinu Pertels kokkuvõtteid ka kõigist hooaegadest. Kokku on kaasa löönud 1580 pildistajat, kes on võistlusele saatnud 7431 fotot.

Uudistaja/www.vvvs.ee

Epp Libe kuval „Neitsite juuksed“ on jäädvustatud vetikaisse mähkunud ohvriallikas, mis kutsub süüvima pühapaikade saladustesse

Hiite fotovõistluse võitis kuva Vormsi Suurallikast

Maavalla koda tegi novembri keskel teatavaks rahvusvahelise hiite fotovõistluse võitjad. Tänavu üheksandat korda peetud võistluse 1300 euro suuruse peaauhinna võitis harrastusfotograaf Epp Libe, kelle kuval „Neitsite juuksed“ on Vormsi Suurallikas.

Hõimurahvaste 300-eurose auhinna saab Udmurdimaa pühapaikade uurija Vladimir Kapitonovi kuva „Püha hiis Keremet vös“. Võidupildil on vana hiiemänd ja palvekoda kuala, kus peetakse praegugi pühasid talitusi. Noorte 200-eurose peaauhinna pälvib Saaremaa Valjala koolis õppiv ja õpetaja Ester Vaiksaare juhendatud 14-aastane Eeva Helga Kupits Väkra hiies tehtud pildiga „Kolm õde“.

Kokku antakse välja kakskümmend auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, Mulgimaa, saarte, muinsuskaitseameti jm eriauhinnad. Peale rahaliste auhindade on autasude seas ka näiteks ratsaretk ja suitsusauna külastus, samuti Viru Folgi, roheliste rattaretke ja mitmesuguste kursuste vabapääsmeid, raamatuid jpm.

Võidukuva autor Epp Libe, kes õpib Eesti maaülikoolis loodusturismi, käib sageli pühapaikades, ent kuvavõistluse avastas ta juhuslikult Salevere matkarajal, kus hakkas silma kuulutus. Libe sõnul on võidufoto ka talle eriline: „See taasloob need emotsioonid, mida kohapeal tundsin ja toob judinad ihusse. Ma pole varem midagi niisugust tundnud“.

Võistlusel osales üle 700 pildi 170 autorilt. Noorim osavõtja on 4- ja vanim 82-aastane. Fotodel on jäädvustatud 31 riigi pühapaigad Euroopast, Aasiast, Aafrikast, Austraaliast ning Põhja- ja Lõuna-Aameerikast. Hõimurahvastest olid esindatud saami, soome, ersa, handi, ingeri, karjala, komi, mari, udmurdi, vepsa ja seto pühapaigad. Enamik osavõtjaid oli siiski Eestist, pilte saadeti kõigist maakondadest.

Kuvasid hindasid loodusfotograaf Arne Ader, ajakirjanik Helen Arusoo, kunstnik Elo Liiv ja etnoloog Svetlana Karm ERMist.

Võistluse paremikku tutvustatakse ja võitjaid autasustatakse hiie väe tunnustamise sündmusel 3. detsembril ERMis. Ülevaate saab veebilehelt www.maavald.ee.

Maavalla koda / Uudistaja

TÜ raamatukogu 2017. aasta kalender

TÜ raamatukogus on valminud ainulaadne kalenderalbum

Tartu ülikooli raamatukogu jätkab oma kogude tutvustamist, esitledes 2017. aasta kalendris ainulaadseid jooniseid, mis pärinevad 17. sajandi kuulsa putukauurija ja illustraatori Maria Sibylla Meriani raamatust „Metamorphosis insectorum Surinamensium“ (Amsterdam, 1705). Maria Sibylla Meriani on nimetatud üheks maailma esimeseks ökoloogiks.

Kalenderalbum on müügil TÜ muuseumides, Tartu loodusmajas, Rahva Raamatus, Apollos, TÜ raamatupoes, TÜ raamatukogu e-poes ja Liivi tänava pop-up-raamatukogus. Ülikooli tudengitele ja töötajatele on hind 10% madalam.

TÜ raamatukogu / Uudistaja

Tähetorni platsi ja Pirogovi treppide ideekonkursi võitnud osaühingu TajuRuum kavand (allikas: www.tartu.ee)

Tartu tähetorni alune nõlv saab peagi uue ilme

Novembri keskel avalikustati Tartus Tähetorni platsi ja Pirogovi treppide ideekonkursile esitatud tööde autorid. Esikoha vääriliseks tunnistati kavand märgusõnaga „Tähetee“, mille autorid on osaühingu TajuRuum arhitektid.

Võidutöö ei ole lõplik lahendus, vaid edasise projekteerimise alus. Tähetorni-esisest platsist peab saama esinduslik, kesklinnaga seotud tseremooniaväljak. See peaks valmima 2018. aasta võidupühaks. Tartu linnaarhitekti Tõnis Arjuse sõnul oli võidutöö tugevaim külg kontseptsioonist lähtuv käsitusviis: „Disaini aluseks on võetud Struve meridiaan, mis aitab veel enam jäädvustada seda olulist osa linna ajaloost“.

Võidutöö autorid on Tõnu Laanemäe, Liina Einla, Edgar Kaare, Kerli Irbo, Liisa Sekavin ja Terje Ong. Teise koha pälvis OÜ Kino / OÜ Kuu ja kolmanda OÜ KAOS Arhitektid kavand.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

Uue värviraamatu esikaas (allikas: OÜ ÕÄ)

Ilmunud on Eesti liblikate värviraamat

Eestis elavate liblikate põnevat eluringi, eluviisi ja kordumatuid tiivamustreid tutvustav värviraamat on mõeldud nii pisematele värvijatele kui ka täiskasvanutele. Oma detailirohkuses pakub Eesti esimene liblikate värviraamat avastamisrõõmu, peenmotoorset pusimist, lõõgastust ja rahulolu, ent sobib ka õppematerjaliks.

Raamatu 22 liblikaliiki on kujutatud nende loomulikus elukeskkonnas, mistõttu saab peale liblikate tundma õppida ka paljusid teisi eluslooduse liike. Varem on samas sarjas ilmunud „Eesti loomade värviraamat“ ja Eesti ornitoloogiaühingu välja antud „Eesti lindude värviraamat“.

Raamatu on koostanud ja kujundanud Elo Hermann ja Marge Nelk firmast ÕÄ, pildid on joonistanud Triin Tekko. Värviraamatut saab endale soetada Rahva Raamatu ja Apollo poodidest, Tartu loodusmaja infopunktist, TÜ loodusmuuseumist ning OÜ ÕÄ e-poest aadressil lauaretked.com.

ÕÄ OÜ / Uudistaja

Meenutus mullusest kiigemetsast (foto: Toomas Jüriado)

Tartu raekoja platsile kerkib taas kiigemets

11. novembril alustati Tartu Raekoja platsil ettevalmistusi kiigemetsa rajamiseks. Kiigemets pakub kogu jõuluaja mõnusat meelelahutust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Kuuselõhnaline kohtumispaik on ühtlasi pisut lõbustuspark, kohvik, kaubandus- ja koolituskeskus, kontserdi- ja tantsusaal. Advendiajal kohtab kiigemetsas kauplejaid, muinasjutulugejaid, ponisid ja hobuseid, seppi ja jõuluvanasid, tartlaste südamed võitnud Ott Oleski puuloomi ning jänes Toivot, saab laulda, tantsida ja meisterdada. Tänavu paigaldatakse kiigemetsa ka ühed erilised rattad: Generatorbike ja TÜ akadeemiline spordiklubi esitlevad „Kiigemetsa jõujaama“, millega saavad soovijad ise jõuluvalgust juurde vändata.

Kiigemets saab valmis 26. novembriks ja on kogu advendiaja lahti iga päev 8.30–21. Jõululinn Tartu alustab esimesel advendipühapäeval, 27. novembril kell 16 esimese advendiküünla süütamise tseremooniaga ja jõulutulede süütamisega.

www.tartu.ee/Uudistaja

Allikas: pood.post.ee

Tänavune jõulupostmark toob jõuluhõngu

18. novembril ilmus Eesti Postil piparkoogilõhnaline jõulupostmark. 0,65-eurose nimiväärtusega, piparkoogimotiiviga ja piparkoogilõhnalise margi on kujundanud Indrek Ilves; seda on 10-margistes poognates trükitud 600 000 tükki. Tänu piparkoogilõhnale sobib mark oivaliselt jõulukaartide ja -kirjade saatmiseks.

Peale siseriikliku tariifiga jõulumargi on ilmunud Euroopa tariifiga (1,40 eurot) jõulumark, mille tiraaž on 200 000; selle postimaksevahendi on kujundanud Riho Luuse, margil on jõulukuusemotiiv. Euroopa tariifiga mark, mis on samuti ilmunud 10-margistes poognates, on lõhnatu.

Ikka on käibele antud ka tavapärased esimese päeva ümbrikud, kummalgi margil oma kujunduse ja templiga. Tänavused Eesti Posti jõulumargid on trükkinud Cartor Security Printing.

Omniva/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Otsitakse aasta keskkonnategu ja keskkonnahoidlikke ettevõtteid

Nagu eelmises Uudistajas (www.loodusajakiri.ee/uudistaja-9-11-2016) juba teatatud, on alanud tavapärane aasta keskkonnateo ja aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte võistlus, mille siht on tunnustada neid, kes on oma tegudega enim panustanud keskkonna heaks, leidnud uudse lahenduse mõnele keskkonnaprobleemile või osanud majanduskasvu siduda keskkonnahoiuga. Mõlema tiitli kandidaate saab esitada 1. detsembrini. Täpsema teabe leiab võrgupaigast www.keskkonnatunnustused.ee ja Facebookist. Veebilehel on ka osalusankeet.

Võitjad kuulutatakse välja 2017. aasta jaanuari keskpaigas. Parimate keskkonnahoidlike tegude ja ettevõtete väljaselgitamisel saavad kaasa rääkida kõik inimesed, sest esitatud tegudele saab anda oma hääle Delfi portaalis. Rahvahääletus algab detsembri keskel.

Näide HELP7 senisest saagist: Ilme Pariku foto Männikjärve rabast

HELP7 ehk „Head Eesti looduse pildid“

on järjekorras seitsmes eestikeelse Vikipeedia korraldatud pildikogumisaktsioon koostöös ajakirjaga Eesti Loodus. Selle käigus soovitakse Vikipeediasse juurde saada uusi häid pilte, millel on jäädvustatud Eesti loodust. Võistlus kestab 30. novembrini, kuid väärt fotosid Eesti loodusest ja kõigest muust, millest Vikipeedias veel pilte pole, oodatakse alati.

Eriti huvipakkuvad on fotod, mida saab teha ainult Eestis: meie oma järved, rabad, kaitsealad, väikesaared jms. Suur osa lisatud fotosid jõuab illustreerima paljusid Vikipeedia artikleid, ühtlasi võib neid näha ajakirja Eesti Loodus veergudel ja Vikipeedia avalehel nädala piltidena.

Seitsmenda pildikogumise käigus lisatud pilte näeb võrgukohast http://bit.ly/2fdiAAt, osalusõpetust aga http://bit.ly/2gxNGbH.

Allikas: botaanikaaed.ee

Näitus „Nõiataimed“

on Tallinna botaanikaaias vaadata kuni nädala lõpuni. Näitusel esitletakse eri rahvaste maagilisi taimi; peale meie ja meie esivanemate austatud pihlaka, kadaka, pärna, lepa, sarapuu jt on võimalik lähemalt tutvuda ka paljude eksootiliste väetaimede võlujõuga. Näitusel saab teada, mida suudavad kogenud nõia käe all korda saata luulusalvei, alraun, püha viigipuu, püha šivapoosas jpt.

Laupäeva (26.11) keskpäeval saab nõiataimedega tutvuda jalutuskäigul giidiga, pühapäeval (27.11) on samal ajal sama võimalus nii eesti kui ka vene keeles. 27. novembril kell 13 räägib psühholoogiamagister Helle Kaasik ayahuasca rituaalse kasutamise viisidest ja tulemustest, millele järgneb tänuriitus. Tänuriitust maailma taimedele peab loodustunnetuse õpetaja Errol Vares kell 14. Näitus on botaanikaaia palmimajas lahti iga päev 11–16.

Mart Jüssi (foto: Facebook)

Kuidas on lood Läänemerega merekultuuriaasta lõpus?

on täna õhtul kell 18 Tartu loodusmajas (Lille 10) algava loodusõhtu teema. Mereimetajate ekspert Mart Jüssi räägib sellest, kuidas meid läbi aegade toitnud ja kandnud Läänemeri on hoomamatult muutunud lõputuna näivast ja mõõtmatuid varasid hõlmavast vetevallast kohati hingetuks, paiguti vaesunuks, kuid siiski suuresti elurikkaks mereks. Muidugi tuleb juttu ka hüljestest.

