27.-29. jaanuarini toimub Eestis kaheksandat korda talvine aialinnuvaatlus. Linnuvaatluse koordinaator Aarne Tuule kirjutab meie jaanuarikuu ajakirjas pikemalt aialinnuvaatluse ajaloost ja sellest, kuidas igaüks saab oma koduaias või -pargis harrastusteadusega tegeleda.
Siinkohal toome ära kuus põhjust, miks võiks aialinde vaadelda.

Talvine aialinnuvaatlus on:
-lindudele kasulik, sest saame teada, kuidas neil läheb;
-õpetlik, kuna õpime tundma uusi liike;
-põnev, sest isegi kõige igapäevasemad linnud on erilised;
-tervislik: sunnib mõneks ajaks tõstma pilgud kuvaritelt;
-tasuta, kuna binokkel ja muu varustus ei ole kohustuslik;
-kvaliteetaeg, sest saad veeta tunnikese koos sõprade või perega.

Soovitusi algajale aialinnuvaatlejale:
-Vali hea nähtavusega koht, kust paistab lindude toidumaja ja selle ümbrus! Võid vaadelda ka toast, akna kaudu.
-Kui sa ei ole veel linde toitnud, kuid plaanid seda teha, pane toit välja vähemalt nädal enne aialinnuvaatlust, siis leiavad linnud uue koha üles.
-Soovi korral jälgi linde iga päev: nii hakkad eristama eri isendeid ja märkad, et igal liigikaaslasel on oma iseloom.
-Kutsu kampa sõbrad ja vanemad! Nad on kindlasti tänulikud, et saavad helendavate ekraanide asemel jälgida ehedat loodust.
-Loe aialinnuvaatluse juhendit ja tee soovi korral vaatlust kõigil kolmel päeval! Siis saad ise valida, millise tunni kohta tulemused ära saadad.
-Sisesta oma vaatlusandmed veebilehel www.eoy.ee/talv.

Talvist aialinnuvaatlust abistav ankeet.

Abistava vaatlusankeedi leiab ka jaanuarikuu Eesti Loodusest! Paberajakirja ankeedis on salu- ja põhjatihase pildid vahetusse läinud. Parandatud vaatlusankeedi saad alla laadida siit.

„Ma arvan, et see on täiesti normaalne, metsaomaniku auasi, et mingi jagu metsa jääks metsikuks,“ ütleb Võrumaal 17 hektaril metsa kasvatav Rainer Kuuba. Lisaks aladele, kus raiet teeb, on ta jätnud ka isikliku loodusreservaadi.

Oma metsa Kuuba raiub, teeb ka lageraiet. Lageraielangid on ta müünud kasvava metsana. Harvendusraiet teeb ise, et saada ehitusmaterjali ning et saaks ennast liigutada.

Täpsemalt loe Eesti Metsa talvenumbrist! Kirjutas ja pildistas Vivika Veski.

Kunagi metsakorraldajana ja looduskaitses töötanud Rainer Kuuba on jätnud osa oma metsast meelega looduse meelevalda ega tee seal midagi. Foto: Vivika Veski

Aasta looma tutvustav kaanelugu algab metskitse näopildisarjaga, mis kinnitab, et kuigi eemalt ühesugused, on iga loom isemoodi. Kitseloost saame teada, millised on aasta looma elukombed, mis ja kes teda kõige rohkem ohustavad, kui palju on Eestis metskitsi ning kas neid on vaja talvel sööta.

Tallinlaste armastatud puhkealast Pääsküla rabast kirjutab selle elustikku uurinud Urmas Jürivete. Ta tunneb tõsist muret raba tuleviku pärast: see on muutumas tavaliseks männimetsaks, juba praegu on suurem osa rabast pigem mets kui märgala. Ühtlasi toob Jürivete välja viisid, kuidas oleks võimalik Pääsküla raba päästa.

Veel tutvume Tallinnas Mustamäel kasvava suure halli lepaga, kes võib omasuguste seas kandideerida Eesti jämedaima tiitlile. Käime ära kummalise tekkega aukude juures Ruhnu saarel, Väike-Vooremaal ehk Türi voorestikul Kesk-Eestis ja Hiiumaal Kõpu poolsaare kaenlas siugleva Vanajõe orus.

Hiljuti esitletud Eesti märgi ainetel tasub tutvuda mõne meie koguka ja sümboolse rändrahnuga: neid on jäädvustanud Arne Ader ja Urmas Tartes. Samas annavad nad nõu, kuidas kive pildistada ja milliseid detaile esile tuua. Rändkivide kohta uurime ka geoloog Igor Tuulingult, kes selgitab, kui ainulaadsed on Eesti rändrahnud maailma mõistes.

Linnustiku-uurijad on avaldanud hoiatava teadaande, et 32 aasta pikkuse vaatlusrea põhjal on Eestis metsaga seotud liikide arvukus vähenenud suisa 60 000 linnupaari võrra aastas. Uurime ornitoloog Veljo Volkelt, mida teha, et nende seisund meil paraneks. Usutluses linnumehe Olav Rennoga tuleb samuti välja mure linnustiku pärast: suuri muutusi on olnud just viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul. Veebruaris 85. sünnipäeva tähistav Renno räägib sellest, kuidas temast sai ornitoloog ja milline oli toonane ülikooliaeg; ühtlasi avaldab, miks ta loobus Matsalu kaitseala juhataja kohast. Mõistagi tuleb juttu Eesti esimesest haudelindude atlasest.

Eesti Looduses leiab üha sagedamini teemasid laiast maailmast. Sellel on lihtne põhjus: paljud meie teadlased ja loodusuurijad tegutsevad usinalt ka piiri taga. Suurbritannia ilmateenistuses töötav Sven-Erik Enno heidab valgust maailma äikesekliimale. Tema kirjutisest saame teada, kus maailma piirkonnas sähvib pikne kõige tugevamalt ja miks. Rännumees Hendrik Relve jagab aga muljeid Kongost, kus ta on kohtunud maailma suurimate inimahvidega. Mati Kose jätkab reisikirja Mongooliast: tema vahendusel saame teada, kes on dukhad ja kuidas neil läheb. Ajakirjas tuleb juttu veel jälestava lõhnaga durianist, nahkhiirte valge nina sündroomist ning kopratekkeliste vesirajatistega seotud kohustustest ja õigustest.

Eesti Loodus ilmub nii paber- kui ka digiajakirjana. Mõlemat saab soetada meie e-poest.

 
Vikerraadio pühapäevases populaarses teadussaates Labor oli muuhulgas lähemalt juttu ka kõikide läbi aja ilmunud Horisontide digiteerimisest ja huvilistele vabalt kättesaadavaks muutumisest.

Kuula 29. jaanuaril eetris olnud saadet: http://vikerraadio.err.ee/v/labor/saated/…

Horisondi digiteerimine

Veebruarikuu Eesti Looduses kirjutab ruhnlane Kaarel Lauk, kuidas mullu suvel leiti Ruhnu saarelt Limo rannast salapärane silindrikujuline auk: nagu oleks keegi luiteliiva seest toru või palgi välja tõmmanud. Selle tekke kohta ei osatud tükk aega mõistlikku seletust leida. Küsimuse aitas lahendada teine sarnane auk, mille seinas oli näha vaigukihiga kaetud männikoor – vaik ei lasknud puidul kõduneda. Praeguseks on selge, et tegu on omal ajal tuiskliiva sisse mattunud ja nüüdseks kõdunenud puutüvede jäljenditega. Limo luidete alal on varem kasvanud männimets, mis on võimsate tormide käigus hävinud. Kas torm oli tüved murdnud enne või pärast liiva pealekannet, on praegu raske selgitada.

Limo luited Ruhnu rannas: silma hakkavad murdunud ja liiva alla mattunud puutüved. Pildi autor, John Lindström, oli 1937-1940 Ruhnus kirikuõpetaja, seega on foto tehtud tõenäoliselt tol ajal.

Õhku jääb küsimus, miks need augud on nüüd äkki nähtavale tulnud. Tõsi, mitmed varem avanenud ja praeguseks kinni vajunud augud on rannal näha. Ja küllap on nii mõnigi tüveauk alles kõdunemata ja seetõttu veel peidus.

Sirgete servadega must auk paksu liiva sees. Taskulambi valgel on näha ka augu põhi ja küljed. Foto: Kaarel Lauk

Miks need liiva alla mattunud männitüved on nii jäägitult ära kõdunenud, jättes järele perfektsete servadega augud? Miks need augud on äkki liivas avanenud? Nendele küsimustele ei ole siiani vastust. Head lugejad, kui keegi oskab anda mõistliku seletuse Limo luidete aukude kohta, siis palun saatke kiri toimetaja Helen Külviku aadressil helen.kylvik@gmail.com.

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduse veebruarinumbris tutvustame metskitse, Pääsküla raba kehva seisu, maailma äikeselisimat paika, salapäraseid auke Ruhnul

Aasta looma tutvustav kaanelugu algab metskitse näopildisarjaga, mis kinnitab, et kuigi eemalt ühesugused, on iga loom isemoodi. Kitseloost saame teada, millised on aasta looma elukombed, mis ja kes teda kõige rohkem ohustavad, kui palju on Eestis metskitsi ning kas neid on vaja talvel sööta.

Tallinlaste armastatud puhkealast Pääsküla rabast kirjutab selle elustikku uurinud Urmas Jürivete. Ta tunneb suurt muret raba tuleviku pärast: see kipub muutuma tavaliseks männimetsaks, juba praegu on suurem osa rabast pigem mets kui märgala. Ühtlasi toob Jürivete välja viisid, kuidas oleks võimalik Pääsküla raba päästa.

Veel tutvume Tallinnas Mustamäel kasvava suure halli lepaga, kes võib omasuguste seas kandideerida Eesti jämedaima tiitlile. Käime ära kummalise tekkega aukude juures Ruhnu saarel, Väike-Vooremaal ehk Türi voorestikul Kesk-Eestis ja Hiiumaal Kõpu poolsaare kaenlas siugleva Vanajõe orus.

Hiljuti esitletud Eesti märgi ainetel tasub tutvuda mõne meie koguka ja sümboolse rändrahnuga: neid on jäädvustanud Arne Ader ja Urmas Tartes. Samas annavad nad nõu, kuidas kive pildistada ja milliseid detaile esile tuua. Rändkivide kohta uurime ka geoloog Igor Tuulingult, kes selgitab, kui ainulaadsed on Eesti rändrahnud maailma mõistes.

Linnustiku-uurijad on avaldanud hoiatava teadaande, et 32 aasta pikkuse vaatlusrea põhjal on Eestis metsaga seotud liikide arvukus vähenenud suisa 60 000 linnupaari võrra aastas. Uurime ornitoloog Veljo Volkelt, mida teha, et nende seisund meil paraneks. Usutluses linnumehe Olav Rennoga tuleb samuti esile mure linnustiku pärast: suuri muutusi on olnud just viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul. Veebruaris 85. sünnipäeva tähistav Renno räägib sellest, kuidas temast sai ornitoloog ja milline oli toonane ülikooliaeg, ühtlasi avaldab, miks ta loobus Matsalu kaitseala juhataja kohast. Mõistagi tuleb juttu Eesti esimesest haudelindude atlasest.

Eesti Loodusest leiab üha sagedamini teemasid laiast maailmast. Sellel on lihtne põhjus: paljud meie teadlased ja loodusuurijad tegutsevad usinalt ka piiri taga. Suurbritannia ilmateenistuses töötav Sven-Erik Enno heidab valgust maailma äikesekliimale. Tema kirjutisest saame teada, kus maailma piirkonnas sähvib pikne kõige tugevamalt ja miks. Rännumees Hendrik Relve jagab aga muljeid Kongost, kus ta on kohtunud maailma suurimate inimahvidega. Mati Kose jätkab reisikirja Mongooliast: tema vahendusel saame teada, kes on dukhad ja kuidas neil läheb. Ajakirjas tuleb juttu ka jälestava lõhnaga durianist, nahkhiirte valge nina sündroomist ning kopratekkeliste vesirajatistega seotud kohustustest ja õigustest.

Ajakirja paber- ja digiversiooni saab soetada meie e-poest!

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Sõbrakuu võimalus!

Telli veebruaris endale või sõbrale sisukas loodusajakiri soodsamalt kui muidu! Selleks tuleb Loodusajakirja e-poes tellimuse kinnitamise lehel sisestada sooduskood. Pakkumine kehtib ainult tavahinnaga ajakirjade aastatellimustele, mis on vormistatud hiljemalt 28. veebruaril 2017. Kui esitada tellimuse enne 20. veebruari, jõuab postkasti juba märtsikuu ajakiri!

Sõbrakuu hinnad:

Eesti Loodus 29 eurot (tavahind 36 eurot), kasuta sooduskoodi eesti loodus;
Horisont 20 eurot (tavahind 25 eurot), kasuta sooduskoodi horisont;
Eesti Mets 9 eurot (tavahind 12 eurot), kasuta sooduskoodi eesti mets.

Neljapäevases raadiosaates räägib metsandusloolane Toivo Meikar (foto: Loodusajakiri)

Loodusajakiri Kukus

Neljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tutvustab metsandusloolane Toivo Meikar Eesti linnametsi käsitlevat artiklisarja, mis on ilmunud ajakirja Eesti Mets kõigis eelmise aasta numbrites. Linnametsade all ei ole silmas peetud mitte niivõrd linnades paiknenud, kuivõrd linnadele kuulunud metsi.

Nädala pärast neljapäeval, 16. veebruaril, annab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt ülevaate tänavusest esimesest numbrist, mille kaanelugu juhatab põnevasse arheoloogiamaailma. Saated on teinud Toomas Jüriado. „Loodusajakiri“ on eetris neljapäeviti kell 10, kordus sama päeva õhtul kell 21.30. Saateid saab ka järelkuulata Kuku raadio taskuhäälingus.

EESTI SÕNUMEID 

Harilik karusammal: 2015. aasta samblafotovõistluse vabafotode kategooria võidupilt (foto: Andres Hendrikson)

Lisandunud on veel üks aasta tegija: harilik karusammal

Eelmise aasta lõpus valisid Eesti samblasõbrad esimest korda aasta sambla. Selleks osutus seitsme kandidaadi hulgas enim hääli saanud harilik karusammal ehk käolina (Polytrichum commune). Karusambla perekonda kuulub Eestis seitse liiki, neist on kõige tuntum ja laiemalt levinud just aasta samblaks valitud liik.

Harilik karusammal moodustab soostuvates ja rabastuvates metsades ulatuslikke kõrgeid murusid või mättaid. Taimed võivad kasvada kuni poole meetri kõrguseks ning lehed varrel hoiavad jäigalt eemale, mistõttu taimed meenutavad pudeliharja. Varasuvel püüavad pilku kuldkollaste karvaste tanudega eoskuprad, mis kõrguvad võsude tippudes.

Aasta sambla valimise siht on tutvustada Eesti sammalde mitmekesisust läbi ühe liigi. Ühtlasi on soov juhtida inimeste tähelepanu teiste loodusobjektide hulgas ka neile väikestele taimedele, kellel on metsade ja soode elus sageli määrav osa.

Annely Esko pidamas ettekannet projektist „Elu alvaritele“ (foto: keskkonnaamet)

Noore looduskaitsja auhinna pälvis Annely Esko

Eestimaa looduse fond valis mulluseks parimaks nooreks looduskaitsjaks Annely Esko, kes on silma paistnud panusega Eesti loopealsete taastamisse. Esimest korda anti välja ka kaks eriauhinda, mille said noor loodusteadlane Liina Remm ja kodanikuaktivist Linda-Mari Väli. Peaauhinnaga kaasnes 700-eurone ja mõlema eriauhinnaga 300-eurone stipendium.

Annely Esko on edendanud Eesti poollooduslike koosluste taastamist alates 2009. aastast, töötades keskkonnaametis maahoolduse peaspetsialistina ning alates 2014. aastast loopealsete taastamise projekti koordineerijana. Projekti „Elu alvaritele“ raames on nüüd käsil Euroopa kõige suurem poollooduslike koosluste taastamistöö. Ühtlasi on Annely Esko tublisti selgitanud üldsusele puisniitude taastamise tähtsust.

Eriauhinna pälvinud Liina Remm tõsteti esile sisuka teadustöö eest looduskaitsebioloogia teadurina: tema uurimisvaldkond hõlmab metsakuivenduse ja soode taastamise mõju elustikule. Samuti on Remm looduskaitsesse panustanud vabatahtliku talgujuhina ja mitme vabaühenduse liikmena. Vabakutseline ajakirjanik ja kodanikuaktivist Linda-Mari Väli jäi žüriile silma metsateemalise diskussiooni eestvedajana ja metsade kaitseks loodud kodanikuliikumise algatajana.

Noore looduskaitsja auhinda on antud välja alates 2005. aastast. Tänavu valis auhinnasaajad välja žürii, kuhu kuulusid Peep Männil, Riho Kinks, Siim Kuresoo ning Kaja ja Aleksei Lotman. Auhinnafondi toetasid ettevõtted Estonian Nature Tours, 360 Kraadi, Natourest, Rewild ja üks eraannetaja.

ELF

Toetuse määr sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta on 110 eurot kalendriaastas (foto: Katre Palo)

Metsatoetust saab taotleda ka Natura-väliste sihtkaitsevööndi metsade eest

Seni said erametsatoetust küsida vaid need maaomanikud, kelle valdused jäid Natura 2000 alale. Nüüdsest on see võimalus laienenud ka väljaspoole Natura alasid jäävatele kaitsealadele ja püsielupaigas rangelt kaitstavatele metsadele. Sellist muudatust on kaua oodatud, kuna tihti on Natura alade ja sihtkaitsevööndi metsade majandamispiirangud olnud sarnased või samad.

Erametsatoetuse muudatusega lisandub kuni 5000 hektarit toetusõiguslikku metsamaad, mis hõlmab 0,34% Natura 2000 alade kogupindalast. Toetust makstakse maaelu arengukava rahalistest vahenditest; taotlusi saab esitada erametsakeskusele 4.‒22. aprillini. Toetuse määr sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta on 110 eurot kalendriaastas.

Peale erametsatoetuse summa on riigieelarves suurenenud looduskaitsepiirangutega maade omandamiseks ette nähtud raha: tänavu on selleks kolm miljonit eurot ja alates 2018. aastast neli miljonit eurot.

Keskkonnaministeerium

Portaalis visitestonia.com saab valida majutuskoha näiteks popartist Kerli soovituste järgi

Majutusettevõtetes peatus rekordpalju turiste

Statistikaameti andmetel ületas mullu nii sise- kui ka välisturistide hulk ja nende ööbimiste arv senise rekordi. Majutusettevõtetes peatus 1,3 miljonit sise- ja 2 miljonit välisturisti, mis on 7% rohkem kui 2015. aastal. Peaaegu pool (46%) nendest välisturistidest saabus Soomest, kümnendik Venemaalt ja 7% Lätist. Võrreldes 2015. aastaga on Soome, Venemaa ja Läti turistide arv suurenenud vastavalt 5, 8 ja 11 protsenti. Samuti saabus rohkem turiste Saksamaalt, Rootsist ja Leedust. Kogu aasta jooksul on suurenenud Aasia riikidest pärit turistide arv. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 73% tuli Eestisse puhkama, 21% oli tööreisil ning ülejäänud viibisid siin muul põhjusel. Eesti elanikest oli puhkusereisil 62% ja tööreisil 23%.

Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul oli 2016. aasta Eesti turismisektoris läbi aegade parim aasta. Ületati isegi Euroopa turismi keskmine kasv. Kui Eesti turismi kasv oli 7%, siis maailma turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel suurenes mullu välisreiside arv Euroopasse 2% ning reiside arv Kesk- ja Ida-Euroopasse 4%.

Peagi saab Eestist Euroopa Liidu eesistujamaa, mis kindlasti avaldub meie turismisektoris. Ühtlasi tähendab see majutus- ja turismiettevõtetele suuremat katsumust ning võimalust oma teenuseid väliskülalistele pakkuda. Tarmo Mutso rõhutab, et see aeg on meie külalislahkuse proovikivi. Samuti innustab Mutso tulema välja uute julgete turunduslahendustega, sest senised sellelaadsed tegevused on olnud väga edukad: „Meie loodusmütoloogia kampaania testi lehele on tänaseks tehtud üle poole miljoni külastuse maailma 150 riigist. Eestist kui turismisihtkohast vaimustusid nii Financial Times kui ka Skandinaavia tippsaatejuht Tareq Taylor. Koostöös popartist Kerliga tehtud loovlahendused jõudsid 40 miljoni inimeseni“.

EAS/Uudistaja

Valitsuselt oodatakse säästlikumat metsapoliitikat, mis arvestaks ka turismisektoriga (foto: Katre Palo)

Turismiettevõtted tunnevad muret Eesti metsade pärast 

Turismiettevõtted ja -ühendused pöördusid jaanuari lõpus riigikogu keskkonnakomisjoni ja keskkonnaministri poole murega Eesti metsade pärast. Nad heidavad valitsusele ette Eesti kehva metsapoliitikat ja metsade majandamise praktikat, sest see ei arvesta piisavalt turismisektori vajadustega. Üha suurenev metsade raiumine on vastuolus rahvusvaheliselt kujundatud kuvandiga Eesti puutumatust loodusest ja kaitstud metsadest. Teoreetiliselt on metsadest kaitse all 26%, tegelikkuses aga tehakse rahvusparkides sageli raieid. Sellisel vastuolul on negatiivne mõju Eesti turismiettevõtetele ning kaudselt kogu Eesti majandusele ja mainele.

Turismisektor on üks Eesti majanduse nurgakive: SKP on samas suurusjärgus nagu metsatööstussektoril. Eestis käivate välisturistide arv suureneb järjepidevalt, mida kinnitavad ka statistikaameti äsja avaldatud andmed (loe eelmist uudist). Mets on seejuures väga oluline turismiväärtus ja turismimajanduslik ressurss. Paraku ei ole turismisektori esindajaid kaasatud metsade majandamist suunavate otsuste tegemisse.

Oma pöördumises on turismiettevõtted esitanud mitu ettepanekut, kuidas olukorda parandada: kaitsealade metsad tuleb hoida looduslikud ja teenida seeläbi pikaajalist majanduslikku tulu turismist; metsanduspoliitika kujundamisel on vaja arvestada turismisektori huvidega ja teha vastavad muudatused seadustes ning turismiga tegelev huvirühm tuleb kaasata Eesti metsanduspoliitikat kujundatavatesse institutsioonidesse.

Uudistaja

Mulluseks parimaks püsinäituseks valiti ERMi „Uurali kaja“  (foto: Kaido Haagen)

Suurima tunnustuse sai püsinäitus „Uurali kaja“

Sel korral laekus muuseumide aastaauhindade võistlusele 83 taotlust, mille hulgast valiti kümme laureaati. Eripreemia andis välja ka ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS). Kultuuriministeeriumi juures tegutsev muuseuminõukogu tunnistas 2016. aasta parimaks püsinäituseks eesti rahva muuseumi „Uurali kaja“. Mulluse parima näituse auhinna sai aga Eesti tervishoiumuuseumi ekspositsioon „Loomulik surm“.

Näitus „Uurali kaja“ tutvustab eestlaste keelesugulasi ja toob seoseid nende rahvaste kultuuride ja mõtteilmade, keelte ja geenide vahel. Väljapaneku idee autor on Art Leete, juhtkuraator Svetlana Karm ning kuraatorid Piret Koosa, Indrek Jääts, Nikolai Kuznetsov ja Madis Arukask. Arhitektuurilahenduse on teinud Janken Wisespace, disaini aga disainibüroo Velvet, multimeedia lahenduse autorid on Keijo Kraus, Pärtel Vurma ja Reimo Unt. Fotopanoraamid on valmistanud Peeter Laurits, helikujunduse Taavi Tulev, valgusjõe Marko Erlach ning produtsent oli Mart Lankots.

Eesti tervishoiumuuseumi näitus „Loomulik surm“ hõlmab surmaga seotud teemasid. Võidutöö kuraator on Ülle Kask, näituse on kujundanud Kristiina Kuus, graafilise kujunduse on teinud Britta Benno, meeskonda kuulusid ka Kärt Mikli ja Taavi Kuri.

Mulluse parima teadustrükise „Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses“ on koostanud Garel Püüa, Tõnu Sepp ja Ragnar Nurk Saaremaa muuseumist. EASi turismiarenduskeskuse eriauhind anti aga kõige külastajasõbralikumale muuseumile, milleks osutus Seto talumuuseum. Teiste kategooriate võitjatega saab tutvuda kultuuriministeeriumi veebilehel. Iga võitja pälvis Eesti kultuurkapitali 1300 euro suuruse auhinna, mille eest saab laureaat osaleda kas konverentsil „The Best in Heritage“ Horvaatias Dubrovnikus, Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil või minna õppereisile Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud muuseumisse. Ühtlasi said kõik võitjad Tiiu Kirsipuu loodud Muuseumiroti kuju.

Kultuuriministeerium

Riigipea koos auhinnatud noorteadlastega: noore teadlase peapreemia sai Tõnu Esko (paremal), noore teadlase eripreemia Heli Lukner ning IT-teadlase eripreemia Maksim Jenihhin (foto: Arno Mikkor)

President tunnustas noori teadlasi

Esmaspäeval andis riigipea Kersti Kaljulaid noorteadlastele kätte vabariigi presidendi kultuurirahastu preemiad. Noore teadlase preemia sai vanemteadur Tõnu Esko ja eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest vanemteadur Heli Lukner, noore IT-teadlase eripreemia pälvis vanemteadur Maksim Jenihhin. Noore teadlase preemiaid rahastab Väino Kaldoja ning teist aastat välja antava noore IT-teadlase eripreemiat Skype Eesti.

Noore teadlase preemia laureaat Tõnu Esko on Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadusdirektor. Pärast geenitehnoloogia doktoritöö kaitsmist 2012. aastal TÜ-s läbis Tõnu Esko järeldoktorantuuri Bostoni lastehaiglas ning MIT ja Harvardi ülikooli Broad’i instituudis Bostonis. Suuresti tänu Tõnu Eskole toimib TÜ Eesti geenivaramu rahvusvaheline koostöövõrgustik. Esko kuulub juba praegu molekulaarbioloogia ja geneetikateadlaste maailma tippu ning on valitud Thomson Reutersi 2016. aasta maailma mõjukaimate teadlaste hulka.

Eripreemia saanud Heli Lukner on Tartu ülikooli füüsikainstituudi füüsikalise optika vanemteadur ja õppejõud. Tema teadustöö kuulub nüüdisaegse optika valdkonda, hõlmates laineoptikat, valguse levikut optilistes kiududes, mittelineaarset optikat ning ülilühikeste impulsside ajalis-ruumilist vormimist ja mõõtmist. Ta on üks Teadusbussi algataja ning aastatel 2005 ja 2006 oli esineja ning projektijuht ERRi hommikuprogrammi füüsikaminutites. Alates 2015. aastast on Heli Lukner ettevõtlikele üliõpilastele mõeldud fotoonikaklubi eestvedaja, ühtlasi on ta juba kuuendat hooaega haridussaate „Rakett 69“ kohtunik ja teadusmeeskonna liige.

Noore IT-teadlase eripreemia pälvinud Maksim Jenihhin on Tallinna tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi vanemteadur, kes uurib nanoelektroonikasüsteemide töökindlust ja usaldusväärsust. Ta on keskendunud nanoelektroonika vananemise tuvastamisele elektronskeemides. Jenihhin on toonud Eestisse mitu teadusprojekti ja koordineerib suurt Euroopa Liidu Marie Skłodowska-Curie teadusprojekti Rescue. Ta on asutanud ja juhib rahvusvahelist doktoriõppe suvekooli BELAS, mis toimub vaheldumisi Euroopas ja Ladina-Ameerikas.

Vabariigi Presidendi kantselei

Jaanuarikuu objekt oli suurim Eestist leitud trilobiit Estoniites laurssoni (allikas: TÜ loodusmuuseum)

TÜ loodusmuuseum näitab 3D-mudeleid haruldastest museaalidest

Tänavu 6. aprillil täitub 215 aastat Eesti vanima muuseumi, Tartu ülikooli loodusmuuseumi tegevuse algusest. Sel puhul tutvustatakse virtuaalnäitusena igas kalendrikuus ühe haruldase loodusteadusliku museaali 3D-kujutist. Seda saab uudistada loodusmuuseumi veebilehel, ühtlasi on juurde lisatud museaali ajalooline ülevaade.

Jaanuarikuu objekt oli geoloogiakogudest pärit Eesti suurim terviklik trilobiit. See on leitud Kohtla kaevandusest ja kingiti ülikoolile 1927. aastal. Trilobiidid ehk lülijalgsed elasid Ordoviitsiumi- ja Siluri-aegses merekeskkonnas. Mereelustiku arenedes surid nad vanaaegkonna lõpuks välja.

TÜ loodusmuuseum

Registrisse hakatakse lisama inimeste viibimiskoht

Valitsus kiitis heaks uue rahvastikuregistri seaduse, mille järgi lisatakse inimese elukoha andmete osasse ka inimese viibimiskoht: ajutine elupaik, kus inimene viibib kauem kui kolm kuud. Viibimiskoht võib olla näiteks hooldekodu, aga ka kaitsevägi või kooli ühiselamu. Samuti puudutab see inimesi, kes õpivad välismaal või on välislähetuses. Viibimiskoha andmed esitavad inimese eest registrisse asutused.

Kui seadus jõustub, lüheneb ka elukoha andmete registrisse esitamise tähtaeg. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on inimesel kohustus oma elukoha andmeid uuendada 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest, edaspidi on see tähtaeg 14 päeva. Kui asutakse elama välisriiki, võib inimene teate esitada kuni üks kuu enne välismaale kolimist.

Tulevikus saab inimene ise registrisse märkida ka oma lisa-aadressi, mis on kasulik siis, kui tal on rohkem kui üks elukoht. Kui andmed elupaiga kohta on täpsed, on riigil võimalik inimestega paremini kontakti saada. Oma andmeid rahvastikuregistris saab igaüks uuendada, sisenedes riigiportaali eesti.ee või pöördudes kohalikku omavalitsusse. Uus rahvastikuregistri seadus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.

Siseministeerium

TASUB OSALEDA

Homses loengus on jutuks Balti ürgmere elukad (foto: Eesti loodusmuuseum/Youtube)

Öökulli akadeemias on fookuses ürgmeri

Öökulli akadeemia homses loengus uuritakse koos Olle Hintsiga, milline oli Balti ürgmeri, kes seal elasid ja kuidas me seda teame. Üritus algab kell 18 ja on seotud muuseumi uue näitusega „Müstiline ürgmeri“.

Järgmise nädala neljapäeval, 16. veebruaril kell 18 tuleb loengut pidama Ain Raal, kes kõneleb sellest, kas enda turgutamiseks haiguste ajal võiks valida ravimtaimed või tabletid. Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vaja varem registreeruda, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile 3 eurot, täispilet 5 eurot). Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.

Eesti loodusmuuseum

Oliver Loode ja soome-ugri lipp (foto:Rauno Volmar)

Hõimuõhtul räägib soome-ugri rahvastest Oliver Loode

Mittetulundusühing Fenno-Ugria asutus kutsub täna kell 17 klubiõhtule Tallinna eesti keele instituudi saali (Roosikrantsi 6). Hõimuõhtul esineb Oliver Loode, kes esindas Eestit aastail 2014–2016 ÜRO põlisrahvaste püsifoorumil. Juttu tuleb sellest, kuidas soome-ugri rahvad on rahvusvahelisel areenil silma paistnud. Eelkõige keskendutakse saamidele, sest tänavu 6. veebruaril möödus 100 aastat esimesest saami kongressist Tromsøs. Kõik huvilised on hõimuõhtule oodatud, üritus on tasuta.

Fenno-Ugria

Russalka tamm võistleb Euroopa aasta puu tiitlile (foto: Heiki Hanso)

Aita valida Euroopa aasta puud!

Euroopa aasta puu veebilehele www.treeoftheyear.org on taas üles seatud kuusteist tähelepanuväärset puud kogu Euroopast, sh võistleb Russalka tamm Eestist. Igaühel on võimalus valida nende hulgast kaks kõige huvitavama looga puud ning anda oma hääl. Hääletada saab kuni  28. veebruarini. Viimasel nädalal, 22.‒28. veebruaril, on hääletamine salajane: sel ajal veebilehel häälte arvu ei näe. Tulemused avalikustatakse 21. märtsil Brüsselis auhinnatseremoonial.

2011. aastal alguse saanud Euroopa aasta puu võistluse mõte on juhtida tähelepanu huvitavatele vanadele puudele kui olulisele loodus- ja kultuuririkkusele, mida me peaksime hindama ja kaitsma. Erinevalt teistest võistlustest ei ole Euroopa aasta puu puhul tähtis ilu, suurus ega vanus, vaid lugu ja seotus inimeste ning kogukonnaga. Mullu võitis selle tiitli Ungaris kasvav Bátaszéki tamm ja tunamullu Orissaare jalgpalliväljakul laiutav tammepuu.

Keskkonnaameti räätsamatk rabas (foto: Anne-Ly Feršel)

Matk Lagesoos

Rahvusvaheline märgalade päev oli 2. veebruaril. Selle raames on keskkonnaamet poolteise nädala jooksul korraldanud mitu teemakohast üritust. Veel on võimalus osa saada laupäeval, 11. veebruaril toimuvast räätsamatkast Lagesoos Valgamaal. Kogunetakse kell 10 Karjatnurme bussipeatuse juures. Retkel tutvutakse Lagesoo ja selle lähiümbrusega. Osavõtt on tasuta ning söögikott ja soe jook tuleb ise kaasa võtta. Registreerumiseks pöörduda keskkonnaameti keskkonnaharidusspetsialisti Margit Turbi poole: margit.turb@keskkonnaamet.ee või 5186 747.

Keskkonnaamet

TÜ loodusmuuseumi huvipäev „Armastus looduses“ on ajendatud tuvidest, pildil turteltuvi (Miguel González Novo / Wikipedia)

Huvipäev armastusest looduses

Peatse sõbrapäeva tõttu on TÜ loodusmuuseumi huvipäeva teema armastus ja peategelane aasta lind turteltuvi. Huvipäev „Armastus looduses“ toimub 11. veebruaril kell 11‒15.30 Tartu ülikooli loodusmuuseumis Vanemuise 46.

Uusi teadmisi ja arendavaid tegevusi leidub igas vanuses loodusesõpradele. Näiteks saab teada, kas tuvid on paaritruud ja armastavad igavesti, kuhu muneb turteltuvi oma munad ja mis on tuvipiim. Peale kudrutamise saab huvipäeval tundma õppida ka teisi talvelinde ja määrata munade haudestaadiumi. Geoloogiasaalis on võimalus küsida nõu ehtekivide kohta, ühtlasi õpetab gemmoloog mineraale ja kivimeid määrama ning selgitab kivide ilu tagamaid. Väiksemad loodusesõbrad saavad meisterdada sõbrale postkaardi või voltida paberist tuvisid. Huvipäeval võetakse loodusmuuseumis terraariumist välja ka elavnurga eksootilised väikeloomad. Näha saab näiteks kuningpüütonit, kilpkonna ja roheleeguani.

Üritusele pääseb muuseumipiletiga. Täpsema päevakava leiab loodusmuuseumi veebilehelt.

TÜ loodusmuuseum

Jutuõhtu „Tehas nimega maa“

Nädala pärast kolmapäeval, 15. veebruaril kell 18 kõneleb Marek Muiste Tartu loodusmajas (Lille 10) tervet planeeti haaravast tootmismudelist ja selle fenomeni mõjust meie igapäevaelule. Arutletakse selle üle, miks on kujunenud nii, et enamik sellest kaubast, mida me praegu võime leida poeletilt, on toodetud meist sadade või tuhandete kilomeetrite kaugusel. Marek Muiste on energiaekspert ja Eesti maaülikooli tehnikainstituudi projektijuht. Loodusõhtust saab osa võtta tasuta.

Tartu loodusmaja 

Uudishimulike klubisse on oodatud kõik vanuserühmad (foto: eesti loodusmuuseum)

Uudishimulike klubis on kõne all aasta tegijad

Uue nädala reedel, 17. veebruaril kell 15 oodatakse huvilisi uudishimulike klubisse. Sel korral räägitakse aasta linnust, loomast, liblikast, puust, mullast, orhideest ja seenest. Klubi tegutseb Eesti loodusmuuseumis, oodatud on loodushuvilised inimesed, kes soovivad harivalt ja aktiivselt aega veeta. Vanusepiirangut ei ole, ka varasem loodusteaduste taust pole vajalik. Osavõtutasuks tuleb osta muuseumi pilet.

Eesti loodusmuuseum

Mullu võitis kauneima orhidee tiitli Jelena Harju kasvatatud taim Coelogyne cristata (foto: TÜ botaanikaaed)

Tulekul on orhideevõistlus ja -näitus

Märtsi alguses avatakse TÜ botaanikaaias orhideenäitus, mille raames selgitatakse välja ka kauneimad orhideed. Ilusaima orhidee võistlusest saavad osa võtta kõik huvilised, kes neid taimi kodus kasvatavad. Eelduseks on, et orhidee on tubase aedniku hoole all õide puhkenud. Taimed tuleb botaanikaaeda tuua ajavahemikul 27.02‒01.03 (kaasa arvatud).

Orhideede esikolmik selgitatakse välja rahvahääletusel: taimi hindavad näitusel käijad, kes saavad valida kolm lemmikut. Esikolmiku taimede omanikele paneb botaanikaaed välja väärilised auhinnad: orhideetaimed. Kõik võistlusel osalejad saavad aastaringse vabapääsme TÜ botaanikaaia kasvuhoonetesse.
Registreerimine võistlusele ja teave Astrid Lepikult: astrid.lepik@ut.ee, 523 1376. Näitus on lahti 3.‒12. märtsil.

TÜ botaanikaaed

Üliõpilased saavad esitada ideid Negavati võistlusele

Neljandat korda peetavale võistlusele on oodatud sellised tooted, teenused, tehnoloogilised lahendused, meetodid või kampaaniad, mis aitavad kõrgkoolis või selle linnakus nutikalt säästa energiat ja ressursse. Parimad ideed tehakse kuni 10 000 euro eest ka teoks. Nutikate lahenduste esitamise tähtaeg on 3. märts.

KIKi juhatuse liikme Veiko Kaufmanni sõnul on tänavuse Negavati fookuses vee ja toiduga seotud teemad. Näiteks kohv, mida ülikoolides laialdaselt tarbitakse, annab ressursisäästuks palju mõtteid: kohvipuru, kohvipaks, kohvimasinad, kohvitopsid, -kaaned, segamispulgad, uudne kohvivalmistusviis või järjekorrad kohvikutes. Mõistagi on võistlusele oodatud ideed mis tahes valdkonnast.

Oma ideega võivad ühtse meeskonnana osaleda eri ülikoolides käivad õppurid, ühtlasi oodatakse osalema kutsekoolide noori. Laekunud ideede hulgast pääseb edasi kuni 12 parimat. Negavati võitjad selguvad 24. mai finaalüritusel; auhinnafond on 45 000 eurot. Teavet võistluse kohta leiab Negavati kodulehelt, küsimuste korral võib pöörduda ka projektijuhi Kadi Miti poole: kadi.mitt@kik.ee või 524 2602.

Eelmise hooaja Negavati projektid on nüüdseks oma ideede elluviimisega lõpusirgel. Näiteks on TTÜ Tartu kolledži klassiruumis nutikas ruumipõhine sensorite abil juhitav ventilatsioonisüsteem. Lahenduse mõtles välja projektimeeskond Smartvent, kes on pärast Negavatti edukalt osalenud ka Climate-KICi ja Prototroni võistlusel ning planeerivad oma leiutist pakkuda laiemale ringkonnale.

KIK

Teaduse populariseerimistoetuse eest on digiteeritud kõik Horisondi numbrid. Pildil on raamatuskanneri vahel päris esimene Horisont (foto: Arno Mikkor)

Aeg on küsida toetust teaduse populariseerimise projektile

Toetust teaduse populariseerimise eest saavad taotleda kõik Eestis teadust populariseerivad asutused, mittetulundusühingud, koolid, kohalikud omavalitsused ja isikud. Rahastatakse nii ühekorrategevusi kui ka korduvaid tegevusi, millest osa saajate ega ka elluviijate ring ei ole piiratud. Projekti tegevused võivad olla mõeldud nii üldsusele kui ka kitsamatele sihtrühmadele ning peaksid olema lõppenud hiljemalt 2018. aasta lõpuks. Taotluse esitamise tähtaeg on 9. märts.

Projektitoetuse eelarve on kokku 155 000 eurot, ülem- ega alampiiri taotletavale summale seatud ei ole. Toetuse saanud projektid selguvad aprilli lõpus. Konkursi korraldab Eesti teadusagentuur ja rahastab haridus- ja teadusministeerium. Möödunud aastal toetati selle raames näiteks ajakirja Horisont digiteerimist, eesti keele instituudi keeletehnoloogilisi õppevideoid, Teaduslahingu võistlust ja First Lego League robootikaprogrammi lasteaedades. Rohkem infot ja taotlusvormid leiab Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise teemalehelt.

ETAG

MAAILMAST

Uus konnaliik Euphlyctis karaavali, kelle häälitsus on äravahetamiseni sarnane safiirlinnule (Foto: Priti/Naik/Seshadri)

See Indias levinud safiirlind (Halycon gularis) teeb täpselt samasugust häält nagu hiljuti avastatud konnaliik Euphlyctis karaavali (foto: Dibyendu Ash / Wikipedia)

Konn, keda peeti jäälinnuks

Selles, et kullesed muutuvad konnaks, pole midagi uut. Ent kui üks lind muutub äkitselt kahepaikseks, eriti veel varem tundmata liigiks, paneb see teadlased kukalt kratsima. Veider lugu leidis aset Indias Karnataka osariigis, avastus sündis tänu harrastusteadlasele. Nimelt tegi üks kohalik metsamees 2015. aastal oma rannakülas elurikkuse vaatlusi, keskendudes linnu-, mao- ja konnaliikidele. Ühel vaatluskäigul tegi ta kindlaks, et varem safiirlinnule omistatud hüüd tuleb hoopis tema jalge eest, ühe konna kõrist. Konna häälitsus õnnestus metsnikul salvestada oma mobiiltelefoniga. Hiljem mängis ta selle ette teadlastele, kelle hulgas leidus ka herpetolooge. Kõik nad arvasid, et salvestisel kõlab Indias tavalise safiirlinnu hääl (Halycon gularis, liik jäälindlaste sugukonnast).

Teadlaste hulgas olnud Singapuri ülikooli doktorandile Kadaba Shamanna Seshadrile pakkus külamehe väide põhjalikumat huvi ning ta asus asja uurima. Kõigest mõned tunnid öist detektiivitööd märjal rannaalal andsid tunnistust sellest, et metsnikul oli olnud õigus. Veelgi enam, linnuhäält tegeva konna puhul oli tegu senini teadusele tundmatu liigiga. Konnale pandi nimeks Euphlyctis karaavali, mis viitab India läänerannikule: kohalikus kannada keeles on selle nimi Karaaval.

Paraku ohustab hiljuti avastatud konnaliiki kohalik taristuarendus: kiirtee ehitus ja maa kasutuselevõtt põllumajandusotstarbel. Teadlaste sõnul on konna levik piiratud üksnes Karnataka osariigi kolme ringkonna rannatasandikega ja seetõttu peaks liik olema ametlikult rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) punase raamatu ohustatud liikide nimekirjas.