Tarmo Mikussaare auhinnatud foto

Mägra-aasta fotonäitus „Mägral raja otsas maja“

avati läinud neljapäeval RMK Tallinna-kontori aatriumis. Kokku saadeti võistlusele veidi üle saja pildi, näituse avamisel jagasid parimatele auhindu RMK, Eesti loodusmuuseum, Eesti jahimeeste selts, ajakiri Eesti Jahimees ja aasta looma veebilehe pidajad. Auhinna said Tarmo Mikussaar, Ingmar Muusikus, Aivar Adalberg, Kalmer Lehepuu ja Mihkel Örd.

Näitus RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) on lahti esmaspäevast reedeni 9–18. Tasuta väljapanekut saab vaadata 9. jaanuarini.

 Allikas: www.tartu.ee

Emajõe kallasraja eskiisi

tutvustatakse täna, 23. novembril kell 17 raekoja saalis, kohal on Võidu silla ja Karlova sadama vahelise ala eskiislahenduse koostajad osaühingust Kino maastikuarhitektid.

Selleks et kaldaid mugavamalt kasutada, on välja töötanud 17 kaldalahendust, mis kõik eri moel soodustavad inimese otsesuhtlust jõega. Eskiislahenduses on pakutud jõeni viivaid treppe, terrasse ja astmestikke; loodusliku haljastusega kaldapealsed vahelduvad sadama- ja rannaaladega, ette on nähtud pikniku- ja puhkekohad, mitu põnevat välieksponaati ja ratturite tarvis teeninduspunktid. Samuti on planeeritud koht tulevasele jõeturule.

„Jõeääre mõtestamisega soovisime saavutada võimalikult väheste takistustega kallasrada, mis on ennekõike hea ruumikvaliteediga ja köidaks võimalikult paljusid inimesi, sest mida rohkem kasutajaid, seda turvalisem ja mõnusam keskkond on,“ kommenteeris Karin Bachmann osaühingust Kino maastikuarhitektid.

Foto: Anti Salura (Eesti Looduse fotovõistlus 2012) / Wikimedia

Eesti loodusmuuseumi

Öökulli akadeemias on homme, 24. novembril külas zooloog Jüri Tõnisson. Novembrikuu viimases loengus tuleb juttu sellest, mida praeguseks teame põdrast, ta suhetest ümbritseva ja inimesega.

Lisainfot leiab loodusmuuseumi kodulehelt www.loodusmuuseum.ee.

 Homme on kiirgusseminar

algusega kell 9.30 keskkonnaministeeriumi I korruse saalis (Narva mnt 7a). Seminari siht on jagada informatsiooni kõigile huvilistele, kes soovivad oma teadmisi selles vallas täiendada. Keskkonnaameti peaspetsialistid annavad ülevaate kiirgusest, selle kasutamisest Eestis, ohutusnõuetest, kiirgusjuhtumitest ja valmisolekust neid tõrjuda. Juttu tuleb ka radoonist meie igapäevaelus ning antakse ülevaade kiirgusvaldkonna arengust, sh kiirgus-, tuumaohutus- ja radoonivaldkonna õigusloome uuendustest Euroopa Liidus ja Eesti tulevikuplaanidest. Vt lähemalt http://bit.ly/2fh3bSS.

Allikas: www.eoy.ee

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse

9. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 65, sh algajaid 39 ja edasijõudnuid 26. Kõigile viiele küsimusele vastas õigesti algajate hulgas 5 ja edasijõudnutest 3 osalejat. Kõikide õigesti vastanute vahel loositi välja kaks TÜ loodusmuuseumi perepiletit, need võitsid Tiina Kerov ja Vilja Padonik. Kõikide osalejate vahel loositi välja raamatuid.

Enne viimast vooru on üldvõit veel lahtine. Algajate hulgas on maksimaalsed 45 punkti kogunud Aime Kütt ja Allar Tamm, neile järgneb 44 punktiga 7 osalejat. Edasijõudnute edetabelit juhivad 42 punktiga Toomas Mastik ja Kadri Niinsalu, neile järgnevad 41 punktiga Arvo Org ja Andres Tamm. Täielikud edetabelid leiab määramisvõistluse veebilehelt http://bit.ly/2eU3Fj2.

Määramisvõistluse 10. vooru vastuseid oodatakse 30. novembrini. Algajate küsimused on võrgupaigas http://bit.ly/2eTXHPk, edasijõudnutele http://bit.ly/2gy1naA.

Mõlema raskusastme üldkokkuvõttes parimad saavad auhinnad, üldvõitjatele on Photopoint välja pannud Pentaxi binokli. Esikolmik selgitatakse välja ilma lisavooruta: võrdsete tulemuste korral saab parema koha viimases voorus kiiremini vastused saatnud osaleja.

Juhan Voolaiu näituse plakat

Juhan Voolaiu fototöötlusi Tartust

saab vaadata Tartu raekoja infokeskuses näitusel „Nihestatud Tartu“. Tartu fotograaf ja kirjanik Juhan Voolaid esitleb 17 fototöötlust, kus on Tartu elemendid segi paisatud, ilmestades tavapäraseid vaateid tavapäratute dominantidega.

Näitusel küsib Juhan Voolaid vaatajatelt: „Mis oleks, kui saatus oleks Tartut teisiti vorminud ja raekoda paikneks Annelinnas? Mis oleks, kui inimene oleks Tartut teisiti vorminud ja Kaarsild asuks Toomemäel? Mis oleks, kui loodusseadus oleks puudulik ja linnas maanduks hiiglaslik vares?“

Pildinäitust „Nihestatud Tartu“ saab vaadata 14. detsembrini infokeskuse lahtiolekuaegadel.

Kuvatõmmis Eesti loomakaitse seltsi veebilehelt

Eesti loomakaitse selts ootab

inimeste arvamusi aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo kohta. Lugusid oodatakse e-posti aadressile 2016@loomakaitse.ee või Eesti loomakaitse seltsi (ELS) kodulehele www.loomakaitse.ee/tegu2016/ kuni 30. novembrini.

1.–31. detsembrini saab igaüks samal veebiaadressil hääletada saadetud lugude seast kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo poolt. Jaanuari alguses kuulutab ELS välja kaks enim hääli saanud lugu.

MAAILMAST

Salk narvaleid Põhja-Kanada vetes kaug-…

… ja lähivaates (fotod: Kristin Laidre / NOAA)

Narval näeb heliga

Narval, see veeükssarv, on olnud müstiline elukas ammustest aegadest, kui viikingid naasid kaugetelt merereisidelt pika spiraalselt keerdunud võhaga. Novembris veebiajakirjas PLOS One ilmunud artikli autorid ei pea aga narvali kõige iseäralikumaks jooneks sugugi seda isasloomade kuni kolmemeetrist vasakut kihva, vaid hoopis looma uskumatut orienteerumisvõimet, mis põhineb heliga „nägemisel“ – kajalokatsioonil.

Nagu mis tahes vaal, peab ka narval iga nelja kuni kuue minuti järel tulema pinnale hingama. Aga erinevalt enamikust teistest vaalaliikidest möödub narvali elu Arktika äärmuslikes oludes Ida-Kanada ja Gröönimaa vetes, kus on rohkem pimedust kui valgust, rohkem jääd kui avavett. Ometi leiab see traanirull üles vähesed jäälõhed ja suudab tabada kalmaare ja kalu, sukeldudes enam kui miili sügavusele kottpimedasse vette.

Uuringut juhatanud Washingtoni ülikooli ökoloogi Kristin Laidre sõnul võib jäävälja kohal lennates näha miilide viisi lõhanguteta jääd; siis märkate väheldast vaba vett – ja selles on narvalid. Laidre lisab, et ta on alati imestanud, kuidas see kopsakas loom küll navigeerib ja leiab üles need tõesti kitsukesed jäälõhed, et hingata.

Püüdes ette näha, kuidas mõjutab nende loomade käitumist muutuv kliima, mis võib tulevikus tähendada jäävaba arktilist ookeani, jälgisid uurijad loomi helikopteritelt. Varasemast oli teada, et narvalid kasutavad kajalokatsiooni; sestap sukeldati vee alla mikrofonid, et narvali tekitatud helisid püüda ja analüüsida.

Leiti, et narvalid saadavad välja kiireid ja sagedasi klõkse, püüavad tagasipeegeldusi ja konstrueerivad nende abil kõikehõlmava akustilise pildi, mille resolutsioon on suurem kui mis tahes teisel loomal, ainsa erandiga võib konkureerida vaid valgevaal.

Helid, kuni tuhat klõksu sekundis, on inimkõrvale kuuldamatud, aga sobivate mikrofonidega saab neid muidugi püüda. Narval fookustab otsekui läätsega helid kitsasse kimpu ja saadab selle ujudes terava kiirena välja. Loom tajub tagasipõrkuvat heli alalõuas paikneva rasvapadjandiga. Töödes osalenud sakslasest bioakustiku Jens Koblitzi arvates oskab narval kiirt kohandada nii kitsaks sähvatuseks, et leida jääpragu või tabada saaki, kui ka laiendada, et selgitada üldisemat pilti.

Teised vaalateadlased, kes selle uurimuses ei osalenud, on narvaliuurijaid kiitnud: mõtestada karmides oludes elavate narvalite orienteerumisoskust on olnud palju keerulisem kui saada hoopis leebemates oludes aru teiste mereimetajate häälitsustest ja nende rakendustest.

Kristin Laidre kinnitab, et kindlasti ei toimi isasloomade kihv antennina: samasugune orienteerumisvõime on ka kihvata emasloomadel ja võha murdnud isastel. Pigem on see kihv osa armumängust nagu paabulinnukuke sabalehvik või isaslõvi lakk.

www.adn.com/Uudistaja

Turistid Euroopa suurima kose Dettifossi juures. Dettifoss asub üsna üksildases paigas, kaugel eemal tiheda asustusega Edela-Islandist (foto: Toomas Jüriado)

Islandlastel hakkab turistirohkusest isu täis saama

Euroopa turismitööstust on raputanud terrorism ja sisserändajad, paljudes riikides käib tublisti vähem muljejanuseid rändureid kui varem. Vulkaanide, geisrite, vaalade ja kuumaastike maad Islandit need mured ei paina: sealses „rahusadamas“ on turism vastupidi kiirel tõusuteel.

Islandi turism on kalanduselt üle võtnud tähtsaima majandusharu rolli. Pärast pankade krahhi on turismi sissetulekud aastast-aastasse kasvanud 35–40% ja moodustavad nüüd terve kolmandiku valuuta sissevoolust. 2016. aastal käib saareriigis, kus elab 323 000 inimest, hinnanguliselt kokku 1,8 miljonit turisti. Reykjavíki all-linnas on raske tabada kedagi, kes kõneleks islandi keeles.

Selline kasv loob rohkesti uusi töökohti. Mõnigi juba erru läinud inimene on leidnud uue kutsumuse giiditöös. Reykjavíki kesklinna, moeka Harpa kontserdisaali-konverentsikeskuse kõrvale kerkib hiigelhotell; üldse ilmestavad pealinna siluetti rohked tornkraanad.

Ent kõigel sellel on oma varjuküljed. Korterite müügi- ja rendihinnad on tõusnud 55%. Keegi ei tahagi vaba elamispinda enam müüa või pikalt rendile anda: hoopis kasulikum on seda näiteks Airbnb kaudu lühiajaliselt turistidele välja üürida. Maalt linna õppima tulnud tudengitel on väga raske leida elukohta. Reykjavíki hotellide hindu võib juba võrrelda Londoni või Pariisi kesklinnaga.

Turismibuum on tugevdanud islandi krooni viie aastaga 15%; sellega rööbiti on lakke tõusmas hinnad. Väidetavasti on hinnad keskelt läbi vaid 7% väiksemad kui Šveitsis, mida IMF peab maailma kalleimaks riigiks.

Vaja on aina uusi ja uusi kogenud reisijuhte. Omapäi saarel uitavad rändurid ei oska sageli aduda geisritest, koskedest ja kärestikulistest jõgedest johtuvaid ohte. Õnnetusi tuleb ette varasemast tublisti rohkem, eriti maanteedel. Ligi pooled liiklusõnnetused juhtuvad välismaalaste osalusel: pinnasekattega teed, ühesuunalised sillad, teele sattuvad lambad on neile äärmiselt harjumatud.

Ja omakorda ohustab tohutu rändurivägi valimatult sisemaale tungides noore maa õrna taimetikku. Majandusliku koostöö ja arenguorganisatsioon OECD veenab Islandit ühendama kiirelt kasvava turismi hoolika looduskaitsega ning arendama massiturismi asemel kestlikku turismi. Islandi kuulsaimal turismimarsruudil, nn Kuldsel ringil, kus muistne parlamendiala Þingvellir, Geysiri geotermaalala, Gullfossi kosk ja Keriði vulkaanikraater, on sügiselgi võimatu näha vabu vaateid: kõikjal on rahvamass. Tõeliseks trügimiseks läheb suvel, kui saabuvad ristluslaevad oma tuhandete rännuhimulistega.

Kui 2010. aastal purskas Eyjafjallajökull, ennustati Islandi turismiäri kollapsit. Aga vastupidi: vulkaanihuvist sai turismi reklaamikampaania. Turistide entusiasmi on edasi kasvatanud nii „Troonide mäng“ kui ka Islandi jalgpallimeeskonna uskumatu edu Euroopa meistrivõistlustel.

Arktika konverentsil oktoobris võrdles Sven-Olof Lindblad, seiklusturismi isaks nimetatud Lars-Eric Lindbladi Šveitsis sündinud poeg, Arktika massturismi lemmingute mass-sigimise aastatega: inimesed ei adu, millised probleemid võivad sellise kasvuga kaasneda. Kui sel aastal tõid 48 ristluslaeva Põhja-Islandi suurimasse linna ja tähtsaimasse sadamasse Akureyrisse 104 reisiga 128 000 turisti, siis järgmiseks aastaks on juba registreeritud 146 saabumist 172 000 ränduriga. Samasugust tõusu võib täheldada Norras ja Soome suusakuurortides ning näiteks Teravmägedel kasvas Vene turistide hulk kahe aastaga viis korda.

The Barents Observer / Uudistaja

  LÕPUPILDID: LUMI TULI JA KADUS

03.11 Talv mis talv

Topeltkoorem

09.11 Paraad…

… ja pealtvaatajate tribüün

15.11 Pill tuleb pika ilu peale

18.11 Lund veel veidi on, jääd enam mitte

Vaikelu õunte ja nutva lumememmega

22.11 Mälestus läinud nädala lumest

(fotod: Toomas Jüriado)

Mitu erinevust leiad? Ilmateenistuse lumekaart 11. novembril…

… ja 21. novembril

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud  Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

 
Tänavuse riikliku teaduse populariseerimise konkursi kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil” paistis silma ka Horisont. Nimelt pälvisid selles kategoorias peapreemia Horisondi ajuteadusest pajatava artikliseeria „Mõtlemise masinavärk“ autorid Jaan Aru, Andres Laan ja Allan-Hermann Pool. Meie lugejate seas väga menukaks osutunud seeria viimast lugu „Virtuaalreaalsusega aju mõistatuse kannul“ saab lugeda novembri-detsembri Horisondist.

Kõigi tänavuste tublide teaduse populariseerijatega saab tutvuda siin http://www.etag.ee/parimatest-parimaid-teaduse-populariseerijad-said-auhinnad/ .

Eelmisel aastal pälvis trükisõna abli teaduse populariseemise eest peapreemia 50. ilmumisaasta künnisel olnud ajakiri Horisont.

Teaduse populariseerimise auhinda annavad ühiselt välja Eesti teadusagentuur ja Eesti teaduste akadeemia, rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Foto: Tänavuste tublide teadusepopulariseerijate ühispilt. Viide: ETAG/ SANDER HIIRE

“Eesti ja meie sarnased ülikoolid jooksevad kõvasti, et püsida edetabelites paigal. Ent edetabeli positsioon ei saa
olla ülikooli toimimise põhieesmärk või ülesanne. On mõned ülikoolid, mis on oma arengukavades pannud
kirja, et tahavad olla näiteks esimese saja hulgas. Aga väikestes ühiskondades, väikestes kultuuriruumides on
ülikoolil palju muid ülesandeid, mida edetabelid ei arvesta.
Meil aitaks edetabelis tõusta kindlasti see, kui muutuksime täiesti ingliskeelseks, võtaks praegusega võrreldes vastu poole vähem tudengeid ning vaja oleks ka kümme korda rohkem raha.
Kui teha kaht esimesena nimetatut isegi praeguse rahahulgaga, tõuseksime edetabelites päris kõvasti. Aga see pole Eesti ülikooli, rahvusülikooli eesmärk. See oleks liiga kitsas vaade.”

Kas kõik ülikooli vastu võetud õppurid on võimelised selle lõpetama? Mitu ülikooli Eestisse või Tartusse mahub? Mis võiks olla Tartu ülikooli järgmise viie aasta põhieesmärgid? Neil ja teistel teemade on TÜ rektori Volli Kalmuga arutlenud Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Loe täispikka intervjuud siit:

Eesti Looduse jaanuarinumbris veel:

- aasta linnu kaelus-turteltuvi arvukus on Eestis viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud, erinevalt Euroopast keskmiselt.

- Ida-Virumaa kaevandusala kummalised veekogud ehk Kuidas on tekkinud tehisallikad

- Kas Rail Balticu praeguse projekti puhul on tegu vähemalt loodushoidliku raudteega? Paraku mitte!

- Kuidas teha ja valida allikate, jõgede ja järvede fotosid?

- Linnugripp on endiselt päevakorral.

- Puutli puukiriku lugu.

- Ljaanode vapustav eluküllus.

- Tulekul on talvine aialinnuvaatlus: ankeedi leiab ajakirjast!

Eesti Loodust on võimalik lugeda ka digiajakirjana, mida saab soetada meie e-poest!

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduse jaanuarinumbris: kaelus-turteltuvi, talvine aialinnuvaatlus, tehisallikad, Rail Baltic ja loodus

Jaanuarinumbris on vaatluse all üks tänavustest aasta liikidest: kaelus-turteltuvi, keda võib Eestis kohata aasta ringi. Tegu on Eestis võrdlemisi uue sulelisega, sest ta on siin pesitsenud kõigest pool sajandit. Liiki tutvustava kirjutise juurest leiab veel õpetuse, kuidas ära tunde Eestis kohatavaid tuviliike, ning üleskutse edastada turteltuvide vaatlusandmed EOÜ-le.

Loodushuvilised saavad jaanuari viimasel nädalavahetusel kaasa lüüa talvisel aialinnuvaatlusel, mille juhendi ja vaatlusankeedi leiab sel korral ka Eesti Loodusest. Möödunud linnuaasta võtab aga kokku Tarvo Valker, kes meenutab tavapäratult varajast linnukevadet ja rekordilist sügisrännet. Ent sulelistest tuleb juttu ka märksa murelikumast vaatenurgast: väga nakkav linnugripp on endiselt päevakorral, sest haigus võib iga hetk Eestisse jõuda.

Teravaid teemasid on sel korral päris mitu, kuna mure Rail Balticu projekti ja Eesti metsade tuleviku pärast on suur. Rail Balticu sobitamisest loodusmaastikku kirjutab Mati Kose. Ta on seisukohal, et metsasügavustesse ja sooservadesse surutaval raudteel on liiga ränk hind. Tarmo Tüüri käest uurime, miks pole keskkonnaühendused rahul metsaseaduse muutmisega. Raul Rosenvaldilt küsime, kui palju Eestis metsa juurde kasvab ja kui palju võiks raiuda.

Avastuslikku põnevust pakuvad kindlasti ka lood Ida-Virumaa tehisallikatest, Ohepalu põllukiviteest, Puutli puukirikust, Lõuna-Ameerika ljaanodest ja Raagi männist Muhumaal. Paraku võib arvata, et sel väärikal puul jagub elujõudu vaid mõneks aastaks.

Jaanuarinumbris on peatoimetaja Toomas Kukk usutlenud Tartu ülikooli rektorit Volli Kalmu. Muu hulgas on kõne all ülikoolide edetabelid, TÜ struktuuri muutmine ja ülikoolidevahelise koostöö õnnestumine, aga ka mõte liita maaülikool ja TÜ ning TÜ järgmiste aastate sihid.

Veel mõnel kuul jätkub looduspiltnikele ja pildivalijatele mõeldud tööjuhendite sari. Seekord annavad Arne Ader ja Urmas Tartes nõu, kuidas teha ja valida allikate, jõgede ja järvede fotosid. Mikk Männiste kirjutisest saame aga teada, mismoodi kasutada hirveliha.

Jaanuarinumber on saadaval ka e-ajakirjana, mille saab soetada meie e-poest!

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Kristiina Viiron (foto. Melissa Viiron)

Loodusajakiri Kukus

Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ räägime sel neljapäeval Eesti Metsa peatoimetajana äsja esimese tööaasta lõpetanud Kristiina Viironiga. Kristiina võtab vaatluse alla ajakirja mulluse viimase numbri olulisemad artiklid ja tutvustab ajakirja püsiautoreid.

Nädala pärast on eetris Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, kes annab ülevaate ajakirja jaanuarinumbrist. Juttu tuleb näiteks aasta linnust kaelus-turteltuvist, Rail Balticu kavandatava trassi mõjust loodusele, Ida-Virumaa kaevandusala tehisallikatest, talvisest aialindude loendusest, möödunud linnuaastast ja muust. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado ja saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt.

EESTI SÕNUMEID 

Sel aastal on suurema tähelepanu all viirpuu, turteltuvi, metskits, sini-paelöölane, harilik muguljuur ja kukeseen. Ühtlasi on tänavu leedemulla tutvustamise aasta. Lühikokkuvõtted neist on koostanud keskkonnaamet, tutvu aasta tegijatega siin!

Eesti esimene pakendivaba pood Paljas Pala asub Pärnus

EKO keskkonnateo tiitel läks säästliku pakendikasutuse valdkonda, kirves aga valitsusele

Aasta esimestel päevadel selgus Eesti keskkonnaühenduste koja (EKO) valitud keskkonnategu. Selle tiitliga tunnustati kolme pakendite tarvitust vähendavat algatust: nende eestvedajad on Eesti kaupmeeste liit, MTÜ Tervikring ning Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski.

Eesti kaupmeeste liit on jäänud silma selle poolest, et on piiranud õhukeste kilekottide tarbimist kauplustes ega jäänud ootama nn kilekotimäärust. Mittetulundusühing Tervikring sai tunnustuse Topsiringi projekti eest: selle siht oli vähendada ühekorratopside kasutust suurüritustel. Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski avatud Eesti esimene pakendivaba pood Paljas Pala Pärnus aga näitab, et ka Eestis on võimalik mujal maailmas levinud pakendivaba poodlemine.

Eelmise aasta keskkonnakirve otsustas EKO anda vabariigi valitsuse eelmisele koosseisule ja riigikogule otsus eest alandada põlevkivi kaevandamise keskkonnatasusid. Hiljuti jõustunud Pariisi kliimaleppe valguses on väga kahetsusväärne, et on võetud vastu otsus, mis vähendab veelgi ettevõtete vastutust elukeskkonna saastamise eest.

Mulluste pahamaiguliste tegudena on EKO ära märkinud veel Rail Balticu protsessi ja Tallinna Reidi tee arenduse. Positiivsetest tegudest on EKO liikmed kõrgelt hinnanud Eesti otsust liituda Pariisi kliimaleppega ja keskkonnaaktivistide algatatud lendorava kampaaniat.

EKO

Lendorav (foto: A.Popov/Wikipedia)

Eesti looduskaitse seltsi arvates tehti mullu parim keskkonnategu lendorava kaitseks

Enne aastavahetust valis 2016. aasta keskkonnateo ka Eesti looduskaitse selts: tiitel anti keskkonnaministeeriumile lendorava kaitse korraldamise eest. Tänu avaldati keskkonnaminister Marko Pomerantsile, ministeeriumi kantslerile Andres Talijärvele ning määruse ettevalmistajatele, keskkonnaameti looduskaitseosakonna liigikaitse peaspetsialistile Madli Linderile ja keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhatajale lendoravaeksperdile Udo Timmile, samuti kõigile teistele, kes olid määruse õigeaegsele vastuvõtmisele kaasa aidanud.

Teadaolevalt elab lendorav Eestis praegu veel vaid Virumaa vanades metsades. Ometi on ta kunagi asustanud eri paiku Mandri-Eestis, sh on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaale. Selle liigi asurkonnale on hukatuslikult mõjunud elupaikade isoleeritus ja hävimine ning sobilike pesapuude vähesus.

Teadlaste hinnangul saab lendorava populatsiooni seisundit pidada soodsaks juhul, kui on teada vähemalt 250 asustatud elupaika, millest on jooksval aastal asustatud umbes 150. Möödunud aasta seireandmete põhjal on teada 45 asustatud lendorava elupaika.

ELKS

Kukeseened (foto: Katre Palo)

Esimest korda on valitud aasta seen

Nüüdsest saame tähistada ka seeneaastat, sest Eesti mükoloogiaühing on hakanud valima aasta seent. Tänavu on selleks kukeseen. Kukeseene perekonnast (Cantharellus) on Eestis leitud kolm liiki: kõigile tuntud harilik kukeseen (Cantharellus cibarius), harva kohatav kahvatu kukeseen (C. pallens) ja meil väga haruldane, II kaitsekategooriasse kuuluv lilla (mustuv) kukeseen (C. melanoxeros).