BirdLife/Loodusajakiri

Aafrika metsaelevant (Loxodonta cyclotis), keda varem peeti Aafrika elevandi alamliigiks, on Kongo nõo soiste metsade põliselanik (foto: Thomas Breuer / Wikipedia)

Kongo nõos on seotud hiigelkogus süsinikku

Teadlased on Aafrikast Kongo soostunud nõost leidnud maailma suurima troopilise turbaala (ingl peatland), mille pindala on umbes 16 korda suurem, kui varem arvati. See hõlmab umbes kolme Eesti suuruse maa-ala, ulatudes 145 500 km².

Kõnealused Cuvette Centrale’i turbaalad leiti viis aastat tagasi, misjärel uuriti neid mitu aastat satelliidipiltide ja turbaproovide abil. Uurimistulemuste põhjal järeldati, et selle piirkonna pinnases on seotud umbes 30% kogu maailma troopiliste turbaalade süsinikust. Teadustulemuste järgi on süsinik Kongo nõo nendes osades kogunenud 11 000 aasta jooksul. Sealses turbakihis on akumuleerunud 30 miljardit tonni süsinikku, seega on tegu kogu maakera kõige süsinikurikkama ökosüsteemiga. Teadlaste hinnangul on süsinikurikka turbapinnase maht nii suur, et see on võrdväärne kogu maailma kolme aasta fossiilkütuste heitega.

Cuvette Centrale’i turbaalades peidus olev tohutu kogus süsinikku tähendab ühtlasi seda, et praegust seisundit tuleb erilise hoolega hoida. Õnneks on piirkond veel võrdlemisi puutumata, aga paraku pole see kaitse all. Ala ohustab kuivendamine, sest üha rohkem hõivatakse uusi maid istanduste, eriti palmiõli tootmiseks rajatavate maade tarvis. Nii on juhtunud näiteks Indoneesias. Nagu kogu maailma märgalad, säilivad ka Kongo nõo troopilised turbaalad üksnes siis, kui neid ei kuivendata ja sinna lisandub pidevalt niiskust. Seetõttu ohustab neid ökosüsteeme peale kuivenduse ka kliima soojenemine: kui aurumine suureneb või sademete hulk väheneb, hakkavad turbaalad kuivama, turvas saab hoogsalt laguneda ning hiiglaslik kogus süsinikku lendub atmosfääri.

Selle avastuse ja uuringute valguses on Kongo demokraatlik vabariik ja Kongo vabariik troopiliste turbaalade süsinikuvarude poolest maailmas vastavalt teisel ja kolmandal kohal. Esimesel kohal on Indoneesia, kuid sealsete turbapinnasega koosluste pindala on viimaste aastakümnete jooksul vähenenud ligi 95 000 km² võrra, põhjuseks metsatulekahjud ja kuivendamine. Seega on Kongo nõo turbaalade kaitse äärmiselt tähtis. Ühtlasi on need liigniisked metsad mitme haruldase loomaliigi, näiteks rannikugorillade ja Aafrika metsaelevantide (Loxodonta cyclotis) elupaik.

Nature/Loodusajakiri

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

Kuigi linnametsadest rääkimine jääb Kuressaare puhul täna pigem minevikku, siis 19. sajandi algul jäi linna piirkonda 1300 hektarit eeskätt heina- ja karjamaadena käsitletavaid alasid. Nende seas ka 310 hektari suurune Loodemaa heinamaa, kus lagedate alade seas leidus ka suurte tammede, haabade ja teiste lehtpuudega piirkondi. Vähemalt 43 hektari ulatuses täheldati, et tegu oli kas suuremas osas või siis täielikult lehtpuumetsaga. See oli piirkond, mida täna teatakse Loode tammikuna.

Sellest, kuidas omal ajal Saaremaa pealinna metsades toimetati, loe Eesti Metsa talvenumbrist metsandusloolase Toivo Meikari artiklist „Kuressaare linna metsades said jalutada puhkajad ja süüa kariloomad“.

Kohvik Port Artur Loode metsas 20. sajandi algul.

Toivo Meikar on Eesti Metsa külgedel linnade metsadest kirjutanud varemgi. Kõigest täpsemalt vestleb ta KUKU raadio rubriigis Loodusajakiri juba sel neljapäeval, 9. veebruaril kell 10.05. Intervjuu on salvestatud detsembris 2016.

Kui soovid, et Eesti Metsa kevadnumber jõuaks sinu postkasti, siis esita oma tellimus hiljemalt 20. veebruaril meie e-poes.

Suured kivid püsivad inimelu kestel peaaegu muutumatuna. Seega tundub, et neid on lihtne pildistada: tuleb vaid kohale minna ja ongi tehtud! Kivifotode puhul toimitaksegi väga tihti just niimoodi, kuid siiski ei tasuks seada latti nõnda madalale. Iseäranis nüüd, kus rändrahnud on saanud väärika koha Eesti märgi loos.

Nõuandeid rahnude pildistamise ja kivipiltide valimise kohta jagavad Eesti Looduse veebruarinumbris tuntud looduspiltnikud Arne Ader ja Urmas Tartes. Üksiknumbri saab endale mugavalt postkasti tellida ka meie e-poest.

Sageli on rändrahnud üsna sarnase välimusega. Mõnel kivil on siiski ka niivõrd omapärane kuju, et selle tunneb eksimatult ära. Näiteks on selline Jaani-Tooma Suurkivi Lahemaal. Foto: Ilme Parik / Wikipedia

Sari “Looduse lugu pildis” on Arne Aderi ja Urmas Tartese eestvedamisel ilmunud Eesti Looduse veergudel juba aasta aega. Esimene tööjuhend sellest, kuidas pilte valida, ilmus veebruaris 2016. Lugude sari hõlmab tööjuhendeid fotograafidele, väljaannete koostajatele ja toimetajatele, kuid näpunäiteid saavad sealt kindlasti ka õpilased ja õpetajad ning teised loodushuvilised.

Seni sarjas ilmunud:

2016

veebruar – piltide valimise põhimõtted;

märts – mida tasub jälgida linnufotode valikul;

aprill – kuidas näidata liblikaid;

mai – kuidas pildistada ja valida loomafotosid;

juuni/juuli – kahepaiksed ja roomajad;

august – kuidas teha ja valida elupaikade fotosid;

september – kuidas pildistada ja valida taimefotosid;

oktoober – kuidas pildistada ja valida seenefotosid;

november – kuidas teha ja valida maastikufotosid;

detsember – kuidas teha ja valida põlispuude fotosid.

2017

jaanuar – kuidas teha ja valida allikate, jõgede ja järvede fotosid;

veebruar – kuidas teha ja valida rändrahnude fotosid.

Kõiki ajakirju saab endale soetada nii paberkandjal kui digitaalselt meie e-poes.

12. septembril algas Eesti Looduse lugejamäng ETV saates “Osoon”. Kokku toimub kaheksa vooru: korra kuus anname eetris teada küsimuse samal kuul ilmunud Eesti Looduse kohta. Vastust küsimusele ootame e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga Eesti Looduse toimetus Veski 4 Tartu 51005.

Igas voorus loosime õigesti vastanute vahel välja ühe loodusraamatu, sh kirjastuselt Varrak.  Vähemalt viiest voorust osa võtnute vahel läheb maikuus loosi Eesti Looduse aastatellimus ning kõigi osalejate vahel kaks pääset koos kaaslasega botaanilisele loodusretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealal, samuti ühe “Koržetsi suure kalaraamatu”.

——————————————————-

Käimas on Eesti Looduse lugejamängu 6. voor!

Lugejamängu küsimust kuuleb 13. veebruari Osoonis, mida saab järelvaadata siit. Küsimus on esitatud Eesti Looduse veebruarinumbri kohta.

Ajakiri ilmub ka digiväljaandena, mida saab soetada meie e-poest.

Ootame vastust hiljemalt 4. märtsil aadressil osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga Eesti Looduse toimetus Veski 4 Tartu 51005.

——————————————————-

Eesti Looduse lugejamängu 5. vooru auhinnaraamatu “Metsast aeda” võitis Helve Sepp Jõgevamaalt. Palju õnne! Raamatu saadame postiga koju. 

Viiendas voorus küsisime: kuidas on tekkinud Eestis ainukesena aasta ringi vett välja ajav kolme nõia kaev Ida-Virumaal?

Vastasin õigesti need, kes panid kirja, et Ida-Virumaal asuv kolme nõia kaev on tekkinud inimese kaasabil. Tegu on endise Ahtme kaevanduse käigu laest 2005. aastal läbi puuritud aukudega, mille kaudu jõuab kaevandust pilgeni täitev vesi maapinnale ja suundub siis Sanniku ojja. Nõnda ei pääse maapinnale pressiv vesi ohustama metsaalasid ja raudteetammi. Sellist päritolu ehisallikaid leidub Ida-Virumaa kaevandusaladel veelgi.

——————————————————-

Lugejamängu 4. küsimusele vastas teiste hulgas õigesti Viljo Soo, kes saab endale raamatu “Põhjamaa seened”. Saadame raamatu postiga koju! Palju õnne!

Soovisime teada, millises maailma piirkonnas, kokku Eesti-suurusel alal, ei luba karmid looduskaitsepiirangud inimesel maha pissida.
Õigesti vastasid need, kes kirjutasid meile, et seda ei tohi teha Antarktika jäävabadel aladel.

——————————————————–

Eesti Looduse lugejamängu 3. küsimuse vastajatest osutus loosiõnn Toomas Tõnissool, kellele saadame raamatu “Koržetsi suur kalaraamat” (kirjastus Sõnavald). Palju õnne!

Soovisime teada, mil moel (peale tuule ja lindude abil) võis sattuda Euroopasse Põhja-Ameerika päritolu puravik männi-kuldpoorik, kes leiti tänavu septembris ka Eestist.

Vastus: Leedu kolleegide arvates võis männi-kuldpoorik Euroopasse sattuda ka männiistikutega, kuna liik moodustab mükoriisat mändidega

——————————————————–

Mängu 2. küsimuse vastust tuli otsida loost “Naissaare mets ja teised maamärgid” ning see meile saata hiljemalt 4. novembril. Küsisime, millise maamärgi rajamist võib pidada statsionaarsete meresõidumärkide alguseks Eestis. Vastus peitus kohe loo avalõigus: selleks maamärgiks saab pidada Kõpu paaki.

Loosiõnne oli Elmo Allikul, kellele saadame raamatu „Eesti taimede kukeaabits”. Häid aabitsatarkusi!

——————————————————–

Eesti Looduse lugejamängu 1. voorus soovisime teada saada, mis on plaatloodud. Küsimusele sai vastuseid saata kuni 1. oktoobrini.

Plaatloodud on plaatjal pael levivad loopealsed, mida Eestis leidub väga vähe: asuvad  Saaremaal ja Muhumaal. Teistest meie loopealsetest eristuvad need samblike liigirikkuse poolest, sh leidub ohtralt kaitsealuseid samblikke.

Loosi tahtel sai auhinnaraamatu „Eesti lindude ränne” Margit Säär. Sisukat lugemist!

——————————————————–

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Kui soovid endale just sellist Eesti Looduse logoga termost, siis võta osa meie matkapaikade kampaaniast! (foto: Triin Nõu)

Ootame eestlaste lemmikmatkapaiku!

Saabuva vabariigi aastapäeva puhul kutsub Eesti Looduse toimetus ajakirja Facebooki-lehel teada andma, milline on sinu lemmik matkasihtkoht Eestis. Kirjutada võib ka oma unistuste matkapaigast, kuhu soovitakse minna. Ainus nõue on, et koht peab asuma Eestis. Kui kellelgi on toredaid fotomälestusi oma retkest, siis võib kommentaari juurde lisada ka pildi. Kampaania kestab 23. veebruarist kuni 5. märtsini. Kõigi vastajate vahel loosime 6. märtsil välja kolm ajakirja logoga 0,5 l termost ja kolm raamatut „Sammud omas Eestis“.

Eesti Looduse Facebooki-lehel on juba üle 7200 jälgija. Kui sa pole veel meie lehe fänn, siis liitu sellega siin.

Zooloog Peep Männil saab sõna Kuku raadio selle nädala saates „Loodusajakiri“ (foto: Toomas Jüriado)

Loodusajakiri Kukus: metskitsest ja kunagiste kurjategijate kolpadest

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tutvustame sel nädalal Eesti Looduse veebruarinumbri kaaneartiklit „Aasta loom metskits oma levila põhjaosas“, mille on kirjutanud keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna zooloogid Inga Jõgisalu ja Peep Männil. Männil räägib metskitse seisundist ja mõjust ilvese arvukusele, aga ka sellest, miks tuleks muuta sokkude jahihooaja pikkust ja kas talvine lisasöötmine on vajalik.

Kahel järgmisel nädalal pajatab TÜ ajaloo- ja arheoloogiainstituudi doktorant Martin Malve oma avastustest. Tema kirjutatud on Horisondi talvenumbri kaanelugu „Millest kõnelevad Tallinna võllamäe koljud?“. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt.

Jätkub Eesti Looduse lugejamäng

Taas ootame vastust ETV saates „Osoon“ esitatud lugejamängu küsimusele. Kuuenda vooru küsimus esitati 13. veebruari „Osoonis“, mida saab järelvaadata siit. Vastuse leiab Eesti Looduse veebruarinumbrist ning see tuleb ära saata hiljemalt 4. märtsil aadressil osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga: Eesti Looduse toimetus, Veski 4, 51005 Tartu.

Varasemate voorude küsimused ja vastused ning loosi tahtel raamatu võitnud inimeste nimed leiab Eesti Looduse veebilehelt.

EESTI SÕNUMEID 

Must-toonekurg on üks Nursipalu harjutusvälja paljudest kaitsealustest liikidest (foto: Wikipedia)

Nursipalu harjutusvälja arendusprojekt tuleb peatada 

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks (EMA) on pöördunud riigikogu ning kaitse- ja keskkonnaministri poole kirjaga, milles nõuab nii Eestis kui ka maailmas oluliste loodusväärtuste kaitset Võrumaal Keretü soos ja selle ümbruses. Kõnealuse piirkonna kaitse alla võtmine algatati 2014. aastal. 2015. aasta novembris allkirjastas keskkonnaminister Marko Pomerants käskkirja, mille järgi alustati kaitse-eeskirja menetlust. Paraku ei ole sellega siianikuigi palju edasi mindud.

Aluse algatada kaitseala loomise eelnõu andis ministeeriumile säästva Eesti instituudi eksperdihinnang Keretü soo ja selle ümbruse loodusväärtuste kohta. Selles on rõhutatud piirkonna suurt looduskaitseväärtust ja tungivat vajadust luua Keretü looduskaitseala. Alal on teada 47 kaitsealust liiki, kellest arvukaim rühm on linnud.

Samal ajal on kaitseministeerium valmistanud aktiivselt ette Nursipalu harjutusvälja arendust. Ent see õppeväli asub kavandatava kaitseala kõrval: harjutusvälja piir langeb kokku loodava kaitseala piiriga. Harjutusalale tulevad mitmesugused rajatised ja sõjalise väljaõppe taristu. Selleks on vaja raadata ulatuslikult metsa ja rajada teevõrk. Samuti puhastatakse Haki oja ja süvendatakse alal paiknevad kuivenduskraavid.

Need tegevused avaldavad selget negatiivset mõju kogu Keretü-Nursipalu piirkonna loodusele, sh seavad ohtu kavandatava kaitseala loodusväärtused. Sestap on EMA aktivistid seisukohal, et Nursipalu harjutusvälja projekt tuleb peatada. Kõigepealt on vaja luua Keretü looduskaitseala ning alles siis hakata hindama harjutusvälja arendusplaanidega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Paradoksaalsel kombel talitatakse risti vastupidi. Keskkonnaamet on otsustanud jätta kaitse-eeskirja eelnõu esialgu avalikustamata, lähtudes kaitseministeeriumi ettepanekust oodata ära harjutusvälja projekti keskkonnamõjude hinnangu tulemused.

Juhuks, kui riik Nursipalu elanike ja keskkonnaaktivistidega avatumat koostööd ei tee, on liikumisel plaanis korraldada ulatuslikum teavituskampaania. Selle siht on juhtida tähelepanu, kuidas riik võib oma rabeda tegutsemisega tekitada jäädavaid looduskahjusid.

Loodusajakiri/EMA

Tillunire kraav asub Väikese väina tammi mandripoolses otsas (allikas: maa-ameti geoportaal)

Väikese väina selts hakkab puhastama Tilluniret

Väikese väina parema seisukorra eest võitlev selts eesotsas Heiki Hansoga soovib puhastada läbi Väikese väina tammi kulgeva Tillunire. Plaan on kraavist eemaldada setted ja puhastada suudmed pilliroost. See aitaks veel Tillunires paremini liikuda, üksiti tekiks läbipääs kaladele ja väiksematele veesõidukitele.

Nõusoleku teha voolusängi puhastustöid on andnud nii keskkonnaamet kui ka maanteeamet, oma juhtnöörid on edastanud valguskaabli omanik Telia. Samuti on suheldud Muhu vallavalitsuse, maa-ameti ja õhuliinide omaniku Eleringiga.

Kui kõik vajalikud kinnitused ja load on olemas, saab selts hakata otsima tööde tegijat. Tööde maksumus selgub pakkumuste põhjal. Vajalik summa loodetakse kokku saada Tillunire puhastamise fondi kaudu kogutud rahast: praegu on annetatud pisut üle 2000 euro. Ettevõtmist saab igaüks toetada, kandes oma panuse MTÜ Väikese väina seltsi kontole EE862200221062535761, selgitusse tuleb märkida „Tillunire“. Tillunire kraav loodetakse puhtaks saada sel kevadel.

Endiselt toetab Väikese väina selts ka mõtet rajada tulevikus tammi sisse avad, mis hõlbustaksid veevahetust eri mereosade vahel ja seeläbi paraneks väina kalastiku seisund.

Uudistaja

Väike hallhüljes Pärnu lahel (foto: Roland Müür)

Hülgepoegadest tuleb eemale hoida

Kätte on jõudnud hüljeste poegimisaeg: nad toovad oma pojad merejääl ilmale veebruari teisest poolest märtsi keskpaigani. Seetõttu on paslik meelde tuletada, et hüljeste häirimine võib olla ohtlik nii hülgepoegadele kui ka inimestele, kuna poegi kaitsvad emasloomad võivad segajat rünnata.

Läänemere kolmest hülgeliigist elutsevad Eesti vetes hallhüljes ja viigerhüljes. Vahel harva võib sattuda meile ka randalhüljes, kelle elupaigad on Läänemere lõunaosas, Lõuna-Rootsis ja Taani väinades. Poegimise ajal hoiavad hülgeemad tavaliselt inimesest eemale. Ent lihtsaim on seda teha külmadel talvedel, kui meri on suures ulatuses jääs. Soojemate talvede kesiste jääolude tõttu on nad sunnitud suunduma sinna, kus parasjagu leidub jääd, vahel tuleb valida ka mõni kõrvaline väikesaar. Samas sobib maismaa poegimiseks vaid hallhülgele, ohustatud ja väikese arvukusega viigerhülged suudavad järglasi ilmale tuua vaid jääl.

Keskkonnaameti looduskaitseosakonna nõuniku Roland Müüri sõnul eelistavad hülged poegida külmal puhtal lumel, ent soojematel aegadel tuleb neil külg külje kõrval lesida mustal ja niiskel pinnal. Poristes oludes haigestutakse aga kergemini ning suuremad võivad kogemata väikestest üle roomata, mistõttu poegade suremus võib olla suur. Seda enam on tähtis, et inimesed rannale tulnud hülgeid ei häiriks, vaid võimaldaksid neil rahus kosuda ja kasvada.

Sündides kaalub hallhüljes 11‒12 kg, kuid imetamise ajal kosub jõudsalt: kuni 2 kg päevas. Selle põhjuseks on hülgepiima erakordselt suur, umbes 50-protsendine rasvasus. Imetamine kestab kolm nädalat, seejärel peavad noored hülged juba iseseisvalt hakkama saama.

Teadlased on vanu küttimisandmeid analüüsides leidnud, et sadakonna aasta eest elas Läänemeres umbes 80 000 ‒ 100 000 hallhüljest. Intensiivne küttimine ja mere saastatus vähendasid loomade hulka 1970. aastatel märkimisväärselt: nende arvukus oli siis vaid 5‒7% esialgsest. Nüüdseks on hallhüljeste arvukus hakanud taastuma: Läänemere asurkond on suurenenud 5‒6% aastas, ulatudes pisut üle 30 000 isendi.

Keskkonnaamet

Valgetähe IV klassi teenetemärk (foto: Toomas Kukk)

Riigi teenetemärgiga tunnustati mitut meie ajakirjade kaasautorit

Riigipea Kersti Kaljulaid andis Eesti vabariigi 99. aastapäeva puhul teenetemärke mitmele loodusteadlasele ja loodushariduse edendajale. Enamik neist on oma valdkonda tutvustanud Loodusajakirja trükiste, sh Eesti Looduse veergudel.

Valgetähe IV klassi märgi on pälvinud ökotoksikoloog Anne Kahru, atmosfäärifüüsik Sirje Keevallik, rahvaluuleteadlane Mare Kõiva ja biotehnoloog Raivo Vilu. Valgetähe V klassi teenetemärgi said hariduselu edendaja Ülle Kikas, geoloog Rein Raudsep ning zooloog ja looduskaitsja Tõnu Talvi. Kokku andis president tänavu teenetemärke 113 inimesele, avaldades sellega riigi tänu neile, kelle kutsetöö ja pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks ja hoolivamaks.