Harilik kukeseen on Eesti metsades laialt levinud ja paljude seenekorjajate lemmik. Väliselt sarnaneb temaga kahvatu kukeseen, kes siiski erineb heledama valkjaskreemi värvuse poolest. Lilla kukeseen on teada kahest leiukohast Lääne-Eestis, viimati leiti teda eelmisel aastal Saaremaalt. Lilla kukeseene kübara ülakülg on kollakas, alakülg voldiline ja roosakas või lillakas, vajutuskohad värvuvad mustaks; kasvab lubjarikastes kohtades koos tammega, mujal Euroopas ka pöögiga.

Tuntumad kukeseente sugulased on meil veel kollakas- või hallikaspruuni kübaraga kollakas kukeseen (Craterellus lutescens) ja lehter-kukeseen (C. tubaeformis) ning mustjate trompetjate viljakehadega must torbikseen (C. cornucopioides). Kõik need on samuti head söögiseened.

1963. aastast Eesti looduseuurijate seltsi juures tegutsenud mükoloogiasektsioon nimetati 2000. aastal Eesti mükoloogiaühinguks. Ühing uurib, vaatleb ja tutvustab seeni. Eesti mükoloogiaühingu esimees on Külli Kalamees-Pani.

Eesti mükoloogiaühing

Hall koridor on kavandatav Rail Balticu trass (allikas: maa-ameti geoportaal)

Maa-ameti kaardirakenduses näeb Rail Balticu trassi

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduses on nüüdsest näha kavandatava Rail Balticu trassi asukoht. Kui rakendus on avatud, tuleb selle ülemises servas olevast nupureast sisse lülitada kõige vasakpoolsem „Kaardikihtide valik ja legend”, siis saab avanenud legendis kaardipilti suurendades sisse lülitada kihi „Rail Baltic trass”. Kavandatav raudteetrass kulgeb Eestis läbi Harju-, Rapla- ja Pärnumaa. Raudteetrassi asukoha määramise maakonnaplaneeringud on jõudnud lõppjärku: nende materjalidega on võimalik tutvuda Harju, Rapla ja Pärnu maavalitsuse veebilehtedel ning Rail Balticu projekti portaalis. Raudtee-ehituseks vajalike maade omandamise ja maakorraldustoimingute asjus hakkab maa-amet maaomanikega läbirääkimisi pidama pärast seda, kui on valminud raudtee eelprojekt. Projekteerimist on alustatud Pärnumaalt. Olenevalt projekti valmimise ajast võivad läbirääkimised Raplamaal alata 2017. aasta teisel poolel ja Harjumaal tõenäoliselt 2018. aastal. Päringuid Rail Balticu projekti kohta saab saata e-posti teel info@railbaltic.info.

Kuigi ühel rindel käib hoogne raudtee kavandamine, on rohkelt ka Rail Balticu vastaseid, kes on välja toonud suurprojekti paljud kitsaskohad. Ühtlasi ollakse arvamusel, et sellisel kujul rajatav raudtee ei ole Eestile mõistlik lahendus. Rail Balticu kohta on arvamuslugusid ja teavet koondatud ka Facebooki lehele „Avalikult Rail Balticust”.

Maa-amet/Uudistaja

Turba varumine Rabivere rabas (allikas: rabivere.kohila.edu.ee)

Kaevandamislube menetleb nüüd keskkonnaamet

Tänavu 1. jaanuaril jõustus uuenenud maapõueseadus, millega on muutunud maapõuevarade kasutuse korralduslik pool: nüüdsest menetleb kaevandamislubasid keskkonnaministeeriumi asemel keskkonnaamet. Ühtlasi lõpetab amet kõik keskkonnaministeeriumis pooleli olevad menetlused. Et menetlus muutuks kiiremaks ja läbipaistvamaks, tuleb uuringu- ja kaevandamisloa andmine nüüd otsustada ühe aasta jooksul.

Muutunud on ka kaevandamisloa taotluste sisu- ja esitamisnõuded. Nüüdsest tuleb esitada kogu teave kaevandamise kestuse, ala bioloogilise ja tehnoloogilise korrastamise, veerežiimi ja korrastustööde eeldatava maksumuse kohta. Loaomanikud peavad arvesse võtma, et loa kehtivusaja pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt aasta enne selle kehtivuse lõppu.

Need seadusemuudatused sunnivad loa omanikke oma tegevusi ja kulusid paremini analüüsima ning juba kaevandamise ajal tuleb silmas pidada, et kohustus on kaevandatud ala korrastada. Taotlus esitatakse edaspidi nii digitaalselt kui ka ühes eksemplaris paberkandjal; kaob siiani kehtinud nõue esitada mitu paberkandjal eksemplari.

Tähtis muudatus on veel see, et edaspidi hakkab keskkonnaamet kõiki maapõuelubasid andma digitaalselt. Seadus loob ka võimaluse loa omaja soovil liita kõrvuti asetsevate mäeeraldiste kaevandamisload, et vähendada teineteist kordavaid tegevusi ja liigset ajakulu.

Ühtlasi puudutab oluline muudatus turbaalasid. Turvast võib edaspidi kaevandada ainult rikutud ja mahajäetud turbaalal või alal, mis on kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade hulka. Endistviisi piirab turba kaevandamist turbakasutuse aastamäär.

Keskkonnaamet

Linnamäe hüdroelektrijaama pais (foto: Joosep Georg/Wikipedia)

Linnamäe hüdroelektrijaama pais on võetud muinsuskaitse alla

Möödunud detsembris allkirjastas kultuuriminister Indrek Saar käskkirja, millega sai Linnamäe hüdroelektrijaama pais kultuurimälestiseks. Selle kohta oli ettepaneku teinud ehitise omanik Jõelähtme vald.

Linnamäe hüdroelektrijaama pais on Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide. Paisu projekteeris tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal ning seda ehitati aastatel 1922–1924. Paisu kultuuriväärtus seisneb insener-tehnilises lahenduses. Pärast valmimist nimetati Linnamäe rajatis Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.

Linnamäe paisu kaitse alla võtmist on kaalutud ka keskkonnakaitse seisukohalt. Ehkki pais ja paisutamise mõjuala jääb Jägala jõe hoiualale, tuleb kolm kilomeetrit ülesvoolu vastu siirdekalade looduslik rändetõke Jägala juga.

1941. aastal õhkisid taganevad Vene väed hüdroelektrijaama. Rajatisest säilisid pais ja kalatrepp ning hüdroelektrijaama veealune osa. Veejõujaama taastamiseks korraldati 2001. aastal konkurss, mille tulemusel renoveeriti endised hüdrorajatised ja tammi kohale üle jõe rajati rippsild. Hüdroelektrijaam avati taas 2002. aasta lõpus.

Kultuuriministeerium

Heinategu mitte-euro moodi (foto: Katre Palo)

Euroheinategu plaanitakse veelgi rohkem piirata

Põllumeeste esindusorganisatsioonid on teinud maaeluministeeriumile ettepaneku veelgi tõhusamalt takistada hooldustoetustel põhinevat ettevõtlust. Nõnda on maaeluminister Tarmo Tamm otsustanud alates 2019. aastast teha kohustuslikuks koristada kõik rohumaadelt hekseldatud hein. Sel otstarbel valmistatakse maaeluministeeriumis ette otsetoetuste tingimuste muudatusi: plaanis on kõnealune kohustus põllumajandusmaa hooldajale seada kaheaastase üleminekuajaga. Muudatused aitavad paremini tagada, et toetused jõuaksid tegelike põllumajandustootjate kätte ja väheneks nende hulk, kes hoiavad või suisa hangivad maad vaid toetusraha saamiseks.

Riik on nn euroheinategu piiranud alates 2015. aastast, kui maaomanik võis tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari suuruse põllumajandusmaa puhul, 10 hektarist suuremal maa-alal võis niide maha jääda vaid 10% maast. 2016. aasta taotlusvoorus lubati rohumaad hekseldades jätta erandkorras niide koristamata vaid kuni 15% nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast.

Otsetoetusi makstakse põllumajandustegevuse eest, näiteks kui toodetakse põllumajandussaadusi või kui soovitakse põllumajandusmaa hoida karjatamiseks ja harimiseks sobivas seisukorras. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Eestis põllumajandustootmises mittekasutatava maa pindala suurenenud, ulatudes 2015. aastal 125 000 hektarini. Sellest maast ligikaudu poolt kasutavad isikud, kes ei kasvata põllukultuure ega püsikultuure ega pea põllumajandusloomi. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul oli põllumajandusmaa hooldustoetuse algne siht aidata põllumeestel ebasoodsa turuolukorraga toime tulla, kuid mitte suunata neid tegutsema vaid toetuse saamiseks. Paraku on hooldustoetustest kohati kujunenud omaette ettevõtlusvorm.

Maaeluministeerium

TASUB OSALEDA

Ain Raal (foto: Andres Tennus/TÜ)

Tartus arutletakse ravimtaimede ja tablettide üle

Igal aastal gripihooaja saabudes tuleb päevakorda küsimus, milliste vahenditega hoida oma tervist. Täna, 11. jaanuaril kell 18 tekib Tartu ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise 46) võimalus selles mõningast selgust saada. Loodusõhtul „Ravimtaimed või tabletid?” räägib TÜ farmakognoosiaprofessor Ain Raal nii ravimtaimede kui ka sünteetiliste ravimite plussidest ja miinustest. Ühtlasi on kõne all taimed, keda seni on ravimisel liiga vähe hinnatud. Üritusest osavõtt maksab 3 eurot.

TÜ loodusmuuseum

Kas Eesti metsamajandus on jätkusuutlik,

selgub täna kell 11 algaval metsandusseminaril, mis peetakse Eesti maaülikooli peahoones Kreutzwaldi 1a. Ürituse korraldavad Eesti looduseuurijate seltsi metsandussektsioon ja Eesti maaülikool. Kuulata saab mitut ettekannet, seejärel arutletakse metsamajanduse majandusliku, ökoloogilise, sotsiaalse ja kultuurilise ühisosa leidmise üle. Arutelus osalevad Taavi Ehrpais, Kaili Viilma, Kerli Karoles-Viia, Jürgen Kusmin ja Paavo Kaimre.

Seminar on tasuta. Videoülekannet on võimalik otsepildis jälgida aadressil http://video.emu.ee. Seminari kohta saab teavet Marek Metslaiult: telefonitsi 731 3193 ja e-posti teel marek.metslaid@emu.ee.

EMÜ

Öökulli akadeemias kõneleb Valdur Mikita mütogeograafiast

Homme, 12. jaanuaril tuleb Öökulli akadeemiasse Valdur Mikita, kes kõneleb teemal „Mütogeograafiline Eesti”. Uue aasta esimene Öökulli akadeemia algab tavapäraselt kell 18.

Järgmine üritus on kavas 26. jaanuaril: siis tutvustab näituse kuraator ja Eesti loodusmuuseumi geoloogiaosakonna juhataja Sander Olo vast avatud näitust „Müstiline ürgmeri“. Öökulli akadeemiasse ei ole vaja varem registreeruda, osaleda saab muuseumipiletiga, mis maksab õpilasele ja pensionärile 3 eurot, täispilet on 5 eurot. Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.

Eesti loodusmuusem

Loodusõhtu Saaremaal

Eesti looduskaitse seltsi Saaremaa osakond kutsub samuti homme kell 18 loodusõhtule „Linnusitamaast ja lindudest”; juttu vestab harrastusornitoloog Hillar Lipp. Üritus toimub Kuressaare Meremajas (Garnisoni 16a). Osavõtutasu on 2 eurot. Tulekust palutakse teada anda e-posti teel saarekodukant@gmail.com või telefonitsi 551 7502 (Reet Viira).

Toivo Maimets (allikas: miks.ee)

Neljapäeval toimub teaduslik vestlusõhtu Ahhaas,

kus kell 18 saab kuulata Tartu ülikooli rakubioloogiaprofessorit ja mullust teadusajakirjanduse sõpra Toivo Maimetsa. Vestlus „Toivo Maimets ja saladuste kambrid” käsitleb rakke: neid on teadlased õppinud põhjalikult muundama, looma kloone ja kimääre. Üritus on tasuta.

Teadusajakirjanike selts

Tarmo Soomere (allikas: akadeemia.ee)

Tarmo Soomere räägib Narvas mereteadusest

Laupäeval, 14. jaanuaril kell 14 toimub Tartu ülikooli Narva kolledžis (Raekoja plats 2) Eesti teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere avatud loeng „Mereteaduse õppetundidest mereriigi mõistliku poliitikani”. Akadeemik kõneleb sellest, kuidas käsitleda meie rikkuse allikaid (merd ja maavarasid) laiemalt, terviklikult, ettevaatavalt ning kuidas saaksime juba praegu mõelda probleemidele, mis alles tulemas. Üritus on vene keeles.

TÜ Narva kolledž

Eesti veekogude arvukaim talvitaja on aul (foto: Sammy Sam/Wikipedia)

Nädalavahetusel on kesktalvine veelinnuloendus

Linnuvaatlushuvilistel tasub jaanuaris seada sammud veekogude äärde, sest käimas on kesktalvine veelinnuloendus. Sel aastal on loenduse kesksed kuupäevad 14.–15. jaanuar. Ent kirja lähevad ka kõik teised jaanuaris tehtud vaatlused, kuna paljudele vaatlejatele ei pruugi see nädalavahetus sobida. Loendusmaterjalid (ankeedid, vaatlussektorid) leiab Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt. Vaatlustulemused  tuleb sisestada kas e-elurikkuse portaali või saata elektrooniliselt aadressil leho.luigujoe@gmail.com või postiga: EOÜ, „Talvitavad veelinnud”, Veski 4, 51005 Tartu. Vaatlejatel, kes kasutavad e-elurikkuse portaali, palume märkuste lahtrisse kirja panna ka jääolud konkreetses vaatluspunktis.

EOÜ

Kas Kalevipoeg oli loodusesõber?

Loodusõhtu Kalevipoja ainetel toimub nädala pärast, 18. jaanuaril kell 18 Tartu loodusmajas. Mõtteid rahvuseeposest ja looduseeposest jagab bioloog, kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Üritusel saab osaleda tasuta. Tartu loodusmaja asub Lille 10.

Tartu loodusmaja

Looduse ja loovuse töötuba Otepääl

algab uue nädala reedel, 20. jaanuaril kell 18. Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28) meisterdatakse Eve Mahhovi juhendusel 2017. aasta kalendrit. Registreeruda saab e-posti teel margit.turb@keskkonnaamet.ee või telefonitsi 518 6747, osalustasu on 1 euro.

Keskkonnaamet

MAAILMAST

Globaalne soojenemine ähvardab sulatada liustikke ja tõsta maailmamere taset ligi kolme meetri võrra, pildil Antarktika (foto: Jennifer Pickens/flickr)

Kliimamuutuste tõttu võib meretase jõudsasti tõusta

Umbes 15 000 aastat tagasi tõusis Antarktikat ümbritseva ookeani tase järsult mitme meetri võrra. Koostöös Bonni ülikooliga uuringuid teinud rahvusvahelise teadlasrühma hinnangul võib see peagi korduda.

Uurimisrühma andmetel meenutavad praegused muutused sündmusi 14 700 aasta eest. Tol kaugel ajal põhjustasid atmosfääri ja ookeani tsirkulatsioonimuutused merevee kihistumist: pindmine kiht jahenes, alumised kihid soojenesid. Sellistes oludes hakkab jääkate sulama kiiremini kui tavapäraselt, mil ookeanivesi on segunenud. Täpselt selline olukord valitseb Antarktikas ka praegu.

Sedalaadi kihistumise tingib globaalne soojenemine, mille tõttu hakkab maismaajää Antarktika mõningates piirkondades sulama. Nõnda lisandub ookeani tohutus koguses külma magevett, mis jahutab pindmist kihti. Samal ajal kui pinnavesi jahtub, muutuvad ookeani sügavamad kihid üha soojemaks, kiirendades liustike sulamist. Just nii on juhtunud Amundseni lahes. Näib, et globaalse soojenemise mõjul on taas tekkinud olukord, mis kauges minevikus põhjustas suuri muudatusi Antarktika jääkatte stabiilsuses.

Et uurida mineviku kliimamuutusi, võtsid teadlased igijääst puursüdamikke. See jäätunud „kliimaarhiiv” reedab kihthaaval mineviku saladusi. Varasemate uuringute käigus on teadlased Antarktika piirkonna süvameresetetest leidnud tõendeid kaheksa suurema sulamisperioodi kohta alates viimasest jääajast kuni praeguse soojema ajajärguni. Kindel on see, et kõige ulatuslikum oli sulamine 14 700 aastat tagasi. Tol ajal kergitas Antarktika liustike ja mandrijää sulamisvesi ookeanitaset vähemalt kolme meetri võrra vaid mõne sajandi jooksul.

Praegune avastus on esimene Antarktise mandrilt pärit kindel tõend, mis kinnitab teadlaste loodud mudeleid. Jää puursüdamike isotoopanalüüside ja kliimamudelite järgi võib eeldada, et suurtel sulaperioodidel oli Antarktikat ümbritsev vesi tugevalt kihistunud ja seetõttu sulas jääkate tavapärasest kiiremini. Praegu pole veel selge, kas tänapäeval reageerib jääkilp muutunud tingimustele ookeanis niisama kiirelt nagu 14 700 aastat tagasi.

Alphagalileo/Loodusajakiri

Väävelkakaduu (Cacatua sulphurea) vangistuses. Mitmed linnad, eriti Hongkong, on kriitiliselt ohustatud väävelkakaduu olulised elupaigad (foto: Taiju Azuma/Wikipedia)

Linnad etendavad olulist rolli ohustatud liikide kaitses

Paljud looma- ja linnuliigid on välja suremas, kuna kogu maailmas kaubeldakse nendega laialdaselt. Nii mõnigi neist liikidest on oma looduslikust elupaigast viidud linnadesse või teistesse looduslikesse elupaikadesse. Hongkongi ülikooli teadlased on ajakirjas „ Frontiers in Ecology and the Environment“ hiljuti avaldanud artikli, mille järgi võib sellistest introdutseeritud populatsioonidest saada ohustatud liikide päästerõngas.  

Maailmas on väga palju looma- ja linnuliike, kellele salakütid on isegi kõige kaugemates elupaikades jälile saanud ja nad kas toiduks või lemmikloomadeks mujale maha müünud. Osa neist on vangistusest põgenenud ja uues kohas kenasti kanda kinnitanud. Autorid on teinud kindlaks 49 kogu maailmas ohustatud liiki, kes on väljaspool oma looduslikku levilat suutnud rajada küllaltki elujõulised populatsioonid. Nende liikide seas on kahepaikseid, roomajaid, imetajaid, linde ja putukaid kõigist maailmajagudest peale Antarktika.

Hea näide on väävelkakaduu (Cacatua sulphurea), kes on sattunud kriitiliselt ohustatud liikide nimekirja just ülemäärase püügi tõttu. Ent oma uues keskkonnas on neid nii palju vabadusse pääsenud, et näiteks Hongkongi saarel elab nüüdseks koguni 10% kogu selle liigi isenditest. Nii võimegi öelda, et Hongkong, mis on äärmiselt linnastunud piirkond, mängib olulist rolli väävelkakaduu asurkonna kaitses.

Hongkongist võiks linnud taasasustada oma looduslikesse elupaikadesse Indoneesias ja Ida-Timoris, kus kakaduupopulatsioonid on salaküttimise tõttu kiiresti vähenenud. Teise võimalusena võib Hongkongi vabalt elama asunud väävelkakaduud kinni püüda ja uuesti lemmikloomaks müüa, misjärel väheneks püügisurve liigi looduslikus elupaigas. Kõige mõistlikum oleks kasutada mõlemat moodust.

ScienceDaily/Loodusajakiri

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

 
Suvel seda ettevaatlikku lindu vaevalt kohtab. Kuigi arvatakse, et nemad meie sõstrapõõsaid ründavad, on nad süüst priid. Küll tikuvad pasknäärid aeda sügisel, kui tammetõrud valmis hakkavad saama. Puud täituvad nende Eesti lipu värvides sulestikuga lindudega ning kõlavad valjud krägisevad hoiatushüüud. Nokk tammetõrusid täis ja metsa poole teele, pole lugu, et nii mõnigi tõru maha kipub potsama. Pasknääri nokast need tihtipeale metsa satuvadki.

Tagasihoidliku sulestikuga pasknääri tiibu ehivad Eesti lipuvärvid. Foto: Karl Ander Adami

Paber- või digiajakirja saad kodust lahkumata soetada meie e-poest.

Enne süütamist võetakse valikraie käigus maha suured ja ohtlikud puud. Nii tekib kiiresti lamapuit. Oluline on vähendada metsa tihedust, et vältida ühelt poolt kehva põlemist hapnikupuuduse tõttu, teiselt poolt tule lahvatamist liiga suureks juhul, kui tõuseb tuul. Viie kuni seitsme hektari põletamine võtab aega kolm kuni neli tundi. Osa puid jääb ellu, osa hukkuvad kohe, osa mingi aja pärast. Rumal nali – kes siis sihilikult põletaks metsi? Ei sugugi, seda tehakse näiteks Soomes looduskaitsealal, et mets uueneks.

Täpsemalt loe Eesti Metsa talvenumbrist, mille saad kodust lahkumata endale soetada meie e-poest. Kirjutas ja pildistas Mari Kartau.

Põletatud mets Soomes Seitsemineni rahvuspargis.
Foto: Mari Kartau

 
51. aastakäigu esimese Horisondi kaaneloos „Millest kõnelevad Tallinna võllamäe koljud?“ heidab 1994. aastal Tallinna võllamäelt leitud inimluid uurinud osteoarheoloog Martin Malve valgust kesk- ja varauusaegsetele karistusviisidele. Luubi alla võetud luud reedavad mõndagi huvitavat ka kurikaelte 500 aasta taguse elu kohta.

1994. aastal päästekaevamistel Tallinna võllamäelt leitud koljud. Esiplaanil on mehe kolju, mille otsmikuluul on näha surmaaegne vigastus

Intervjuus usutleb Horisont seekord värsket akadeemikut – „Robootikut, keda inspireerib loodus“ – Maarja Kruusmaad. Rahvusvahelisel teadusareenil tõsist huvi äratanud biorobootika keskuse robotelukatest, robootika laiematest arengusuundadest ja inimese suhestumisest üha enam meie igapäevaellu ilmuvate robotitega vestles Kruusmaaga Ulvar Käärt.

Ilmahuviliste seas teada-tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb aga uues lugude sarjas lähemalt seda, kuidas ilm mõjutab erinevaid eluvaldkondi. Alustuseks kirjeldab Kallis ilma ja kunsti vahelisi seoseid. Samuti teeb uue, kosmose uurimisele keskenduva lugude sarjaga otsa lahti Horisondi kosmosekroonik Jüri Ivask. Avalugu „Marss – inimkonna järgmine sihtmärk kosmoses“ vaeb viimasel ajal üha häälekamalt kõlanud inimese Marsile saatmise plaane. Kui kaugel oleme inimkonna järgmisest „suurest hüppest“?

Teadusajaloolase Ken Kallingu artikli „Me ei oota looduselt armuande, vaid võtame need ise!“ keskmes on stalinlikus Nõukogude Liidus levinud pseudoõpetused bioloogias ehk nn lõssenkism. Materjaliteadlane Maido Merisalu selgitab loos „Tulevikumaterjalide jälil“ veel omakorda lähemalt, kuidas  käib näiteks seadmete eluiga pikendavate uute materjalide väljatöötamine.

Horisondi värskes numbris jätkub „Sõna lugu”, milles keelemees Udo Uibo tutvustab sõna „labane” eesti keelde tulekut. „Igameheteaduses” kutsutakse uurima gravitatsioonilaineid; „Huvitavas Venemaas“ on romanikust keiser Paul I; „Muuseumipärl“ tutvustab Tartu tähetornis hoitavat teleskoopi, millega avastati Uraan; „Dokument kõneleb“ räägib 1930. aastate vallareformiga puhkenud vaidlusi Meeksi valla nime üle; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all õietolmuterad. Lisaks saab lugeda ehtekunstnik Tanel Veenre mõtteid tõejärgsest teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju aastanumbrist 2017 erinevate arvude saamisega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.

Horisondi 2016. a. kuuenda numbri iga ülesanne andis kaks punkti. Kõik ülesanded lahendasid õigesti ja 6 punkti teenisid Vladimir Jaanimägi, Toomas Lausmaa, Ants Lind, Marko Orav, Allar Padari, Anti Sõlg, Gert Schults, Kuldar Traks, Heldur Väljamäe ja Kevin Väljas.

Aasta üldkokkuvõttes jätkus peale seda, kui Kuldar Traks vaidlustas teise vooru 4. ülesande eest Kevin Väljasele antud punkti; nendevaheline pinev võistlus kuni võrdse lõpuni. Paraku esitas omapoolse protesti peale punkti äravõtmist ka Kevin Väljas, Horisondi 3. numbris esitatud lahendus on tõepoolest vigane; aga neid vigu ei teinud mitte Kevin Väljas, vaid hoopis Tõnu Tõnso, kes üritas Kevin Väljase suhteliselt kehvakvaliteedilise ilma selgitustega joonise ja ainult kümnendlähendina teele saadetud õige vastuse abil avaldamiskõlbuliku lahenduskäigu kirja panna. Kevin Väljas saatis seejärel teele oma täieliku lahenduskäigu koos suurema joonisega. mille puhul punkt D asub ristküliku keskjoonest veidi vasakul pool.
See ligikaudne tulemus oli Kevin Väljase esialgses kirjas.

Kevin Väljase täielikku lahendust võib näha allpool.