Loodusajakiri

Allikas: Omniva

Aasta lind on kujutatud postmargil

Omniva ja Eesti ornitoloogiaühing on välja andnud aasta linnu postmargi, ümbriku ja postkaardi. Margil on kujutatud turteltuvi, kaardil kaelus-turteltuvi ja ümbrikul mõlemad tänavuse aasta linnud. Komplekti on kujundanud tuntud margikunstnik Vladimir Taiger, kes on varemgi olnud aasta linnu margi kujundaja. Turteltuvi margi nominaalväärtus on 0,65 eurot.

Mõlemad turteltuvid on meie kõige vähem uuritud linnuliigid. Paraku on nii turteltuvi kui ka kaelus-turteltuvi arvukus Eestis aja jooksul tunduvalt vähenenud. Kaelus-turteltuvi võib meil enamasti kohata pargilaadsetes elupaikades, ta on Eestis aasta ringi. Seevastu turteltuvi saabub meile aprilli teises pooles ja viibib siin kuni oktoobri keskpaigani.

Esimene postmark aasta linnu sarjas ilmus Eesti ornitoloogiaühingu algatusel 2001. aastal ja sellel on kujutatud kiivitaja (kunstnikud Signe Viilik, Janno Poopuu). Tänavuse ja ka varasemate margikomplektiga saab tutvuda Omniva internetilehel http://bit.ly/2lrErLF.

EOÜ

Munakivitee Nõva puhkealal (foto: Jüri Pere / RMK) 

Mullu käidi RMK puhke- ja kaitsealadel rekordarv kordi

Riigimetsa majandamise keskuse puhke- ja kaitsealadel käidi möödunud aastal 2,3 miljonit korda, s.o 100 000 võrra rohkem kui aasta varem. Menukaimad puhkealad on Tallinna ja Nõva ümbruses, rahvusparkidest seatakse kõige sagedamini sammud Lahemaale ja Soomaale. Külastuste arv suurenes mullu enim aga Haanjas ja Karulas, Aegviidu ja Kõrvemaa piirkonnas ning Tartu ja Jõgeva kandis.

RMK külastuskorralduse osakonna juhi Marge Rammo sõnul mõjutab metsas käimist suuresti ilm. Eelmisel aastal olid suplusolud pigem viletsad, seevastu oli suurepärane seeneaasta, mistõttu käidigi märksa sagedamini metsas kui rannas.

RMK-l on Eestis üle 200 matkaraja, neist kõige populaarsemad on Taevaskodade matkarada Põlvamaal (mullu 59 152 külastust), Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada Pärnumaal (45 399 külastust), Viru raba õpperada Lahemaal (37 135 külastust) ja Riisa õpperada Soomaal (25 973 külastust).

Igal aastal tehtavate külastusuuringute põhjal selgub, et enim meeldib looduses puhata 25–44-aastastele inimestele, naisi on nende hulgas veidi rohkem kui mehi. 85% loodusturistidest tunneb, et looduses viibimine suurendab nende sotsiaalset, vaimset ja füüsilist heaolu.

RMK

Norras leviva kurtumushaigus tõttu tuleb jälgida ka Eesti hirvlasi (foto:Janno MIkk / Wikipedia)

Norras hirvlasi tabanud kurtumushaiguse tõttu alustatakse seiret ka Eestis

Möödunud aasta aprillis ja mais avastati Norras elutsevatel hirvlastel esimesed kroonilise kurtumushaiguse (CWD) juhtumid Euroopas. Seetõttu on Euroopa toiduohutusamet otsustanud alustada kolm aastat kestvat seiret, kus uuritakse peale Norras elavate isendite ka Soome, Rootsi, Islandi, Eesti, Läti, Leedu ja Poola hirvlasi. Meil elutsevad hirvlastest metskits ja põder, aga ka puna-, tähnik- ja kabehirv.

Varem on Eestis kurtumushaiguse seiret tehtud aastatel 2007‒2009. Toona ei leitud looduses elava 7 punahirve, 8 metskitse ja 22 põdra ajuproovist CWD-d. Euroopa toiduohutusameti hinnangul on kroonilise kurtumushaiguse puhul oht inimeste tervisele väike.

Kurtumushaiguse tekitaja on nakkuslik valguosake ehk prioon, mis põhjustab muutusi loomade käitumises ja haiglast kõhnumist; haigus lõpeb alati surmaga. Haiged loomad eritavad haigustekitajaid sülje ja väljaheidetega. Samuti on nakkusallikad haigete loomade korjused. Teised loomad võivad nakatuda näiteks süües rohtu, mis on kasvanud nakatunud mullas. Haiguse prioonid on väga vastupidavad ja säilivad keskkonnas aastaid.

Veterinaar- ja toiduamet

Nelja zooloogi loodus- ja teadusblogi kogub populaarsust

Neli Tartu ülikooli zooloogi on loonud uue elusloodust ja teadust populariseeriva blogi, mille postitusi on nüüdseks loetud tuhandeid kordi. Blogisse kirjutavad Tuul Sepp, Randel Kreitsberg, Jaanus Remm ja Andro Truuverk; rühmitis kutsub end intrigeeriva nimetusega Zooloogid 2.0. Blogi saab lugeda võrgupaigas https://zooloogiablogi.ee.

Lugejal on blogi vahendusel võimalus võtta ühendust nii linde, kalu, putukaid kui ka imetajaid uurivate teadlastega, ühtlasi lugeda huvitavaid looduslugusid. Näiteks on TÜ loodusmuuseumi entomoloog Andro Truuverk kirjutanud aasta alguses toimunud Tšiili-reisist ja loodusmuuseumi 215. aastapäeva puhul uue hingamise saanud haruldastest objektidest.

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed

Tõenäoliselt saavad Tallinna loomaaia jääkarud Friida ja Nora juba sügisel uude polaariumi (foto: Maaja Kitsing / Tallinna loomaaed)

Jääkarude polaariumi ehitus edeneb plaanipäraselt

Tallinna loomaaia jääkarude uue kodu ehitus on sujunud kavandatud tempos. Rajatud on veevarustus ja kanalisatsioon, tehtud on enamik betoonitöid välibasseinides ja veetöötluse tehnohoone maa-aluses osas, samuti vaateplatvormide pandustel. Keeruka veetöötlustehnoloogia on polaariumi jaoks projekteerinud Schöttli Keskkonnatehnika ja kogu uue ekspositsiooni ehitab valmis Astlanda Ehitus. Kompleks on kavas avada tänavu septembris.

Heategevusprojekti „Jääkaru uus kodu“ raames hakkas Tallinna loomaaed koos loomaaia sõprade seltsiga koguma annetusi 2012. aastal. Selle ajendas oht, et kehvade elutingimuste tõttu tuleb jääkarud Tallinnast mujale kolida. Projekti eestvedaja on algusest peale olnud sõprade seltsi juhatuse liige Veronika Padar; nüüdseks on annetustena kogutud 350 000 eurot. Tublisti on aidanud Tallinna linnavalitsus, kes on kahe aasta jooksul eraldanud jääkarude uue kodu jaoks kokku 2,5 miljonit eurot.

Loomaaias elab praegu neli jääkaru: isane Nord ja emane Friida ning nende kaks järglast, 2013. aastal sündinud Nora ja mullu novembris ilmavalgust näinud veel nimetu jääkarupoeg.

Tallinna loomaaed

TASUB OSALEDA

Loodusõhtu pidevas muutumises olevast metsast

Täna kohtutakse Kõpu külastuskeskuses maastikuökoloog Anneli Paloga, kes kõneleb muutustest metsamaastikus. Loodusõhtu algab kell 18, osalustasu on 2 eurot. Kõpu külastuskeskuses asub Viljandimaal Kõpu vallas Tipu külas.

Tipu looduskool

Millist ilma on oodata Eesti sünnipäeval? (foto: Katre Palo)

Ennusta Eesti vabariigi sünnipäeva ilma!

Keskkonnaagentuur ja riigi ilmateenistus korraldavad Eesti vabariigi sünnipäeva eel taas ilmaennustusvõistluse. Tuleb ennustada, mis on Eesti keskmine õhutemperatuur 24. veebruaril kell 12.

Ilma on oodatud ennustama kõik huvilised olenemata asukohast, vanusest või soost. 0,1-kraadise täpsusega ennustus tuleb kirja panna keskkonnaagentuuri või riigi ilmateenistuse Facebooki-lehele. Postitusi saab saata kuni 23. veebruari keskpäevani. Kõigi õigesti ennustajate vahel loositakse välja kingipakk. Võitjad tehakse teatavaks 27. veebruaril.

Keskkonnaagentuur

Roheväljakutse: 10 päeva looduse ja iseenda heaks

Eesti roheline liikumine kutsub liituma kampaaniaga „Roheväljakutse“. Tegu on üle-eestilise ettevõttega, mille siht on innustada inimesi muutma oma eluviisi keskkonnahoidlikumaks. Huvilised saavad kampaanias kaasa lüüa 1.‒10. märtsini.

Osalejatel tuleb iga päev lahendada mitmesuguseid keskkonnateadlikkusega seotud ülesandeid. Teemade valdkond on lai: säästlik tarbimine, jäätmete sortimine, tervis, toitumine jms. Ülesande raskusastme võib ise valida, juurde saab lugeda ja vaadata põnevaid materjale, miks see tegevus on keskkonnahoiu mõttes oluline. Ülesannete täitmise kohta tuleb osalejatel anda märku postituse või fotoga kampaania Facebooki-lehel, ühtlasi võib soorituse kohta saata meili kampaania e-posti aadressile. Kindlasti on oodatud osalema ka need, kes juba järgivad keskkonnahoidlikku eluviisi.

Kõigil, kes on kampaanias edukalt osalenud, on võimalus võita auhindu: elektriauto kolmepäevane kasutusõigus, nädalavahetuse puhkus Võrumaal asuvas Palometsa loodusmajas ja räätsamatk rabas neljale inimesele. Ühtlasi loositakse välja kinkekaarte ja komplekte kampaania toetajatelt. Auhinnad on pannud välja Elektritransport, Loodusajakiri, ajakiri Sensa, JOIK, Ruunipizza ja Biomarket. Rohkem teavet roheväljakutse kohta leiab võrgupaigastt www.roheline.ee.

ERL

Keiserpingviini pojad (foto: Hannes Grobe/Wikipedia)

Pingviinid Eesti loodusmuuseumis

Igal aastal hakatakse veebruarikuus rääkima pingviinide paraadist. Ent kas pingviinid päriselt kokku tulevad ja marssima hakkavad? See selgub 23.‒26. veebruaril Eesti loodusmuuseumis, kus saab teada, kas pingviinid oskavad marssida, kas vees saab seda teha, mis pingviinidele meeldib jms. Paraad avatakse pidulikult 23. veebruaril kell 11.

Eesti loodusmuuseum (Lai 29a, Tallinn) on pühade ajal lahti järgmistel aegadel: 23.02 kell 10‒16, 24.02 kell 12‒15 ning 25. ja 26.02 kell 10‒17. Muuseumipilet maksab 5 eurot, sooduspilet 3 eurot.

Eesti loodusmuuseum

Kahepaiksetest tuleb kevadvaatluste võistlusel üles märkida rohukonna laulu esmakuulmise kuupäev (foto: Katre Palo)

Märtsi esimesel päeval algab kevadvaatlusvõistlus

Iga-aastane loodushariduslik aktsioon „Tere, kevad!“ algab taas. Loodusvaatlusi on oodatud tegema lasteaedade vanemate rühmade lapsed ning 1.–9. klassi õpilased koos õpetajate ja vanematega. Kevadmärkide otsing kestab 1. märtsist kuni mai lõpuni.

Vaatlusandmeid oodatakse 36 Eestis tavalise looma- ja taimeliigi kohta: kirja tuleb panna nende kevadine ilmumiskuupäev. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt sinilill, paiseleht), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk), esimestena ärkavad liblikad (koer- ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn) ning esimesed seened (kevadkogrits). Loodusvaatlused tuleb sisestada kevadvaatluste portaalis tere.kevad.edu.ee.

Peale loodusvaatluste saab „Tere, kevad!” võrgupaigas laadida üles oma joonistusi kevadekuulutajatest ja kevadluuletusi. Osaleda saab ka kevadfotode võistlusel ja loodusviktoriinil, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis. Projektist oodatakse osa võtma ka vene keelt kõnelevaid lapsi, kes leiavad ürituse veebilehelt olulisemad juhendmaterjalid vene keeles. Muus osas on töökeel eesti keel.

Kampaania „Tere, kevad!” siht on lähendada lapsi loodusele ja õpetada neid märkama muutusi looduses. Möödunud aastal osales 500 rühma, kuhu kuulus kokku 8350 last üle Eesti.

Projekti „Tere, kevad!” meeskond

Orhidee Coelogyne cristata (foto: Orchi/Wikipedia)

Orhideenäitused Tallinnas ja Tartus

Alates uue nädala reedest kuni 12. märtsini on orhideehuvilised oodatud nii Tartu kui ka Tallinna botaanikaaeda orhideenäitustele. Tallinnas saab näha loodusest pärit haruldasi liike kõrvuti inimeste aretustööna ilmavalgust näinud sortidega. Tartus valitakse näituse raames ka kauneim orhidee: võistlevad kodudest näitusele toodud orhideetaimed. Esikolmik selgub rahvahääletuse teel.   

Näitused on Tallinna botaanikaaias lahti E‒P kell 11‒16 ja TÜ Tartu botaanikaaias E‒P kell 10‒17.

Uudistaja

Siisikese isaslind (foto: Sławek Staszczuk / Wikipedia)

Õpilasi oodatakse linnuviktoriinile

Tartu ülikooli loodusmuuseum kutsub 6.‒9. klassi õpilasi osalema linnuviktoriinil, kus selgitatakse välja Eesti parimad noored linnutundjad. Viktoriin toimub 29. märtsil kell 11.45‒15 Tartus Vanemuise 46 ringauditooriumis ja loodusmuuseumis.

Linnuviktoriinil esitatakse küsimusi Eesti lindude kohta. Vastata tuleb nii kirjanduse põhjal koostatud küsimustele kui ka tunda linnuliike välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Parimatele noortele linnutundjatele on auhinnad välja pannud ajakiri Eesti Loodus, Eesti ornitoloogiaühing ja TÜ loodusmuuseum. Pärast viktoriini toimuvad loodusmuuseumis ekskursioonid ja saab vaadata püsinäitust „Maa. Elu. Lugu“.

Viktoriinile on aega registreeruda kuni 20. märtsini või kuni kohtade täitumiseni. Täpsem teave võistluse kohta on viktoriini teemalehel.

TÜ loodusmuuseum

Tartu observatoorium Tõraveres (foto: Tartu observatoorium)

Avalik vaatlusõhtu Tõraveres

Reedel, 3. märtsil kell 19 algab Tartu observatooriumis Tõraveres avalik vaatlusõhtu. Avatud on suure teleskoobi torn ja stellaariumi ruumid. Pilves ilma korral tegutsetakse ainult stellaariumis. Üritus on tasuta!

MAAILMAST

Uuest Zealandia mandrist ulatub üle veepinna vaid 6% alast, sh Uus-Meremaa (foto: NASA)

Zealandia, uppunud manner

Uus-Meremaa geoloogid on juba mõnda aega tagasi leidnud Vaikse ookeani kaguosa alt uue mandri, mida on hakatud kutsuma Zealandiaks (New Zealand – Uus-Meremaa). Seda suuresti nähtamatut maailma võiks nimetada lausa seitsmendaks või kaheksandaks mandriks. Kui meie oleme harjunud õpetusega kuuest maailmajaost ja kuuest mandrist, siis enamik ingliskeelsest maailmast räägib seitsmest maailmajaost ehk mandrist: nende jaoks on need üks ja sama, ning Põhja-Ameerikat ja Lõuna-Ameerikat käsitletakse eraldi.

Geofüüsikaliste andmete järgi on ala, mis hõlmab Uus-Meremaa ja Uus-Kaledoonia saared, ligi viie miljoni ruutkilomeetri suurune terviklik maakooreosa. Kui me kujutaks ette, et maailmamerest on kogu vesi välja lastud, oleks Zealandia täiesti selgelt omaette, Austraalia mandrist geoloogiliselt eraldatud maailmajagu. Eesti keeles võiks seda nimetada Meremaa mandriks.

Kuna ükski institutsioon ei tegele mandrite/maailmajagude ametliku määratlusega, peavad Zealandia „avastajad“ lootma, et piisavalt paljud teised uurijad tunnustaks uut mandrit. Muidu jääb nende ettepanek lihtsalt teabekilluks ning geograafiaõpikutes ei tehta radikaalseid muutusi.

Zealandia teooria pooldajad eesotsas Nick Mortimeriga Dunedinist Uus-Meremaal on nüüdseks ligi kümme aastat teinud lobitööd. Oma viimases artiklis väidab Mortimer koos kolleegidega, et Zealandia hakkas ürgsest Gondwana hiidmandrist eralduma umbes 100 miljonit aastat tagasi. Maakoore rebenemisel tekkinud rifti tõttu muutus Zealandia küll iseseisvaks, kuid üksiti laam õhenes, kuni ajapikku vajus peaaegu kogu manner vee alla. Tänapäeval ulatub vaid umbes 6% Zealandiast üle veepinna, hõlmates Uus-Meremaa ja Uus-Kaledoonia saared.

Maakera gravitatsioonivälja põhjal koostatud satelliidikaartidelt on näha, et Zealandia on tõepoolest eraldi maakooreosa. Mortimeri sõnul tõendavad Zealandia mandrilist päritolu ka merepõhjast võetud analüüsid, mille järgi ilmneb selge erinevus ümbritsevate veealuste platoode vulkaanilisest päritolust. Manner näib olevat ehituslikult terviklik ega koosne lihtsalt eri maakooretükkidest.

Isegi kui maailma geoloogid ja geograafid kord tunnustavad Zealandiat omaette mandrina, võtab see kindlasti veel tükk aega. Samas on Mortimeri töörühma uurimus pööranud tähelepanu suurele kitsaskohale maateadustes: senini puudub üheselt määratletud mandri/maailmajao definitsioon.

Kui Zealandia siiski kunagi geograafiaõpikutesse ei jõua, aitavad selle uppunud mandri uuringud biogeograafidel vähemalt paremini mõista, kuidas on tekkinud Uus-Meremaa endeemsed taime- ja loomaliigid. Ka maateadlastele jagub mõtteainet: Zealandia uuringud võimaldavad mõista laamtektoonika iseärasusi, eriti mandrite lagunemise ja vajumise nüansse.

Nature/Loodusajakiri

Valgevene Valožõni rajooni linnuks on valitud jäälind, keda on nüüd hakatud kujutama ka linnaruumis, vaata pilte siit (foto: Andreas Trepte / Wikipedia)

Kampaania Valgevene moodi: jäälinnud linnatänavatel

Valgevene linnukaitseorganisatsioon APB-BirdLife Belarus on leidnud nutika viisi, kuidas innustada kohalikke elanikke oma looduse üle uhkust tundma ja neid linnukaitsesse kaasata. Nimelt hakkasid nad USA osariikide eeskujul valima Valgevene rajoonidele rajoonilindu. Esialgu korraldasid nad prooviprojekti, kuhu oli haaratud paar rajooni.

Algust tehti Slutski rajoonis, kus rajoonilinnuks valiti ööbik. Järgnes Vitsebski oblasti Mjorõ rajoon, mille linnuks sai sookurg. Nende kahe rajooni edu ajel otsustas APB sammu edasi astuda ja valida rajoonilinnu ka Valožõni rajoonis. Ent mõte ei ole olnud mitte lihtsalt valida lind, vaid teha palju enamat: võitjalinnu auks püstitatakse rajoonikeskuses skulptuur, joonistatakse seinamaalinguid, kohalikud käsitöölised õpetatakse tegema linnuteemalisi suveniire ja maaelanikke koolitatakse korraldama loodusretki.

Valožõni linnuvalimiskampaaniasse suhtuti iseäranis tõsiselt ning võistlus kujunes väga tihedaks. Üsna napilt sai rajooni linnuks jäälind kassikaku ees. Äärmiselt edukaks osutunud kampaania saavutas täielikult oma eesmärgi: kohalikud inimesed on hakanud lindude ja linnukaitse vastu suurt huvi tundma ja osalevad innukalt mitmesugustel üritustel. Valožõni piirkonna linnatänavad on nüüd täis jäälinde: neid on kujutud majaseintel, kujudena pargis ja tänavatel ning suveniiridena poelettidel (vaata pilte siit).

Projekti jätkuna on linnukaitseorganisatsioon koostanud juhised, kuidas kampaaniat mujal  korraldada, näiteks mismoodi valida kandidaate ning kaasata kohalikke elanikke ja võimukandjaid. Valgevenes on kokku 118 rajooni, 16 neist on juba kampaania vastu huvi ilmutanud ja kahes piirkonnas on linnu valimine käsil. Milline lind osutub valituks, ei olegi esmatähtis. Pigem tuleb rõõmustada, et suurenenud on rahva teadmised linnustikust.

BirdLife/Loodusajakiri

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduses on kõne all von Baeri koljukogumiskirg ning riigi- ja looduskaitse ühitamise vastuolud Nursipalus

Tänavu veebruari lõpus möödus Karl Ernst von Baeri sünnist 225 aastat. Ta oli väga mitmekülgsete huvidega loodus- ja arstiteadlane. Baeri üle tasub uhkust tunda igal eestlasel: siit pärit teadlane on maailmas kuulsust kogunud muu hulgas imetajate munaraku avastajana. Ent tal oli ka palju muid kirgi. Näiteks võib von Baeri pidada koljukütiks. Inimeste pealuid oli mõistagi keeruline koguda ja vahel tuli innukal mehel suisa kõlvatuid tegusid teha. Baeri teadushuvist füüsilise antropoloogia vastu kirjutavad teadusloolased Ken Kalling ja Erki Tammiksaar.

Teravates päevakajalistest teemadest on vastses numbris vaatluse all riigi- ja looduskaitse ühitamisega kaasnevad mured. Eesti Looduse toimetaja Katre Palo vaeb kaitseväe ja looduskaitse suhteid Võrumaal Nursipalu-Keretü piirkonnas. Kaitseministeeriumil on soov rajada Nursipalu harjutusväljale uusi õppevälju ja hakata harjutama võimsamate relvadega. On ilmne oht, et sellega kahandatakse piiirkonna loodusväärtusi: Nursipalu-Keretü loodusmaastikel elutseb mitu väga tundlikku ja rangelt kaitstavat liiki. Uurime ministeeriumi keskkonna- ja planeeringute nõunikult Tuuli Vorsilt, miks on Nursipalu harjutusväljale vaja uusi rajatisi ja kas siiski ei ole võimalik korraldada miinipildumisõppusi keskpolügoonil või mujal, kus loodus ja maastik on juba varem inimtegevuse tõttu segi pööratud. Samuti uurime keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialistilt Kerttu Elmilt, kui kaugel on uue, Keretü looduskaitseala loomine. Nimelt on kaitseala rajamine jäänud toppama just harjutusvälja arendusplaanide tõttu.

Nursipalu temaatikaga seostub artikkel metsa vääriselupaikadest. Harjutusvälja südamesse kavandatavale miinipilduja sihtmärgialale jääb mitu vääriselupaika. Kuna sel 150 ha suurusel alal tuleks mets raadata, tekib küsimus, mis saab neist elupaikadest. Kirjutise autorid Anneli Palo ja Thea Kull selgitavad, miks on vääriselupaiku vaja ning mis on nende mõte.

Metsa kohta saab lugeda veelgi: ajakirjast leiab norra ökofilosoofi Arne Næssi essee metsa südamest ja Tiit Kändleri kirjutise tema olulisematest mälestustest metsa kohta. Suhetest loodusväärtustega ja eestlaste loomusest on juttu ka usutluses Valdur Mikitaga. Vabade kunstide professor leiab, et Eesti märk peaks olema hoopis igav liiv ja tühi väli, sest just need on meie suurimad väärtused.

Kodumaa kaunitest looduspaikadest soovitame sel korral tutvuda Saadjärve ääres kõhutavate Kalevi poegade kividega, Avaste astanguga Lääne-Eestis ning Pandiveres Järva-Jaani ümbruses asuvate järvekestega, mis on näha üksnes kevaditi. Läheneva kevade tõttu on paras aeg valmis panna aga vahtra- ja kasemahla kogumisnõud, sest kosutav jook juba mõnel pool jookseb.

Maailma loodusest on kõne all Kaziranga rahvuspark Indias ning tutvustame ka kallihinnalist tsiibetikohvi. Möödunud numbris alguse saanud lugu salapärastest aukudest Limo rannaliivas Ruhnul viib samuti välismaale. Selgub, et samalaadseid moodustisi leidub mitmel pool maailmas. Leho Ainsaar selgitab luidete püstiste aukude tekkepõhjusi Ameerikas Victoria pargis leiduvate loodusnähtuste näitel. Toimetaja Helen Külvik vahendab aga USA Indiana Northwesti ülikooli geoloogi Erin Argyilani töörühma uurimistulemusi. Sealne töörühm asus luiteliivas peituvaid puutüvesid uurima pärast seda, kui Michigani järve populaarsel rannal leidis 2013. aasta suvel aset peaaegu traagiline juhtum: luitepind neelas kuueaastase poisi. Fotohuvilistele pakume kauneid kaadreid pildikogumisaktsioonist HELP,  pildistamise tööjuhendist leiab aga näpunäiteid valguse kohta.

Märtsinumber on saadaval nii paber- kui ka e-ajakirjana, uuri lähemalt meie e-poest!

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Meile meeldib käia rabas, pildil Meenikunno (foto: Ruta Badina / Wikipedia)

Eestlastele meeldivad rabad ja saared

Eesti Loodus kogus 23. veebruarist kuni 5. märtsini oma Facebooki-lehel teateid eestlaste matkapaikade kohta. Oma lemmikkohti nimetas kokku 160 inimest. Saadetud vastuste põhjal saab teha üldistuse, et eestlased eelistavad matkasihtkohtadena rabasid ja saari. Kõige sagedamini on rabadest mainitud Meenikunnot ja Kakerdaja raba, saartest osutusid menukaimaks Hiiumaa ja Saaremaa. Väikesaartest on nimetatud Osmussaart, Vormsit, Muhu, Naissaart, Ruhnut ja Kihnut. Mitu inimest tõdes, et Eesti saari pole nad veel avastama jõudnud ja võtavad selle lähituleviku reisiplaani. Väga meeleolukat hetke suviselt süstamatkalt Hiiumaa laidudele on jaganud Raimo Sindonen. Vaata, keda ja mida ta lainetel loksudes kohtas: http://bit.ly/2n7hjPB. Metsarahvana peavad eestlased lugu ka männimetsast: mainitud on nii Nõva, Pivarootsi, Aegviidu, Vapramäe, Värska ümbruse kui ka Taevaskoja metsaseid paiku.

Loosiauhinnad jagunesid järgmiselt: ajakirja logoga termosed said Maris Põkka, Liisi Siibak ja Toomas Tammik. Raamatu „Sammud omas Eestis“ omanikud on Kristina Orion, Veeda Kala ja Raimo Sindonen.

Eesti Loodus

Martin Malve (foto: www.flaj.ut.ee)

Loodusajakiri Kukus: kolju-uuringud ja paigakesed Eestis

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ jätkub sel nädalal intervjuu TÜ ajaloo- ja arheoloogiainstituudi doktorandi Martin Malvega. Malve on kirjutanud Horisondi talvenumbri kaaneloo „Millest kõnelevad Tallinna võllamäe koljud?“ ja just sellest veidi õudsest, aga samas põnevate tulemustega uuringust ta pajatabki.

Nädala pärast, 16. märtsil, tutvustab kirjanik, loodusemees ja koolitaja Juhani Püttsepp oma lühilugude sarja „Üks Eesti paigake“, mis ilmub Eesti Looduses ja mille juures on Ingmar Muusikuse suurepärased fotod. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt.

EESTI UUDISED

Sookurg Ahja 5 on pildil vasakpoolne: foto on tehtud 6. juulil 2016, mil noored kured rõngastati ja Ahja 5 sai jala külge satelliitsaatja (foto: Aivar Leito)

Kuulus sookurg Ahja 5 on teel koju, tehes taas ajalugu

Eelmisel suvel Põlvamaal Ahjal satelliitsaatjaga märgistatud noor sookurg Ahja 5 rändas oma esimesel sügisrändel üle Ungari, Serbia, Kreeka lääneranniku, üle Vahemere ja Sahara kõrbe Sululta talvituspaika Etioopias, pisut põhja pool Addis Abebat. Samas talvitas eelmistel talvedel ka tema eelkäia Ahja pesapaigast: sookurg Ahja 4. Ent erinevalt Ahja 4-st, kes rändas sinna tavapäraselt mööda Ida-Euroopa rändeteed üle Musta mere, Türgi, Iisraeli ja Egiptuse, kasutas Ahja 5 hoopis Kesk-Euroopa rändeteed, ületades teadaolevalt esimest korda Sahara kõrbestiku. Sellegipoolest jõudis ta mullu 27. novembril Tana järvele, kus peatus umbes kuu aega. Seejärel liikus ta lõuna poole Sulultasse, kus talvitas kuni tänavu 21. veebruarini. Sookure sügisrände kogupikkus oli ligikaudu 7000 km!

21. veebruari hommikul alustas Ahja 5 oma esimest kevadrännet kodu poole. Esmalt lendas ta jälle Tana järve äärde ja peatus seal kaks päeva ning jätkas seejärel rännet põhja poole. Ta suundus läbi Egiptuse idaosa, üle Suessi kanali ja Siinai poolsaare ning on nüüdseks jõudnud Iisraeli põhjaossa Hula orgu. Nõnda on Ahja 5 esimese kevadrände pikkus ligikaudu 3000 km.

Hula orus, mis on tuntud sookurgede rändepeatuspaik ja ka talvitusala, oli märtsi esimestel päevadel ligikaudu 40 000 kurge. See teave pärineb prantsuse filmirühmalt, kes teeb dokumentaalfilmi sookurgedest ja kurgedega seotud rahvapärimusest. Filmi idee on nad saanud meie sookure Ahja 4 järgi, kes kahjuks sai eelmisel kevadel Sudaanis surma. Ent dokumentalistid jätkavad nüüd Ahja 5 radadel: ta on sündinud samas pesapaigas Ahjal. Filmilindile on salvestatud Ahja 5 märgistus, tema esimesed elukuud eelmisel aastal Eestis, kure rändetee Ukrainas ja Türgis ning talvitamine Sulultas. Saabuval suvel on plaanis filmida kurgede pereelu Ahja pesapaigal.

Nüüdseks on selge, et Ahja 5 teeb uut teadusajalugu. Nimelt on ta teadaolevalt esimene sookurg, kellel on käsil nn silmusränne, kasutades sügis- ja kevadrändel eri rändeteed. Sügisel rändas ta kuni Vahemere keskosani mööda Kesk-Euroopa rändeteed, kuid ei pööranud seejärel mitte tavapärast teed lääne poole Tuneesiasse, kuhu rändasid samal ajal edasi meie kaks satelliitsaatjaga kurge Savimäe ja Ivar, vaid hoopis itta, rännates kuni talvituspaigani Sulultas Etioopias (nagu tegi Ahja 4). Nüüd kevadrändel lendab Ahja 5 kodu poole mööda tavapärast Ida-Euroopa rändeteed, mida on seni kasutanud kõik teised sookured, keda saatja abil on jälgitud ja kes on talvitanud Etioopias.

Sookurgede ja mitme teise linnu rändeid saab jälgida rändekaardilt.

Aivar Leito

Männiokste varjus asuv merikotka pesa jääb loodavast kaudtule sihtmärgialast u 400 meetri kaugusele (foto: Katre Palo)

EMA: kaitseministeerium pilluks miine üle merikotka ja metsise elupaikade

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks (EMA) on teinud veebruaris ja uuesti möödunud reedel avaliku pöördumise, et juhtida tähelepanu ohtudele, mis ähvardavad Keretü-Nursipalu suure väärtusega looduspaikkonda. Tegu on piirkonnaga kaitseväe harjutusväljal ja selle naabruses. Sealseid loodusväärtusi ohustab kaitseministeeriumi soov raadata ulatuslikult metsa, süvendada kuivenduskraave ja rajada teid, et teha ruumi uutele õppealadele ning võtta kasutusele senisest võimsamad relvad.

EMA palus oma veebruarikuises pöördumises peatada Nursipalu harjutusvälja projekt ja koostatav keskkonnamõjude hinnang (KMH), kuni on lõpetatud juba kaks aastat tagasi keskkonnaministri käskkirjaga algatatud Keretü looduskaitseala loomine. Kodanikuliikumine ei soovi kaitseväe arengut takistada, ent leiab, et areng ei tohiks toimuda hindamatute loodusväärtuste kahjustamise arvelt. Kohaliku looduse kaitsmine on samuti üks osa Eestimaa üldisest kaitsest.

Keskkonnaamet ning keskkonna- ja kaitseministeerium väljendasid pöördumise peale seisukohta, et harjutusväljaku arendusprojektile tehtav KMH võib plaanitava looduskaitseala arengule hoopis kaasa aidata. Vastukaaluks koostas kodanikuliikumine möödunud reedel uue avaliku pöördumise, paludes polügooni arendusprojekti KMH-s lähtuda eelkõige Keretü looduskaitseala sihtidest. Ühtlasi leiab EMA, et looduskaitseala tuleks kehtestada algsete, 2013. aasta eksperdihinnanguga sätestatud piiride järgi. Paraku on neid piire nüüdseks tunduvalt kärbitud. Samuti on kodanikuliikumine seda meelt, et tuleb hoiduda raadamast kaitseala ümbritsevaid metsi ning kõigiti tagada sealsete ohustatud liikide kaitse.

Praegu seisab Keretü kaitseala loomine vahetult selle kõrval asuva Nursipalu polügooni arenduse taga. Kaitseministeerium tahab polügooni arenduse tarbeks raiuda lagedaks ja raadata ligi kahe ruutkilomeetri suuruse maatüki kavandatava kaitseala kõrval. Üle looduskaitseala, kus elavad häirimise suhtes tundlikud metsised ja merikotkas, hakataks laskma miinipildujatega. Üha väheneva arvukusega metsised saaksid isegi kaitseministeeriumi enda ekspertiisi järgi kannatada.

Võru maakonda Rõuge ja Sõmerpalu valda kavandatava looduskaitseala piirkonda on seni loodud kaksteist püsielupaika ja teada vähemalt üheksa vääriselupaika. Keskkonnaameti tellimusel valminud eksperdihinnangus leiti juba neli aastat tagasi, et need elupaigad on killustumise tõttu ohus.

EMA arvates on kaitseväel olemas alternatiivne paik, kus raskemate relvadega õppusi korraldada: 238 km kaugusel asuv Sirgala harjutusväli. Tegu on endise põlevkivikaevandusalaga, seega on Sirgala juba tugevasti kahjustatud loodusega paik, mistõttu ei tekitaks kaitseväe õppetegevus seal enam suuri lisakahjusid. Sirgala sobib alternatiiviks ka seetõttu, et Keretü piirkond on oma niiskuse tõttu polügooniarenduseks sobimatu. Nursipalu kuivendamiseks näeb kaitsevägi ette maaparandustöid, ent need tekitavad uusi ohte piirkonna loodusväärtustele: juba 2013. aasta eksperdihinnangus on märgitud, et ala veerežiimi rikkumine võib kahjustada kaitsealust piirkonda.

Keretü-Nursipalu piirkonna loodusväärtuste ja harjutusvälja arendusprogrammi kohta saab rohkem lugeda äsja ilmunud Eesti Looduse märtsinumbrist.

Uudistaja/EMA

Ilmunud on rahvuskalaga postmark

Kümme aastat tagasi Eesti rahvuskalaks valitud räim on nüüdsest jõudnud meie postmargile. Omniva andis räimemargi välja vabariigi 99. aastapäeva eel, 23. veebruaril. Margi, mille on nominaalväärtus on 0,65 eurot, on kujundanud Indrek Ilves. Viimati said kalad meie postmargile 2000. aastal, kui ilmus Peipsi kalade mark.

Räim on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik, keda võib kohata peaaegu kõikjal Läänemeres. Nad on parvekalad, kusjuures nooremate isendite parved koonduvad kõrgematesse veekihtidesse, vanemad aga sügavamatesse. Talvel räimed ei toitu, olles väheliikuvates tihedates parvedes mitmekümne meetri sügavuses merepõhja lähedal. Varakevadest hilissügiseni liiguvad räimed igal õhtul ülemistesse veekihtidesse, kus on soojem ja hapnikurikkam ning rohkem toitu. Hommikul suunduvad nad sügavustesse tagasi, sest ei talu eredat päikesevalgust.

Uudistaja/Omniva

Rangelt kaitstud metsade (punasega) paiknemine Eestis 2015. aasta seisuga (allikas: Asko Lõhmuse analüüs, 2016)

Salu- ja laanemetsade kaitseks rajatakse viis uut looduskaitseala

Keskkonnaminister Marko Pomerants on algatanud riigimaadel salu- ja laanemetsade kaitseks viie uue looduskaitseala loomise. See on üks metsaseaduse arutelude käigus tehtud kokkulepe, et tagada salu- ja laanemetsade range kaitse kokku 27 000 hektaril. Võrumaal rajatakse Karisöödi, Viljandimaal Kariste, Jõgevamaal Kursi, Jõgeva- ja Lääne-Virumaal Laekannu ja Pärnumaal Massumetsa looduskaitseala. Kõik loodavad kaitsealadel asuvad riigimetsas.

Järgmise sammuna teeb riigimetsa majandamise keskus (RMK) ettepaneku kaitsealade piiride ja kaitsekorra kohta, misjärel hakkab keskkonnaamet menetlema kaitse-eeskirjade eelnõusid.

RMK juhatuse otsusega peatati jaanuaris metsamajandamine peale loodavate kaitsealade veel riigimaal hoiualadel ning kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites asuvates salu- ja laanemetsades. Ka neis kohtades on hakatud üle vaatama seadusest tulenevat kaitsekorda. Kõne all on mitu võimalust: määrata need laane- ja salumetsad sihtkaitsevööndisse, luua neist vääriselupaigad või teha hoiualadest kaitsealad.

Keskkonnaministeerium

Kaelushakid valivad pesitsemiseks kergesti ligipääsetavaid tehisõõnsusi (foto: Uku Paal)

Majaomanikel on aeg ennetada konflikte linnalindudega

Isikutel, kellel on linnades kinnisvara, on praegu sobiv aeg mõelda läbi, mismoodi vältida konflikte peagi majakatustel ja hoonete juures pesitsevate lindudega. Linde meelitab linnakeskkonda peamiselt kolm põhjust: head toitumisvõimalused (lisasöötmine ja avatud prügikastid, kompostihunnikud), vaenlaste vähesus ja soodsad pesitsusolud.

Linnas inimese vahetus naabruses pesitsema asunud lindude, näiteks vareste, kajakate, varblaste, hakkide, kodutuvide ja piiritajatega, kaasnevad sageli inimeste ja lindude vahelised konfliktid. Seetõttu tuletab tõkestada lindude ligipääs sinna, kus ei soovita nende pesitsemist, või neid kohti varakevadel järjepidevalt kontrollida ja hooldada: tähelepanu tuleb pöörata pööningutele, tehisõõnsustele, räästaalustele, rõdudele jmt. Juba hiljem, pesitsusajal, on seaduse järgi keelatud linde häirida. Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad.

Kui hoonetes plaanitakse teha ulatuslikumaid ehitus- ja remonditöid, tuleks ka see varakult läbi mõelda, et hiljem ei tekiks pesitsevate lindudega probleeme. Samuti tuleb korras hoida prügikastide ümbrus, et linnud ei pääseks toidujäätmetele ligi, ning vältida lindude lisasöötmist.

Keskkonnaamet

Toitlustajate ökomärgil saab tarbijatele näidata ettevõttes kasutatava mahetooraine osakaalu protsentides

Alates märtsist on kasutusel uus toitlustajatele mõeldud ökomärk

Eestis on nüüdseks kasutusel uus ökomärk, mis on mõeldud toitlustajatele, kes saavad selle abil teavitada tarbijaid mahetooraine tarvitusest oma toodangus. Ühtlasi aitab ökomärk soodustada mahetooraine eelistamist toitlustusettevõtetes.

Märki saavad kasutada kõik toitlustusettevõtted, kus mahetoodete protsentuaalne osakaal kogu sisseostetud toorainest hõlmab igas kuus vähemalt 20 protsenti. Kui soovitakse märki kasutada, tuleb sellest teavitada veterinaar- ja toiduametit, kes kontrollib ka märgi tarvitust.

Toitlustajad saavad ise valida, kas mahepõllundustoodete protsentuaalne osakaal arvestatakse eelmisel kuul toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodete koguse või maksumuse põhjal. Ökomärgil saab tarbijatele näidata ettevõttes kasutatava mahetooraine osakaalu kolmes vahemikus: 20–50%, 50–80% või 80–100% toorainest on mahe.

Maaeluministeerium

Loodusmuuseumi märtsikuu museaal on Girgensohni herbaarium

Tartu ülikooli loodusmuuseumi läheneva 215. sünnipäeva puhul näidatakse märtsikuus virtuaalnäitusel valikut Gustav Carl Girgensohni samblakogust. Tegu on aastail 1849–1856 koostatud herbaarlehtedega, mille alusel pani Girgensohn kokku ka esimese Eesti-, Liivi- ja Kuramaa sammalde nimestiku.

Gustav Carl Girgensohn oli harrastusbotaanik, kelle huvi taimede vastu tärkas üliõpilasena Tartus. Girgensohni meelisobjektid olid samblad; tema esimene ülevaade Balti provintside sammaldest ilmus 1855. aastal. Kogutud samblad korrastas Girgensohn herbaariumidesse; ta on koostanud vähemalt kaks kindla piirkonna täpselt määratud ja leiuandmetega varustatud taimekogu.

TÜ loodusmuuseum

Eesti vabariigi 99. sünnipäeval, 24. veebruaril valitsesid talvised olud: kuni paar miinuskraadi ja karge tuul, mõnes kohas sai isegi suusatada (allikas: riigi ilmateenistuses)

Eesti vabariigi sünnipäevailma ennustasid täpselt kaks inimest

Keskkonnaagentuur ja riigi ilmateenistus kutsusid vabariigi aastapäeva eel osalema ilmaennustusmängus: ennustada tuli Eesti keskmist õhutemperatuuri 24. veebruaril kell 12 päeval. Täpseid ennustajaid oli kaks: Signe Suurmets ja Kairi Säinas, kes mõlemad pakkusid keskmiseks temperatuuriks ‒1,6 °C. Kokku ennustas õhutemperatuuri 172 inimest ning pakutud temperatuurivahemik ulatus 9,3 soojakraadist kuni 8,5 külmakraadini.

Eesti keskmine õhutemperatuur Eesti vabariigi aastapäeval arvutati aritmeetilise keskmisena. Arvutuses arvestati üle Eesti paiknevast 25 ilmajaamast saadud andmeid 24. veebruari keskpäeva õhutemperatuuri kohta.

Kuigi vabariigi aastapäevaks välja kuulutatud ilmaennustusvõistlus oli meelelahutuslik, on keskkonnaagentuur inimeste panusest ja algatusest väga huvitatud. Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on vabatahtlike edastatud teave tähtis kriiside puhul, kus riigil on oluline saada kahjudest kiire ülevaade.