Lool on lahendajate jaoks kolm õpetlikku iva. Esiteks – täielike lahenduskäikude ärasaatmine on paljude ülesannete puhul hädatarvilik; sest muidu võib lahenduse kontrollimisel teie mõte jääda arusaamatuks. Teiseks – joonis peab olema nii hea kvaliteediga, et joonise lugemisel vigu ei tekiks. Kolmandaks – täpne (vajaduse korral irratsionaalarvuline) vastus on alati parem ligikaudsest kümnendlähendist.

Mis puutub aga lahenduste kontrollimisse ja nende ajakirja veergudel esitamisse, siis siin tuleb ülesannete koostajal omale tuhka pähe raputada  – stalinliku “usalda, aga kontrolli” asemel oleks õigem öelda Lenini kombel kolm korda: “Kontrollida! Kontrollida! Kontrollida!”

Peale arutamist leidsime, et 2017. aasta üldvõitja auhinna võiks saada Kevin Väljas, 6. vooru auhinna aga Kuldar Traks. Mõlemad mehed on juba aastaid kõige paremate “Horisondi” ülesannete lahendajate hulgas olnud, Kuldar Traks on varem ka üldvõitjaks tulnud, Kevin Väljasel polnud see seni veel õnnestunud.

Aastauhind on 100 euro eest raamatuid Tallinna ülikooli kirjastuselt.

Kevin Väljase lahendus:

Eelmise aasta 30. novembril avati Tallinna teletornis Eesti Looduse fotovõistluse parimate fotode ülevaatenäitus, mis jääb avatuks 16. aprillini 2017.

Näituse raames korraldatakse ka kohtumisõhtuid. Esimene loodusõhtu toimub 25. jaanuaril kell 18. Jüri Kamenik räägib eriskummalistest ja veidratest pilvedest, pilvedega seotud ilmastikunähtustest ja ilmaennustamisest. Üritus on tasuta, eelregistreerimine Tallinna teletorni kodulehel.

Enne loengut on võimalik sooduspiletiga külastada ka Teletorni 21. panoraamkorrusel asuvat näitust.

Järgmised loodusõhtud toimuvad:

15. veebruaril kell 18 Ingmar Muusikus

15. märtsil kell 18 Hendrik Relve

Koostöös RMK-ga avati Eesti Looduse fotovõistluse parimate tööde näitus 2016. aasta märtsis RMK Tallinna majas. 16. aprillini 2017 on näitus avatud Tallinna Teletornis.
Foto: Aivar Pärtel.

 
Horisondi mulluse 50. ilmumisaasta üks tähtsündmusi on teoks saanud ning kõik läbi aja ilmunud ajakirjad on digiteeritud ja Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad: http://www.digar.ee/arhiiv/…

Rahvusraamatukogu digiteerija Eva Püvi näitab, kuidas Zeutscheli raamatuskanneriga kõige esimesest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud Horisondi numbrist digikoopia tehakse

Ekraanitõmmis DIGAR-i vaaturis avatud 2015. aasta novembri Horisondi küljest, kus tutvustatakse Rootsi kuninga Magnus Erikssoni paunköites linnaõiguse koodeksit. Külg jääb arvutiekraanil suurendamisel ikkagi teravaks
Viide: DIGAR

Horisont

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Jaanuari Horisondis kirjutatakse Tallinna pättide koljudest, robotitest ja Marsile minekust

Horisondi 51. aastakäigu esimeses kaaneloos heidab 1994. aastal Tallinna võllamäelt leitud inimluid uurinud osteoarheoloog Martin Malve valgust kesk- ja varauusaegsetele karistusviisidele. Luubi alla võetud luud reedavad mõndagi huvitavat ka kurikaelte 500 aasta taguse elu kohta.

Intervjuus usutleb Horisont seekord värsket akadeemikut Maarja Kruusmaad, keda köidavad robotid ja inspireerib loodus. Juttu tuleb rahvusvahelisel teadusareenil tõsist huvi äratanud biorobootika keskuse robotelukatest, robootika laiematest arengusuundadest ja inimese suhestumisest üha enam meie igapäevaellu ilmuvate robotitega.

Ilmahuviliste seas tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb uues lugude sarjas lähemalt seda, kuidas ilm mõjutab eri eluvaldkondi. Alustuseks kirjeldab ta ilma ja kunsti vahelisi seoseid. Samuti teeb uue, kosmoseuuringutele keskenduva artiklisarjaga otsa lahti Horisondi kosmosekroonik Jüri Ivask. Avaloos „Marss – inimkonna järgmine sihtmärk kosmoses“ vaeb ta viimasel ajal üha häälekamalt kõlanud inimese Marsile saatmise plaane.

Teadusloolase Ken Kallingu kirjutise keskmes on stalinlikus Nõukogude Liidus levinud pseudoõpetused bioloogias ehk nn lõssenkism. Materjaliteadlane Maido Merisalu selgitab oma artiklis lähemalt, kuidas töötatakse välja näiteks seadmete eluiga pikendavaid uusi materjale.

Horisondi värskes numbris jätkub „Sõna lugu“, milles keelemees Udo Uibo tutvustab sõna „labane” tulekut eesti keelde. „Igameheteaduses“ kutsutakse uurima gravitatsioonilaineid; Rubriigis „Huvitav Venemaa“ on kõne all romantikust keiser Paul I. Muuseumipärlina tutvustatakse Tartu tähetornis hoitavat teleskoopi, millega avastati Uraan. „Dokument kõneleb“ veergudel lahatakse 1930. aastate vallareformiga puhkenud vaidlusi Meeksi valla nime üle ja rubriigis „Teises maailmas“ on mikroskoobi all õietolmuterad. Ühtlasi saab numbrist lugeda ehtekunstnik Tanel Veenre mõtteid tõejärgsest teadusest, Eesti õpilaste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju aastanumbrist 2017 erinevate arvude saamisega, ristsõna lahendamisel ja „Mälusärus“.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Looduskaitsja Sacha Denchiga vestleb Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado (foto: Leho Luigujõe)

Loodusajakiri Kukus

Ajakiri Eesti Loodus on hoidnud neljas numbris silma peal inglannast looduskaitsja Sacha Denchi lennul piki väikeluikede rändeteed; kokku läbis vapper naine kolme kuu jooksul mootoriga paraplaanil üle 7000 km. Ta kohtus kõikjal kogukondade esindajatega, et jõuda selgusele, miks on väikeluige arvukus viimase paarikümne aastaga viiendiku võrra vähenenud. Sel neljapäeval kuulame Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ lõike salvestisest, mis on tehtud päeval, kui Sacha oli Tartus.

Uue nädala neljapäeval, 2. veebruaril, on Toomas Jüriado vestluspartneriks Eestimaa looduse fondi projekti „Soode kaitse ja taastamine“ koordinaator Jüri-Ott Salm. Juttu tuleb sellest, miks taastatakse Eestis soid, mida kunagi suure vaevaga hoopis kuivendati.

Pilvelaev Eesti taevas (foto: Kadi Soo)

Teletornis on jutuõhtu pilvedest

Eesti Looduse fotonäituse raames toimub täna kell 18 Tallinna teletornis ilmateadlase Jüri Kameniku jutuõhtu „Pilved – meie igapäevased kaaslased“. Loeng on kõigile eelregistreerunud osalejatele tasuta, tulekust saab teada anda teletorni veebilehel. Tund enne loengut on võimalus fotonäitusega tutvuda sooduspileti hinnaga. Väljapanek koosneb Eesti Looduse fotovõistluse auhinnatud piltidest, näitus on lahti kuni 16. aprillini.

Eesti Looduse lugejamängu uus voor saates „Osoon“

Eelmise nädala esmaspäeval eetris olnud „Osooni“ saates anti teada Eesti Looduse lugejamängu 5. küsimus. Vaata 16. jaanuari saadet ETV portaalist, loe Eesti Looduse jaanuarinumbrit ja saada vastus teele! Vastust ootame hiljemalt 2. veebruaril aadressil osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga: Eesti Loodus, Veski 4, 51005 Tartu.

Iga vooru õigesti vastanute vahel loosime välja sisuka loodusraamatu. Vähemalt viiest voorust osa võtnute vahel läheb maikuus loosi ajakirja aastatellimus ja kõigi osalejate vahel kaks pääset koos kaaslasega botaanilisele loodusretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealal meie peatoimetaja Toomas Kuke juhendusel. Ühtlasi loosib „Osooni“ meeskond kõigi osalejate vahel välja mullu ilmunud „Koržetsi suure kalaraamatu“.

Rahvusraamatukogu digiteerija Eva Püvi tegemas digikoopiat Horisondi kõige esimesest numbrist (foto: Arno Mikkor)

Horisondi numbrid on digiteeritud

Kõik aegade jooksul ilmunud Horisondi numbrid on nüüdseks digiteeritud ja huvilistele rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR vabalt kättesaadavad (www.digar.ee, otsingusõnaga „horisont“). Elektroonsetes ajakirjades saab teha sisuotsingut nii ühe kui ka mitme numbri kohta, samuti saab DIGARi vaaturis lehekülgi suurendada, kaotamata seejuures pildi teravust. Digiteeritud Horisontidele viitavad lingid ka Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (erb.nilb.ee) ja elektronkalatoogis ESTER (ester.ee). Ühtlasi juhatab ajakirjade sisuni Google’i otsimootor. Horisontide digiteerimist toetas haridus- ja teadusministeerium ning Eesti teadusagentuur.

EESTI SÕNUMEID 

Keskkonnategija Peeter Hermik koos keskkonnaministri Marko Pomerantsiga (foto: Jake Farra)

Keskkonnaministeerium andis parima keskkonnateo tiitli puisniitude hoolduse eest Peeter Hermikule

Eelmise aasta parimaks keskkonnateoks valis keskkonnaministeerium Peeter Hermiku korraldatud puisniitude taastamise Matsalu rahvuspargis. Läänemaalt pärit Peeter Hermik on rahvuspargis korrastanud ligi 10 hektarit puisniitu. See keskkonnategu võitis ülekaalukalt ka rahvahääletuse. Hermik sai auhinnaks 5000 eurot ja õiguse kasutada keskkonnamärgist.

Üldvõitja kõrval tunnustati veel nelja ettevõtmist, sh kotkaklubi pesakaamerate projekti. Huvi veebikaamerate vahendusel linnuelu jälgida on olnud väga suur, näiteks merikotka pesakaamera kogus mullu pesitsusajal üle 10 miljoni veebikliki.

Ühtlasi tunnustati Eesti kalastajate seltsi kalade kaitse eest ja mittetulundusühingut Organic Estonia Mahe-Eesti projekti eest. Organic Estonia siht on saada mahetunnustus 51 protsendile Eesti pindalast, praegu hõlmavad sellised alad 30 protsenti. Ära märgiti Vanalinna hariduskolleegiumi õpilaste korraldatud aktsioon „Kohv käib tassi“, millega vähendati ühekorratopside tarvitust kohvikutes ja teistes asutustes.

Selgus ka aasta kõige keskkonnahoidlikum ettevõte: üldvõitjaks pärjati OÜ Starship Technologies. Selle meeskond lõi ja tõi mullu turule maailma esimese robotpakikandja. Starship Technologies sai KIK-ilt auhinnaks 35 000 eurot, mille eest saab ettevõte edendada keskkonnahoidlikkust.

Peale keskkonnahoidlikuima ettevõtte üldvõitja selgitati välja tublimad kolmes kategoorias. Keskkonnahoidliku toote või teenuse vallas tunnustati osaühingut Epokate, kes on välja töötanud põrandakattevaigu, mis ei sisalda hormonaalsüsteemi kahjustavat ohtlikku ainet (4-nonüülfenooli). Samuti sai tiitli Estko, kellel esimese ettevõttena Eestis on peaaegu kõikides puhastusvahendite tooterühmades EL ökomärgisega tooteid (EL Lilleke). Veel anti kategoorias välja kaks eripreemiat. Ettevõte Nordic Botanical on paistnud silma selle poolest, et aitab Tartu ülikooli botaanika- ja ökoloogiapädevust rakendada praktilises looduskaitses ja maastikukujunduses. OÜ Fanner rajas aga mullu Pärnusse Eesti ja Baltikumi esimese pakendivaba toidupoe Paljas Pala. Pood sai võistlustules olnud ettevõtetest enim hääli ka rahvahääletusel.

Teises, keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi kategoorias võitis aktsiaselts Lennuliiklusteenindus vabalt planeeritavate marsruutidega õhuruumi projekti eest. Selle projekti abil saab Euroopa õhuruumi tõhusamalt kasutada. Näiteks paraneb lennuplaani ja -trajektoori kokkulangevus, mis omakorda võimaldab paremini prognoosida lennu kulgu. Keskkonnajuhtimise vallas läks võit aktsiaseltsile Ensto Ensek, kes on koos Soome kolleegidega välja töötanud Ensto Green Office’i kontseptsiooni.