Keskkonnaagentuur

TASUB OSALEDA

Linnuõhtud Hiiumaal, Iisakus ja Tartus

Eesti ornitoloogiaühing korraldab aasta linnu teemalisi loodusõhtuid Eesti eri paikades. Homme, 9. märtsil kell 18 räägitakse turteltuvidest Hiiumaal Palade loodushariduskeskuses (Palade, Pühalepa vald). Nädala pärast kolmapäeval, 15. märtsil, on loodusõhtu Iisaku muuseumis (Iisaku, Tartu mnt 58) ja Tartu loodusmajas (Lille 10). Täpsema ajakava leiab ornitoloogiaühingu aasta linnu teemalehelt.

Linnuõhtutel tutvustavad Thea Perm või Jaanus Elts meie kahte turteltuviliiki ja annavad ülevaate sellest, mida on linnu-uurijad nende kahe vähe uuritud linnuliigi eluolu ja kommete kohta teada saanud.

EOÜ

Soome keeleteadlaste uurimisreisid Siberisse

Täna kell 17 koguneb eesti keele instituudi suures saalis (Tallinn, Roosikrantsi 6) hõimuklubi, kus Helsingi ülikooli professor Riho Grünthal räägib keeleteadlaste uurimisreisidest Siberisse. Kuulsad Soome keeleteadlased eesotsas Sjögreni ja Castréniga olid 19. sajandil esimesed uurijad, kes kogusid andmeid sugulasrahvaste kohta ja tõestasid, et Põhja-Venemaa etnilises koosseisus on soome-ugri keeli kõnelevatel rahvastel väga oluline roll.

Kõik huvilised saavad üritusel osaleda tasuta.

MTÜ Fenno-Ugria Asutus

Neljapäeval toimub veebipõhine astronoomiaviktoriin

Stellaarium, TÜ teaduskool, TÜ koolifüüsika keskus ja Eesti füüsika selts kutsuvad homme, 9. märtsil osa võtma astronoomiaviktoriinist Pulsar, mis peetakse veebikeskkonnas õpik.füüsika.ee kell 9–20. Viktoriinist osavõtt on tasuta. See on mõeldud 5.–12. klassi õpilastele ja kõigile asjahuvilistele, kes soovivad oma astronoomiateadmisi proovile panna. Küsimused on eesti ja vene keeles ning ülesannete lahendamiseks on aega 40 minutit.

Viktoriinile ligipääsukoodid avalikustatakse vahetult enne viktoriini algust teaduskooli veebilehel. Auhinnasaajad selguvad 15. märtsil: nimed avaldatakse TÜ teaduskooli Pulsari teemalehel. Oma tulemusi on osavõtjatel võimalik näha juba alates 10. märtsist kell 12. Selleks tuleb viktoriini keskkonnas sisse logida, valides veebilehelt õpik.füüsika.ee ePortfoolio. Viktoriini üldinfo ja korralduse kohta saab teavet ürituse juhendist.

TÜ teaduskool

Vaatlusõhtud Pernova planetaariumis

Sel nädalal kuni 10. märtsini korraldatakse vaatlusõhtuid Pernova hariduskeskuse planetaariumis. Tähistaevast saab uudistada kell 20–22 vaid selge ilma korral. Hariduskeskus asub Pärnus A. H. Tammsaare pst 57.

Pernova loodusmaja

Öökulli akadeemias on kõne all ürgmeri ja mereelustik muutuvas maailmas

Eesti loodusmuuseumis peetakse sel neljapäeval, 9. märtsil kell 18 Öökulli akadeemia loeng: bioloog Jekaterina Pesotski kõneleb vene keeles ürgmere põhjaelustikust. Teada saab seda, kuidas müstilised mereelukad elasid, kes olid esimesed maale ilmunud organismid ning kes elasid ürgmeredes 600 miljonit aastat tagasi. Juttu tuleb veel Eestis leiduvatest meteoriidikraatritest ja nende tekkest. Peale loengu saab akadeemias mikroskoobi all uurida haruldasi mikrokivistisi.

Järgmisel nädalal, 16. märtsil kell 18 tutvustab merebioloog Jonne Kotta mereelustikku muutuvas maailmas; loeng on eesti keeles. Jututeemad hõlmavad Läänemere ja muude merede seotust ning globaalseid protsesse, sh kliimamuutusi ja võõrliikide levikut. Ühtlasi räägitakse teadusuurimise mõtte arengust.

Öökulli akadeemiasse ei ole vaja varem registreeruda, osaleda saab muuseumipiletiga, mis õpilasele ja pensionärile maksab 3 eurot, täispilet on 5 eurot. Eesti loodusmuuseum asub Tallinnas Lai 29a.

Eesti loodusmuuseum

Reede on Eestist pärit kuulsa teadlase Baeri päev

Loodusteadlase Karl Ernst von Baeri sünnist möödus tänavu 28. veebruaril 225 aastat. Seda sündmust on Tartu ülikool tähistanud mitme üritusega. 13. jaanuarist kuni 30. juunini saab TÜ loodusmuuseumis vaadata näitust „Kaugelt põhjast Vahemere äärde: Karl Ernst von Baer Itaalias 1845‒1846“, mis tutvustab Baeri Vahemere-ekspeditsiooni ja selle käigus avastatud uusi mereelustikuliike. Kuni 12. märtsini saavad huvilised loodusmuuseumis uudistada Baeriga seotud olulisi esemeid, mille hulgas on tema 1872. aastal avaldatud põhiteos embrüoloogiast. Samuti on võimalik näha Baeri surimaski ja herbaarlehti, mida kuulsa teadlase kogudest on säilinud ligi 9000.

Reedel, 10. märtsil kell 13 on huvilised oodatud Baeri konverentsile, mis peetakse samuti TÜ loodusmuuseumis. Ingliskeelsete ettekannete ajakava leiab TÜ internetilehelt. Rahvusvaheline konverents on tasuta. Kell 16.30 kogunetakse austusavalduseks Karl Ernst von Baeri kuju juurde Toomemäel. Sama päeva õhtul kell 19 esitatakse TÜ aulas Baerile pühendatud ooperit „Der nordische Baer“, mille autor on hollandlane Dominy Clements. Ooperit juhatab dirigent Tõnu Kaljuste, lavastanud on Marko Matvere. Ooperi piletihind on üliõpilastele 5 eurot, täispilet maksab 10 eurot.

Karl Ernst von Baer (1792–1876) on Eestis sündinud ning Tartu ülikoolis õppinud loodusteadlane ja embrüoloog. 1827. aastal avastas ta imetaja munaraku, pannes sellega aluse nüüdisaegsele embrüoloogiale. Baeri on kujutatud ka taasiseseisvunud Eesti vabariigi kahekroonisel rahatähel.

TÜ

Märtsikuu huvipäeval keskendutakse mikromaailmale

Tartu ülikooli loodusmuuseum korraldab iga kuu teisel laupäeval huvipäeva. Eeloleval, 11. märtsi huvipäeval „Mikromaailm“ saab mikroskoobi all uudistada muu hulgas kalasoomust, vapsiku karvast keha, linnusulge, maonahka, liblika tiiba ja trilobiiti. Põnevust, uusi teadmisi ning arendavaid tegevusi leidub igas vanuses loodusehuvilisele. Huvipäev on kell 11‒15.30. Esimese pooleteise tunni jooksul tasub kohal olla neil, kes innustuvad eksootilistest asukatest: terraariumist võetakse välja kilpkonn, tarantel ja kuningpüüton. TÜ loodusmuuseum asub Tartus Vanemuise 46, sisse pääseb muuseumipiletiga.

TÜ loodusmuuseum

Türil räägitakse elust peaotäies merevees

Eesti looduskaitse selts kutsub 14. märtsil kell 18 Türi kultuurikeskusesse (Hariduse 1) loodusõhtule „Elu peotäis merevees“. Külas on merebioloog ja Eesti loodusmuuseumi zooloogiaosakonna juhataja Lennart Lennuk.

Loodusõhtul räägitakse imeväikestest olenditest, keda me tavaliselt ei näe ega taju, kuid kes ometi on mere toimimise alus. Lennart Lennuk tutvustab hõljumit ja selle eri rühmi: üherakulisi vetikaid, ripsloomi, aerjalgseid ja vesikirpe. Räägitakse sellest, miks on mikroelustik oluline ning kuidas see mõjutab mere elu ja meie toidulauda. Ühtlasi käsitletakse Läänemere neid probleeme, mis puudutavad loomhõljumit. Loodusõhtule pääseb 2 euro eest.

ELKS

Droonipilt Laukasoost (allikas: ELF)

Arutletakse Laukasoo taastamise üle

Uue nädala reedel, 17. märtsil kell 16 arutletakse Palmse mõisa linnaserehe hoones soode taastamise ja kaitse teemal. Kohtumisel esitletakse Lahemaa rahvuspargis asuva Laukasoo taastamise kava tööversiooni, millega on võimalik tutvuda Eestimaa looduse fondi veebilehel.

Palmses räägivad soode taastamisest Tartu ülikooli, riigimetsa majandamise keskuse ja Eestimaa looduse fondi eksperdid: Jüri-Ott Salm, Marko Kohv, Leevi Krumm ja Ann Kraut. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa rääkima. Oma osalemisest palutakse teada anda projektijuht Jüri-Ott Salmile: e-posti teel jott@elfond.ee või telefonitsi 529 5933. Rohkem teavet ürituse kohta leiab ELFi soode teemalehelt.

ELF

Tartus tuleb väitlusseminar kliimamuutustega kohanemise üle

Pühapäeval, 19. märtsil kell 14–16 korraldab Eesti roheline liikumine Tartu loodusmajas (Lille 10) väitluse vormis seminari „Parim viis kliimamuutustega tegelemiseks on nendega kohaneda“. Üheskoos uuritakse kliimamuutustega toimetuleku strateegiaid. Teemat tulevad arutama ning poolt- ja vastuargumente esitama Tartu väitlusklubi väitlejad. Kõik kuulajad saavad aktiivselt kaasa mõelda ja ka enda mõtteid jagada. Pärast seminari oodatakse huvilisi jagama mõtteid keskkonnateemalise väitlusklubi loomise kohta. Vaata ürituse kohta ka Facebooki-lehelt.

ERL

Kaitsealadele keskenduv looduskultuuri seminar toimub Tallinna loomaaia loodushariduskeskuses (foto: Katre Palo)

Looduskultuuri seminar loomaaias

Tallinna loomaaed ja Tartu ülikooli semiootikaosakond korraldavad 23.–24. märtsil loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari „Looduskultuuri seminar: Kaitsealad“. Looduskultuuri seminarisarja siht on avalikult käsitleda looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumist ning valupunkte. Esimesel seminaril vaadeldakse Eesti looduskaitsealasid kui paljutasandilisi nähtusi, milles seostuvad keerukalt eri valdkonnad, huvid ja mõistmisvõimalused. Kaitsealade üldine siht on hoida väärtuslikku, samas ei püsi looduskeskkond, kultuur ega ka arusaamad looduskaitsest ajas ühesugustena. Väärtused, mida kaitstakse, lähtuvad eetilistest põhiarusaamadest ja teadmistest looduse kohta ning nende levik eeldab laialdast suhtlust ühiskonnas. Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt 16. märtsil interneti registreerimisvormi kaudu. Ürituse ajakava leiab TÜ filosoofia ja semiootika instituudi kodulehelt.

Tallinna loomaaed

Taas on alanud üks Eesti suurim rahvateadusprojekt: suvine aialinnupäevik

Eesti ornitoloogiaühingu rahvateadusprojekt suvine aialinnupäevik on alustanud neljandat hooaega. Sellega oodatakse liituma kõik loodushuvilised, et üheskoos jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialooduse kohta.

Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse http://www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, tolmeldajate ja fenoloogiliste tähelepanekute kohta. Näiteks tasub üles märkida, millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil on võimalik jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning salvestada ja printida oma päevikusse sisestatud andmeid.

Kolme tegevusaastaga on suvisest aialinnupäevikust kujunenud Eesti suuruselt teine rahvateadusprojekt, kus mullu osales ligi tuhat loodusvaatlejat, kes panid päevikusse kirja üle 27 000 liigivaatluse. 2016. aastal pesitses suvise aialinnupäeviku projektis osalejate aedades ühtekokku 78 liiki linde, neist sagedasemad olid kuldnokk, rasvatihane ja linavästrik. Tulemustest selgus, et hea pesitsusaasta oli mullu rasvatihasel, kuid kehvapoolne metsvindil, linavästrikul ja suitsupääsukesel. Põhjalikumalt saab mulluste tulemustega tutvuda suvise aialinnupäeviku kodulehel. Suvist aialinnupäevikut saab pidada kuni 8. oktoobrini.

EOÜ

MAAILMAST

Karnervalikostüümide põhiline suleallikas on jaanalind (foto: www.change.org)

Ärge kitkuge elusate lindude sulgi!

Sel ajal, kui meie laseme vastlaliugu, on maailmas karnevalide hooaeg. Eriti uhked on need pidustused teadagi Brasiilias. Sellele, kes mõnda karnevali kasvõi kordki näiteks teleriekraanilt on näinud, tulevad ilmselt kohe silme ette rohkete sulgedega ehitud sambatantsijad. Mingil moel on suudetud hinnata, et peakarnevalidele Rio de Janeiros ja São Paulos kulub 19 tonni sulgi! Muidugi on see ka suur äri: selline hulk sulgi maksvat umbes 35 miljonit dollarit.

Lõviosa neist sulgedest on pärit elusatelt lindudelt ja hangitud üsna jõhkral moel. Linde kitkutakse igasuguse anesteesiata. Väheldasematel lindudel, näiteks faasanitel ja partidel, seotakse jalad kokku ja keha pigistatakse põlvede vahele; jaanalinnud pressitakse puust kasti, kus nad ei saa ennast üldse liigutada. Sellise töötluse järel on linnud verised ja sügavas šokis.

Säärane tegevus on pannud tegutsema loomakaitsjad. Näiteks petitsioonilehel www.change.org sai anda allkirja üleskutsele lõpetada mõttetu lindude piinamine: kogutud allkirjad edastati USA Brasiilia suursaadikule. Portaalist ladythinker.org võib aga lugeda reportaaži Paulistana sambakoolist, mis on otsustanud hakkama saada ilma sel moel hangitud sulgedeta. Üks võimalus on kasutada tapamajadest toodud või loodusest sulginud lindude järelt korjatud sulgi, kuigi need on palju kehvema kvaliteediga. Kooli karnevalijuhi Amarildo de Mallo sõnul on ehteid hakatud valmistama ka vanadest PET-pudelitest. Igatahes on võimalusi tegutseda nii, et karneval oleks uhke ja värvikirev, aga linde enam ei piinata.

ladythinker.org/Uudistaja

Ehk on mõnel neist planeetidest ka elu? (allikas: NASA/JPL-CalTech)

Kauge kääbustähe ümber avastati seitse Maa-sarnast planeeti

Belgia kosmoseteadlased ja NASA uurijad esitlesid veebruari lõpus ajakirjas Nature ilmunud artiklit, milles on kõne all kõigi aegade suurim eksoplaneetide avastus: ühe kääbustähe ümber tiirleb koguni seitse Maa-sarnast planeeti.

Uuringu juhtautori, Liege’i ülikooli teadlase Michaël Gilloni sõnul on kõige huvitavam aga see, et neil planeetidel tunduvad olevat sobivad olud atmosfääri tekkeks. Seitsmest planeedist kolmel on väga tõenäoline vedela vee olemasolu, see on aga teadagi elu tekke tähtis eeldus.

Planeedid leiti NASA Spitzeri kosmoseteleskoobiga 39 valgusaasta kaugusel asuva tähe TRAPPIST-1 ümbert. Kõigi seitsme üks külg on pidevalt tähe poole ja seal valitseb kogu aeg päev, teisel pool aga öö. Planeedid leiti, jälgides planeetide möödumist tähe eest.

Nüüd pööravad TRAPPIST-1 poole oma pilgu kõik kosmoseteleskoobid, mis suudavad seda tabada. Otsides sealt elu, peaks järgmise suure sammu võimaldama teha 2018. aastaks valmiv James Webbi kosmoseteleskoop.

novaator.err.ee/Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

Eesti Looduse märtsinumbris on vaatluse all riigi- ja looduskaitse ühitamisega kaasnevad mured. Juttu tuleb Nursipalu harjutusväljast Võrumaal, kus kaitseministri Margus Tsahkna sel nädalal välja öeldud sõnumi järgi laskeharjutusteks vajalikud rajatised igal juhul tulevad. Ometi on aastate jooksul nii kohalikud kui ka loodusvaldkonnas tegutsevad inimesed püüdnud selgitada, et tegu on väga suure loodusväärtusega alaga, mida tuleb sellisena hoida ning mille väärtused kindlasti kannatavad, kui asutakse arendusplaane ellu viima.

Eesti Looduse toimetaja Katre Palo on koondanud kokku Nursipalu harjutusväljaga seotud erimeelsuste ajaloo, tutvustanud piirkonna loodusväärtusi ning ohte, mis arendus kardetavasti võib kaasa tuua. Loe tervikteksti allolevast loost!

Kaitseministeeriumi kommentaari ning Nursipalu väljaga seonduvat lugu vääriselupaikade saatusest loe paber- või digiväljaandest, mida saab soetada meie e-poest!

Märtsi-aprilli Horisondi kaaneloos „Antimikroobsed ained 21. sajandi hakul“ kirjutab Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson tänapäeva meditsiini suurimast probleemist – ravimiresistentsete haigusetekitajate levikust, mis viib igal aastal hauda kümneid tuhandeid inimesi. Olukorra lahendamiseks tuleb teadlastel leida uusi antibiootikume ja ravivõimalusi.
Intervjuus usutleb Horisont seekord psühholoog Grete Arrot. Eesti kurvameelsetest noortest, õppimise ja õpetamise olumusest ning keskkonnapsühholoogiast rääkis Arroga Ulvar Käärt.
Ilmahuviliste seas teada-tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb aga järjekordses uue ilmalugude sarja loos lähemalt, kuidas on ilmataat otsustanud maailma ajalugu määranud lahingute kulgu. Päris uue, Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seonduva rubriigiga „Eesti teadus 100“ teeb aga otsa lahti teadusajaloolane Erki Tammiksaar. Esimeses loos uurib ta, millal sündis eesti teadus.
Eesti kunstiakadeemia doktorant Eva Sepping kirjeldab rohkete piltidega loos „Eestlus Venemaa avarustel: külaskäigud Siberi eestlaste juurde“ Siberi-eestlaste külakogukondade tänast elu-olu.
Kosmoselugude sari jätkub astrofüüsik Peeter Tenjese artikliga „Lähemad ja kaugemad kohtumised Päikesesüsteemis“. Autor selgitab muu hulgas, miks ihkavad teadlased lähemalt uurida Jupiteri ja Saturni jäiseid kaaslasi.
„Teadlased kabinetis“, Tallinna tehnikaülikooli vanemteadurid Kaarel ja Signe Adamberg teevad selgeks, miks on vaja toita mikroorganisme meie kõhus. „Igameheteadus” kutsub otsima Päikesesüsteemi uut üheksandat planeeti; „Huvitavas Venemaas“ on dekabrist Kahhovski pohmell; „Muuseumipärlis“ tutvustab Maanteemuuseum Eesti esimest teehöövlit; „Dokument kõneleb“ teekonnast Eesti riikluse tunnustamiseni; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all vesikirp.
Lisaks saab lugeda muusik Toomas Lunge mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ katkise tabloo ülesannetega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.

Kuidas saab Arvust 2017 erinevaid arve?

Pannes arvu 2017 numbrite vahele või ette liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise märke ning sulgusid, võime saada erinevaid täisarvulisi tulemusi, näiteks 20  ‑ 17 = 3 ja ‑2 + 0+17 = 15.

Ül 1. Paigutades arvu 2017 numbrite vahele või ette liitmise (+), lahutamise (‑), korrutamise (´) või jagamise (/) märke, leia, kuidas võiks saada tulemusteks 5 ja 6.
Mõnda arvu on tulemuseks saada lihtsam, mõnda keerulisem. Järgmises ülesandes lubame kasutada sulgusid ja astendamise tehet. Sulgude ja astendamise abil võib saada näiteks tulemuse 1 erinevatel viisidel:
ja  2⁰ / 1⁷= 1.

Ül 2. Paigutades arvu 2017 numbrite vahele ainult liitmismärke ning kasutades vajaduse puhul sulgusid ja astendamist, leia, kuidas võiks saada tulemusteks 8 ja 9.
Järgmises ülesandes lisame neljale põhioperatsioonile ka kümnendkohtade eraldaja kasutamise võimaluse ning kalulaatorites pruugitava kirjaviisi, mille kohaselt kümnendmurru ette ei pea nulli märkima. Niiviisi tehes võime kirjutada näiteks 0,4 asemel .4 ja lõpmatu perioodilise kümnendmurru 0,6666… asemel .(6). Nii saame näiteks arvust 2017 arvud 13 ja 27:
2 / 0.1 – 7 = 20 – 7 = 13 ja (20+1)/(.7)  = 21/(7/9) =27.

Ül 3. Paigutades arvu 2017 numbrite vahele või ette liitmise, lahutamise, korrutamise, jagamise märke, sulgusid ja kümnendpunkti ning vajaduse korral kasutades kirjaviisi, mille kohaselt 0,5 on sama mis .5 leia, kuidas võiks saada arvust 2017 arvud 11 ja 187.
Lisame liitmisele, lahutamisele, korrutamisele ja jagamisele ka faktoriaali leidmise. (Arvu n faktoriaal on n esimese täisarvu korrutis:  n!= 1x2x3x … xn. Samas on kokku on lepitud, et 0! = 1).

Ül 4. Paigutades arvu 2017 numbrite vahele või ette liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise märke ning vajaduse korral kasutades sulgusid ja faktoriaali, leia, kuidas saadakse tulemuseks 23 ja 720.
Et mõnel ülesandel on palju erinevaid lahendeid, siis seekord erandina me ei nõua kõigi võimalike lahendite ülesleidmist. Maksimumpunktide saamiseks piisab sellest, kui iga tulemus on lubatud vahendite abil ühel viisil kätte saadud.

Vastused:
Ül 1.   ja
Ül 2.    ja
Ül 3.  2 / 0.(1) – 7 = 18 – 7 = 11 ja  20 / (.1) + 7 = 180+ 7 = 187
Ül 4.  (2+0!)! + 17 = 6+17 = 23  ja  ((2+0!)! + 1)!/7 = 720

Esimese vooru ülesanded olid lihtsad. Igal ülesandel oli kaks alaülesannet; kumbki neist andis ühe punkti. Maksimaalsed 8 punkti teenisid Arne Hannus, Juhan Idnurm, Vladimir Jaanimägi, Aarne Kurjama, Toomas Lausmaa, Marko Orav, Allar Padari, Silver Rebenits, Meelis Reimets, Margot Sepp, Anti Sõlg, Kuldar Traks, Avo Tuterpal ja Kevin Väljas. Esimese vooru auhind läks loosiga Marko Oravale. Palju õnne!

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“. Sarjas ilmunud raamatutega saab tutvuda http://www.loodusajakiri.ee ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või loodusajakiri@loodusajakiri.ee.

Kuna Eesti metsade heaperemehelik kohtlemine on viimasel poolaastal tõsiselt kahtluse alla seatud, uurime meiegi, kuidas hoida ja majandada metsa, et see oleks heas seisukorras ka tulevikus. Vastuseid otsivad Tartu ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus, Luua metsanduskooli õpetaja Vello Keppart, erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik, metsakonsulent Piret Arvi ning metsatööd tegev ajakirjanik Mari Kartau.

Ajame juttu ka hiljuti trükivalgust näinud raamatu „Eesti metsad“ autori Anneli Paloga, lahates koos temaga meie metsade olemust.

Eestisse on plaan rajada moodne puidurafineerimistehas – kuhu see tuleb ja mida enesega kaasa toob. Sõna sekka ütlevad ka Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura ja Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

Käisime külas Järvamaa mehel Kalev Mõttusel, kes valmistab puidust katuseid. Paljud Eestimaa vanad, aga ka uued ehitised kannavad Mõttuse ehitatud katuseid. Mees kinnitab, et hea hoolduse korral kestab puidust katus terve inimpõlve.

Teaduslugu kõneleb seekord kõdupuidust, täpsemalt sellest, kuidas toimetada majandusmetsades, et neis säiliks kõdupuidule omased liigid.

Ajaloo loos heidame pilgu Eesti Vabariigi esimesele metsaseaduse sünnile. Paljuski tugines see Vene-aegsele seadusele, kuid mitte ainult.

Loodusemees Vahur Sepp pajatab aasta loomast metskitsest; loodusgeograaf Heldur Sander mõtiskleb selle üle, kuidas metsatunnetus võib tulla ka läbi eluarmastuse; Kohila metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner arutleb, kas tõesti ignoreerib praegune metsapoliitika turismisektori vajadusi ning keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims selgitab, kuidas arvutatakse metsa juurdekasvu ja kuidas on see metoodika muutunud.

Soeta digi- või paberajakiri meie e-poest!

Vanad puud pakuvad elupaika paljudele liikidele. Foto: Jüri Pere

Võrguentsüklopeedia Vikipeedia korraldas koostöös ajakirjaga Eesti Loodus 2016. aasta lõpus seitsmenda pildikogumisaktsiooni HELP („Head Eesti Looduse Pildid“). Eesmärk oli saada Vikipeediasse häid pilte, millel on jäädvustatud kodumaa loodus. Üleskutse mõjul esitati 386 fotot.

 
Seitsme aasta jooksul on eri autoritelt kogunenud ligi 2900 fotot. „Tulenevalt piltide suurest arvust läbi aastate on neile jäänud nii haruldasi kui ka vähem haruldasi looma-, taime- ja seeneliike, eriilmelisi vaateid kaitsealadelt ning rohkelt ülesvõtteid veekogudest, sooaladelt ja väikesaartelt,“ selgitab kogumisaktsiooni eestvedaja Ivo Kruusamägi Vikipeediast.

 
Praeguse seisuga on üle poole lisandunud piltidest kasutusel mõne Vikipeedia-artikli juures; sel viisil on illustreeritud üle 4000 artikli. Nii mõnigi foto on arvatud võrguentsüklopeedia parimate loodusfotode hulka.

 
Sel korral pälvis lisatud fotode eest Eesti Looduse aastatellimuse Kristian Pikner. Ent väärt fotosid Eesti loodusest ja kõigest muust, millest Vikipeedias veel pilte ei ole, oodatakse edaspidigi.

Seitsetäpp-lepatriinu. Foto: Kristian Pikner

Galerii HELP 2016 fotodest meie FB lehel. Kõik HELP 2016 esitatud pildid. Eelnevate aastate kogutud pildid.

Märtsis asus MTÜ Loodusajakiri uue tegevjuhina ametisse Riho Kinks. Enne loodusajakirjade juurde siirdumist töötas ta pikka aega Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse
spetsialistina ning oli Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator. „Ajakirjad Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont on tuttavad mitmele eestlaste põlvkonnale. Need on kõige pikema ajaloo ja traditsiooniga omamaised loodus- ja teadusajakirjad. See on suur au ja vastutus püüda hoida nende kvaliteeti jätkuvalt kõrgel tasemel ja tagada, et need kestaksid veel aastakümneid“, lausus uus tegevjuht Riho Kinks.

MTÜ Loodusajakiri annab alates 2001. aastast välja ajakirju Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont, 2015. aastani ajakirja Loodusesõber; samuti venekeelset kogumikku Gorizontõ Estonii, artiklikogumikku Lehed ja tähed ning Looduse raamatukogu väljaandeid. Ajakiri Eesti Mets on ilmunud vaheaegadega ja erinevate nimede all alates 1921. aastast, Eesti Loodus 1933. aastast ja Horisont 1967. aastast. Eesti Looduse ja Eesti Metsa väljaandmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, Horisondi ilmumist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Senine tegevjuht Triinu Raigna jätkab tööd projektijuhina e-Riigi Akadeemias.

MTÜ Loodusajakiri uus tegevjuht Riho Kinks.

UUDISTAJA 

22. märts 2017
 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Märtsi Horisont: uued antibiootikud, Siberi eestlased ja Päikesesüsteemi jäised maailmad

Horisondi märtsi-aprillinumbri kaaneloos „Antimikroobsed ained 21. sajandi hakul“ kirjutavad Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson tänapäeva meditsiini suurimast probleemist: üha laialdasema levikuga ravimiresistentsetest haigustekitajatest, mis viivad igal aastal hauda kümneid tuhandeid inimesi. Et olukorda leevendada, tuleb teadlastel leida uusi antibiootikume ja ravivõimalusi.

Seekord on Horisont usutlenud psühholoog Grete Arrot. Ulvar Käärt vestles temaga Eesti kurvameelsetest noortest, õppimise ja õpetamise olemusest ning keskkonnapsühholoogiast.

Ilmahuviliste seas teada-tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb järjekordses ilmalugude sarja kirjutises lähemalt, kuidas on ilmataat otsustanud maailma ajalugu määranud lahingute kulgu. Päris uue, Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seotud rubriigiga „Eesti teadus 100“ teeb otsa lahti teadusajaloolane Erki Tammiksaar. Esimeses kirjatöös uurib ta, millal sündis eesti teadus.

Eesti kunstiakadeemia doktorant Eva Sepping kirjeldab rohkete piltidega artiklis „Eestlus Venemaa avarustel: külaskäigud Siberi eestlaste juurde“ Siberi-eestlaste külakogukondade praegust eluolu.

Kosmoselugude sari jätkub astrofüüsik Peeter Tenjese kirjutisega „Lähemad ja kaugemad kohtumised Päikesesüsteemis“. Autor selgitab muu hulgas, miks ihkavad teadlased lähemalt uurida Jupiteri ja Saturni jäiseid kaaslasi.

Rubriigis „Teadlased kabinetis“ teevad Tallinna tehnikaülikooli vanemteadurid Kaarel ja Signe Adamberg selgeks, miks on vaja toita mikroorganisme meie kõhus. „Igameheteadus” kutsub otsima Päikesesüsteemi uut, üheksandat planeeti; rubriigis „Huvitav Venemaa“ on kõne all dekabrist Kahhovski pohmelus; „Muuseumipärlis“ tutvustab maanteemuuseum Eesti esimest teehöövlit; „Dokument kõneleb“ käsitleb teekonda Eesti riikluse tunnustamiseni; rubriigis „Teine maailm“ on mikroskoobi all vesikirp. Lisaks saab lugeda muusik Toomas Lunge mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ katkise tabloo ülesannetega, ristsõna kallal ja „Mälusärus”.

Horisont

Eesti Metsa kevadnumber pajatab metsade heaperemehelikust kohtlemisest, kõdupuidust ja puitkatustest

Kuna Eesti metsade heaperemehelik kohtlemine on viimasel poolaastal tõsiselt kahtluse alla seatud, uurib ka Eesti Mets, kuidas hoida ja majandada metsa, et see oleks tulevikuski heas seisundis. Vastuseid otsivad Tartu ülikooli juhtteadur Asko Lõhmus, Luua metsanduskooli õpetaja Vello Keppart, erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik, metsakonsulent Piret Arvi ja metsatööd tegev ajakirjanik Mari Kartau.

Ajame juttu hiljuti trükivalgust näinud raamatu „Eesti metsad“ autori Anneli Paloga, arutledes koos temaga meie metsade olemuse üle.

Eestisse plaanitakse rajada moodne puidurafineerimistehas. Kuhu see tuleb ja mida enesega kaasa toob? Sõna sekka ütlevad Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura ja Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

Käisime külas Järvamaa mehel Kalev Mõttusel, kes valmistab puidust katuseid. Paljud Eestimaa vanad, aga ka uued ehitised kannavad Mõttuse tehtud katuseid. Mees kinnitab, et hea hoolduse korral kestab puitkatus terve inimpõlve.

Teaduslugu kõneleb seekord kõdupuidust, täpsemalt sellest, kuidas toimetada majandusmetsades, et neis säiliks kõdupuidule omased liigid.

Ajaloo loos heidame pilgu Eesti Vabariigi esimese metsaseaduse sünnile. Paljuski tugines see Vene-aegsele seadusele, kuid mitte ainult.

Loodusemees Vahur Sepp pajatab aasta loomast metskitsest; loodusgeograaf Heldur Sander mõtiskleb selle üle, kas metsatunnetus võib tulla ka eluarmastuse kaudu; Kohila metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner arutleb, kas tõesti ignoreerib praegune metsapoliitika turismisektori vajadusi ning keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtspetsialist Allan Sims selgitab, mismoodi arvutatakse metsa juurdekasvu ja kuidas on see metoodika muutunud.

Vt ka http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/em1_2017.pdf.

Eesti Mets

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Riho Kinks on nüüd Loodusajakirja tegevjuht (foto: Toomas Kukk)

MTÜ Loodusajakiri uus tegevjuht on Riho Kinks

Märtsis asus MTÜ Loodusajakiri uue tegevjuhina ametisse Riho Kinks. Varem töötas ta pikka aega Eesti ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse spetsialistina ning oli Eesti keskkonnaühenduste koja koordinaator.

„Ajakirjad Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont on tuttavad mitmele eestlaste põlvkonnale. Need on kõige pikema ajaloo ja traditsiooniga omamaised loodus- ja teadusajakirjad. See on suur au ja vastutus püüda hoida nende kvaliteeti jätkuvalt kõrgel tasemel ja tagada, et need kestaksid veel aastakümneid,“ lausus uus tegevjuht Riho Kinks.

Võimalus võita sisukas loodusraamat!

Eesti Looduse lugejamäng on jõudnud eelviimasesse vooru; ETV saate „Osoon“ vahendusel toimuv mäng sai alguse mullu septembris. Seitsmenda vooru küsimus kõlas 13. märtsi „Osoonis“, mida saab järelvaadata võrgupaigast http://bit.ly/2mXE0Hg.

Küsimus on esitatud Eesti Looduse märtsinumbri kohta. Vastust ootame hiljemalt 1. aprilliks aadressil osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga Eesti Looduse toimetus, Veski 4, 51005 Tartu. Õigesti vastajate vahel läheb loosi sisukas loodusteemaline raamat. Varasemate voorude võitjad ja teabe põnevate auhindade kohta leiab meie veebilehelt http://www.loodusajakiri.ee/osale-eesti-looduse-lugejamangus.

Eesti Loodus ilmub ka digiväljaandena, mida saab soetada meie e-poest.

Kevadkuulutajad selgeks

Esimesed rändlinnud on Eestisse jõudnud. Põldlõokesed, kiivitajad, kuldnokad ja paljud teised teevad juba häält. Viimane aeg on alustada laululinnuõpinguid. Õppimist hõlbustavad heliplaadid, mida saab soetada loodusajakirjade e-poest. Ühe plaadi hind on viis eurot (koos postikuluga).

Valikus on heliplaadid:

„Laululinnurahvas“ – 80 liiki laululinde, kõige ülevaatlikum linnulauluplaat Eestis;

„Merelinnurahvas“ – 33 rannikul elava linnuliigi häälitsust;

„Konnahääled“ – 14 kahepaikse helinäited; ostes saab kaasa Eesti Looduse ajakirja, milles on kahepaiksete määraja;

„Eesti looduse helimaastikud“ – 18 salvestist mitmesugustest looduslikest ja vähem looduslikest paikadest.

Helisalvestised on teinud Fred Jüssi, Veljo Runnel, Pär Brännstrom, Krister Mild, Jaanus Elts ja Herman van Oosten.

Erki Tammiksaar

Kukus räägime Eesti Looduse märtsinumbrist

Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ on tutvustusjärjega jõudnud Eesti Looduse märtsinumbrini. Homme saab saates sõna toimetaja Katre Palo, kes räägib nii enda kirjutatud poleemilisest artiklist „Harjutades riigikaitset, kaotame Nursipalu senised loodusväärtused“ kui ka mõnest muust kirjutisest. Nädala pärast tutvustab teadusloolane Erki Tammiksaar koos kolleeg Ken Kallinguga valminud kirjutist „“Peadekütt“ Karl Ernst von Baer“, mis pajatab kuulsa teadlase tegevusest ja vaadetest füüsilise antropoloogia vallas. Tammiksaar räägib ka Baeri äsjase 225. sünniaastapäeva tähistusest. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

EESTI SÕNUMEID 

Allikas: apollo.ee

Mulluseks keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“

Aasta keeleteokonkursi tulemused kuulutati välja 17. märtsil Vändra gümnaasiumis. Peaauhinna võitja otsustasid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid ning selleks osutus „Eesti kohanimeraamat“, rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid sotsiaalmeedias.

„Eesti kohanimeraamat“ on esimene põhjalik eestikeelne ülevaade kohanimedest, nende kujunemisest ja etümoloogiast. Raamatus on 6211 artiklit, sealhulgas kõik ametlikud külanimed, valik muid asulanimesid ning tähtsamaid piirkondade ja looduskohtade nimesid. Kohanimeraamat on valminud eesti keele instituudi, Eesti kirjandusmuuseumi ja Võru instituudi koostöös, toimetajad on Peeter Päll ja Marja Kallasmaa.

Ministrid märkisid ära veel kaks mullust keeletegu. Konkursi „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ puhul toodi esile idee ja selle värskus; konkursi algatasid emakeele selts ja Eesti keelenõukogu. Vikerraadio „Keelesaate“, mille saatejuht ja toimetaja on Piret Kriivan, tõstsid ministrid esile kui pikaajalise, mitmekülgse ja kvaliteetse eesti keelt väärtustava saate. Kokku kandideeris 2016. aasta keeleteo tiitlile 28 mullust keeletegu ehk rohkem kui varem.

Keeleteo rahvaauhinna pälvinud Säutsupääsukese kalambuurid, mille autor on Keiti Vilms, on avaldatud Twitteris ja Facebookis. Rahvahääletusel osales tänavu 4282 inimest, kes andsid kokku 6536 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt. Säutsupääsukese kalambuurid kogusid 864 häält, järgnesid Elisa raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt 693, „Mulgi aabits“ 476, „Eesti kohanimeraamat“ 445 ning eesti keele instituudi keeleklipid 369 häälega.

Vt http://bit.ly/2mDqCWT.

Haridus- ja teadusministeerium / Uudistaja

Allikas: reaalteadused.ut.ee

Bioloogiaolümpiaadil määrati mee suhkrusisaldust ja lahati räime

Märtsi alguses võtsid 62 gümnaasiumiõpilast Tartus omavahel mõõtu 56. Eesti bioloogiaolümpiaadi lõppvoorus.

Lõppvoor koosnes teoreetilisest ja praktilisest osast. Praktiliste tööde voorus tuli õpilastel muude ülesannete hulgas lahata räime ning määrata mee suhkrusisaldust, aga ka määrata linde, taimi ja samblikke.

Žürii esimehe Sulev Kuuse sõnul on meie kooliõpilaste bioloogiateadmiste tase väga hea. „Kui midagi puudu jääb, siis võiks ehk parem olla looduse üldine tundmine /../, sest olümpiaadil osutus liikide õige määramine ja tundmine küllaltki keeruliseks ülesandeks. „Valge bioloogiaga“ tunduvad suhted hetkel olevat isegi paremad. Kindlasti tuleb kiita tublide laste veel tublimaid õpetajaid, kellel jagub olude kiuste siiski tahtmist anda õpilastele edasi kõike seda, mida ise osatakse,“ kinnitas Kuuse.

Võistluse parimad olid Richard Luhtaru (Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. kl), Kaarel Hänni (Tallinna reaalkooli 12. kl) ja Airon Oravas (sama kooli 11. kl). Vt kõiki tulemusi koos žürii lõppotsusega: www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/bioloogiaolumpiaad.

28. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad peetakse tänavu 23.–30. juulil Inglismaal Warwickis. Eesti võistkonna lõplik koosseis selgub IBO-kandidaatide valikvõistlusel 3.–6. aprillil Tartu ülikoolis. Kandidaate on kokku 14.

TÜ/Uudistaja

Robotimängus hiilgas Tallinna Kristiine gümnaasiumi võistkond Öökullid  (foto: TÜ)

Noored robootikud arendasid loomadest lähtuvaid nutikaid lahendusi

11. ja 12. märtsil peeti ERM-is First Lego League’i „Loomadest liitlased“ hooaja finaalvõistlus. Eesti meistriks tuli Sõmeru avatud noortekeskuse võistkond Triblox. Meister II karika viis koju KG Klemm Kuressaarest. Meistritiitli saanud võistkonnad sõidavad Eestit esindama rahvusvahelisele First Lego League’i „Avatud Euroopa“ turneele Taanis.

First Lego League’i meeskonnad osalevad iga-aastasel konkursil, mis koosneb robotivõistlusest ja projektist. Tänavune teema oli „Loomadest liitlased“. Uurimisprojektide teemavaldkond oli lai: väikelooma teeületuskohtade kindlaks tegemisest, sigadel haiguste ja mesilastel varroa lestade tuvastamisest kuni vibroakustilises teraapias kasutatava kassini, mis on mõeldud erivajadustega inimestele. Enamik lahendusi oli üht või teist viisi juhitav nutiseadmete kaudu.

Pealtvaatajatele kõige vaatemängulisema osa, robotimängu, võitis Tallinna Kristiine gümnaasiumi võistkond Öökullid, kelle robot kogus 2 minuti ja 30 sekundiga 326 punkti 439-st. Teisi meeskondi edastati peaaegu kolmandiku punktihulgaga.

Finaalis osales ligikaudu 300 robotiehitajat 42 meeskonnast, peale Eesti Lätist, Moldovast ja Itaaliast. Meistritiitlitele lisaks jagati välja 13 alamkategooriate karikat; vt http://bit.ly/2mIJ3dq.

TÜ/Uudistaja

Talvituvad põhja-nahkhiired Piusa 6. koopas (foto: Lauri Lutsar / keskkonnaamet)

Kinnitatud on nahkhiirlaste kaitse tegevuskava

Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar on kinnitanud nahkhiirlaste kaitse tegevuskava, et korraldada 12 Eesti nahkhiireliigi kaitset ja hoida nende arvukust. Kõik Eestis elavad liigid kuuluvad looduskaitseseaduse järgi teise kaitsekategooriasse.

Kavas on kirjas nahkhiirte säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2017–2021 ja pikaajalised kaitse-eesmärgid viieteistkümneks aastaks. Põhieesmärk on hoida nahkhiireliikide arvukus Eestis samal tasemel kui praegu ja tagada, et nende levila ei väheneks. Lähima viie aasta eesmärk on välja selgitada kõigi liikide arvukuse muutuse suunad, täpsustada elupaikade levikut ning tõhustada talvituspaikade kohasust ja häirimatust.

Eesti nahkhiirefaunat ohustabki enim asjaolu, et nahkhiirte talvituspaigad hävivad või kahjustuvad ja et seal häiritakse loomi. Nahkhiired vajavad talvitumiseks madala õhutemperatuuriga (enamasti 0–7 °C) ja suure õhuniiskusega rahulikke ruume, kus ei tohi olla tuuletõmbust: maa-alused käigud, koopad, keldrid.

Hoonetes varjuvate ja keldrites talvituvate nahkhiirte puhul on tähtis inimeste teadlikkus. Sageli on võimalik hooneid renoveerida niimoodi, et säiliks hoone funktsionaalsus inimese jaoks ja elupaigad nahkhiirtele. Nahkhiirlaste tegevuskavva on lisatud juhendmaterjal nahkhiiri hoidvale majaomanikule.

Eelmine nahkhiirte kaitse tegevuskava Eestis koostati 2005. aastal, uus on selle jätk. Tegevuskava on koostatud Euroopa regionaalarengu fondi toel. Vt kinnitatud tegevuskava http://bit.ly/2nnlnz4.