Keskkonnaministeerium

Sookurg Ahja 5 on pildil kõige vasakpoolsem (foto: Maxence Lamoureux)

Noort satelliidikurge on nähtud Etioopias

Jaanuari keskel saabus kureuurijatele rõõmusõnum, et noor sookurg Ahja 5 on edukalt talvitamas Etioopias Addis Abebast 15 km põhja pool Sululta linna lähedal. Lind püüti mullu 6. juulil Ahja küla juures ja märgistati värviliste jalarõngastega. Tema jalale kinniti ka Leedu firma Ornitela 40 g kaaluv päikesepatareiga GSM/GPRS satelliitsaatja.

Kurepoeg alustas koos perega Ahjalt rännet 19. septembril ja lendas üle Läti, Valgevene, Ukraina, Ungari, Serbia, Montenegro, Albaania, Vahemere ja Liibüa. 26. novembril jõudis kurg Sudaani kaguossa, kus andmeside kahjuks katkes. Põhjus oli selles, et saatja töötab põhiliselt GSM võrgustikus, kuid Ornitela firmal ei ole Aafrikas kohalike mobiilsidefirmadega andmesidelepingut. Sestap ei olnud Ahja 5 teekonna kohta teavet teel Sudaanist Etioopiasse, andmeside puudub ka praegu. Need andmed on võimalik kätte saada hiljem, kui lind jõuab kojurändel sobivasse andmesidevõrku.

Sõnumi meie sookure Ahja 5 kohta saatis kureuurija Aivar Leitole Prantsuse filmimeeskond. Prantslased teevad Etioopias dokumentaalfilmi sookure rännetest ja eri rahvaste kuremütoloogiast. Meie sookurgede ja teiste lindude rändeid saab jälgida lindude rände veebilehel.

Linnuhuviliste list / Loodusajakiri

Metsloomadest on Kose ökodukti kõige agaramad kasutajad rebased (allikas: uuringu aruanne)

Sihtliik põder ei ole Eesti esimest rohesilda heaks pidanud

Möödunud aasta lõpus avaldati seirearuanne Aruvalla‒Kose teelõigu loomarajatiste kasutatavuse ja tõhususe kohta. Kõnealune 13,4 km pikkune maanteelõik ristub mitme olulise suurulukite liikumisrajaga: Pirita jõeoru, Kolu põtrade rändekoridori ja Kose-Risti metsaalaga. Autoliiklus on selles kohas kiire ja tihe. 2015. aastal loendati valdaval osal lõigust aasta keskmisena üle 11 000 sõiduki ööpäevas. Kui liiklussagedus suureneb üle 10 000 sõiduki ööpäevas, muutub teelõik enamikule loomaliikidele ületamatuks tõkkeks. Seepärast on tee projekteerimise käigus peetud vajalikuks mitmesuguste loomarajatiste olemasolu: tarad, väikeulukitunnelid, tagasihüppekohad, sillaalused kallasrajad ja ökodukt. Et hinnata nende rajatiste tõhusust, võeti vaatluse alla nende kasutatavus.

Vaatlusi loomarajatistel ja nende läheduses tegi Eesti looduseuurijate selts 2015. aasta jaanuari lõpust kuni mullu oktoobri lõpuni. Igal nädalal märgiti üles kodu- ja metsloomade liikumine ning jäljed teelõigul paiknevates loomarajatistes. Peaaegu kaks aastat tehtud seire hõlmas jälje-, karva-, ekskremendi- või muude asjakohaste tunnuste loendust. Rohesillal ja ajuti ka muudel rajatistel kasutati rajakaameraid.

Seireandmete põhjal on Kose ökodukti kõige rohkem ületanud kassid ja rebased, vastavalt 542 ja 516 ületust. Seevastu sihtliik põder, kelle oluline rändetee samast kohast varem kulges, ei ole kordagi rohesilda kasutanud ega ka selle lähedusse tulnud. Ökodukti on kasutanud veel metskitsed (170 ületust), metssead (181), kährikud (89), jänesed (18), metsnugis (2), siil (3), aga ühel korral ka mäger, üllatuslikult veel hunt (10) ja ilves (2). Sillalt on korduvalt üle jalutanud koerad.

Loomarajatiste kasutatavuse ja tõhususe aruande leiab maanteeameti veebilehelt www.mnt.ee, valides „Tee“ menüü alt keskkonnamõjude valdkonna ja seejärel eluslooduse teema.

Loodusajakiri

Seireandmete järgi on Eesti metsades vähenenud isegi kõige tavalisemate metsalindude arvukus. Pildil on metskiuru poeg (foto: Katre Palo)

Eesti metsadest kaob keskmiselt 60 000 linnupaari aastas

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist liikidest on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi sellised, kelle kaitse ja soodsa seisundi eest on Eestil Euroopas suur vastutus. Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja kavandatavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984‒2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on kahaneva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui suureneva arvukusega liike. Pikaajalise haudelindude seire järgi väheneb isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukus. Kohapealsete mõjude tähtsust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete ehk aasta ringi siin elutsevate metsaliikide arvukus.

Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsalaamade killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele. Metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on tunduvalt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

EOÜ

Maaeluministeeriumis tutvustati Mahe-Eesti ideekavandit

Maaeluministeerium korraldas põllumajandus-, toidu- ja mahepõllumajanduse organisatsioonidele, turismi- ja metsandussektori ühendustele, toitlustajatele, ministeeriumidele, ettevõtluse arendamise ja maaelu edendamise sihtasutusele ning Eesti kaubandus-tööstuskojale kohtumise, et tutvustada Eesti mahemajanduse tervikprogrammi (Organic Estonia) ideekavandit. Kohtumisel osalenud huvirühmad toetasid ministeeriumi ettepanekut hakata ellu viima Mahe-Eesti programmi ning luua selle tarbeks meeskond.

Programm võimaldaks anda sisu puhta ja maheda riigi kuvandile, ühendades mahemajanduse serditud valdkonnad tervikuks. Mahesektor ei hõlma üksnes mahepõllumajandust, -toitu ja -toitlustamist, vaid ka ökoturismi ja loodusfarmaatsiat, metsa ja bioressurssi, aga ka teemakohast innovatsiooni, teadust ja haridust.

Mahetoodangu järele on maailmas üha kasvav nõudlus, kuid väikeriigina tuleb meil hoolega kaaluda, mida on mõttekas toota ja kuhu seda müüa. Seepärast on maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul esmalt kavas koostada maheekspordi suurendamise tegevuskava, mis hõlmaks ekspordiks sobilike mahetoodete ja nende võimalike sihtturgude analüüsi. Mahemajanduse tervikprogrammis on sihiks seatud kasvatada viie aastaga maheeksport vähemalt 100 miljoni euroni, luues ligikaudu 800 töökohta maapiirkondades põllumajandussfääris, ning saavutada mahetunnustus 51% riigi pindalale.

Mahetoodete ja -teenuste ekspordi suurendamine on kirjas ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016‒2019 ja vabariigi valitsuse saja päeva plaanis. Samuti leiab selle vabariigi valitsuse tegevuskavast aastateks 2016‒2019 järgmises sõnastuses: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti.

Maaeluministeerium

LNG (Liquefied natural gas) on veeldatud looduslik gaas, mis saadakse maagaasi jahutamisel –160 °C (allikas: steelheadlng.com)

Jaanuarist sõidavad Võrumaal säästlikud gaasibussid

Jaanuari alguses sai Võrus kasutusloa Baltikumis esimene LNG (Liguefied natural gas) baasil toimiv surugaasitankla ehk CNG-tankla (compressed natural gas), mis andis ühtlasi rohelise tee Võrumaa inimesi teenindama hakkavatele gaasibussidele. Kuna Võru maakonnas ei ole maagaasi ülekandevõrku, tuleb see tanklasse vedada veokitega. Neisse laetakse maagaas vedelal ehk LNG kujul, mis on ainulaadne tehniline lahendus. Kõiki surugaasitanklaid saab tulevikus kasutada ka biometaani tankimiseks, biometaani on võimalik toota aga Eestis kohapeal.

Tankla rajaja Alexela juhatuse esimehe Andreas Laane sõnul on riigi suund hankida gaasibussid ainuõige. Mitu Euroopa linna on juba keelanud diiselsõidukite kasutamise linnas. Eesti teeb keskkonnasäästlike sõidukite kasutuselevõtu vallas aga esimesi samme. Peale Võru on surugaasitanklad olemas Tallinnas Mustamäel ja Sõjamäel ning Tartus, Pärnus ja Narvas. Ühtlasi ehitatakse neid tänavu juurde, näiteks Alexelal on kavas rajada CNG-tanklad Tallinna kesklinna ja Lasnamäele ning Tallinna ringteele, Jüri alevikku.

Uudistaja

Humana kauplus Valgas (foto: Humana Estonia)

Eestimaalased annetasid mullu üle miljoni kilo riideid ja jalatseid

Eelmisel aastal kogus Humana sortimiskeskus Eestis 1 033 646 kg riideid, jalatseid ja kodutekstiili. Kogumismaht kasvas 2015. aastaga võrreldes 15%. Üle poole kõigist annetatud riietest – 545 tonni – koguti Tallinna jäätmekeskuse kogumiskonteinerite kaudu, mis peale pealinna asuvad ka lähivaldades, kokku 32 asukohas. Välikogumine suurenes võrreldes 2015. aastaga tervelt 30%.

Eestis kogutud riideannetused hõlmavad Humana sortimiskeskuse toorainest kümnendiku. Aasta jooksul sorditakse keskuses üle 10 000 tonni riideid, millest pool suunatakse ümbertöötlusse, 12% jõuab Humana kauplustesse Eestis ja sama palju läheb annetusena partnerorganisatsioonidele Aafrika riikides.

Eesti riigi jäätmekava 2014‒2020 kõige olulisem osa on vähendada jäätmeteket nii kodudes kui ka ettevõtetes. Riideannetuste suurenemine näitab inimeste teadlikkuse tõusu, et kasutatud rõivad ei ole prügi, vaid taaskasutatav või taastöödeldav materjal.

Humana Estonia

TASUB OSALEDA

Rasvatihane (foto: Kristjan Osbek / Wikipedia)

Tartus saab ülevaate mullusest tihaseaastast

Homme, 26. jaanuaril kell 17.15 algab Eesti looduseuurijate seltsis (Struve 2, Tartu) loodusõhtu, kus ornitoloog Margus Ots räägib meie tihastest ja teeb kokkuvõtte möödunud tihaseaastast. Kõik huvilised on oodatud.

EOÜ

Entomoloog Aare Lindt (foto: Eesti loodusmuuseum)

Uudishimulike loodusklubi alustab liblikauurija seiklustega

Eesti loodusmuuseumis seni tegutsenud seenioride loodusklubi muutub nüüdsest uudishimulike loodusklubiks, kuhu on oodatud igas vanuses huvilised. Esimene kohtumine toimub reedel, 27. jaanuaril kell 15. Külla tuleb entomoloog Aare Lindt, kes räägib oma ekspeditsioonidest nii Eestis kui ka laias maailmas ning arutleb selle üle, mis on entomoloogi töö ja miks on vaja liblikaid koguda.

Loodusklubis kohtutakse kord kuus, sissepääsuks tuleb osta muuseumipilet. Kuna 27. jaanuaril on ka muuseumi tasuta külastuspäev, siis tasub kindlasti uudistama tulla. Ilma piletit ostmata saab loodusmuuseumis käia iga kvartali esimese kuu (jaanuari, aprilli, juuli ja oktoobri) viimasel reedel ja rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail.

Eesti loodusmuuseum

Aialinnuvaatlust on kõige lihtsam teha lindude toidulaua läheduses (foto: Katre Palo)

Talvine aialinnuvaatlus

Nädala lõpus, 27.‒29. jaanuaril, toimub talvine aialinnuvaatlus, millest saab osa võtta igaüks. Selleks tuleb valida sobiv vaatluspäev, leida vaatluskoht koduaias või pargis (soovitatavalt lindude toitmiskoha läheduses), panna valitud tunni jooksul kirja kõik kohatud linnuliigid ning igal liigil vaid suurim korraga kohatud isendite arv. Vaatlused saab edastada ankeedi kaudu aialinnuvaatluse teemalehel või ankeet printida ja saata postiga hiljemalt 6. veebruariks aadressil Eesti ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005, märgusõna „Talvine aialinnuvaatlus 2017“. Vaatlusankeedi leiab ka Eesti Looduse jaanuarinumbrist.

EOÜ

Tallinnas peetakse üleilmse koristuspäeva konverentsi

Reedel ja laupäeval peetakse Tallinnas „Teeme ära!“ rahvusvaheline konverents „Connecting Heroes“, kus osalevad maailmakoristuse eestvedajad 65 riigist. Konverentsile enam registreeruda ei saa, kuid kõigil huvilistel on võimalik sellest osa saada Facebooki-ülekande vahendusel. Otseülekannet saab jälgida aktsiooni FB-lehel.

Reedel, 27. jaanuaril kell 14.10 algab arutlusring „Maailm upub prügisse ‒ kelle probleem see on?“, millest võtab osa ka vabariigi president Kersti Kaljulaid. Ühtlasi saab konverentsi käigus kuulata rahvusvahelise tahke prügi assotsiatsiooni (ISWA) presidenti Antonis Mavropoulosi, ajakirja National Geographic noore uurija stipendiaati Asher Jay’d ja veebipõhise prügiplatvormi Litterati loojat Jeff Kirschnerit. Video vahendusel ütleb tervitussõnad Euroopa Komisjoni keskkonna-, kalandus- ja merendusvolinik Karmenu Vella. Avalikkuse ette tuuakse ka World Cleanup Day tootemark ning tutvustatakse, kuidas kasutada tehnoloogiat, et koristuspäev paremini õnnestuks. Konverentsi ajakava leiab maailmakoristuse portaalist.

Üleilmne koristuspäev Let’s do it! World on 8. septembril 2018. Korraga osaleb 150 riiki ning koristuspäevast saab üks Eesti vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisi tähtsündmusi.

Uudistaja

Märgalade päeva puhul korraldatakse sooretkevõistlus

Eestimaa looduse fond kutsub osalema aktsioonis „Astu sohu!“ ehk ette võtma sooretke ning kirja panema sooteemalisi lugusid. Sellega tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva, mis on 2. veebruaril.

Retkesihiks oleva soo saab igaüks ise valida, kasutades kaardirakendust. Samuti võib minna mõnele RMK õppe- või matkarajale: teavet leiab riigimetsa majandamise keskuse loodusega koos portaalist. Kuna märgaladele on pühendatud terve nädal 30. jaanuarist kuni 5. veebruarini, on võimalus valida matkapäev selles vahemikus.

Et kogutud muljetest saaksid osa ka teised soohuvilised, ootab ELF soomatkast selfie-pilti, mille juurde tuleb ära märkida soo nimi, kus foto on tehtud. Võimaluse korral tuleks saata koordinaadid või siduda pilt asukohaga (geotag’i kohta loe siit), et oleks lihtne seda kaardile kanda.

Aktsiooni raames kogutavad lood teemal „Minu ja meie sood“ võivad pärineda nii tänavusest kui ka mõnest varasemast aastast ning olla enda või näiteks vanaema-vanaisa varamust. Lugusid võib olla ka mitu. Fotod ja lood tuleb ära saata hiljemalt 7. veebruariks aadressil elf@elfond.ee. Juurde märkida kontaktandmed, koolide puhul ka klass ja kooli nimi. Kõikide pildi ja loo saatnud klasside vahel loositakse välja kolm kevadist matkapäeva sootaastamisaladele koos retkejuhi, toitlustuse ning kokkuleppel ka transpordiga. Teiste fotode ja lugude saatjate vahel lähevad loosi ELFi talgute tuusikud (vt http://talgud.ee). Kõik pildid ja kirjutised pannakse üles ürituse veebilehele.

ELF

Merefoorumil on kõne all viikingiaegne idakaubandus

Vastlakuu esimesel teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 kogunetakse taas Eesti meremuuseumi merefoorumile. Sel korral tuleb juttu viikingiaegsetest käikudest Läänemere idakaldale; keskendutakse viikingite kaubateedele Baltikumi kaudu. Tallinna ülikooli ajaloo-, arheoloogia- ja kunstiajalookeskuse vanemteadur Marika Mägi püstitab muu hulgas uusi hüpoteese Eesti ala osaluse kohta ida ja lääne vahelises suhtluses viikingiajal. Üritus on kõigile tasuta, registreeruda saab muuseumi veebilehel. Lennusadam on ajavahemikus 30.01–27.02 remondi tõttu suletud, seetõttu peetakse merefoorum Paksus Margareetas.

Eesti meremuuseum

Mullu said põhikooliastmes I preemia Martin Vesberg (fotol) ja Art Villem Adojaan (allikas: ETAG/Youtube)

Teadusagentuur ootab võistlusele õpilaste uurimistöid

Eesti teadusagentuur kutsub õpilasi esitama oma uurimistööd 2017. aasta õpilaste teadustööde riiklikule võistlusele. Tööde esitamise tähtaeg on 1. märts. Võistluse lõppvoor, kus ühtlasi jagatakse auhindu, peetakse õpilaste teadusfestivalil 27.‒28. aprillil Tallinna lauluväljakul. Preemiasaajad kuulutatakse välja festivali teisel päeval. Preemiafond on 11 400 eurot.

Võistlusele saabunud töid hinnatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Rahalised auhinnad on ette nähtud ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele. Auhinnasaajate seast valitakse välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste võistlusele ning rahvusvahelisele teadusmessile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides. Samuti avaneb võimalus osaleda noorte teadusnädalal Londonis, noorte teaduslaagris Šveitsi Alpides ja Šveitsi talendifoorumil. Rohkem teavet leiab Eesti teadusagentuuri teemalehelt.

ETAG

Baeri Vahemere-ekpeditsiooni näitust saab uudistada Tartus Vanemuise 46 (foto: Andres Tennus / TÜ)

Näitusel saab tutvuda Karl Ernst von Baeri Vahemere-ekspeditsiooniga

Eesti ühe silmapaistvaima loodus- ja arstiteadlase Karl Ernst von Baeri sünnist möödub tänavu veebruaris 225 aastat. Tartu ülikooli õppehoones Vanemuise 46 (dekanaadi koridoris) on selle puhul üles seatud näitus „Kaugelt põhjast Vahemere äärde: Karl Ernst von Baer Itaalias 1845‒1846“. Näitus tutvustab tuntud ekspeditsiooni ja selle käigus avastatud uusi mereelustikuliike.

Näituse ühe koostaja, Tartu ülikooli teadusloolase Erki Tammiksaare sõnul on Baeri Vahemere-ekspeditsioon teadusajaloos äärmiselt oluline. Seda võib nimetada esimeseks süsteemseks katseks uurida selle mere veealust elustikku. Väljapanekul saabki näha reproduktsioone ekspeditsioonil tehtud liikide joonistustest. Näitus valmis 2015. aastal Itaalias, kus seda eksponeeriti Trieste ja Genova loodusmuuseumis. Eestisse aitas selle tuua Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Väljapanekut saab vaadata kuni 30. juunini.

TÜ loodusmuuseum

Gruusia üks hüdroelektrijaamadest, millest kinoõhtul näidatavas filmis ka juttu tuleb (pildil kaader filmist)

Kinoõhtul vaadatakse filmi energiatööstusest keset loodust

Eesti roheline liikumine kutsub 7. veebruaril kell 19 Tallinna kinomajja (Müürivahe 50) filmiõhtule, kus suurel ekraanil vaadatakse dokumentaalfilmi „Sädemete jõed“. See on lugu Gruusia hüdroelektrijaamade probleemidest kohaliku keskkonnaaktivisti Dato Chipashvili silme läbi. Pärast kinoseanssi arutletakse filmi teemadel selle autori Anna Gavronskiga.

Film on valminud MTÜ Mondo kaasabil ning linastus osana dokumentaalfilmide sarjast „Meie maailm“ ETV ekraanil. Oma panuse filmi valmimisse on andnud ka Eesti roheline liikumine, kes toetab Gruusia aktiviste. Sissepääs filmiõhule on tasuta.

ERL

Müstilise ürgmere asukad Eesti loodusmuuseumis

Eesti loodusmuuseumis on avatud näitus „Müstiline ürgmeri“, mis kutsub avastama salapärast merepõhja 600 miljoni aasta tagustest aegadest tänapäevani. Väljapaneku keskmes on nüüdseks välja surnud mereasukad, kelle elust, olust ja välimusest saab aimu fossiilide põhjal modelleeritud videotest. Ühtlasi on näitusel mitme meetri suurused ürgsete mereelukate mudelid, mis näitavad, kui suureks kunagised veeasukad võisid kasvada. Samuti leiab saalist valiku fossiile loodusmuuseumi kogudest, sh käsijalgseid, koralle, tigusid, soontaimi ja sammalloomi. Näitus on lahti 2018. aasta märtsini.

Eesti loodusmuuseum

MAAILMAST

Pehmete talvede tõttu on Tartu maraton sel sajandil mitmel korral ära jäänud, sealhulgas mullu, 2016. a talvel (foto: WikedKentaur / Wikimedia)

2016. aasta oli maakeral rekordsoe

Nii NOAA (National Oceanic and Atmospheric Administration) kui ka NASA teadlased on välja arvutanud, et 2016. aasta oli Maal kõige soojem aasta mõõtmise ajaloos. 2015. a lõpus möllanud El Niño andis 2016. aastale paraja hoo sisse. Kaheksa kuud järjest, jaanuarist augustini, oli maakera pidevate sooja- ja kuumalainete võimuses. Nii pole ka imestada, et maakera keskmine õhutemperatuur oli mullu kõrgem kui kunagi varem alates 1880. aastast, mil tehti algust järjepidevate vaatlustega.

2016. aastal oli Maa ja ookeanipinna keskmine temperatuur 14,83 ºC, mis on 0,94 ºC kõrgem 20. sajandi keskmisest ja 0,04 ºC kõrgem senisest rekordiaastast, 2015. aastast. Sel sajandil on rekord purunenud koguni viiel korral: 2005, 2010, 2014, 2015 ja 2016.

Hoolimata El Niño vastandnähtuse La Niña jahutavast mõjust aasta lõpuosas oli möödunud detsember siiski soojuse poolest kolmas mõõtmiste ajaloos: kuu keskmine temperatuur oli 0,8 kraadipügala võrra kõrgem 20. sajandi keskmisest.

Euroopas oli mullu soojuselt kolmas aasta pärast rekordilist 2014. aastat ja teist kohta hoidvat 2015. aastat siinsete mõõtmiste 107-aastases ajaloos. Rekordiliselt soe oli aga Euroopa mullune talv (2015. a detsember kuni 2016. a veebruar).

NOAA

Raudkuklane koduteel: uuringu järgi põhineb tema ruumitaju objektide suhetel ruumis (foto: Mathias Crumbholz / Wikipedia)

Ruumitaju võimaldab sipelgatel hästi orienteeruda

Sipelgad on tuntud kui head orienteerujad. Mis seda võimaldab? Ehkki nende aju on väiksem kui nõelapea, suudavad nad maa- ja taevamärke lugedes jätta meelde pika kodutee. Uute uuringute järgi kasutavad sipelgad korraga mitut ajupiirkonda, seega on putukate aju eeldatust palju keerukam.

Seni arvasid käitumisteadlased, et sipelgad jätavad oma teekonna meelde silma võrkkestale projitseeritud mustrina – nende ruumitaju on enesekeskne. Selle hüpoteesi alusel peaksid sipelgad oma keha alati seadma kindlas suunas – vastupidi algsele liikumissuunale –, et meelde jäetud teed pidi koju tagasi jõuda.

Kuid sipelgad kõnnivad tihti ka tagurpidi ja leiavad sellegipoolest kodu üles. Kas nad tunnevad õige tee ära ka siis, kui liiguvad vastassuunas? Kas sipelgad tajuvad ruumisuhteid, olenemata oma kehaasendist? Et leida vastus nendele küsimustele, uurisid teadlased üht Andaluusia kõrbesipelgat (Cataglyphis velox), kes on tuntud hea orienteerumisvõime poolest. Kõigepealt lasti sipelgatel tutvuda teekonnaga, mille vältel tuli teha üks 90-kraadine pööre. Pärast ühepäevast treeningut suutsid sipelgad probleemideta leida õige tee ka siis, kui neil oli kandamiks kerge küpsisepuru. Aga need sipelgad, kellele oli antud raskem küpsisetükk, mida tuli tagurpidi liikudes enda järel vedada, ei suutnud pööret käigu pealt sooritada.

Raske koormaga sipelgad toimisid teistmoodi: kõndisid pisut maad tagurpidi, panid seejärel kandami maha, pöörasid ringi ja uurisid ümbrust, olles peaga liikumissuunas. Siis võtsid nad uuesti pala ja asusid seda enda järel vedama, liikudes nüüd õiges suunas. Seega on nendele sipelgatele tähtis kehaasend liikumissuuna suhtes, kuid nad on suutelised uue teekonna meelde jätma ja seda tagurpidi liikudes järgima.

Teises katses rakendati peeglit, et peegeldada päikesevalgust. Ilmnes, et tagurpidi liikudes orienteeruvad sipelgad taevamärkide järgi. Pealegi ei mineta sipelgad õiget kurssi, olenemata oma kehaasendist liikumissuuna suhtes: nad võivad liikuda otse edasi, tagurpidi või külg ees. Kui suund on kord meelde jäetud, suudavad nad püsida valitud kursil. Niisiis, uuringute järgi võimaldab sipelgatel teekonna meelde jätta väline ehk allotsentriline taustsüsteem: nende ruumitaju põhineb objektide omavahelistel suhetel ruumis.

Current Biology / Loodusajakiri

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com