Keskkonnaamet/Uudistaja

1. märtsil oli ema Friida seltsis jalutuskäigul veel nimetu mõmm (Foto: Inari Leiman / Tallinna loomaaed)

Loomaaia külastajate väike lemmik sai nime Aron

Kui 5. märtsil tähistati Tallinna loomaaias rahvusvahelist jääkarupäeva, kuulutati välja möödunud aasta 26. novembril sündinud isase jääkarumõmmi nime võistlus.

Kokku pakuti 3821 nime, neist 1629 olid ainukordsed. Populaarsemad pakkumised olid Freddi, Norbert, Norman ja Frank. Tallinna loomaaia viieliikmeline nimekomisjon valis 8. märtsil ühel häälel nime Aron, mida oli pakutud 36 korda. Nimi on anagramm Friida ja Nordi eelmise poja Nora nimest.

Nimi Aron on pärit heebrea keelest, kasutusel mehe-, mõnikord ka perenimena ja tähendab mägilast, mägironijat või ka mägede jõudu; sellega seostuvad eri keeltes tähendused kõrguv, väärikas, ülev, innustunud ja valgustatud.

Loodetavasti tähistatakse juba järgmist jääkarupäeva hoopis teistsugustes oludes: sügisel peab põhjavärva juures valmima uus kompleks, kus jääkarud saavad lõpuks elamisväärsed tingimused, huvilised aga võimaluse jälgida loomade tegevust nii maa peal kui ka vee all.

Tallinna loomaaed / Uudistaja

Noor karu Alam-Pedjal 2015. aastal (foto: keskkonnaamet)

Kevad on pannud karud liikuma

Keskkonnaamet meenutas 13. märtsil, et käes on aeg, mil karude virguvad taliuinakust. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil sattuda ka inimese lähedusse.

Märtsi keskpaik on Eestis karude taliuinakust ärkamise aeg. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi Eestis juba märgatud. Karu on kõigesööja, toitudes varakevadel sageli raibetest, kuid võimaluse korral võivad nad kahjustada ka mesitarusid ja murda kariloomi. Keskkonnaamet soovitab mesinikel aegsasti võtta kasutusele abinõud, ennetamaks karu tekitatavaid kahjustusi. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja toimiva elektrikarjusega. Elektrikarjust võib kombineerida tugeva võrkaiaga, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja teisi karudele ebameeldivaid peleteid.

Keskkonnaamet hüvitab karu tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks.

Taliuinakust ärganud karud on näljased ja pahurad, poegadega emakaru võib inimese läheduses olla otseselt ohtlik. Seega ei tohiks metsas karuga kokku juhtudes asuda looma jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast kaasa võtta. Kui kohtute ootamatult karuga, on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.

Keskkonnaamet/Uudistaja

Laste kogutud küünlaümbriste hiigelkuhi (foto: Eti Lillemäe / MTÜ Tuleviku Heaks)

Lapsed on kogunud tohutu hulga teeküünlaümbriseid ja kasutatud patareisid

MTÜ Tuleviku Heaks korraldatud keskkonnakampaania „Küünlaümbriste jaht“ ja „Patareijaht“ aegu kandsid 15 483 last 424 koolist nelja kuuga kokku 4 743 999 teeküünlaümbrist ja üle 1,1 miljoni kasutatud patarei.

Kampaania korraldati juba neljandat aastat järjest. Selle aja jooksul on „Küünlaümbriste jahil“ osalenud üle 38 000 keskkonnateadliku noore inimese, kes on ringlusse suunanud ligikaudu 11 miljonit alumiiniumist küünlaümbrist. MTÜ Tuleviku Heaks juhatuse liikme Mari-Liis Kallismaa sõnul põletatakse aastas Eestis hinnanguliselt 15 miljonit teeküünalt, seega tänavu koguti kokku üle 31% tühjadest ümbristest.

Kampaania eesmärk on mõistagi õpetada lastele jäätmete sortimise ja taaskasutuse tähtsust. Kõnealust, ühte Eesti suurimat keskkonnakampaaniat laiendati sel hooajal: koguti ka kasutatud patareisid, harjutamaks lapsi varakult mõttega, et vana patarei koht ei ole tavaprügi hulgas, vaid spetsiaalses kogumiskastis.

„Küünlaümbriste jahi“ ühe peatoetaja, Krediidipanga turundusjuhi Tiina Tali andmetel näitas eelmise aasta novembris tehtud uuring, et 72% kooliõpilastest soovib osalusega kampaanias säästa loodust. „89% vastanutest koguks küünlaümbriseid ja kasutatud patareisid ka siis, kui kampaanias osalejatele ei antaks auhindu,“ ütles Tali.

Võistlus peeti kolmes kategoorias: lasteaialapsed, 1.–6. klassid ja 7.–12. klassid, kusjuures eraldi arvestati väikeste (1–15 last) ja suurte (vähemalt 16 last) koosseisude tulemusi. Kes ja milliseid auhindu võitsid, saab lugeda võrgupaigast http://bit.ly/2n0Tig1.

MTÜ Tuleviku Heaks / Uudistaja

Sel fotol on juhtumisi kogu esikolmik, omamoodi diagonaal teiste õitsejate vahel: ülal vasakul tumelilla kuuking (III koht), keskel numbriga 10 tähistatud liblikkäpp (II koht) ja all paremal lopsakas kahe õiega võidutaim veenuseking

Tartus peeti viies orhideevõistlus

Meie kaks suurt botaanikaaeda, Tallinna ja Tartu ülikooli oma, ootasid ühel ja samal ajal, 3.–12. märtsil, traditsioonilisele orhideenäitusele. Tartus on saanud tavaks, et näituse ajal kutsutakse võistlema kodused orhideekasvatajad, kelle iludusi hindavad näitusel käijad.

Seekord osales 19 kaunist orhideed. Botaanikaaias käinud huvilised andsid uhketele konkurentidele kokku 1360 häält. Esikoha pälvis Riina Põldmaa veenuseking (Paphiopedilum), teise häältesumma kogus Reda Tomingas oma liblikkäpaga (Psychopsis x mariposa ’Twins’) ja kolmanda Eele Õunapuu-Pikase kuuking (Phalaenopsis). Auhinnaks saavad võitjad muidugi orhideetaimi, kõik võistlusel osalejad aga aastaringse vabapääsme TÜ botaanikaaia kasvuhoonetesse.

TÜ botaanikaaed / Uudistaja

Eesti betooniühing kuulutas betoonipäeval, 14. märtsil, Tartus ERM-is välja võistluse „Aasta betoonehitis 2016” parimad. Peaauhinna pälvis ERM-i uus hoone (arhitektid Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane) (foto: Eesti betooniühing).

Vt kõiki auhindu jm www.betoon.org/ab-2016.

Eesti rahvusringhääling teatas 13. märtsil, et nn vana raadiomaja, Kreutzwaldi 14 hoone nurgasissepääsu kõrval asuvasse orva paigaldatava Felix Moori mälestusmärgi ideelahenduse võistluse on võitnud töö pealkirjaga „MO:RF“ (kavandi esitajad Mare Mikof ja Aleksander Jakovlev) (foto: ERR).

Läinud nädalal sai TÜ botaanikaaias vaadata Eesti firmade Flores Aed ja Nurmiko tulpe

Suurem osa välja pandud lilli oli ajatatud vees

Kunstnik Kiira Kahro akvarellid seintel aitasid meenutada, et kalendri järgi elasime veel talves

TASUB OSALEDA

Läinud aastal pälvis Kumari looduskaitsepreemia Tallinna loomaaia kauaaegne direktor Mati Kaal

Esitage looduskaitsepreemia ja looduskaitsemärkide saajate kandidaate!

Keskkonnaministeerium palub esitada ettepanekuid, kellele anda Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgid. Ettepanekud tuleb saata keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda hiljemalt 18. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Vt http://bit.ly/2nA5XYT.

Allikas: keskkonnaamet 

Keskkonnakäpa kandidaate

saab esitada alates sellest nädalast kuni 16. aprilli südaööni. Võitjad selguvad Keskkonnakäpa auhinnaüritusel juunikuu alguses; välja antakse kuni 26 auhinda. Ettevõtmise siht on esile tõsta neid, kes on panustanud mõne keskkonnateadliku tegevusega keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse.

Osalustingimustega tutvuda ja kandideerida saab veebilehel www.keskkonnakäpp.ee. Lisainfot leiab ka Keskkonnakäpa Facebooki lehelt.

Mullu tunnistati aasta loodusfotoks Erik Mandre „Punkar öötunnil“

Alanud on fotovõistlus „Looduse aasta foto 2017“

Tänavune fotovõistlus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ning laste ja noorte kultuuriaastale, mille tunnuslause on „Mina ka!“.

Võistlus peetakse nagu ikka kolmes vanuserühmas: kuni 13-aastased lapsed, kuni 19-aastased noored ja üldarvestus. Fotovõistluse kategooriaid on kokku 15, nende seas esimest korda „Liikuv looduspilt“, kuhu oodatakse kuni 90 sekundi pikkusi videoid.  Võistlustööde esitamise tähtaeg on 3. aprill. 15 Tantsivat Hunti jagatakse võitjatele 30. aprillil Estonia kontserdisaalis.

Fotosid saab üles laadida aadressil laf.looduseomnibuss.ee, samast leiab lisainfot.

Keskkonnaagentuur tähistab rahvusvahelist meteoroloogiapäeva

konverentsiga „Avastades pilvi“ 23. märtsil. Päeva esimesel poolel saab kuulata ettekandeid pilvede lummavast maailmast, pärastlõunal aga osaleda praktilistes töötubades.

Öökulli akadeemia

seekordne teema on „Kuidas muukida geene?“. 23. märtsil kell 18 Eesti loodusmuuseumis algaval õhtul räägib evolutsioonigeneetik Mait Metspalu.

Päev hiljem, 24. märtsil kell 15–16.30 saab muuseumis kokku Uudishimulike loodusklubi: loodusmuuseumi geoloog Sander Olo tutvustab näitust „Müstiline ürgmeri“ ning räägib, mil moel kivistisi ellu äratati.

Viljandi veepäeva

teema on 23. märtsil reovesi. Konverents on pühendatud rahvusvahelisele veepäevale, mida tähistatakse ÜRO eestvõttel 24. korda. Konverents algab kell 13 Viljandi linnaraamatukogu III korruse saalis.

Tallinnas on veepäev täna ennelõunal (kell 9–12) Tallinna tehnikakõrgkoolis Pärnu maantee 62.

Osake näitusest „Olav Renno 85“ 

„Olav Renno 85“

on näitus, mida saab vaadata Tartus Baeri majas (Veski 4). 23. märtsil kell 15 kõneleb samas sünnipäevalaps, Eesti ornitoloogiaühingu auliige, Eesti looduskaitse seltsi asutaja- ja auliige, TA looduskaitse komisjoni liige ja teadussekretär, Matsalu looduskaitseala esimene direktor, Karksi valla aukodanik, talupidaja Olav Renno ise.

Näitusel on rohkesti dokumente, diplomeid ja välitööpäevikuid, teadusartikleid (ilmunud üle 150), hulk ajaleheartikleid, toimetatud raamatuid ja muidugi Renno koostatud „Eesti linnuatlas“ (1993). Renno on seni tõlkinud 21 mahukat raamatut, muu hulgas Stalini eluloo. Näitusel seisavad need kõrvuti originaalväljaannetega. Käsil on 22. raamatu tõlge.

Traditsiooniline linnade linnuvaatlus,

mida korraldab Eesti ornitoloogiaühing, on märtsikuu viimasel pühapäeval, 26. märtsil, kell 5–13. Vaatlusel on tähtis panna kirja üksnes need linnuliigid, kelle äratundmises ollakse täiesti kindlad. Pühapäeva õhtuks koostatakse kokkuvõtted ja selgitatakse välja järjekordne kõige pikema liigiloendiga Eesti linn. Möödunud aastal laekusid vaatlustulemused 24 Eesti linnast, kus vaadeldi kokku 118 linnuliiki.

Vt www.eoy.ee/node/1012.

Tudengiteaduse nädal KAMA2,

mida korraldab Talveakadeemia, leiab aset Tallinnas ja Tartus 20.–24. märtsil; tänavu on ürituse fookuses toit. Vt https://www.facebook.com/events/258267511290035/.

Nädal tipneb 24. märtsil tudengiteaduse päevaga Ahhaa teaduskeskuses.

Fotomälestus mullusest matkast (foto: Maie Itse)

VII rahvamatk „Tere, kevad!“

toimub Lahemaa looduskooli ja Harju matkaklubi juhatusel 26. märtsil. Matk algab kell 12 Loksa kooli eest ja kulgeb Valgejõe naabruses mööda iidseid metsaradu Nõmmeveskile.

Jalgsiretke pikkus on umbkaudu 12 km, Kotkalt liitujatel umbes 7 km.

Tallinna poolt tulijatele väljub eribuss Tallinnast kell 10.30 (sõidu hind 7 eurot), autodega tulijad saavad pärast matka bussiga Nõmmeveskilt Loksale (2 eurot). Neil, kes soovivad transporti, palutakse end varem registreerida: lahemaalooduskool@gmail.com.

Kevadised dendropäevad

on Tallinna botaanikaaias 8.–9. aprillil. Osaleda saab puittaimi tutvustavatel ekskursioonidel, näha õunapuude kevadise hoolduslõikuse praktilist poolt ning kaasa lüüa seenekasvatuse ja seenetoitude valmistamise töötubades.

Vt botaanikaaed.ee/uudis/kevadised-dendropaevad.

Foto: Martin Mark /keskkonnaamet 

Konverentsi „Haanjamaa pärandmaastikud jutustavad“

korraldab keskkonnaamet koostöös kohaliku kogukonnaga 13.–14. aprillil Võrus. Vt http://bit.ly/2nAx5Xu. Osalejatel palutakse registreeruda kuni 10. aprillini.

Matkajad Viru rabas (foto: Riina Kiis)

Viru raba matkarada saab tänavu 40-aastaseks

Kohalike vabaühenduste eestvõttel tähistatakse seda 13. aprillil kell 15 seminariga Kolgaküla rahvamajas ja 15. aprillil kell 10 retkega Viru rabas, retke juhivad Martin Suuroja ja Maarja Orusalu. Mõlema sündmuse osalustasu on kaks eurot, mille eest kaetakse kohvilaud. Eelregistreerimine: okokuller@gmail.com või telefonitsi 5239 239. Peakorraldaja on mittetulundusühing Ökokuller.

MAAILMAST

Sokoke päll (Otus ireneae) on üks neist eriti ohustatud liikidest, kes elavad Tansaania Ida-Usambara mägedes. Sealse 69 000-hektarise linnukaitseala on BirdLife arvanud 338 ohustatud linnuala hulka (foto: Peter Steward / BirdLife International)

Ohustatud liikide 338 kaitseala on ohus

BirdLife International on 1970. aastatest välja valinud rahvusvahelise tähtsusega linnualasid (IBA) ja neid kaitse alla võtnud; Natura 2000 raames on lisandunud veel linnuhoiualad. Kokku on neid nüüd juba üle 12 000 ja see arv suureneb.

Paraku pole kõigi nende alade tulevik sugugi ettemääratult helge. Mõnelgi IBA-l pole tegelikult mingit formaalset kaitset ja nii on nad hävimisohus, olgu siis metsaraie, sõja, kliimamuutuse, linnastumise või mis iganes muu segaja tõttu. Nii ongi nüüd tekkinud „Ohustatud IBA-de“ (IBAs in Danger) algatus, mille siht on juhtida neile kohtadele valitsuste, arendusagentuuride, keskkonnakaitse institutsioonide, äriühingute ja vabaühenduste tähelepanu, et vältida olukorra edasist halvenemist.

Üle saja organisatsiooni koostöös on praeguseks välja valitud 338 ohustatud IBA. Kus need asuvad ning mis üht või teist paika ohustab, saab vaadata kaardilt võrgupaigas http://arcg.is/2mLp8uq.

Meile lähim ohustatud IBA asub Leedu rannavetes Palanga lähedal: ligi 66 000-hektarine veelindude talvitus- ja rändepeatusala, kus talvitab üle 20 000 linnu, teise seas mitusada kirjuhahka.

BirdLife/Uudistaja

Matkajad Valbonë oru rahvuspargis (foto: Falko von Ameln / wilderness-society.org)

Kui rahvusparki ründavad buldooserid

Catherine Bohne kirjutab Euroopa looduskaitseühingu veebilehel wilderness-society.org  Albaania väikese looduskaitse-vabaühenduse TOKA aktiivsest tegevusest oma imelise loodusega kodupaiga kaitsel.

8000 hektaril laiuv Valbonë oru rahvuspark (Parku Kombëtar Lugina e Valbonës) asub üksildases paigas Põhja-Albaanias, Montenegro ja Kosovo piiri ääres, ja seda peetakse Euroopa üheks kõige puutumatuma loodusega paigaks. Dinaari Alpide kaguharu on kogu muust maailmast olnud sedavõrd eraldi, et siin on leidnud pelgupaiga hulk ohustatud liike, teistes seas suured kiskjad: karu, hunt, ilves. Kaua aega on ainsad piirkonnas liikunud inimesed olnud rändkarjused, kes on pidanud karja vanapärasel väheintensiivsel moel, mis on looduse hoiule pigem kaasa aidanud. Veel 10 aastat tagasi ei viinud sinna ühtegi asfaltteed. Ajakiri National Geographic valis Valbonë oru rahvuspargi üheksa maailma parima säästva turismi sihtkoha sekka.

Paraku on riigi majanduslik areng hakanud sedagi ala ohustama. 2013. aastal algas neljamegavatise hüdroelektrijaama ehitus, lausa rahvuspargi sissekäigu kõrvale on tekkinud kruusakarjäär. 2016. aastal ilmus välja plaan rajada 30-kilomeetrisele jõelõigule 13 hüdroelektrijaama, neist 8 otse looduskaitsealale.

Selle peale asutasidki lähikonna inimesed organisatsiooni TOKA. See akronüüm on ühtpidi lühend nimetusest Albaania Alpide kaitse organisatsioon, teistpidi tähendab sõna toka aga albaania keeles maad. Võib tunduda üllatav, et hõreda asustusega maakohas, mis ei hiilga ka teab mis kõrge haridustasemega, leidub piisav hulk aktiivseid inimesi, kes on valmis oma kodukoha looduse eest võitlema. Hoolimata organisatsiooni mitmes mõttes keerulisest seisust – näiteks olevat kasutada vaid üks arvuti – on suudetud leida tugevaid liitlasi, teiste seas maailma looduse fondist WWF, diplomaatide ja välisalbaanlaste hulgast (viimastest on Catherine Bohne maininud selliseid rahvusvahelise mainega džässmuusikuid nagu Šveitsis tegutsev Elina Duni ja Saksamaal elav Eda Zari), samuti aitavad TOKA’t Tiranas tegutsevad tugevamad keskkonnarühmitised.

Mõndagi on saavutatud: naaberrahvuspargis Thethis tühistati luba ehitada hüdroelektrijaam ning kinnitati avalikult, et enam ei lubata kaitsealadele ühtegi jõujaama rajada. See on päris suur saavutus, kui arvestada, et eelmine valitsus oli jaganud välja lausa 70 sellist luba.

Ometi liikusid mullu sügisel Valbonë oru rahvusparki buldooserid, et hakata ehitama teid, mis lõikaks läbi kolm puutumatu looduse ala: väidetavalt selleks, et turism piirkonnas saaks edasi areneda. Keskkonnamõjude hindamise aruanne kinnitab esmajoones, kui vähe saavad võimul olijad aru rahvuspargi või säästva turismi põhimõtetest. See aasta näitab, kas peale jäävad arendajad või TOKA. Või teisisõnu: kas üks Euroopa viimaseid puutumatu loodusega paiku jääb püsima või tuuakse see ohvriks kasumiteenimise altarile.

wilderness-society.org/Uudistaja

  LÕPUPILDID: LUMI TULI JA KADUS

Viimasel kalendritalve laupäeval TÜ botaanikaaias on tiigi jää hoopis vesisem kui nädal tagasi

Õitsejaid pole veel palju, aga mõned siiski. Iiris

Ušaki krookus

Talvine lumekupp

Transilvaania sinilill

Vist kõige uhkemana värd-nõiapuu, …

… mida tasub ka lähemalt uurida

Must lumeroos alles sirutab end välja

Huvitav, kas selles õõnsuses võiks keegi ka elupaiga leida?

Ja üks mõistatus ka:  mis see on ja kus asub?

Ilm on pahurapoolne. Ometi sain eile kevadetunde kätte: otse mu kodutänaval, suurte paneelmajade vahel, ajas laulujoru üksildane kuldnokk.

Kena kevadet!

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud  ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

Inimkond plaanib mehitada Marsi, ja samal ajal kardame mõnesaja kilomeetri pikkust raudteed. Mis toimub?
Tahaks, et oskaks sellele vastata. Minu meelest oleks praegu kõige turvalisem kompromiss ehitada Rail Baltic nii palju kui võimalik olemasolevasse koridori, vanadele trassidele, kus ka reisirong sõidaks 160-kilomeetrise tunnikiirusega. See tuleks mitu korda odavam, lõhuks vähem loodust ja annaks ikkagi mõõdukalt töökohti. Sellega ma olen nõus, et kui suuri infrastruktuuriprojekte ei survestata, ei rajata neid kunagi. Samas – kuna Eesti maapind on soine, kulutab Rail Balticu trassi ehitamine nii palju täitematerjali – piltlikult öeldes tuleks
kogu Otepää kõrgustik Rapla taha sohu vedada –, et mina ei pea seda mõistlikuks.

Bioloogi, semiootiku, kirjaniku ja Tartu ülikooli vabade kunstide professori Valdur Mikitaga ajas juttu Rainer Kerge Õhtulehest.

Täispikk intervjuu: