2016. a. esimese Horisondi Enigma ülesanded läksid untsu. Kõigi ülesannete puhul said esitatud lisatingimused, mis võimaldaksid iga lahenduse peegeldusi ja pöördeid mitte lugeda iseseisvateks lahendusteks. Paraku osutusid need lisatingimused mitteküllaldasteks. Esimese ülesande puhul sai ühest lahendusest kaks lahendust lisaks terve joonise peegeldamisele ja pööramisele ka joonise osade (väikeste kolmnurkade) peegeldamise teel. Sel ülesandel on neli lahendit.Teisel ülesandel on kaks põhilahendit, aga võrratusena esitatud lisatingimused ei takistanud nende arvude ümberpaigutamist kolmnurkade sees. Seetõttu on teisel ülesandel 16 erinevat lahendit. Kolmas ülesanne sai võetud ühest Internetis olevast nuputamisülesannete kogumikust, kus sellele oli leitud üksainus lahend. Lisatingimus E<F välistab küll iga lahendi puhul duaalse lahendi, mille saame pööramisel 180° võrra, aga sellel ülesandel on ikkagi 4684 erinevat lahendit! Siit valus õppetund ülesannete komplekti kokkupanijale – võõraid ülesandeid ja nende vastuseid ei tohi kunagi hea usu peale tõesena võtta, vaid need tuleb põhjalikult üle kontrollida. Kõigi 4684 lahendi leidmine on võimalik ainult siis, kui koostada ülesande piiranguid arvestav sõelumisprogramm. Et „Horisondi“ aasta esimese numbri ülesanded on tavaliselt lihtsamad ja Enigma rubriigi ülesannete puhul üldjuhul programmeerimise oskust ei eeldata, siis sai otsustatud selle ülesande tulemused annulleerida.

Esimene ülesanne andis kaks punkti, teise ülesande eest võis teenida kolm punkti. Kokku teenisid viis punkti Vladimir Jaanimägi, Priit Meos, Allar Padari, Silver Rebenits, Meelis Reimets, Kuldar Traks ja Kevin Väljas.

Samas tuleb aga tunnistada, et kuigi ülesannete komplekt läks untsu, suutsid mõned esimese ja teise ülesande õigesti lahendanud isikutest ka kolmanda, täiesti ebaõnnestunud ülesande õigesti ära lahendada. Nende hulgast saigi loosiga valitud esimese vooru auhinnasaaja. Selleks osutus Priit Meos. Palju õnne!

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“. Valikuvõimalustega saab tutvuda http://e-pood.horisont.ee/raamatute-tellimine/ .

UUDISTAJA

30. märts  2016

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Aasta esimene Eesti Mets pakub uusi rubriike

Eesti Metsa kevadnumbris küsib ajakirjanik Vivika Veski, kas kohalikul omavalitsusel peaks olema õigus oma territooriumile jäävas metsas raieid piirata või keelata. Arutelu on ajendatud asjaolust, et viimasel ajal on mitmel pool asulates tehtud raied kohalikke elanikke pahandanud. Kuid asi pole üksnes metsa mahavõtmises, sest metsamaale kasvab nii või teisiti uus mets. Ent raiete varjust koorub sageli välja hoopis maaomaniku soov sinna ehitama hakata.

Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron käis uudistamas Eesti ainsa käbikuivati tööd Kullengal, kus kuivatatakse, lüditakse ja puhastatakse Eesti metsadest ja RMK seemlatest korjatud käbisid. Kullengal on tallel ka Eesti metsaseemnevaru: kuusel vähemalt viie ning männil kolme aasta jagu.

Merle Rips veetis päeva metsaomanik Andres Tõnissoni juures. Värska vallas asuva metsamaa peremees on metsaeraldiste kaupa kirja pannud kõikide tööde tegemise aja, raiutud puidu mahu puuliigiti ning rahalise tulu ja kulu. Seetõttu on võimalik teha kokkuvõtteid majandamise tulemustest, saada teada, milliseks on kujunenud üldine puidutook ja lõppraie puidusortimentide vahekord.

Ajakirjanik Agne Narusk heidab pilgu sellele, millised on võtmeametid metsanduses praegu ja aastate pärast.

Juttu tuleb ka puidutuhast kui väärtuslikust väetisest, mis annaks metsamaale rammu, linnametsade ajaloost, kuuse võõrliikidest ja statistikakaubandusest.

Eesti Metsa on lisandunud uued rubriigid „Metsamehe terviserubriik“, „Vahva leid“ ja „Metsamees pajatab“. Neis on kõne all vibratsioontõbi, mis võib ohustada ka metsas töötajaid; puidust mosaiikplaadid ning mäger, kellel on metsa tervise seisukohalt päris tähtis roll.

Eesti Mets

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Aimar Sääritsa foto „Liidrikud“ pälvis 2015. aasta Eesti Looduse fotovõistlusel eriauhinna väikese looma foto eest. Autori selgitus: „Liidrikud ühes rivis munemas. Ise olin pildistades kaelani vees“.

RMK majas näeb Eesti Looduse fotovõistluse auhinnatud töid

Ajakirja Eesti Loodus ja riigimetsa majandamise keskuse (RMK) koostöös korraldatud näitusel RMK Tallinna maja aatriumis saab vaadata näitust Eesti Looduse fotovõistluse viimase kolme aasta parimatest töödest. Viiskümmend suuremõõtmelist pilti ilmestavad Eesti looduse mitmekesisust ja meie loodusfotograafia kõrget taset.

Eesti Looduse fotovõistluse eripära on keskendatus liigifotodele: pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav, fotograaf peab näitusele saadetud ülesvõttele lisama lühikese ülevaate foto saamisest – neid lugusid saab näitusel lugeda – ja nimetama pildistatud organismi nii täpselt, kui oskab.

Ajakiri Eesti Loodus on fotovõistlust korraldanud 16 aastat, varem on parimad pildid avaldatud ajakirjas ja kodulehel. Esimest korda välja pandud Eesti Looduse fotonäitust saab RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) vaadata mai lõpuni esmaspäevast reedeni 9–18, seejärel läheb näitus ringlema RMK looduskeskustesse.

2016. aasta fotovõistlusele saab pilte üles laadida septembri jooksul. Võitjad kuulutatakse välja ja auhinnad antakse kätte novembris. Lisateavet leiab veebilehelt www.loodusajakiri.ee.

Uus Kuku raadio saate „Loodusajakiri“ saatejuht, ajakirja Eesti Mets peatoimetaja Kristiina Viiron suvisel Iirimaa-reisil (foto: erakogu)

Kuku tutvustab Eesti Metsa värsket numbrit

Kuku iganeljapäevase saate „Loodusajakiri“ sisustab sel ja järgmisel nädalal ajakirja Eesti Mets uus peatoimetaja ja üksiti uus saatejuht Kristiina Viiron.

31. märtsil intervjueerib Kristiina ajakirjanik Vivika Veskit, kes räägib linnalähedastest raietest ja sellest, et tegelikult on raiel ja raiel vahe. Ühel juhul jääb metsamaa pärast raiet endiselt metsamaaks ning seal hakkab kasvama uus mets, mõnel juhul aga püütakse pärast raiet muuta maa sihtostarvet, et saaks sinna ehitada.

7. aprilli intervjueeritav on ajakirjanik Viio Aitsam, kes kõneleb, millest tal sündis idee aasta ringi avaldada Eesti Metsas kirjutisi sarjast „Eesti kui metsariik“, kus ta vaatleb lähemalt ühe omavalitsuse tegevust puidu- ja metsamajanduse valdkonnas. Artikli jaoks infot hankides tekkis tal mõte, et ehk vajaks Eesti põllumajandusloenduse kõrvale nn metsamajandusloendust.

Eesti Looduse lugejamängu 7. küsimus on seotud sellise linnuga (foto: Johannes Türk)

Eesti Looduse lugejamäng saates „Osoon“

ETV saade „Osoon“ ja ajakiri Eesti Loodus on alates septembrikuust kutsunud loodushuvilisi osalema ajakirja lugejamängus. Praegu on käimas mängu 7. voor, mis tähendab, et ootame vastust Eesti Looduse märtsinumbri kohta esitatud küsimusele. Lugejamängu küsimust kuuleb 21. märtsil eetris olnud „Osoonis“: saadet saab järelvaadata võrgupaigast http://etv.err.ee/v/4216421e-db17-4191-a43e-6b0381344683.

Vastust ootame hiljemalt 9. aprillil e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga Eesti Loodus, Veski 4, 51005 Tartu. Eesti Looduse märtsinumbrit saab lugeda ka e-ajakirjana. Õigesti vastajate vahel loosime välja auhinnaraamatu! Vaata lugejamängu tulemusi Loodusajakirja veebilehelt http://www.loodusajakiri.ee/osale-eesti-looduse-lugejamangus-saates-osoon/.

EESTI SÕNUMEID 

Laste kogutud küünlaümbriste kuhi on kasvanud täiskasvanud mehe kõrguseks (foto: Eti Lillemäe / Kuusakoski)

Lapsed kogusid keskkonnakampaania käigus 3,9 miljonit teeküünlaümbrist

12 414 last kogusid keskkonnakampaania „Küünlaümbriste jaht“ käigus nelja kuuga 3,9 miljonit teeküünlaümbrist, 18. märtsil jagati parimatele kogujatele auhindu. Eesti suurim ringlusteenuste pakkuja Kuusakoski korraldas kampaaniat kolmandat aastat järjest.

Kampaania eesmärk on kokku koguda võimalikult palju tühjaks põlenud teeküünlaümbriseid. Varem said osaleda 1.–6. klassi õpilased, ent tänavu kaasati ka lasteaialapsed ja 7.–12. klassi õpilased.

Kuusakoski juhatuse esimehe Kuldar Suitsu sõnul lõid kaasa kõik maakonnad, kuid kõige enam alumiiniumümbriseid koguti Tallinnas ja Harjumaal, Lääne-Virumaal, Tartu-, Pärnu- ja Viljandimaal. Suits kinnitas, et mitu õpetajat on Kuusakoskiga ühendust võtnud ning kampaaniat kiitnud, kuna tänu sellele on neil olnud lihtsam selgitada lastele keskkonnahoiu tähtsust.

Lasteaedade arvestuse võitsid Tallinna Linnupesa lasteaia Mesilinnu rühm 25 753 ümbrisega ning Aegviidu lasteaia kolmeaastaste rühm 17 778 ümbrisega. Nooremate kooliõpilaste seas said parima tulemuse Merivälja kooli 3.b klass 28 923 küünlaümbrisega ning Valga põhikooli 6.e klass 27 646 ümbrisega. Vanemate õpilaste arvestuses võitsid Kurtna kooli 8. klass 32 736 ümbrisega ja Väike-Maarja gümnaasiumi 8. klass 18 004 ümbrisega. Individuaalarvestuses kogus kõige enam küünlaümbriseid Tartu Veeriku kooli 1.b klassi õpilane Birgit Sõber: 21 942 küünlaümbrist.

Kampaania tulemusi saab vaadata Kuusakoski veebilehelt

https://www.kuusakoski.com/et/estonia/ettevote/ettevote/uudised/2015/kuunlau

mbriste-jaht-20152016-tulemused/.

Kuusakoski/Uudistaja

Terve talve ärkvel ja norus

Mesikäpad ärkavad taliuinakust

Keskkonnaamet tuletas 17. märtsil meelde, et käes on aeg, mil karud virguvad taliuinakust. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil kahjustada mesitarusid, mida tuleks rünnakute eest kaitsta.

Karu on kõigesööja ja toitub varakevadel sageli raibetest. Kuid võimaluse korral võivad nad kahjustada ka mesitarusid ja murda kariloomi. Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõud, mis aitaksid ära hoida karude tekitatud kahjustusi. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Ühtaegu võib mesitarude kaitseks  rajada tugeva ja vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkaia, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja karude jaoks ebameeldivat lõhna eritavaid peleteid. Keskkonnaamet hüvitab karu tehtud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks.

Taliuinakust ärganud karud on näljased ja pahurad, poegadega emakaru võib inimese läheduses olla otseselt eluohtlik. Seega ei tohi metsas karuga kokku juhtudes mingil juhul asuda looma jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.

Keskkonnaamet/Uudistaja

Valminud on „Eesti meteoroloogia aastaraamat 2015“

Rahvusvahelisel meteoroloogiapäeval, 23. märtsil, avaldas keskkonnaagentuur (2013. aasta juunini Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut) „Eesti meteoroloogia aastaraamatu 2015“.

See on kuues väljaanne aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate meteoroloogilisest vaatlusvõrgust kõnealusel aastal, seal tehtud mõõtmiste tulemustest, samuti kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas jne. Ülevaade antakse nii meteoroloogilise aasta (01.12.2014–30.11.2015) kui ka kalendrilise 2015. aasta kohta 25 jaama andmete alusel.

Aastaraamatut saab vaadata ka keskkonnaagentuuri veebilehelt www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2016/03/aastaraamat_2015.pdf.

2015. aastal, kui ilmateenistus tähistas oma 96. aastapäeva, möödus 10 aastat meeldejäävast jaanuaritormist ning 150 aastat maailma esimesest ilmaprognoosist ja pidevate ilmavaatluste algusest Eestis. Samuti osutus 2015. aasta eriliseks oma sooja ja kuiva ilma poolest. Tegu oli vähemalt viimase poole sajandi kõige soojema aastaga. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 7,6 kraadi (norm 6,0 kraadi). Eesti keskmine sajusumma oli 563 mm (norm 672 mm), see on sademete nappuse poolest 12. koht alates 1961. aastast.

2015. aastal valmis veebipõhine päikesekiirguse atlas. Atlases on esitatud satelliidiandmete põhjal koostatud kaardid päikesekiirguse eri parameetrite (summaarne kiirgus, otsekiirgus, risti pinnale langev otsekiirgus) jaotusest Euroopas ajavahemikul 1991–2014.

Valminud on ilmateenistuse m-veeb (m.ilmateenistus.ee), kus on värskeimad ilmaprognoosid, vaatlusandmed ning hoiatused kuvatud kompaktselt, nii et neid on just mobiiltelefonis mugav kasutada.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

Aura keskus valmis 2001. aastal ja tartlased valisid keskuse toonase aasta teoks

Aura keskus muudetakse energiasäästlikumaks ja õhurikkamaks

Tartu populaarses Aura veekeskuses rekonstrueeritakse sel suvel tehnosüsteemid: vahetatakse välja ventilatsiooniseadmed ja rajatakse heitvee soojustagastussüsteem. Veekeskus on ehitustööde tõttu suletud 20. juunist kuni 19. augustini.

Veekeskuse ventilatsioonisüsteem asendatakse võimsamate ja energiasäästlikumate seadmetega, mis on loodud ujulate ja veekeskuste tarbeks. Nõnda paraneb keskuses õhuvahetus, mis loob ujujatele stabiilsema ja mugavama sisekliima.

Keskusesse rajatakse suvel ka heitvee soojustagastussüsteem. Kui senini on soe vesi lastud otse kanalisatsiooni, siis uus süsteem võimaldab heitvee jääksoojuse suunata taaskasutusse.

Kokku lähevad tööd maksma 1 196 880 eurot; valmimise tähtaeg on 19. august. Aura keskus on tähtis sportimise ja vaba aja veetmise koht nii tartlastele kui ka turistidele. Veekeskus avati 1. oktoobril 2001. aastal ning alates sellest ajast on keskuses käidud üle viie miljoni korra.

OÜ Tartu Veekeskus / Uudistaja

Otepää 900

Ülehomme, 1. aprillil ilmuva Otepää suurt juubelit tähistava margi kujundaja Indrek Ilves on teinud väljaandele sellise tutvustuse (allikas: http://www.filateelia.ee/).

Jälle on ilmunud Tiirutaja

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja uues numbris tutvustatakse rasva-, sini- ja lasuurtihast; saab teada, kuidas kutsutakse rasvatihast teistes keeltes; kuidas läks eelmisel aastal suvistel aialindudel ja mida näitavad talvise aialinnuvaatluse tulemused; mida ütlevad teadusuuringud lindude toitmise mõjude kohta ning kas Eestisse on oodata kaeluspapagoisid. Peale selle on lehes lühemad uudised, ülevaade eelolevatest sündmustest, nuputamisülesanne jm.

Tiirutajat saab lugeda EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Looduskeskused, keskkonnaasutused jms saavad tasuta tellida ka paberlehte. Lehte on alates 2008. aastast andnud välja Eesti ornitoloogiaühing, seda toetab KIK.

EOÜ/Uudistaja

Niiviisi ehitati Ihaste silda

Aasta betoonehitis on Ihaste sild

Eesti betooniühing kuulutas betoonipäeval 15. märtsil Tallinna Kultuurikatlas välja võistluse „Aasta betoonehitis 2015“ võitjad.

Eelmise aasta betoonehitiseks nimetati Ihaste sild Tartus. Silla kavandajad ja ehitajad said hulga auhindu: konkursi peaauhinna pälvis osaühing Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo (Juhan ja Siim Idnurm), tellija auhinna aga Tartu linnavalitsus, ehitustööde auhinna aktsiaselts TREF, betoonitööde auhinna aktsiaselts K-Most, betooni auhinna aktsiaselts Rudus ning raketiste auhinna osaühing Doka Eesti. Auhinnad anti uue tehnoloogia, kvaliteetsete insenerilahenduste, looduskaitsekaalutlusi arvestava ja meeldiva välislahendusega silla rajamise eest.

Žürii kommentaar: „Eriliseks teeb silla see, et ta asub nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt kõvera peal, pakkudes sellega korraliku väljakutse nii projekteerijale kui ka ehitajale. Betoonarhitektuuri kõverused ja kumerused kogu silla ulatuses koos vaateplatvormide ja trepiga demonstreerivad ehedalt betooni kui struktuurmaterjali eeliseid”.

Ihaste silla 90 meetri pikkuse peaava ehitusel kasutati esimest korda Baltimaades DOKA mobiilset rippraketise süsteemi. See tehnoloogia võimaldas tõhusat ja ökonoomset teostust silla peaava ehitusel üle Emajõe ning vähendada ehituskoormuse mõju keskkonnale ja mõlemal pool silda asuvatele Natura looduskaitsealadele.

Juhan Idnurm ja Siim Idnurm on ka 2007. aastal võitnud konkursi „Aasta betoonehitis“ peaauhinna, siis Puurmani kaarsilla eest.

Eesti betooniühing / Uudistaja

Sillamäe SEJ juhatuse liige Ago Silde (foto: In Nomine)

Sillamäel köetakse soojuselektrijaama kahte katelt nüüd hakkpuiduga

Sillamäe soojuselektrijaamas neljast põlevkivikatlast on nüüd teinegi renoveeritud nii, et saaks kasutada hakkpuitu. Investeeringu kogumaksumus on neli miljonit eurot.

Keevkihttehnoloogiale üle viidud katlal ehitati välja hakkpuidu ja turba vastuvõtu ning etteande seadmed, samuti katla automaatika juhtimissüsteemid. Katla võimsus on 26 megavatti. Ümberehitus võimaldab järgida Pariisi kliimakokkuleppe ettekirjutusi, täita rangemaid keskkonnanõudeid ja hoida ka tulevikus soojahinda mõõdukana. Sillamäe SEJ juhatuse liikme Ago Silde sõnul annab biokütuse laialdasem kasutus esmajoones suurt rahalist efekti ehk hoiab soojusenergia hinda all: „Sillamäel on soojusenergia megavatt-tunni hind 50,50 eurot käibemaksuta, mis on üks odavamaid Eestis.“

Keskkonnakaitse mõttes on oluline, et keevkihttehnoloogiat rakendades põleb kütus paarsada kraadi madalamal temperatuuril kui tolmpõletuskateldes, millega paiskub atmosfääri vähem SO₂ ja NO_x. Samuti on mitu korda vähem lendosakesi ehk tolmu.

Toore on kohalik: segametsa hakkpuit on pärit Eestist, kasutatakse ka saekaatri jäätmeid. Elektrijaam toodab hakkpuitu ise ja ostab piirkonna ettevõtjatelt.

Esimene katel viidi Sillamäe soojuselektrijaamas hakkpuiduküttele üle 2014. aastal. Jaama elektrivõimsus on 18 megavatti, soojusvõimsus 97 megavatti.

In Nomine / Uudistaja

TASUB OSALEDA

Mullu pälvis Kumari looduskaitsepreemia Tiit Sillaots, nüüd paraku juba manalamees

Pakkuge looduskaitsepreemia ja looduskaitse märkide kandidaate!

Keskkonnaministeerium ootab 18. aprillini ettepanekuid Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitsemärgi kandidaatide kohta.

Eerik Kumari looduskaitsepreemiaga tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide või looduse üksikobjektide uurija ja kaitse korraldaja ning looduskaitseteadmiste levitajana on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Kumari looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot.

Eesti looduskaitsemärgi pälvivad inimesed, kellel on märkimisväärseid teeneid looduse uurija, loodusteadmiste levitaja ja looduskaitse arendajana nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitse hõbemärki on antud välja alates 2011. aastast; seni on märgi rinda saanud 30 inimest.

Ettepanekud, kus on vabas vormis kirjas kandidaadi looduskaitsetegevuse ülevaade, palutakse saata keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonda hiljemalt 18. aprilliks aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Valgevene pealinn Minsk

Vikipeedia ootab artikleid Kesk- ja Ida-Euroopa kohta

Veebientsüklopeedia on välja kuulutanud teise, kuni 31. maini vältava artiklivõistluse „Kesk- ja Ida-Euroopa kevad“. Autorid 22 keelekogukonnast loovad ja täiendavad võistluse käigus artikleid piirkonna riikide kultuurist, ajaloost, geograafiast, spordist, poliitikast ja paljust muust.

Osaleda võib igaüks. Eestis hindab osalejate tööd žürii ja parimad saavad MTÜ Wikimedia Eesti auhinna. Seejuures võivad eriauhindu saada kõigist regiooni maadest kirjutajad ja esmakordsed Vikipeediasse panustajad. Auhinnatseremoonia peetakse juunikuus Tallinnas Euroopa majas.

Vt et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2016.

Tarmo Soomere loengut „Meri kõneleb kliimamuutustest“

saab kuulata täna, 30. märtsi õhtul kell 17 rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2, Tallinn) viiendal korrusel Milleri salongis. Eesti teaduste akadeemia presidendi loeng on esimene üritus rahvusraamatukogu merekultuuriaasta elamusõhtute sarjas.

Veebipõhine veeteemaline viktoriin,

mille keskkonnaamet korraldab 7.–9. klasside õpilastele ja mis on pühendatud rahvusvahelisele veepäevale, toimub 28. märtsist 4. aprillini. Osa võtma on oodatud seitsmeliikmelised võistkonnad. Viit parimat võistkonda premeeritakse kummiparvematkaga võitja poolt valitud jõel (Ahja, Võhandu, Jägala jõel või Emajõel), hülgevaatlusega (Saaremaal ja Tallinnas) või mõne muu veega seotud aktiivtegevusega võitja lähipiirkonnas.

Lisainfo viktoriini osalemistingimuste ja tulemuste kohta leiab võrgupaigast www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/konkursid-2/2016-2/.

Looduseuurijate seltsi maja Tartus Struve 2

Eesti looduseuurijate seltsi aruandekoosolek ja ajurünnak

on 31. märtsil kell 17.15. Teaduste akadeemia on sellest aastast otsustanud temaga assotsieerunud seltside toetamise ümber korraldada ja ka toetus LUSile väheneb tänavu 40% ja järgmistel aastatel kahaneb suure tõenäosusega veelgi. See seab seltsi väga tõsiste valikute ette, kogu senine töökorraldus tuleb läbi vaadata. Tähtis on hoida alles raamatukogu, mille loovutust TÜ raamatukogule üritas TA juba omal algatusel korraldada.

Seepärast on üldkoosolekul plaanis kuulata eelmise aasta tegevusaruannet ning otsida lahendusi, mis võimaldaksid keerulisest seisust välja tulla. Kes koosolekul osaleda ei saa, aga kellel on häid mõtteid, võiks need saata e-posti teel elus@elus.ee.

Järjekordne rohelise tee õhtu

„Mürgine mikroprügi – teekond dušigeelist merre ja sinu taldrikule“ on homme, 31. märtsil kell 18 Tartu loodusmajas (Lille 10). Mikroprügist rääkib Kati Lind Tallinna tehnikaülikoolist. Seminari korraldab Eesti roheline liikumine ning toetab Euroopa Komisjon.

Eesti ornitoloogiaühingu ettekandepäev

Toimub laupäeval, 2. aprillil kell 14-16 Tartus Dorpati konverentsikeskuse Petersoni saalis (Turu 2). Oodatud on kõik huvilised. Marko Mägi räägib Kilingi-Nõmme ümbruse pesakastilindude uurimisala uuematest teadusuuringutest, Tuul Sepp lindude kooseluvormidest ja perekonfliktidest ning Veljo Runnel rasvatihase häälitsuste mitmekesisusest ja nende salvestamisest nutitelefoniga.

Eesti geoloogiat tutvustav näitusesaal

avati 18. märtsil Eesti loodusmuuseumis. Uue püsiväljapaneku abil saab ülevaate Eesti geoloogilisest ehitusest, muu hulgas tutvustatakse siin kaevandatavaid maavarasid ja Eesti meteoriidikraatreid. Ekspositsiooni luues on pööratud tähelepanu ka vaegnägijate vajadustele.

Näitusega kaasnevad haridusprogrammid nii kooli- kui ka lasteaiarühmadele.

Kuidas muuta maailma?

Tartu ülikool kuulutas 23. märtsil välja kampaania „Võime muuta maailma!“: noori oodatakse üheminutilises videoklipis esitama ideid, kuidas nemad tahaksid maailma muuta.

Ideekonkursil saavad osaleda kõik kuni 30-aastased Eesti noored; meeskonnas võib olla üks kuni neli liiget. Võitja valib välja TÜ  žürii; rahvahääletusel selgub ka rahva lemmik. Parimad pälvivad auhinnana GoPro kaamera; säravamaid ideid saab edasi arendada koostöös TÜ ideelaboriga. Vaata tingimusi ja esita idee hiljemalt 15. mail võrgupaigas http://muudamaailma.ut.ee.

Vt ka kampaania klippi: www.youtube.com/watch?v=PgW3NA-HrL0.

Eidapere raudteejaam Raplamaal (foto: Kaido Haagen)

„Raudtee(ta)jaamad“

on Kaido Haageni fotonäitus, mida saab kuni 12. juunini vaadata Eesti arhitektuurimuuseumi (Ahtri 2, Tallinn) keldrisaalis. Näitus annab ülevaate arhitektuuriajaloo vanast kullast – Eesti raudteejaamade paremikust. Ligi 150-aastase ajalooga raudtee võrk on aja jooksul palju muutunud. Uhkeid jaamahooneid võib leida nii aktiivselt tegutsevate raudteeliinide äärest kui ka sealt, kus rööpapaarid on üles võetud. Kaido Haagen pildistas aastatel 2014–2015 arhitektuurselt kõige silmapaistvamaid raudteejaamu, näitusele mahtus neist 32 kõige paremat fotot.

Kaido Haagen (snd 1966) on Eesti tuntumaid fotograafe, kes on professionaalsel tasemel pildistanud viimased 28 aastat. Pühendunumalt on ta tegelnud arhitektuurifotograafia ja allveepildistamisega.

Järjekordne loodusõhtu „Rasvatihane ja teised tihased“

on Räpinas Põlvamaa keskkonnamaja suures saalis (Kalevi 1a) 30. märtsil kell 18. Ornitoloogiaühingu ja keskkonnaameti koostöös toimuval loodusõhtul võtab tihaseaasta koordinaator Margus Ots vaatluse alla kõik Eesti tihased: rasvatihane, sinitihane, musttihane, tutt-tihane, salutihane, põhjatihane, lasuurtihane, taigatihane, sabatihane ja kukkurtihane.

Rasvatihase aasta toimkond kutsub loodushuvilisi endistviisi ka „Minu loodusheli“ nutirakendusega rasvatihaste häälitsusi koguma. Osalejate vahel, kes kuni 1. juunini saadavad rasvatihaste helivaatlusi, loositakse välja auhindu: heliplaate ja EOÜ aasta linnu meeneid. „Minu loodusheli“ nutirakendus on loodud TÜ loodusmuuseumi ja Eesti loodusmuuseumi koostöös. Vt http://www.eoy.ee/rasvatihane/helivaatluste-kogumine/.

  MAAILMAST

Uus mošee Kõrgõzstanis kõrvuti nõukogudeaegse sõjamemoriaaliga (foto: Yanti Hölzchen / AlphaGalileo)

Kõrgõzstanis on mošeebuum

Islam teeb Kõrgõzstanis läbi taassündi. Kui iseseisvumisaastal 1991 oli riigis 29 mošeed, siis nüüd umbkaudu 2300. Tübingeni ülikooli doktorant Yanti Hölzchen, kes teeb koostööd uurimiskeskusega ResourceCultures, viibis terve aasta selles Kesk-Aasia riigis välitöödel. Ta leidis, et suurem osa kirgiise, iseäranis 20–40-aastasi, tahab praktiseerida mõõdukat islamit. Religioossete muutuste tõttu teiseneb olulisel määral rahvuse olemus.

Koos iseseisvusega tuli püüe luua uus rahvuslik identiteet ning pöörduda tagasi kirgiisi traditsioonide juurde. Suur mõju on olnud Türgist, Lõuna-Aasiast ja Saudi Araabiast sisse toodud islamil. Nõukogude ajal oli mis tahes usutegevus teadagi alla surutud: mošeed ja muslimite õppeasutused medresed hävitati, usuüritused keelati, vaimulikke ja usuteadlasi kiusati taga. Nõukogude aja lõpu poole hakkas kasinate teadmiste kiuste pead tõstma arvamus, et üks kirgiisi rahvusliku enesemääratluse osa on olla muslim, hoolimata sellest, kas mees või naine uskus või ei uskunud jumalat, kas ta tarvitas või ei tarvitanud alkoholi. Üks selle järsu muutuse ilminguid oligi mošeede ehitamise buum.

Yanti Hölzchen elas terve aasta pealinnas Biškekis ja Kirde-Kõrgõzstani maa-asulates kohalikes peredes, käis mošeedes, medresetes, teoloogiainstituutides ja muslimifondides, intervjueeris imaame, praktiseerivaid usklikke, meedia ja mitme muslimiinstitutsiooni esindajaid, et leida nende muutuste juuri.

Selgus, et kaks kolmandikku piirkonna mošeedest on ehitatud Saudi Araabia, ülejäänud teiste Araabia riikide fondide toetusel, aga paljudel juhtudel tahtsid külakogukonnad, et välismaalt tulevaid ehitusrahasid vahendaksid kohalikud fondid. Ehitushoog tõi kaasa suuri majanduslikke muutusi: paljude kirgiiside kasvav jõukus sai alguse just sellest; suurenes ka inimeste soov teha koostööd. Uutele võimalustele sillutas teed 1991. aastal vastu võetud usuvabaduse seadus. Nüüd on välismaalastel lubatud korraldada Kõrgõzstanis usutegevust, kirgiisidel aga võimalus saada usuharidust välismaal ning näiteks ka minna Mekasse palverännakule.

Kirgiiside, eriti 20–40-aastaste seas, aina tugevneb soov paremini tunda koraani ja moslemlikke väärtusi, neid õppida, õpetada ja praktiseerida. Religioossete teadmiste alusel tekivad uued kogukonnad ja muutuvad senised sotsiaalsed suhted. Suhtumine islamisse on valdavalt positiivne, enamik kirgiise peab seda rahumeelseks religiooniks, mis sunnib usklikke moraalselt paremaks muutuma. Inimesed kinnitavad, et sigarettide ja alkoholi müügiarvud kahanevad ning inimeste agressiivsus väheneb. Samas on omal kohal ka kartus terrorismi ja ekstremismi ees ning korraldatakse rohkesti üritusi, osalt rahvusvaheliste vabaühenduste abiga, et selgitada äärmusliku islami olemust.

Hölzcheni kinnitusel on kristlaste ja muslimite suhted Kõrgõzstanis rahumeelsed ning ta loodab, et tema kogetud tolerantne atmosfäär jääb püsima.

Tübingeni ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

Üks foto – siin on neid küll kaks – ütleb rohkem kui tuhat sõna: Vatu-i-Ra saar enne ja pärast tsükloni Winston hävitustööd (fotod: BirdLife ja Sangeeta Mangubhai)

Tsüklon Winston hävitas tähtsa linnuala

20. ja 21. veebruaril tabas üle 900 000 elanikuga Fidži saareriiki 5. kategooria troopiline tsüklon Winston, seejärel kuulutas Fidži valitsus välja 30-päevase looduskatastroofist tingitud eriolukorra ja pöördus abipalvega rahvusvahelise üldsuse poole. Kahjustused on suurimad Fidži Vanua Levu saarel ning ühe suurema saare Viti Levu Rakiraki piirkonnas, kus on hävinud 80–90% majadest ning tänavad üle ujutatud; ligi 50 000 inimest ööbis ajutistes varjupaikades. Teatatud on üle 40 hukkunust ja üle 130 vigastatust.

Rängalt on saanud kannatada ka mõni looduskaitse mõttes oluline piirkond, näiteks üks 28-st rahvusvahelise tähtsusega linnualast, umbes 300 meetrit pikk ja 100 meetrit lai asustamata Vatu saar ehk Vatu-i-Ra. Vatu on üheksa merelinnuliigi pesitsussaar. Rahvusvahelise tähtsusega linnualade kategooriasse on saar kantud tänu sellele, et seal pesitseb üle 20 000 väike-tõmmutiiru (Anous tenuirostris) paari. BirdLife’i Fidži programm on näinud selle liigi arvukuse hoidmise nimel kõvasti vaeva, näiteks on paigaldatud pesakaste ja akustiline süsteem, mis meelitab siit läbi lendavaid merelinde saarele. Kümmekond aastat tagasi korraldati suur aktsioon, mille siht oli eemaldada Vatult Vaikse ookeani saartel elav pisirott (Rattus exulans). Peale merelindude on saar ka kilpkonnaliigi bissa (Eretmochelys imbricata) sigimispaik ning Fidži endeemse skinki Cryptoblecephalus eximius eluala.

Kui looduskatastroofis kannatada saanud inimestel on taas peavari ja nad võivad ennast jälle turvalisemalt tunda, tuleb ruttu hakata heastama loodusele põhjustatud kahjustusi.

Eesti välisministeerium / BirdLife / Uudistaja

Sumatra orangutan (foto: iucnredlist.org)

Sumatra orangutane on rohkem, kui arvatud

Ajakirjas Science Advances avaldatud kirjutis kinnitab, et looduses elab hoopis rohkem Sumatra orangutane (Pongo abelii), kui seni arvatud. Sellise järelduseni jõudis rahvusvaheline uurimisrühm, milles lõid kaasa uurijad Amsterdami ja Liverpool John Mooresi ülikoolist, Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist ja mitmest Indoneesia organisatsioonist.

Populatsiooni võimalikult täpne hinnang on kriitiliselt tähtis, et planeerida tõhusaid kaitsemeetmeid. Et katta kogu liigi levila, tehti vaatlusi üle 200 joontransektil kokku 300 kilomeetril. Sel alal avastati üle 3000 orangutani pesa, mis peaks tähendama umbes 14 600 isendi olemasolu.

Sumatra orangutanid elavad vaid Põhja-Indoneesias Sumatra saarel ja on äärmiselt ohustatud (critically endangered). Need suured ahvid on sattunud hukuohtu salaküttimise ja metsade kadumise tõttu: nende elupaiku muudetakse üha ulatuslikumalt põllumajandusmaadeks. Sestap oli suur rõõm tõdeda, et looduses on alles veel umbes 14 600 looma ehk 8000 rohkem, kui seni arvatud. Ent uurijad hoiatavad, et kui metsi orangutanide elupaigas langetatakse sellises ulatuses, nagu praegu planeeritud, kaob juba 2030. aastaks veel 4500 looma.

Amsterdami ülikooli professor Serge Wich, kelle kitsam eriala on just suurte ahvide kaitse, kinnitab, et rahuloluks pole mingit põhjust: arendajate plaanid on ähvardavalt suured. Sestap peab Indoneesia valitsus nii riiklikul kui ka kohalikul tasemel ellu viima meetmed, mis vähendaksid või väldiksid kõiki halbu ettevõtmisi metsades, kus orangutane veel leidub.

Hjalmar Kuehl Max Planck instituudist lisab, et Sumatra orangutan on esimene ahviliik, kelle puhul on hinnang nende asurkonna kohta suuresti muutunud tänu põhjalikumale uurimisele. Välitööde ja analüüsimeetodite kiire arengu tõttu võib juba lähitulevikus oodata täpsustusi veel nii mõnegi suure ahviliigi arvukuse suurenemise või vähenemise kohta.

Amsterdami ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

 LÕPUPILDID:  MÄRTSIKUU  HETKI

1.03 Üle kümne külmakraadi ja udu koostöö on hommikuks meisterdanud puudele kena härmatisepitsi

Ilmateenistuse kuu alguse lumekaart: lumekihi paksusel pole vigagi, kui saared, tükk Lääne-Eestit ja millegipärast ka Võru ümbrus välja arvata

2.03 Lõpuks söandatakse Tartus külmhoonest välja tuua selle aasta Hiina kalendri looma jääskulptuur. „Suudlevate ahvide“ autor on skulptor Ekke Väli. Nii on Raekoja platsil nüüd pidevalt kaks paari suudlejaid, mõlemad ka sellel fotol

Õhtuti on kuju uhkem kui päeval (kaks viimast fotot: Erika Jüriado)

Lumikellukesed pole märtsis muidugi mingi ime

18.03 TÜ botaanikaaia lumekupud on täna igati oma nime väärilised

Transilvaania sinilillgi ei lase ennast lumekihist segada

19.03 Kassitoomel saaks veel küllap (mäe)suusatada

20.03 Kevade esimene päev Tartu Annelinnas …

… ja Virumaal Valaste skulptuuriaias (foto: Tiiu Jüriado)

21.03 Lumejänes. Hommikuks on jälle paks kiht lund maha sadanud

24.03 Veel üks lumesajuhommik

Ahvid püsivad veel koos, aga on üha kõhnemad. Ja ühendusvuugid tulevad aina selgemalt esile. Päev hiljem leiabki aset jääkuju „ halastusurm“

26.03 Rüsijääkuhjad Peipsil Tartumaal Kodaveres

27.03 Tartlasel ja tallinlasel on raske uskuda, et kusagil on veel selline lumerohkus. Aegviidus on! (foto: Juhan Jüriado)

28.03 Tartus on lumi peaaegu täielikult kadunud. Aga Anne kanali jää kannab veel kalamehi

Ilmateenistuse eilse (29.03) hommiku lumekaart: sinised laigud on kiiresti ahenendud ja tumedust kaotanud

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

 
Eesti Mets tähistas kolmapäeval, 6. aprillil oma 95. sünnipäeva. Külalistena olid kohal paljud metsanduse võtmeisikud.
Hendrik Relve, Toivo Meikar ja Enn Pärt arutlesid teemal “Eesti M(m)ets – sajand minevikku ja sajand tulevikku”. Usutavasti jagub mõlemal piisavalt elujõudu!

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduse aprillinumbris uuritakse lindude rände-eelistusi

Aprill on keskne linnurändekuu, mil kohale jõuavad kõik lähirändurid ning naasma hakkavad ka kaugemalt tulijad. Avaloos otsivad geograafid Mait Sepp ja Vello Palm ning ornitoloog Aivar Leito seoseid kliimamuutuste ja lindude saabumise vahel. Ilmneb, et lähemalt tulijad on hakanud varem saabuma. Seda võisime tõdeda ka tänavu võrdlemisi sooja ja sademetevaese märtsi põhjal. Põhjalikum kirjutis on ühest rändurist, nimelt valge-toonekurest, kes on kinnistunud meie kultuuris ja folklooris. Hobifotograaf Indrek Ladva kirjeldab selle sulelise suve Eestis toonekurepoja pilgu läbi, alates vanemate saabumisest aprillis.

Imetajate loomariigis heidame valgust Eestis võõrliigina elutsevatele kährikkoertele: kas nad kujutavad ohtu elurikkusele või inimesele? Zooloogid Harri Valdmann, Karmen Süld ja Leidi Laurimaa selgitavad, mis on kähriku edukuse põhjused ja mis on aidanud tema ulatuslikumat võidukäiku Eestis piirata.

Üks aprillinumbri teemasid, mis ilmselt ajendab poleemikat, on bioloogiaõpikute arusaadavus. Helen Lokke ja Jaan Miku uurimusest on selgunud, et 8. klassi bioloogiaõpikud on paljudele õpilastele liiga keerulised. Uurimuses keskenduti õpikutes käsitletud samblike, ainuõõssete ja usside teemale. Selgitati välja, kuivõrd hästi suudavad koolinoored neid teemasid iseseisvalt mõista, s.o ilma õpetaja abita. Uuritud tekstid osutusid iseseisval tasemel mõistetavaks vaid 9% õpilastele. 

 Huvitavatest Eesti paikadest kirjeldame sel korral Merioone allikat Põlvamaal Tilleorus. Juhani Püttsepp tutvustab aga iidset Kurese küla Lääne-Pärnumaal. Praegusajal hoiavad selle liigirikkaid karjamaid korras lihaveised. Matkasoovitus on samuti seotud Pärnumaaga: rännak Laiksaare loodusrajal võimaldab tutvuda Eestis haruldase lammimetsaga. Tartu üliõpilaste looduskaitseringi liikmed võtsid jaanuaris ette (suusa)matka mööda Rail Balticu teetrassi Eesti-osa. Peale retkekatsumuste saadi aimu sellest, milline osa loodusest suure taristuprojekti tõttu kahjustada saab ning mille pärast tunnevad muret kohalikud inimesed. Välismaailma loodust kirjeldab Jaanus Paal, kes on käinud Lõuna-Ameerika tipus Tulemaal. Selle saarestiku looduses on teda köitnud nii sood kui ka kõrgmäestike metsad.

Veel leiab värskest numbrist arvukalt pilte aasta liblikast mustlaik-apollost. Pildistamise tööjuhendis jagavad Arne Ader ja Urmas Tartes nõuandeid, kuidas toimida ja mida tähele panna, et pilt kajastaks seda liblikat või ükskõik millist teist putukat kõige loomulikumalt. Tutvustame ka sääske, kes arvatavasti ründas Karl Ernst von Baeri. Nimelt leiti Baeri herbaariumist 1840. aastal kogemata kogutud sääsk, kelle liik on õnnestunud nüüd kindlaks teha. Meeleolukas kirjutis on ka intervjuu endise molekulaargeneetiku ja arengubioloogi, mitmekordse emeriitrektori ja praeguse riigikontrolöri Alar Karisega.

Eesti Loodust saab tellida igal ajal ja eri moodi: meie kontoritest, e-posti teel, veebilehelt. Samuti on võimalik e-poest soetada digiajakiri. 

Kahepaikseid aitab määrata Eesti Loodus

Kevadine konnaränne on peagi algamas. Kui soovid teada, kes su kodutiiki asustab, siis 2010. aasta aprillinumbris on põhjalik ülevaade Eestis leiduvatest kahepaiksetest. Ajakirjaga on kaasas heliplaat, mille abil saab kõik kohalikud konnaliigid ka hääle järgi selgeks õppida. CD „Konnahääled“, kus on salvestatud aegumatud teadmised, saab soetada Loodusajakirja veebipoest ja Eesti Looduse toimetusest (Tartu Veski 4).

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Fotol seisab paremal pool praegune Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron, tema kõrval endine peatoimetaja Hendrik Relve, nende taga Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Pildil kõige vasemal on Eesti Metsa keeletoimetaja Merle Rips (foto: MTÜ Loodusajakiri)

Eesti Mets pidas sünnipäeva

Eesti Mets tähistas kolmapäeval, 6. aprillil oma 95. sünnipäeva. Külalistena olid kohal paljud metsandusega seotud inimesed ja metsahuvilised. Hendrik Relve, Toivo Meikar ja Enn Pärt arutlesid teemal „Eesti M(m)ets – sajand minevikku ja sajand tulevikku”. Usutavasti jagub mõlemal piisavalt elujõudu! Fotogalerii sündmusest leiab Loodusajakirja veebilehelt.

Saate eetrisse mineku ajal on Riina Klais jälle uurimislaevaga merel (foto: www.riinaklais.com)

Riina Klais räägib Kukus Läänemere pisivetikate uurimisest

Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ tutvustab sel korral Eesti Looduse märtsinumbris ilmunud artiklit „Kevad Läänemerel: muutuste tuuled“. Saates räägib artikli autor, Tartu ülikooli teadur Riina Klais, kes on juba kolmel kevadel järjest käinud rahvusvahelise töörühma koosseisus Soome keskkonnainstituudi uurimislaeva Aranda pardal ekspeditsioonidel meie toitainerohke kodumere vetikaelu uurimas.

Kahes järgmises saates tulevad jutuks viimases Horisondis avaldatud kirjutised; sõna saavad ajakirja peatoimetaja Ulvar Käärt ja Eesti vanatehnikamuuseumi juhataja Rene Levoll. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

EESTI SÕNUMEID 

Kulupõleng (foto: Katre Palo)

Üle Eesti on tuleohtlik aeg

Igal kevadel on soojade ilmade saabudes järsult suurenenud maastikupõlengute arv. Et õnnetusi ära hoida, kehtib alates 9. aprillist kogu Eestis tuleohtlik aeg: keelatud on teha tuld metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal. Lõket tohib teha ainult selleks ettevalmistatud kohas. Samuti on keelatud kuluheina ja roostiku põletamine ning muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. Selleks et ohutusnõudeid täidetaks, teevad päästeameti tuleohutusjärelevalve ja keskkonnainspektsiooni ametnikud Saare-, Hiiu-, Lääne-, Rapla-, Järva- ja Pärnumaal kevadisi ühisreide. Ühtlasi tuletatakse inimestele meelde, kuidas praegusel ajal kõige ohutumalt tuld teha.

Enne lõkke süütamist tuleb veenduda, et see jääb piisavalt kaugele hoonetest ja metsast. Ohutu vahemaa hooneteni on vähemalt 15 meetrit ja metsani 20 meetrit. Ent tuleb rõhutada, et see vahemaa võiks alati suurem olla. Lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast. Kõige kindlam moodus on ümbritseda lõkke alus kivide või muldvalliga, et tuli ei saaks mööda kuiva taimestikku edasi levida. Kindlasti tuleb jälgida ka tuule suunda ja kiirust. Lõket tohib teha siis, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis ehk tegu on nõrga tuulega. Tuleb teha kindlaks, et tuul ei puhu hoonete ega ühegi põlevmaterjali poole ning kindlasti tuleb arvestada ka naabritega. Kui tuule suund on otse naabri majale või hoovi, siis tasub lõkke tegu edasi lükata ja oodata soodsamat ilma.

Lõkke juures peab alati valmis olema ämber veega, kastekann, survestatud kastmisvoolik või tulekustuti. Oluline on, et lõket ei jäetaks järelevalveta. Kui lõkketegemine lõpetatakse, tuleb lõkkease ja hõõguvad söed üle valada veega või katta pinnasega. Nõnda võime olla kindlad, et juhuslik tuuleiil ei puhu sädemeid lendu ja tuli ei paisu iseseisvalt suureks.

Keskkonnainspektsioon

Rohukonn (foto: ELF/Konnad teelt)

Konnaränne

Esimesed kevadiselt soojad ilmad on muutnud osa kahepaikseid aktiivseks ning mõnes kohas võis juba märgata suuremat konnarännet. Nad tulevad välja oma talvituskohtadest ja suunduvad lähimasse veekogusse, kus on harjunud paljunema. Tavaliselt hakkavad konnad liikuma aprilli lõpus, kuid kõik oleneb ilmast: ööpäev läbi peaksid valitsema soojakraadid ja sadama vähest vihma. Päeva jooksul liiguvad konnad kõige aktiivsemalt alates päikeseloojangust kahe kuni nelja tunni jooksul.

Nii on nad rännanud juba ammu enne seda, kui inimesed rajasid maanteed. Paraku on mõni autotee konnade rändeteedel risti ees, seetõttu hukkub igal aastal väga palju isendeid autorataste all. Eestimaa looduse fond kutsub kahepaikseid märkama ja kaitsma. Juba neljandat aastat korraldatakse konnade abistamiseks üritust „Konnad teel(t)“. Konnatalguid saab korraldada ise või ühineda teiste üleskutsega. Vaata rohkem infot „Konnad teel(t)“ veebiportaalist või algatuse Facebooki-lehelt.

ELF/Uudistaja

Reoveesete (foto: Narva Vesi)

Eestis kasutatakse reoveesetet liiga vähe

Riik on aastate jooksul teinud suuri investeeringuid, et muuta reoveepuhastust tõhusamaks. Ent reoveepuhastuse käigus tekkiva settega on vähe tegeldud. Seni ei ole olnud ka head ülevaadet, kui palju reoveesetet Eestis tekib, kui suurte puhastite juurde on majanduslikult mõttekas settekäitlus rajada ning kuidas käideldud setet otstarbekalt kasutada.

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgus, et kogu Eestis tekib aastas ligikaudu 167 000 kuupmeetrit töödeldud reoveesetet. Kõige enam tekib seda Harju, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas (vastavalt 95, 86 ja 87 m³ päevas), kõige vähem Hiiu, Lääne ja Saare maakonnas (vastavalt 9, 3 ja 4 m³ päevas). Üle pool reoveesettest läheb välikomposti, vähemal määral kasutatakse kompostimiseks reaktorsüsteemi ning viiakse setteid biogaasijaamadesse. Kuna reoveesette käitlus on üsna kulukas, on nii mõnigi vee-ettevõtja sellest loobunud ning annab sette üle jäätmekäitlejatele.

Peamiselt kasutatakse reoveesetteid meil haljastuses (54%) ja märksa vähem põllumajanduses (16%). Eesti vee-ettevõtete liidu tegevdirektori Vahur Tarkmehe sõnul ei kulu reoveesetet haljastuses kuigi palju ning selle kasutust põllumajanduses peljatakse. Vahel peetakse reoveesetet ohtlikuks ja ebamugavaks, järelikult ei ole teavet piisavalt. Sellegipoolest näevad vee-ettevõtted reoveesetet väärtusena, mis tuleks kompostida ja taaskasutada.

Töödeldud reoveesete sisaldab palju toitaineid ja muid ühendeid, mistõttu on ta hea orgaaniline väetis. Samas võib sete sisaldada mitmesuguseid saasteaineid, näiteks raskmetalle, ravimijääke, haigust tekitavaid mikroorganisme jms, mis on ohtlikud nii keskkonnale kui ka inimtervisele. Seetõttu on reoveesette tarvitusele seatud piirangud, näiteks ei tohi seda laotada maale, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi. Põllul, kuhu on setet laotatud, ei tohi aasta jooksul toiduks või söödaks kasvatada köögiviljakultuure ega ravim- või maitsetaimi. Reoveesette kasutaja peab oma tegevuse keskkonnaametis registreerima ning pidama põlluraamatut, kuhu kantakse sette tarvituse aeg, koht ning analüüsiandmed.

Keskkonnaministeerium

Koide tõuaretuseks ning kasvatamiseks rajatud intensiivne kalakasvandus Iisraelis (foto: wikipedia)

Maaülikool avab kalanduse ja vesiviljeluse õppekava

Tänavu suvel kuulutab Eesti maaülikool esimest korda välja vastuvõtu kalanduse ja vesiviljeluse erialale. Selle bakalaureuseõppekava raames valmistatakse ette inimesi, kes soovivad töötada praktilises kalanduses ehk looduslike kalavarude majanduses või tegelda vesiviljelusega, st kalade, vähkide, molluskite, vetikate jt veeorganismide kasvatusega. Õppekava on loodud Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi koostöös. Õppekava raames õpetavad üliõpilasi veekogude, kalanduse ja vesiviljeluse parimad asjatundjad Eestis, muu hulgas kaasatakse teiste kõrgkoolide õppejõude. Erialale võetakse õppima 15 üliõpilast, avaldusi saab esitada 21. juunist 7. juulini sisseastumise infosüsteemi portaalis või ülikoolis kohapeal.

EMÜ

Õpikute ilmumine hakkab olenema õpetajate hinnangust

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi allkirjastas määruse muudatused, mille järgi saavad õpetajad õppekirjanduse loomises järjepidevalt kaasa rääkida. Sellega püütakse parandada õppekirjanduse kvaliteeti, ühtlasi võimaldab see tellida õpikuid teadlikumalt. Muudatuste vajaduse tingis asjaolu, et senise süsteemi järgi koostatud õppekirjandus ei vasta tihti õpilaste ja õpetajate vajadustele ega toeta õppekava elluviimist parimal moel. 

Muudatuse järgi peab loodava õppekirjanduse ühe retsensiooni tellima aineühenduselt. Kirjastustel on kohustus retsensioonid avalikustada (portaalis e-Koolikott). See annab koolidele ja õpetajatele rohkem teavet õppekirjanduse sisu ja kvaliteedi kohta. Seni oli kirjastustel kohustus tellida uue õppekirjanduse kohta retsensioon kahelt eksperdilt, kuid ei olnud selget nõuet retsensioon avalikustada ega kaasata õpetajate aineühendusi. Uued reeglid annavad suurema kindluse, et tellitav õppekirjandus vastab õpilaste ja õpetajate vajadustele.

Ühtaegu saavad aineühendused rohkem võimalusi retsensiooni koostada. Selle aluseks võib edaspidi olla näiteks praktiline koolikatsetus või võib retsensiooni koostada mitu inimest ühiselt, mis tagab laiema ja mitmekülgsema arutelu. Õpetajate ühenduste koostöökoja juhi Krista Saadoja sõnul on aineühenduse hea hinnang õpetaja jaoks kvaliteedimärk, mida ta usaldab ja millest saab tellimisel lähtuda.

HTM

Pärnu linnalehmad

Pärnu linnalehmade projekt on jõudnud Natura 2000 võistluse finaali

Pärnu rannaniitude taastamise projekt „Linnalehmad“ osaleb Natura 2000 võistlusel parima looduskaitseprojekti ja Euroopa kodanikuauhinna kategoorias. „Linnalehmad“ sai finaali 83 kandidaadi hulgast. Varem pole ükski Eestis ellu viidud Life’i projekt Natura 2000 võistlusel finaali pääsenud. 

Projektijuhi Bert Holmi sõnul on linnalehmade projekt eriline seetõttu, et Pärnu linnalehmade hooldatavaid haruldasi ja liigirikkaid rannaniite leidub peale Eesti mujal maailmas vaid Põhjamaades ning sealgi on neid märksa vähem kui meil. Siht on taastada Pärnu rannaniitudel traditsiooniline inimtegevus ehk tagada ala järjepidev karjatamine, mida Pärnus viimased 20 aastat polnud tehtud. Rannaniidud kasvavad kinni ja hääbuvad, kui seal ei karjatata loomi. Niitude kinnikasvamise tõttu kaovad neile iseloomulikud taime- ja loomaliigid.

Kõigil on võimalus aidata kaasa projekti edule. Hääletada saab Natura 2000 portaalis. Rahvalt enim hääli saanud projekt võidab kodanikuauhinna.

Keskkonnaamet

TASUB OSALEDA

Foto:  Kätlyn Metsmaa/Eesti loodusmuuseum

Samblike ja sammalde näitus ning loodusõhtu Tallinnas

Eelmisel nädalal avati Eesti loodusmuuseumis uus näitus „Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal”. Tegu on kõige suurema ja põhjalikuma samblikke tutvustava näitusega, mis Eestis seni tehtud. Väljapanek tutvustab sammalde-samblike erakordset vastupidavust ning tihti alahinnatud kasulikkust ökosüsteemi ja ka inimeste jaoks. Nende sitkust kinnitavad paljud asjaolud: nad on Maal elanud 450 miljonit aastat, nad kannatavad ekstreemseid olusid, elades edasi isegi pärast külmumist, kõrvetavat kuumust ja tugevat päikesekiirgust ning täielikku kuivust.

Näitusega loodetakse murda sammaldega-samblikega seotud müüte. Tihti arvatakse, et samblad ja samblikud on tüütud, neid seostatakse aiapidamisega ja võrdsustatakse umbrohuga. Tegelikkuses on neid kasutatud väga mitmel otstarbel, näiteks terviseprobleemide leevendajana ja parfüümide tootmisel. Näitusesaalis pakuvad põnevust arvukad interaktiivsed lahendused, sealhulgas saab valgusmikroskoobi all vaadata sambliku läbilõiget.

Uuele näitusele on pühendatud ka mitu Öökulli akadeemia loengut. Juba homme, 14. aprillil kell 18 räägib aednik Sten Mande lähemalt samblaaedadest. 21. aprillil on jututeemaks samblad maailma otsas ning 28. aprillil saab kätt proovida samblikega värvimises.

Eesti loodusmuuseum

Aasta linnu loodusõhtud aprillis

Jätkuvad loodusõhtud ja pesakastipäevad, kus tihaseaasta eestvedaja Margus Ots räägib rasvatihasest ja teistest Eesti tihastest või õpetab pesakaste valmistama. Loodusõhtutel saab osta ka aasta linnu jm meeneid. Tasuta üritustel võivad osaleda kõik, kes soovivad.

14. aprillil kell 18.30 on Hiiumaal Palade loodushariduskeskuses loodusõhtu.

16. aprillil kell 15.30 korraldatakse Hiiumaal Kalanas Hõbekala külalistemajas loodusõhtu koostöös klubiga Estbirding.

17. aprillil kell 11 on pesakastide meisterdamise töötuba Hiiumaal Kärdla ühisgümnaasiumi poiste tööõpetuse majas.

27. aprillil kell 14.15 saab osaleda pesakastide meisterdamise töötoas Pärnumaal Sindi gümnaasiumis.

Lisateavet saab telefoni teel 508 2244.

EOÜ

Tähistatakse ersa keele päeva

Ersa keele päev on 16. aprillil. Sel puhul korraldatakse Tallinnas täna, 13. aprillil kell 18 ja Tartus homme, 14. aprillil kell 19 ersa keele õhtu. Tallinnas toimub üritus Kloostri Aidas (Vene 14) ja Tartus kirjanduse majas (Vanemuise 19). 

Ersa keelele pühendatud õhtul esineb folklooriansambel Mordens Mordvamaalt. Kuulata saab ersa ja mokša rahvalaule ning rahvamuusikatöötlusi eri pillide saatel. Ansambli juhendaja on tuntud muusikakollektiivi Toorama asutajaid Juri Bujankin. Kontserdile järgneb tantsuklubi. Vaadata saab mordva mütoloogiat tutvustavat näitust. Osalemaks üritusel, palutakse teha vabatahtlik annetus muusikutele.

Kooliõpilased peavad teaduslahingut

Reedel, 15. aprillil peetakse Tartus Eesti maaülikooli spordihoones koolinoortele mõeldud teaduslahingu finaal. Igapäevaelus ette tulevatele probleemidele ja teaduslikele küsimustele leitakse lahendus katsetamise kaudu ja meeskonnatöös. Teaduslahingus võtavad mõõtu 7.–9. klasside kolmeliikmelised võistkonnad kõigist Eesti maakondadest ja Tallinnast. Finaali pääsenud võistkonnad selgusid 25.–29. jaanuaril eelvoorude käigus, kust võttis osa rekordarv õppureid: 170 võistkonda sajast koolist.

Teaduslahingu võistluse raames on kõigil huvilistel võimalik tutvuda teaduskorrusega ja osa saada teaduslaval toimuvast. Teaduskorrusel tutvustavad oma tegevust paljud teaduse populariseerijad, teaduslaval esinetakse aga igapäevaelu ja teadust ühendavate ettekannetega ning saab osa võtta õpitubadest. Kõige värskemat teavet teaduslahingu kohta leiab Facebooki-lehelt.

MTÜ Elus Teadus

Kanepi seemned (foto: Katre Palo)

Kanepikonverents

Ülenurmes asuv Eesti põllumajandusmuuseum korraldab 20. aprillil kell 9–16 kanepikonverentsi „Kas päästab või laastab“. Selle raames arutletakse kanepi üle eri vaatenurkadest: kanep kui taimeriigi esindaja, popkultuuritermin ja tööstustoore. Ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, kuid tänapäeval on tema kasutusala tunduvalt laiem. Avalik arutelu peaks ärgitama mõtlema praeguses kultuuriruumis seni lahendamata küsimusele „Kas kanep laastab või päästab maailma?“.

Kanepikonverentsile saab registreeruda kuni 17. aprillini e-posti teel katrin.vask@epm.ee või telefonitsi 5348 2682. Lisateavet ja päevakava leiab muuseumi veebilehelt.

Eesti põllumajandusmuuseum

Ebapärlikarp (foto: Kaido Haagen)

Ebapärlikarbi elupaikade taastamise projekti lõpuseminar

Veel 20. sajandi algul oli ebapärlikarp Euroopas laialdaselt levinud ja arvukas mollusk. Sajandi lõpuks vähenes Kesk-Euroopa asurkondade arvukus üle 90% ning nüüdseks on tunduvalt kahanenud kõik Euroopa asurkonnad. Peapõhjus on elupaikade halvenemine ja kadu: oluliselt vähemaks on jäänud sobilikke kiirevoolulisi jaheda veega jõgesid.

Ka Eestis on ebapärlikarbi saatus olnud samasugune. Ebapärlikarpi võib meil pidada suisa üheks kõige haruldasemaks ning enim ohustatud loomaliigiks. Selline nukker olukord ajendas taastama ebapärlikarbi elupaiku. Nüüdseks on projekt lõppenud ning sellest antakse ülevaade 26. aprillil Radisson Blu Sky hotellis Tallinnas. Seminar algab kell 9.30, kavas on ettekanded nii eesti kui ka inglise keeles. Täpse päevakava leiab keskkonnaameti teemalehelt.

Seminar on kõigile osalejatele tasuta. Registreeruda saab kuni 22. aprillini. Lisateavet saab küsida ja ennast seminarile kirja panna e-posti teel maili.lehtpuu@keskkonnaamet.ee või telefonitsi 5366 2619.

Keskkonnaamet

Eesti ornitoloogiaühing saab 95-aastaseks

Linnuhuvilisi ja -uurijaid koondav Eesti ornitoloogiaühing tähistab tänavu 95. tegevusaastat. Seda kutsutakse tähistama kõik huvilised: sünnipäeva peetakse 30. aprillil Põlvamaal Taevaskojas. Päevakavas on orienteerumine, meisterdada saab pesakaste, osaleda mälumängus jm. Lillede ja kingituste asemel kogutakse sünnipäevaks annetusi linnukaitse toetuseks. Osalemisest palutakse teada anda hiljemalt 26. aprillil. Seda saab teha internetilehel kaudu või telefonitsi 742 2195. Lähemalt vaata EOÜ kodulehelt.

Eesti ornitoloogiaühing

Kevadnäitus „Totaalne tõusmine“

Eelmisest nädalast kuni 8. maini saab Tartu ülikooli botaanikaaias tutvuda kevadisest tärkamisest ajendatud näitusega „Totaalne tõusmine“. Peale botaanikahuviliste ja rohenäppude võiks väljapanek paeluda filateeliahuvilisi. Kes soovib, saab isetegemisnurgas näpud mullaseks teha ja külvata seemneid.

TÜ botaanikaaed

Vaade Piirisaarele (foto: FB)

Piirissaare fotovõistlus

Piirissaare vallavalitsus kutsub osalema fotovõistlusel „Saar kahe maailma piiril“. Fotod peavad olema üles võetud Piirissaarel või selle rannikuvetes. Võistluse siht on tutvustada Piirissaart kui omanäolise kultuuri ja ajalooga turismikohta. Võistlustöid oodatakse aadressil konkurss@piirissaare.eekuni 31. augustini, iga osaleja võib saata kuni 10 pilti. Fotovõistluse kohta leiab lisateavet nii võistluse Facebooki-lehelt kui ka võrgupaigast http://www.konkurss.piirissaare.ee.

Näitus rahvusvahelise haardega füüsikust Karl Rebasest

Alates esmaspäevast kuni 29.  maini saab Tartu ülikooli raamatukogu teise korruse suures saalis tutvuda akadeemik Karl Rebase 90. sünniaastapäeva näitusega. Karl Rebane oli üks rahvusvaheliselt enim tuntud Eesti füüsikuid. Tema teadustöö peateema käsitles teoreetilise füüsika rakendamist optikas ja tahke keha füüsikas. 1968. aastal avaldatud venekeelne monograafia lisanditega kristallide optiliste spektrite teooriast tõlgiti USA-s inglise keelde. Sellest kujunes füüsikamaailmas nõutud käsiraamat. Ühtlasi pani see tugeva aluse Karl Rebase loodud tahkise spektroskoopia koolkonnale Tartus. Üks tema saavutusi on koos õpilastega arendatud optilise resonantse sekundaarkiirguse teooria, mis oli uue optilise nähtuse kuuma luminestsentsi avastamise alus.

TÜ

 MAAILMAST

Foto: Bhumi T Patel/Microbewiki

Ebola viirusnakkuse puhang Lääne-Aafrikas on lõppenud

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade erakorraline komitee teatas 29. märtsil, et Ebola viirushaiguse puhang Lääne-Aafrikas on lõppenud. Erakorraline olukord kehtestati piirkonnas 8. augustil 2014. aastal. Kehtetuks on kuulutatud ka varasemad reisimise ja kaubanduse piirangud. Ajaloo ulatuslikem Ebola-puhang sai alguse 2013. aasta detsembris Guinea lõunaosas. Epideemia kõrghetkel levis Ebola viirus Guineas, Libeerias ja Sierra Leones. Kokku registreeriti üle 28 000 haigusjuhu, nendest surmaga lõppes üle 11 000. 

Terviseamet

Hõberemmelgas (Salix alba) (foto: MPF/Wikimedia)

Soomlased püüavad pajust kõik kasuliku kätte saada

Soome VTT tehnilise uurimiskeskuse ja Aalto ülikooli teadlased uurisid poolteist aastat ühiselt, kuidas võimalikult tõhusalt kasutada paju biomassi. Mõistliku töötluse korral on paju silmapaistvalt hea etanooli tootmiseks sobivate suhkrute allikas. Selle protsessi kaassaaduses ligniinis, kiududes ja koores leiduvatest ainetest saab valmistada keskkonnahoidlikke kemikaale ja bioaineid.

Etanooli saagis suureneb tunduvalt, kui enne keetmist ja fermentatsiooni eraldatakse biomassist koor. Koort uuriti põhjalikult ja leiti hulk kasulikke osiseid. Nende seas on füsioloogiliselt aktiivseid ja mikroobivastaseid aineid, mida saab kasutada bioprotsessides kahjulike bakterite kasvu pärssijatena. Koores sisalduvad kiudained on teistsuguse koostisega kui puidukiud; nende omadusi ja võimalikke kasutusalasid hakatakse uurima jätkutöödes. Omaette uurimusi vajavad ka pajuistandike ning pajutöötluse keskkonnamõjud, samuti majanduskasu. Ilmselgelt suureneb tasuvus sobivate koorimisvahendite olemasolu korral.

Vajadus keskkonnahoidlike kemikaalide ja taimse toorme järele kasvab sedamööda, kuidas suureneb surve vähendada süsihappegaasiheidet ja naftapõhiste lähteainete tarvitust. Pajust saab soodsalt toota ka taastuvenergiat. Tegu on vähenõudliku kiirekasvulise taimega, keda on odav kasvatada ja kes kasvab hästi ka üleujutusohtlikel ja toitainevaestel aladel, mis metsa- või põllumaaks ei sobi. Kasvades kasutab paju tõhusalt toitaineid ning sobib vähendama põllumajanduslikku või turbatootmisest lähtuvat toitaineliiga vooluvees.

VTT/Uudistaja

Rajakaamerast saadud fototõestus: aasia taapir on Batang Gadise rahvuspargis olemas (foto: Camera Traps Batang Gadis National Park and Conservation International)

Põhja-Sumatra rahvuspargis jäi rajakaamera pildile 29 loomaliiki

Rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon Conservation International (CI) paigaldas koostöös Batang Gadise rahvuspargi töötajatega pargi loomaradadele kaamerad, et saada ülevaade seal tegutsevatest liikidest. Umbes kuu ajaga saadi pildile 29 loomaliiki, nende hulgas on ka viis ohustatud imetajat: tiigri Sumatra alamliik (Panthera tigris sumatrae), jaava soomusloom (Manis javanica), punahundi alamliik adjak (Cuon alpinus javanicus), pantrikuliik Neofelis diardi ja aasia taapir (Tapiricus indicus).

Põhja-Sumatra on ainus Indoneesia piirkond, kus elab aasia taapir; ettevaatlikku looma õnnestub väga harva kohata. Nüüd saadi teada, et ühel siinsel taapiril on pojad. CI Indoneesia haru töötajate sõnul on selline hulk liike lisatõestus, et suurem osa rahvuspargist on rahvusvahelise tähtsusega elurikkuse võtmeala, mistõttu tuleb seal ettevaatlikult ja tõhusalt toimetada. Ühtlasi rõhutati rahvuspargi tähtsust kohalikule kogukonnale: see tagab põllumajandusele vajaliku magevee. Kuna põllupidamine on põhiline sissetulekuallikas 80% elanikele, on ala kaitstus oluline ka inimestele.

CI sõlmis 2014. aastal rahvuspargiga vastastikuse mõistmise memorandumi, mis on ühiste kaitsetööde alus ning aitab pargi töötajaid harida ja arendada nende oskusi. Niisama tähtis on teavitada kohalikke elanikke ja omavalitsusi, sest siiani on haruldasi loomi ohustanud esmajoones metsaraie ja -põlengud ning jaht. Talupidajaile jagatakse loodushoiuteadmisi CI kestlike maastike programmi kaudu.

CI Indoneesia haru asepresidendi Ketut Sarjana Putra sõnul võiks just ohustatud taapir olla siinseid elurikkuse väärtusi rõhutav sümbol. Aasia taapir on kantud rahvusvahelist loomakaubandust reguleeriva CITESi konventsiooni esimesse lisasse ning maailma looduskaitseliidu (IUCN) punases nimekirjas on ta eriti ohustatud (endangered) liikide kategoorias. On karta, et liigi arvukus võib järgmise 30 aastaga kahaneda poole peale.

Conservation International / Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

UUDISTAJA

27. aprill  2016

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Eesti Looduse lugejamängu auhind: Timo Palo raamat

Eesti Looduse lugejamäng hakkab lõppema

18. aprilli „Osooni“ saates kõlas viimane ehk kaheksas küsimus. Sellele leiab vastuse ajakirja aprillinumbrist. Vastused tuleb saata hiljemalt 14. mail aadressil osoon@loodusajakiri.ee. Auhind on taas loodusteemaline raamat.

Vähemalt neljale küsimusele õigesti vastanute vahel loositakse välja sel hooajal „Osooni“ saadetes kaasa löönud Timo Palo rännuraamat „Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt mandrile“. 18. aprilli „Osooni“ saab järelvaadata võrgupaigast http://etv.err.ee/v/8bdf7b4d-e213-4f51-9942-c47162545341.

Kanepi gümnaasiumi võistkond esitleb oma uurimust (foto: teaduslahing.emu.ee)

Eesti Looduse eriauhinna said Kanepi teaduslahinglased

15. aprillil peeti Eesti maaülikooli spordihoones tänavuse Teaduslahingu superfinaal. Võistlesid maakondlike ja Tallinna eelvooru võitjad, kokku niisiis 16 võistkonda. Esikoha sai Rapla Vesiroosi gümnaasiumi võistkond Red Giant, järgnesid Harjumaad esindanud Laagri kool ja parim Eesti pealinna võistkond Tallinna reaalkool. Eesti Loodus andis oma eriauhinna Kanepi gümnaasiumi võistkonnale parima vaatmiku eest: nende vahva uurimuse plakat paistis silma hea kujunduse, informatiivsuse ja pildirohkusega.

Võrgupaigast teaduslahing.emu.ee/teaduslahing/tulemused leiab nii superfinaali, eelvoorude kui ka eelmise aasta Teaduslahingu tulemused.

Eesti vanatehnikamuuseumi juhataja Rene Levoll

Kes või mis on Delaunay-Belleville

Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ tutvustab sel nädalal veel üht artiklit viimasest Horisondist. Eesti vanatehnikamuuseumi juhataja Rene Levoll räägib 20. sajandi alguse ühest kõige luksuslikumast ja prestiižsemast automargist Delaunay-Belleville, mille austajate hulka kuulus näiteks ka viimane Venemaa isevalitseja Nikolai II. Tsaari perekonnale kuulunud autod läksid pärast riigipööret esialgu Ajutise Valitsuse, hiljem bolševike kätte. Ja üks Delaunay-Belleville sattus lõpuks mingil moel koguni Eestisse.

Kahes järgmises saates tuleb juttu Eesti Looduse aprillinumbris ilmunud artiklitest. Mait Sepp pajatab, kuidas lindude ränne kajastab kliimamuutusi, Harri Valdmann räägib aga kährikkoerast ja arutleb, kas see Kagu-Aasiast pärit elukas, kes toodi Eestisse mitukümmend aastat tagasi, teeb siin ka kurja. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Saateid saab järelkuulata aadressil podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri.

Foto: www.elfond.ee/konnadteel

Konnamäärajaga Eesti Loodust saab osta e-poest

Taas on täies hoos konnaränne ja käivad konnatalgud, mille käigus aidatakse sigimisretkele siirdunud kahepaikseid üle maanteede (vt www.elfond.ee/konnadteel). Neile, kes tahavad meie konni paremini tunda, sobib abiliseks Eesti Looduse 2010. aasta aprillinumber, kus on põhjalik ülevaade Eestis elavatest kahepaiksetest. Ajakirjaga on kaasas heliplaat, mis aitab kõigi kohalike konnaliikide hääled selgeks õppida. CD saab hankida aadressil http://e-pood.horisont.ee/raamatute-tellimine/.

EESTI SÕNUMEID 

Ideelahenduse järgi tuleb IT-keskus selline (allikas: TÜ)

Selgunud on Tartu ülikooli IT-keskuse ideelahenduse võistluse tulemused

19. aprillil avati TÜ kohvikus ülikooli IT-keskuse premeeritud ideelahenduste autoriümbrikud. Võidutöö „Iconicum“ arhitektuurse lahenduse autorid on Illimar Truverk (kollektiivi juht), Joanna Kordemets, Kristjan Lind ja Sander Paljak büroost Arhitektid11 OÜ.

Autorite sõnul on „Iconicumi“ ideelahenduse eripära hea suhestumine Vabaduse sillaga ning kavandi valmimine meeskonnatööna, kus kõikide autorite parim ideestik koondati kokku üheks tervikuks.

Teise koha pälvinud töö „Tuum“ autorite kollektiivi juht on Urmas Mets. Ergutuspreemia saanud kavandi „Kernel“ autorite kollektiivi juht on Mihkel Tüür ning kavandi „Astmeline“ autorid on Ralf Lõoke ja Tõnu Laanemäe.

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel, TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus ning arhitektid Andres Kadarik, Jüri Siim ja Andres Lunge.

Tartu ülikool / Uudistaja

Uurijad mõõdavad ebapärlikarpide elupaigas jõepõhja hapnikusisaldust (foto: Maili Lehtpuu / keskkonnaamet)

Mikroelupaiga kesine kvaliteet on vähendanud ebapärlikarbi arvukust

Eesti ja välisriikide eksperdid andsid 26. aprillil peetud ebapärlikarbi projekti lõpuseminaril ülevaate liigi seisundist, arvukusest ja kaitsest.

Ebapärlikarp on üks Eesti ohustatumaid loomaliike, kuuludes esimesse kaitsekategooriasse. Selle liigi ainus teadaolev elupaik on väike metsajõgi Lahemaa rahvuspargis, kus ebapärlikarp on levinud umbes 15 km pikkusel alal. Mujal Euroopas on ebapärlikarp levinud hajusalt, kuid kõik populatsioonid ilmutavad väljasuremistrendi.

2014. aastal allakäigu põhjusi uurima hakanud keskkonnaameti projekti kaasati peale Norra partnerorganisatsiooni Norra loodusuuringute instituudi (NINA) eksperte Soomest, Rootsist, Iirimaalt, Tšehhist ja Saksamaalt.

Mullu aprillis korraldati ebapärlikarbi peremeeskalade forellide noorjärkude uuring ja hinnati kalade lõpustel parasiteerivate ebapärlikarbi vastsete hulka. Positiivse avastusena selgus, et vastsed olid levinud peremeeskaladel kogu jõe põhiosas, kus asuvad ka täiskasvanud karpide kolooniad. Edasi hindasid väliseksperdid juulis elupaiga potentsiaali ning mõõtsid noorjärkude elupaigaks oleva jõepõhja hapnikusisaldust. Selgus, et põhiprobleem on jõepõhja mikroelupaiga kesine kvaliteet: peeneteraline sete. Jõuti järeldusele, et sete tekib jõesängi erosioonist, sest jõgi voolab liivasel pinnasel. Et ebapärlikarbi noorjärgud jõkke tagasi tuua, tuleb erosiooniprobleem lahendada: uurida jõe vooluhulga muutusi ja liikuva sette koguseid, analüüsida jõe valgala muutuste mõju jõe ökosüsteemile ning vähendada jõesängis liikuvaid setteid. Siinjuures aitavad eestlasi kogenud Tšehhi eksperdid, kes on aastaid paigaldanud settepüüdureid, et vähendada just jõesängi erosioonist lähtuva sette hulka.

„Ebapärlikarp on oma keeruka elutsükli ja spetsiifilise elupaiganõudluse tõttu üks haavatavamaid veeloomi. Ta eelistab jahedat, kiirevoolulist ja hea läbipaistvusega vett ning varjatud, metsaseid kaldaid. Loodame, et heas koostöös tšehhidega õnnestub meil siiski vähendada setteid ja päästa Eesti ebapärlikarbi asurkond,“ selgitas keskkonnaameti projektijuht Maili Lehtpuu.

Keskkonnaamet/Uudistaja

Allikas: www.lõke.ee

Lõkkes jäätmete põletamine katab aia mürgiste ainetega

Keskkonnaministeerium meenutas 18. aprilli pressiteates koristustöid tegevatele inimestele, et jäätmete põletamine lõkkes kahjustab nii keskkonda (sh aias kasvavaid puid ja põõsaid) kui ka tervist. Jäätmetest vabanemiseks tuleb kasutada konteinereid ja jäätmejaamu.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul on jäätmepõletus päevakorral aasta ringi, kuid kevaditi eriti teravalt. Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Viimastki soovitatakse pigem tulehakatuseks, sest paberit on võimalik ringlusse võtta.

Eelmisel kevadel korraldas Eesti keskkonnauuringute keskus (KUK) Väike-Maarjas puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katse, mille käigus selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioon on olmejäätmeid põletades tunduvalt suurem kui puhast puitu põletades. Dioksiinide hulk jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra suurem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest, aga see oleneb otseselt jäätmete koostisest. Teatud plastitüüpe põletades võivad vahed olla suisa tuhandeid kordi.

KUKi hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. Prügilõkke tagajärjel halvenenud õhukvaliteet mõjub inimese tervisele väga kahjustavalt. Maailma terviseorganisatsiooni uuringud näitavad, et vähendades tahkete osakeste (PM10) põhjustatud saastet 70 mikrogrammilt 20 mikrogrammini kuupmeetri kohta, saab vähendada õhukvaliteediga seotud surmade arvu umbes 15 protsenti.

Keskkonnaministeeriumi teavituskampaaniat „Säästad või saastad“ kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkuse ning loodushoidliku jäätmekäitluse kohta.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Võrumaa mees Erki Sok on hoolas metsauuendaja (foto: Võrumaa metsaomanike liit)

Algab metsauuenduse hooaeg

20. aprillil tuli kaks sarnase sisuga pressiteadet. RMK teatas, et paneb tänavu kasvama 19,8 miljonit puud ehk pool miljonit rohkem kui mullu. Kõige rohkem istutatakse okaspuid: 11 miljonit mändi ja 7 miljonit kuuske.

Keskühistu Eramets teatest selgub aga, et sel kevadel tarnitakse metsaühistutele ligikaudu 2,2 miljonit metsataime. Suurim on nõudlus avajuurse kuusetaime järele (ligi 1,2 miljonit taime), kõige vähem soovitakse kase potitaimi (ligi 134 000 taime). Ühishankes osaleb kakskümmend metsaühistut üle Eesti.

RMK on teatanud, et istutab väikesele alale katsetuseks biovahaga kaitstud taimi, et hoida eemal noori puid ohustavaid männikärsakaid. Peale biovaha kasutab RMK taimede kaitseks kärsaka eest liiva, mis kinnitatakse eriliimiga taime tüvele ja mille kare pind ei lase mardikal puud kahjustada.

Maakondadest kõige rohkem ehk ligi 3,2 miljonit puud istutab RMK Ida-Virumaale, järgnevad Pärnumaa 2,3 ja Lääne-Virumaa 2 miljoni puuga. Kokku uuendab RMK tänavu metsa 10 000 hektaril, millest üle 2000 hektarit jäetakse looduslikult uuenema. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti.

Erametsa ühishanke tulemusena saadud taimed jaotatakse varem esitatud tellimuste järgi metsaühistute vahel. Kõige enam taimi pannakse mulda Põlvamaal – üle 400 000. Võrumaale läheb üle 340 000 metsataime ning Läänemaale ligikaudu 235 000 taime. Keskühistu Eramets hakkas metsataimede ühishankeid korraldama 2013. aastal, siis hangiti ühtekokku 621 525 metsataime. Aasta hiljem suurenes taimede arv ligi 900 000 ning suurem hüpe oli aasta tagasi, kui taimede arv suurenes üle kahe miljoni.

Sihtasutuse Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. 2011. aastal taotleti metsauuendamistoetust 1005 hektarile, 2014. aastal 2374 ja 2015. aastal 2559 hektarile.

RMK / Keskühistu Eramets / Uudistaja

Ilmunud on esinduslik raamat vanausulistest Eestis

Kolkjas Peipsimaa külastuskeskuses esitleti 23. aprillil Eesti vanausulisi ja nende palvemaju käsitlevat kolmes keeles teadus- ja fotoraamatut „Vene vanausulised ning nende pühakojad Eestis. Русские старообрядцы Эстонии и их храмы. Russian Old Believers and their Sacral Buildings in Estonia“.

Raamatu koostaja, tekstide autor ja toimetaja on Jaanus Plaat, artiklid „Eesti vanausuliste ikoonimaal“, „Raja palvela ikoonid“, „Tallinna palvela ikoonid“ on kirjutanud Mari-Liis Paaver, fotode autor on Arne Maasik ja kunstnik Martin Pedanik.

Raamatu tarbeks tehti välitöid peamiselt aastail 2013.–2015, kuid uurimistöö ise on kestnud kauem. Eesti vanausuliste pühakodade jäädvustamine oli osa Eesti kunstiakadeemia ja Eesti teadusfondi projektist „Õigeusu kirikud ja kabelid Eestis“.

Igast palvemajast ja kirikust on raamatus mitu välis- ja sisevaadet ning eraldi alapeatükkide kaupa saab ülevaate iga koguduse ajaloost ja nende palvemajadest. Raamatu lõpus on kohanimede register ja Eesti vanausuliste (ning õigeusu ja teiste ristiusu idakirikute) sakraalehitiste kaart.

Uudistaja

Linnutundmise võistluse võitis Tamsalu gümnaasiumi võistkond (foto: Aldo Rääbis  / Tiirutaja)

Eesti parimad noored linnutundjad on Tamsalus

20. aprillil toimus TÜ loodusmuuseumis üle-eestiline linnuviktoriin, kus selgusid parimad noored linnutundjad.

Nooremas, 6.–7. klassi vanuseastmes saavutasid esikoha Tamsalu gümnaasiumi õpilased Marianne Lapin, Annika Õunapuu ja Kaspar Kukk, kes tulid ka viktoriini üldvõitjaks. 8.–9. klassi arvestuses said esikoha Tallinna prantsuse lütseumi õpilased Artur Raik, Hana Geara ja Anni Joamets.

Linnuviktoriinil osales kokku 26 võistkonda ja 75 õpilast. Osalejad vastasid kirjanduse põhjal koostatud küsimustele ning pidid linnuliike ära tundma välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Näiteks tuli pesa kirjelduste järgi ära arvata pesitseva linnu liik, järjestada tavalisemad linnud suuruse järgi ning tuvastada Eesti loomamuinasjutu järgi tänavuse aasta lind rasvatihane. Linnuviktoriini korraldas TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, auhindadega toetasid Eesti ornitoloogiaühing ja Loodusajakiri.

TÜ loodusmuuseum / Uudistaja

Ilmataat oli supilinlaste vastu ses mõttes lahke, et kui nädal oli üsna jahe ning reede õhtul ja veel laupäeva hommikulgi ladistas vihma, siis Supilinna päevade keskseks sündmuseks, laupäeva platsipäevaks pandi vihmaluugid kinni ja näha sai isegi päikest. Ja muidugi tuli kohale rohkesti rahvast

Jõeprogrammis lõid kaasa nii lodi Jõmmu kui ka viikingilaev Turm (fotol)

Sel moel olid TÜ botaanikaaias taimemängu jaoks tähistatud mõned taimed

Üks Emajõe tänava piirdeaed värviti Supilinna lipu värvidesse

Traditsioon on valida linnaosa kõige paremini korda tehtud maja. Tänavu naelutati tunnustusmärgis Lepiku 5 asuva maja seinale

Supilinna päevadel tehti taimeorienteerumist ja uuriti tiigielustikku

Tartu Supilinna selts on aastaid korraldanud linnaosa päevi: tänavused Supilinna päevad 18.–24. aprillil olid juba viieteistkümnendad.

Üritusterohkes programmis oli mitu looduse ja keskkonnaga seotud tegevust. Nii kutsusid TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed tartlasi taimeorienteerumisele ja tiigielustikku uurima. Kahel päeval toimunud taimemängu eesmärk oli saada tuttavaks botaanikaaias kasvavate liikidega ja anda ülevaade taimemaailma mitmekesisusest. Osalejad said piletikassast mängulehe, mille järgi tuli üles otsida aias numbritega märgistatud taimed ja need lehele kirja panna.

Tiigielustiku õpitoaga liitunud said kahvadega veeloomakesi püüda, neid binokulaari all vaadelda ja määrata. Kahel korral oli huvilistel võimalik suunduda juhendaja seltsis Supilinna konnatiigi äärde retkele.

Kolmapäeva õhtul sai Aire Orula juhatusel osaleda Supilinna loodusretkel, neljapäeval lüüa kaasa juhendaja Maarja Õunaste permakultuuri õpitoas „Kuidas tuua oma aeda elu“. Laupäeva juhatas sisse looduslodja linnulaulretk Emajõel, platsipäeva keskkonnaprogrammis lõi TÜ loodusmuuseumi kõrval kaasa Tartu loodusmaja oma taaskasutuse töötubadega. Supilinna puid tutvustanud jalutuskäiku juhatas arborist Heiki Hanso.

Supilinna selts / Uudistaja

Kaks Eesti tänavust Euroopa-marki nimiväärtusega 1.40 ilmuvad kümnemargistes väikepoognates 9. mail (allikas: europa-stamps.blogspot.com.ee)

Eesti Euroopa-margid ilmuvad 9. mail

Traditsiooniliste Euroopa-markide teema on seekord „Ökoloogia Euroopas – mõtle roheliselt“ (Ecology in Europe – Think Green). Praeguseks on margid ilmunud juba 15 postiadministratsioonil ja veel ligi 40 omad tulemas. Arv on nii suur seetõttu, et marke annavad välja ka mõned teatava autonoomiaga paigad (Guernsey, Jersey, Põhja-Küpros, isegi Artsahh ehk Mägi-Karabahh), aga on ka riike, kus Euroopa-margid sel aastal ei ilmu. Üle tosina riigi annab margid välja Euroopa päeval, 9. mail, nende seas ka Eesti. Paljude riikide markidest üks on enamvähem samasuguse kujundusega nagu Eesti jalgratturi ja tuuleturbiinidega postimaksevahend.

europa-stamps.blogspot.com.ee / Uudistaja

TASUB OSALEDA

Foto: keskkonnaamet

Keskkonnakäpa konkurss ootab teie hääli

kuni 8. mai südaööni. Hääletada saab aadressil http://keskkonnakäpp.ee/node/51.

Sel aastal on kokku 82 kandidaati üle kogu Eesti. Keskkonnakäpa konkursi võitjad kuulutatakse välja juuni alguses. Žürii annab välja kuni 21 auhinda viies eri sihtrühmas, igas kategoorias jagatakse ka rahva lemmiku tiitlid ning eriauhindu.

Vaata ka www.keskkonnakäpp.ee ja www.facebook.com/keskkonnakapp.

Traditsiooniks saanud Overalli kevadist loodusviktoriini

saab võrgupaigas www.overall.ee/loodusviktoriin lahendada ka veel homme: vastuseid oodatakse 28. aprilli kella 15ni. Tiit Hundi abiga on kokku pannud piltküsimused Eesti taime-, linnu- ja loomariigist. Viktoriini saab teha ka mitu korda, kuid arvesse lähevad vaid viimasena sisestatud vastused. Kõik küsimused õigesti vastanute vahel loositakse välja Canoni kompaktkaamera IXUS180, jagatakse ka lohutusauhindu. Loosimine toimub 30. aprillil „Looduse aasta foto“ auhinnatseremoonial (vt ülejärgmist sõnumit).

Pärnu linnalehmade projekt ootab teie hääli

Natura 2000 konkursil võrgupaigas www.natura2000award-application.eu/finalists?category=4. Sellest projektist on pikem kirjutis Eesti Looduse 2015. aasta detsembrinumbris. Kellel artikkel veel lugemata, see saab digiajakirja hankida e-poest http://e-pood.horisont.ee/e-ajakirjad/.

Hääli kogutakse kuni 8. mai keskööni.

Näitusel leidub huvitavat nii suurtele kui ka väikestele (foto: Kätlyn Metsmaa / Eesti loodusmuuseum)

Näitusest „Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal“,

mis avati 7. aprillil Eesti loodusmuuseumis, oli juttu ka eelmises Uudistajas. Väljapanek tutvustab samblike ja sammale erakordset vastupidavust ning tihtipeale alahinnatud kasulikkust ökosüsteemi ja inimeste jaoks ning on üleval kuni järgmise aasta 8. jaanuarini.

Neljapäevased loodusmuuseumi Öökulli akadeemia õhtud on sel kuul tegelnud ka ikka sammalde ja samblikega. Sel nädalal, 28. aprillil kell 18 saab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrandi Airi Gailiti juhendamisel proovida samblikega värvimist. Vajalik on registreeruda agnes.karlson@loodusmuuseum.ee.

Tantsivad Hundid (foto: www.looduseomnibuss.ee)

„Looduse aasta foto“ galakontsert

on Estonia kontserdisaalis 30. aprillil kell 15. Looduse Omnibuss, Eesti looduskaitse selts ja Eesti Energia kutsuvad üritusele kõiki loodushuvilisi. Eesti suurimal fotovõistlusel osales 970 autorit üle 7500 tööga. Fotosid hindas üheksaliikmeline žürii Rein Marani juhatusel. Kokku tunnustati 159 pilti 104 autorilt. Galakontserdil jagatakse võitjatele 15 Tantsivat Hunti ning kuulutatakse välja 2016. aasta loodusfotograaf. Esinevad Mick Pedaja, Lauri Saatpalu, Peeter Rebane, Robert Jürjendal ja Aleksei Saks. Pidulikku pildivaatamist juhatab Rohke Debelakk. Galal esitletakse uut „Loodusfoto aastaraamatut 2016“, kuhu on koodatud parimad pildid koos intervjuudega. Täispilet maksab üheksa, sooduspilet kuus eurot, koolieelikud saavad galale tasuta.

Eesti ornitoloogiaühingu 95. sünnipäeva

tähistatakse 30. aprillil Põlvamaal Taevaskojas orienteerumispäevaga, peale selle saab meisterdada pesakaste, toimub mälumäng jm. Lillede ja kingituste asemel kogutakse sünnipäeval annetusi linnukaitse toetuseks.

Aasta liblikas mustlaik-apollo on üks neid liike, kelle kohta andmeid kogutakse (foto: Se90/Wikimedia)

Jälle on alanud loodusvaatluste kampaania

Keskkonnaagentuur on koostöös keskkonnaministeeriumiga kuulutanud välja traditsiooniks saanud loodusvaatluste võistluse: looduses liikujaid kutsutakse üles kirja panema vaatlusi kokku 17 liigi kohta.

Vabariigi läheneva juubeli auks oodatakse juba tänavu andmeid Eestile sümboolsete liikide suitsupääsukese ja rukkilille kohta. Samuti kogutakse vaatlusandmeid 2016. aasta looma mägra, aasta orhidee tumepunase neiuvaiba ja aasta liblika mustlaik-apollo kohta. Ülejäänud huvialused liigid on harilik siil ja kaelussiil, räästapääsuke, kaldapääsuke ja piiritaja (nende kohta oodatakse pesitsusvaatlusi), harilik äiatar ja harilik äiakas ning lapsuliblikas, suur- ja väike-kapsaliblikas, naeriliblikas ja põualiblikas.

Kampaanias osalemiseks tuleb alla laadida LVA rakendus või sisestada tehtud liigivaatlus loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee). Samast võrgupaigast leiab ka võistluse juhendi, sh vaadeldavate liikide tutvustuse. Kampaania kestab 15. septembrini. Auhindu loositakse välja nii usinamate kui ka uute vaatlejate vahel.

Eesti vabatahtlik Mattias Müür (paremal) taastas koos kaasvabatahtlikega 2015. aasta suvel Prantsusmaal üht vana müüri (foto: ELF)

ELF saadab noored suveks Prantsusmaale vabatahtlikuks

Juba neljandat aastat saavad kolm Eesti noort veeta oma suve Lääne-Prantsusmaal keskkonnakaitse ja kultuuripärandiga seotud vabatahtlikku tööd tehes. Võimalik on elada Rennes ülikooli bioloogiajaamas, taastada elupaiku ja kasvukohti, restaureerida ajaloolisi ehitisi, aidata ette valmistada kohalikku festivali. Tegemist on Euroopa vabatahtliku teenistuse projektidega, kus osalevad 18–30-aastased noored. Kõik reisi-, majutus-, toitlustus- ja kindlustuskulud on kaetud. Projektidesse saab kandideerida kuni 1. maini (k.a). Täpsem info projektide sisu ja kandideerimise kohta ning eelmisel aastal osalenud eestlaste muljed leiab veebilehelt http://bit.ly/1SzXYEZ.

Peep Männil 

„Šaakal – võõrast omaks!“

on 28. aprillil Eesti looduseuurijate seltsis toimuva ettekandeõhtu teema, räägib keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtspetsialist Peep Männil. Juttu tuleb šaakalist Eestis, tema arvatavast levikuteest siia, käitumisest, toitumisest, eristamisest sarnastest liikidest ning uustulnuka võimalikust kohast meie looduses.

 Üks stend näitusel on ümbrike päralt, millega on botaanikaaiale saadetud seemneid

Tartu ülikooli botaanikaaia näitusel „Totaalne tõusmine“

on rõhk seemnetel ja külvamisel. Saab teada, kust saavad botaanikaaiad täiendust oma taimekollektsioonidele, kuidas jõuavad botaanikaaedadesse eksootilised seemned ning milliseid nippe kasutada, et seemnest tärkaks taim. Näituse tegevusnurgas saab näpud mullaseks teha, külvamist proovida ja toredaid taimesilte meisterdada.

Näitus on lahti 8. maini iga päev 10–17, sisse pääseb TÜ botaanikaaia piletiga.

  MAAILMAST

Jälitajad … (foto: Martin Berg / Birdlife)

… ja jälitatav: saalomonisaarte tormilind (Pseudobulweria becki) (foto: Hadoram Shirihai / Tubenoses project / BirdLife)

Otsitud: saalomonisaarte tormilind

BirdLife Internationali otsingumeeskond suundus aprilli keskel Paapua Uus-Guinea kahe saare, New Islandi ja New Britaini piirkonda, et püüda mõni saalomonisaarte tormilind (Pseudobulweria becki), paigaldada talle tilluke jälgimisseade ja üritada sel moel avastada linnu pesitsuspaik.

BirdLife’i asjatundjate sõnul on see ainus võimalus päästa see äärmiselt ohustatud (critically endangered) liikide kategooriasse kuuluv lind hukuohust. Kõikjal Vaiksel ookeanil tikuvad tormilinnud oma ajaloolistelt pesitsusaladelt kaduma või siis vähenevad nende asurkonnad. Ja põhjus on enamasti ikka invasiivsete võõrliikide röövlus.

Väheldase, tumeda üla- ja valge alapoolega saalomonisaarte tormilinnu arvukust hinnatakse ainult 50–249 täiskasvanud isendile, sestap on väga napilt aega, et päästa nende väheste lindude kurnad ja pojad rotiründe eest.

Tegemist on päris hiljuti avastatud liigiga: sellega sai 2007. aastal hakkama Hadoram Shirihai ja selle aja jooksul pole suudetud liigist kuigi palju teada saada. Siiski osatakse arvata, kus pesitsusalad võivad asuda. Sinna piirkonda ookeanile läkski nüüd just selleks otstarbeks konstrueeritud püünisvõrguga meeskond. Kui õnnestub mõni isend võrku saada, päästetakse ta võimalikult kiiresti lahti, hinnatakse tema sigimisvõimekust, pildistatakse, paigaldatakse tilluke jälgimisseade ja lastakse taas lahti. Üks otsingumeeskonna liige Chris Gaskin on osalenud retkel, kus just sama meetodiga tehti kindlaks tormipääsuliigi Fregetta maoriana seni teadmata pesitsuspaik.

BirdLife International / Uudistaja

Auhinna saanud Malmö esindus koos Euroopa Komisjoni asepeasekretäri Hendrik Hololeiga (foto: Ezequiel Scagnetti / European Union)

Murcia ja Malmö said tänavuse Euroopa kestliku linnaliikluse auhinna

Euroopa Komisjon andis 20. aprillil iga-aastase Euroopa liikuvusnädala (European Mobility Week) raames Brüsselis peetud tseremoonial kätte kestliku linnaliikluse auhinnad.

Seekordne Euroopa liikuvusnädala auhind (EUROPEANMOBILITYWEEK Award 2015) läks Lõuna-Hispaania 440 000 elanikuga linnale Murciale. Auhinna tõi edukas autojuhtide, jalakäijate ja rattasõitjate tegevuse ühildamine – oli ju seekordne põhiteema multi- ja intermodaalsus ehk keskendumine eri liiklusviiside kombineerimisele ja kooskasutusele. Linnas on tarvitusel elektrijalgrattad ja -mopeedid, autojuhtidele on korraldatud tõhusate juhtimisvõtete koolitusi, bussidesse paigaldatud rattahoidjaid ja lubatud bussi tuua kokkupandud jalgrattaid, laiendatud tasulisi parklaid. Ühtaegu on otsitud parimaid ümberistumisskeeme, muudetud ohutumaks liiklusohtlikke kohti ning erilist on tähelepanu pööratud piiratud liikumisvõimega inimestele. Peale Murcia pääsesid võistluse lõppvooru Portugali pealinna Lissabon ja teine Hispaania linn Palma de Mallorca.

Neljandat korda välja antud kestliku linnaliikluse planeerimise auhind (SUMP) anti Lõuna-Rootsi linnale Malmöle, mis avaldas žüriile sügavat muljet ambitsioonika, aga ometi realistliku liikuvussüsteemi kavaga. Arvesse on võetud nii eri transpordiliike kui ka sotsiaalseid tegureid, näiteks liikumisvõimaluste kättesaadavust eri sotsiaalsetele rühmadele. Kasvava linna autostumise vastukaaluks on seatud trammiteevõrgustik, jalakäigu ja rattasõidu edendus ning rõhuasetus alternatiivsele ja tervislikule liikumisele. Seejuures ei keskendu Malmö plaanid pelgalt reisijateenustele, vaid ka kestlikule linnasisesele kaubaveole. Kaks ülejäänud finalisti selles kategoorias olid Hollandi Utrecht ja Austria pealinn Viin.

Kokku sai auhinnakomisjon seekord 53 avaldust 19 riigist. Taotlus muuta linnatransport rohelisemaks on EL ambitsioonika süsinikuheite vähendamise kava loomulik osa, sest kolmveerand eurooplasi elab linnades.

Euroopa Komisjon / Uudistaja

 LÕPUPILDID

Läinud laupäeval TÜ botaanikaaias: õitsevad krookused ja võrkiirised pole juba ammu enam mingi uudis, …

… sinilillede aeg hakkab ehk ümbergi saama, …

… ka mõned tulbid on mõnda aega õieehtes …

… ja mõnigi nõlv või plats on mõnda aega olnud sillasinine ja lõokannuseroosa, lumeroosipuhmad keskel

Uuemad õitsejad on aga püvililled ...

… ja karukellad

Esmaspäeval kodutänavas: toomingas kogub jahedast ilmast hoolimata puhkemishoogu.

Päris suured pungad on ka hobukastanil

Esimese võililled on imelühikese õievarrega

Emajõe veetase on jälle mõnda aega langenud ja oli esmaspäeval 127 cm üle mõõtejaama nulli. Maksimum küündis tänavu ainult 149 sentimeetrini, see mõõdeti 16. aprillil

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

Tänavu poolesajandat ilmumisaastat tähistav ajakiri Horisont meisterdas enda loo näitamiseks valmis videoklipi.
Nostalgiahõngulist pildilugu ilmestavad Toomas Pääsukese Horisondi eluea teadusala tähtsündmustest tehtud joonistused. Nende taustal saab näha, kuidas on ajakiri ajaga muutunud.
 
Veidi üle 4 minuti kestvat klippi, millega Horisont endale Facebookis uusi sõpru otsib saab näha siin:
 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Liblikad, mesilased ja lõvid Eesti Looduse mainumbris

Lepidopteroloogid on valinud aasta liblikaks mustlaik-apollo, kelle populatsiooni seisundit ja käekäiku Eesti Looduse mainumbris tutvustamegi. Avaloos kirjutab sellest Eestis ja mujal Euroopas kaitse all olevast ning ohustatud liblikaliigist Allan Selin. Teises artiklis vaetakse põhjusi, miks Saaremaal kujunenud alamliik on praeguseks kadunud, kuigi tema toidutaimi lõokannuseid kasvab endiselt. Veel saab lugeda mustlaik-apollo elupaigavajadustest: Eesti mandriosas tema levik laieneb ja siin talle ilmselt meeldib. Soodsa ilmastiku korral kooruvad mustlaik-apollo valmikud nukust ja alustavad lendu Lõuna-Eestis mai viimasel dekaadil ja Põhja-Eestis nädal hiljem. Seega on peagi võimalus neid haruldusi looduses kohata.

Väiksemaid loomi on teemade keskmes veelgi. Ken Kallingu sulest on ilmunud kirjutis Eesti tuntud mükoloogist ja taimekaitseteadlasest Elmar Leppikust. Vaatluse all on mesilased ja taimemürgid: juba pool sajandit tagasi juhtis Leppik koos kolleegidega tähelepanu mesilaste väljasuremise ohule.

Looduskaitsekuu raames on paslik arutleda, kas looduskaitse on tulnud mõisaparkidele kasuks või kahjuks. Mati Laane ja Rein Sander on arvamusel, et looduskaitse ei võimalda parkide eest vajalikul kombel hoolt kanda. Oma kommentaare jagavad selle kohta Jaan Liira, Anneli Palo, Silja Konsa ja Urve Sinijärv. Ent kindlasti on loodust ja inimest vaja kaitsta asbestijäätmete eest. Peeter Eek põhjendab eterniidijäätmete ohtlikkust ning annab nõu, mismoodi neid jäätmeid keskkonnahoidlikult käidelda: kindlasti ei sobi vana eterniitkatus teede augutäiteks.

Looduse tundmaõppimise teemadel soovitame lugeda usutlust Eesti ornitoloogiaühingu direktori Andres Kalamehega. Kalamees pälvis äsja Eesti looduskaitse hõbemärgi. Eestimaa põnevatest paikadest tutvustame sel korral Äntu Sinijärve, Arvi ebatsuugametsa ja Ilmatsalu-Kärevere Linnuteed. Välismaistest lugudest leiab mainumbrist Rein Kuresoo loo Botswana Moremi looduskaitsealal nähtud lõvide tapa- ja söömakommetest ning Tiiu Speegi polaarajaloolise kirjutise Alaskast, täpsemini Kotzebue lahe ümbrusest ja igikeltsast. Fotograafiahuvilised lugejad leiavad häid mõtteid Arne Adra ja Urmas Tartese järjekordsest tööjuhendist, kus sedapuhku on keskendutud imetajatele.

Eesti Loodust saab tellida igal ajal ja eri moodi: meie kontoritest, e-posti teel, veebilehelt. Samuti on võimalik e-poest soetada digiajakiri. 

Kuvatõmmis

Horisondi 50-aastasest ajaloost on valminud pildilugu

Tänavu poolesajandat ilmumisaastat tähistava Horisondi toimetus on koostanud videoklipi, mis näitab ajakirja lugu sünnist tänini. Nostalgiahõngulist pildilugu ilmestavad Toomas Pääsukese Horisondi eluea teadusala tähtsündmustest tehtud joonistused. Nende taustal saab näha, kuidas on ajakiri ajaga muutunud. Veidi üle nelja minuti kestvat klippi saab vaadata Youtube’is.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Osale Eesti Looduse lugejamängus!

18. aprilli „Osooni“ saates kõlas viimane ehk kaheksas küsimus. Sellele leiab vastuse ajakirja aprillinumbrist. Vastused tuleb saata hiljemalt sel laupäeval, 14. mail aadressil osoon@loodusajakiri.ee. Auhind on taas loodusteemaline raamat.

Vähemalt neljale küsimusele õigesti vastanute vahel loositakse välja sel hooajal „Osooni“ saadetes kaasa löönud Timo Palo rännuraamat „Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt mandrile“. 18. aprilli „Osooni“ saab järelvaadata ETV võrgupaigas.

Harri Valdmann (foto: www. zooloogia.ut.ee)

Kas kährikkoer teeb pahandust?

Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ tutvustab sel nädalal veel üht Eesti Looduse artiklit. Tartu ülikooli selgroogsete zooloogia dotsent Harri Valdmann räägib aastakümneid tagasi inimese käe läbi Eestisse jõudnud ja siin väga hästi kodunenud võõrliigist kährikkoerast. Keskendume esmajoones kahjule, mida kährik põhjustab loomastikule, ning ka sellele, kas kährik võib levitada inimesele ohtlikke haigusi. Koos doktorantide Karmen Sülla ja Leidi Laurimaaga on Valdmann kirjutanud Eesti Looduse aprillinumbrisse artikli „Kährikkoer: kas oht elurikkusele ja inimesele?“.

Järgmises saates on kavas lehitseda koos toimetaja Helen Rohtmets-Aasaga Horisondi mainumbrit. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. Saateid saab järelkuulata Kuku veebiportaalis.

2015. a pälvis Eesti Looduse fotovõistluse loomafotode peaauhinna ja eriauhinna elurikkuse foto eest noorte kategoorias Geteli Hanni

Eesti Looduse fotovõistlus

Tänavu toimub Eesti Looduse fotovõistlus seitsmeteistkümnendat korda. Ettevalmistusi tasub huvilistel teha juba praegu: käige looduses ja koguge kauneid fotosid. Tavapäraselt saab pilte üles laadida sügisel, 1. septembrist kuni 1. oktoobri südaööni. Rohkem teavet võistluse kohta leiab peagi Eesti Looduse teemalehelt. Tänavu on noorte kategooria auhindade hulgas ka Photopointi fotokursus: võitjad saavad võtta osa veebiõpikeskkonna kursustest „Makrofotograafia“ ja „Loodus- ja perefotograafia põhitõed“.

Ootame rohket osavõttu!

Fotol (vasakult) Marie Mari Maasik, Ulvar Käärt Horisondist ja Kristjan Kongas  Foto: ETA / Olev Mihkelmaa

Loodusajakiri jagas auhindu õpilaste teadustööde võistlusel

Tänavusel õpilaste teadustööde riiklikul võistlusel said Loodusajakirja eriauhinna kaks tublit noort. Horisondi eriauhind läks Kristjan Kongasele Tallinna reaalkoolist; ta on teinud uurimuse „Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil – stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abilˮ. Eesti Looduse eriauhinna sai samuti reaalkooli õpilane: Marie Mari Maasik äikeseteemalise töö eest „Äikesesageduse võrdlus Eestis maakonniti ning meteoroloogilised põhjused aastatel 2010–2013ˮ. Auhind seisneb kingituses ja Horisondi ning Eesti Looduse aastatellimuses.

Õpilaste teadustööde riikliku võistluse tulemustega saab tutvuda teadusagentuuri veebiportaalis.

EESTI SÕNUMEID 

Loodusajakirja sõnumitoimetajat Toomas Jüriadot (paremal) tunnustati looduskaitse hõbemärgiga

Kumari preemia laureaat Mati Kaal (fotod: bioneer.ee/Janek Jõgisaar)

Eerik Kumari looduskaitsepreemia sai Mati Kaal

Keskkonnaminister Marko Pomerants andis esmaspäeval looduskaitsekuud avades kätte Kumari loodukaitsepreemia ja looduskaitsemärgid. Tänavu tunnustati preemiaga Tallinna loomaaia kauaaegset direktorit Mati Kaalu: koos 5000 euro suuruse Eerik Kumari looduskaitsepreemiaga anti talle looduskaitse kuldmärk. 

Eerik Kumari looduskaitsepreemia on elutööpreemia, millega tunnustatakse inimesi, kel on suuri teeneid looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseteadmiste levitamisel. Mati Kaal on pälvinud tunnustuse aastaid kestnud viljaka tegevuse eest Eesti ning maailma looduse tutvustaja ja uurijana ning Tallinna loomaaia juhina. Ta alustas Tallinna loomaaias tööd 1968. aastal.

Eesti looduskaitsemärgi hõbedase tammelehe omanikeks said aastaid Eesti keskkonna- ja loodusharidust edendanud Maris Kivistik, loodusajakirjanik ja giid Toomas Jüriado, Eesti ornitoloogiaühingu pikaaegne juht Andres Kalamees, Lahemaa rahvuspargi looduskaitse arendajad ja edendajad Arne Kaasik ning Anne Kurepalu, Saaremaa poollooduslike koosluste hoidja ja hooldaja Kalvar Ige ning metsalooduse kaitsja ja tutvustaja Leili Mihkelson.

Keskkonnaministeerium

Alanud on looduskaitsekuu

Sel esmaspäeval algas looduskaitsekuu, mis tänavu keskendub omale ja võõrale Eesti loodusele. Kuu jooksul (kuni 5. juunini) käsitletakse peamiselt nelja teemat: hirmud looduses, inimese ja looduse suhe, rahvuspargid ning võõrliigid.

See teemadevalik lähtub tõsiasjast, et üha rohkem on inimesed hakanud tundma hirmu looduse ees. Hunt, karu, puugid, ämblikud, roomajad, mürgised taimed ja seened, uppumine laukasse, eksimishirm jms – kõik need hirmud hoiavad inimese loodusest eemal. Mõningad hirmud on juba iidsetest aegadest (nt essütaja), teised moodsa aja leiud. Looduskaitsekuul räägivad asjatundjad, kas neil hirmudel on alust, ning selgitavad, kuidas nendega toime tulla.

Teise äärmusena kipuvad inimesed looduses toimuvasse ülearu sekkuma, teadmata, et nende heateona mõeldud abi võib osutuda hoopis karuteeneks. Koju toodud nn hüljatud linnupojad, metskitsetalled, aga ka talvituvate veelindude toitmine ning muu selline kajastab samuti võõrdumist loodusest. Looduskaitsekuul korratakse üle põhitõed, kuidas niisugustes olukordades õigesti käituda.

Inimene kujundab loodust ka liike ümber paigutades. Võõrliigid iseenesest ei ole tingimata halvad ning paljud neist, näiteks hobukastan, on ilusad ning ohutud. Võõrliigid tekitavad muret siis, kui nad hakkavad meie loodusesse sattudes võimust võtma ehk muutuvad invasiivseks. Nii on juhtunud karuputkede ja kährikkoeraga. Tavaliselt võib invasiivseks muutuda üks võõrliik sajast. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisateavet keskkonnaministeeriumi veebiportaalist.

Keskkonnaministeerium

Lendorav (foto: Lendorava kaitseks/Rainar Kurbel)

Eesti lendoravatele tehakse geneetiline uuring

Eestimaa looduse fond sai KIKilt rahastuse, et uurida Eesti lendoravate geene. Projekti käigus tehakse kindlaks, kui palju erinevad Eesti, Soome ja Venemaa lendoravad; eesmärk on hinnata, kas Karjalast pärit isendeid saaks kasutada Eesti lendoravapopulatsiooni tugevdamiseks. Töö on kavas lõpetada tänavu juuliks.

Lendorava DNA-proovide kogumise metoodikat hakati välja töötama möödunud aastal, ühtlasi tehti esimesed katsetused, eraldamaks lendorava ekskrementidest liigile omane DNA. Nüüd on kavas analüüsida muude lendorava tööde raames 2015. ja 2016. aasta kevadel eri leiukohtadest kogutud proove, et saada täpsem ülevaade Eesti lendoravapopulatsiooni suurusest ja killustatusest.

Projekti „Lendorava Eesti asurkonna geneetiline uuring ja avalikustamine“ rahastab KIK 42 030 euroga. KIK on lendoravate heaks tehtavaid töid rahastanud ka varem. Aastatel 2004–2008 on selle liigi kaitseks antud toetusi kokku 19 632 eurot.

KIK

Allikas: Maa-ameti geportaal

Maa-amet sai lisaraha looduskaitsepiirangutega maade ostuks

Vabariigi valitsus eraldas maa-ametile reservist miljon eurot looduskaitsepiirangutega maade ostuks riigile. Selle eest saab eeldatavasti osta 30 kaitsealust kinnistut kogupindalaga üle 230 hektari.

Looduskaitsepiirangutega maa ostab riik looduskaitseseaduse järgi juhul, kui maa kasutus on looduskaitse tõttu oluliselt piiratud. Riik ostab kinnisasja turuväärtuse järgi. Kinnisasja ost otsustatakse omanike esitatud avalduste laekumise järjekorra alusel. Mai alguse seisuga on järjekorras 184 avaldust, neist esimesed on ootel juba 2007. aastast. Sedavõrd pikk ooteaeg tekitab maaomanikes õigustatult suurt pahameelt ega ole nende suhtes õiglane. On oluline, et riik täidaks võetud kohustused mõistliku aja jooksul. Maa-ametil on jõudlust soetada umbes 80 kaitsealust kinnistut aastas. Tänavu on langetatud otsus omandada 20 kinnistut, mille koguväärtus on 0,82 miljonit eurot. Eraldatud miljoni eest saab riik usutavasti omandada veel 30 kinnistut, ostu aluseks on 2008. ja 2009. aastal esitatud avaldused.

Maa-amet

Südakarp mere põhjas (foto: Kaire Kaljurand/TÜ EMI)

Uuring selgitas meie mereelupaikade seisundit

Aprillis lõppes peaaegu kaks aastat väldanud projekt „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine” (NEMA). Selle siht oli täita lüngad senistes teadmistes ja arusaamades mereliste elupaikade ja ohustatud liikide leviku ning seisundi kohta. Täpsustati merepõhja elupaikade ja merelindude levikut Eesti majandusvööndis ning territoriaalmeres. Ühtlasi töötati välja metoodikad, mis võimaldavad hinnata elupaikade seisundit ja neid seirata, teha merel peatuva linnustiku seiret ning viigerhüljeste seiret jäävabades veekogudes. Ent sellegipoolest on veel suur osa Eesti merepõhjast uurimata ning majandusvööndi loodusest on seni üldse väga vähe teada, ometi hõlmab majandusvöönd ligi kolmandiku kogu Eesti merealast.

Muu hulgas saadi selgem ülevaade sellest, milline on merepõhi majandusvööndi sügavatel merealadel; tuli ilmsiks ka huvitavaid leide. Nimelt avastati videovaatluste käigus Hiiumaa lähedalt 60 meetri sügavuselt omapärased moodustised, mis esialgsetel hinnangutel võivad olla eelajaloolise korallrifi jäänused. Saaremaast läänes leiti sonari abil 30 meetri sügavuselt tundmatu laevavrakk, mis muinsuskaitseekspertide arvates võib olla Teise maailmasõja aegne allveelaev. Lähemalt teavet projekti kohta saab NEMA veebilehelt.

Balti keskkonnafoorum

Mere äärde suvitama minnes tasub meeles pidada, et sõidukiga otse randa sõit ei tohi (foto: RMK)

Veekogude ääres ei tohi sõita

Kevadel ja iseäranis soojadel ilmadel antakse keskkonnainspektsiooni valvetelefonil üha sagedamini teada veekogu ääres sõitvatest sõidukitest. Ühtlasi näitavad seadusrikkumise sagenemist inspektorite kontrollkäigud. Seepärast tuletab inspektsioon puhkajatele ja loodusesse minejatele meelde, et looduskaitseseaduse järgi ei või veekogude kallastel sõita ATVde, autode, krossirataste ja muude mootorsõidukitega. Sõita tohib ainult selleks ette nähtud teedel.

Tihti arvatakse, et kui näha on varasemad autojäljed, siis on sõidukiga liiklemine rannaalal kõigile lubatud. Teine sagedasem eksiarvamus on seotud ATV-ga. Kuna ATV on maastikusõiduk, siis arvatakse, et sellega tohib sõita igal pool looduses. Tuleb teada, et looduskaitseseadusega on kõigile veekogudele kehtestatud piiranguvöönd, mille siht on kaitsta rannal või kaldal asuvaid looduskooslusi (taimestikku, linde, loomi) ning tagada puhkevõimalused.

Piiranguvööndi laius oleneb veekogu suurusest. Läänemere ja meie suuremate veekogude, nagu Peipsi, Pihkva, Lämmijärve ja Võrtsjärve piiranguvöönd on 200 meetrit, üle 10 ha suurusel järvel või veehoidlal ning suurematel jõgedel aga 100 meetrit, väikestel veekogudel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 meetrit. Piiranguvööndis tohib sõita ainult selleks ette nähtud teedel. Erandiks on juhtumid, kui tiheasustusalal on tarvis teha haljasala hooldustöid, viia vette kalapüügiks vajalik veesõiduk või teha metsa- või põllumajandustöid maatulundusmaal.

Keskkonnainspektsioon

Nüüdsest täieneb loodusheli portaal helivaatlustega

Tartu ülikooli loodusmuuseum on uuendanud looduheli portaali ning nüüdsest jõuavad sellesse kõik nutirakendusega „Minu loodusheli“ tehtud ja esmase kontrolli läbinud vaatlused. Peale tavapärase vaatlusinfo lisandub kuuldud linnu või looma helisalvestis, mis võimaldab liiki määrata ka pärast vaatluse tegemist looduses. Laulude ja häälitsuste salvestiste järgi kontrollivad liike vaatlusrühma moderaatorid, kes aitavad liike määrata. Üksiti saab helivaatluste kaardivaate abil oma vaatlusi otsida ning uudistada, kus teiste kasutajate märgatud laululinnud on häält teinud.

Uuendusi on teisigi: on parandatud ühendusi andmebaasidega, värskendatud lehe väljanägemist mobiilsetes seadmetes ning töötamist eri veebilehitsejatega. Loodusheli lehelt saab kuulata nii lindude hääli ja laule kui ka konnade, imetajate, ritsikate-rohutirtsude ja teiste häält tegevate loomade helisalvestisi. Kasutajad saavad lahendada ülesandeid, osaleda viktoriinis või neid ise korraldada.

TÜ loodusmuuseum

Foto: Wikipedia Commons

Mürgistusohu tõttu ei tohiks aprikoosiseemneid süüa

Aprilli lõpus avaldas Euroopa toiduohutusamet (EFSA) teadusliku arvamuse tooreste aprikoosiseemnete kohta, milles jõuti järeldusele, et kolme väikse aprikoosiseemne tarbimine võib kujutada ohtu täiskasvanud inimese tervisele. Väikelastele võib olla ohtlik juba ühe väikse aprikoosiseemne söömine.

Aprikoosi kivide sees olevad seemned sisaldavad amügdaliini, mis seemneid närides ja seedimise käigus muutub tsüaniidiks. Tsüaniid ehk sinihape on väga kiiresti imenduv mürgine aine. Selle mürgistuse tunnused on näiteks iiveldus, palavik, peavalu, lihase-, liigesevalud jms. Tsüaniidi surmav kogus on 0,5‒3,5 mg ühe kilogrammi kehakaalu kohta; mürgistuse korral tekib õhupuudus, koordinatsioonihäired, värinad, krambid, teadvuse kaotus ja lämbumine. Lühikest aega kehas oleva tsüaniidi toimel võib muutuda elundite kaal ja tekkida haiguslikud muutused kudedes. Samuti on viiteid sellele, et tsüaniid suurtes koguses võib olla teratogeense toimega, põhjustades loote väärarenguid.

EFSA andmeil on tsüaniidi ohutu kogus 20 μg kilogrammi kehakaalu kohta. Seega, maksimaalne aprikoosiseemnete kogus päevas, kus ei ületata seda väärtust, on väikelastel 60 mg ja täiskasvanutel 750 mg. Need kogused on nii väikesed, et tarbijatel ei ole võimalik neid ise mõõta. Kuid hinnanguliselt on see kogus kuni kolm väikest aprikoosiseemet päevas täiskasvanute puhul ja alla ühe väikese aprikoosiseemne väikelaste puhul.

Aprikoosi viljad ei kujuta ohtu inimese tervisele, sest amügdaliini sisaldavad ainult seemned, mis viljalihaga kokku ei puutu (seemned on kivide sees). Amügdaliini leidub ka teiste luuviljade seemnetes (nt ploomid, kirsid, virsikud). Seetõttu soovitataksegi neist hoidiseid tehes kivid eemaldada, kuna siis ei ole tsüaniidi tekke ohtu. Amugdaliini sisaldavad ka töötlemata mõrumandlid.

Veterinaar- ja toiduamet

Ilmunud on linnuhuviliste lehe uus number

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja värskes numbris on pikemad kirjutised randa uhutud lindude loendusest, jõelinnuseire tulemustest, pesakasti mõõtmete tähtsusest, tutt- ja musttihasest ning sookurg Ahja 4 teenetest. Lehes on ka fotovõistluse „Looduse aasta foto 2016ˮ parimad linnupildid, ürituste kroonika, lühiteated, nuputamisnurk, uute raamatute tutvustus jm. Tiirutaja paberväljaannet saavad tasuta tellida Eesti ornitoloogiaühingu liikmed, linnuklubid, looduskeskused, keskkonnaasutused jt. Elektroonilist lehte saab lugeda EOÜ kodulehelt.

TASUB OSALEDA

Päike (foto: Taavi Tuvikene)

Astrofotoklubi õhtu Tallinnas

Täna, 11. mail kell 18 on huvilised oodatud astrofotoklubi õhtule Tallinna inglise kolledžis Estonia pst 10. Õhtu algab Taavi Tuvikese ettekandega: mis on astrofotoklubi ja mida kujutab endast klubifoto. Ingliskeelse ettekande peab Isaac Gutiérrez Pascual, kes räägib astrofotograafiast. Martin Mark annab ülevaade värsketest astrofotodest meil ja mujal ning Martin Vällik tutvustab Tallinna Kuu-festivali. Osalustasu on 2 eurot. Vaata ka infot ürituse veebilehelt.

Astrofotoklubi

Töötuba Tädu loodusõpperajal

RMK Viimsi looduskeskus korraldab täna (11. mail) kell 18‒20 maitserohelise retseptide ja praktika töötoa. Viimsi looduskeskuse juurest väljub bussi kell 17.45. Üritusega alustatakse Tädu loodusõpperaja lõkkeplatsil. Korjatakse söödavaid taimi ja valmistatakse mitmesuguseid lisandeid meie toidulauale. Metsarohelise retseptidest räägib ja töötuba juhendab Eve Paesüld. Osalustasu on 7 eurot ning selle saab maksta kohapeal sularahas. Huvilised võiksid oma tulekust teada anda e-kirja teel viimsi.looduskeskus@rmk.ee või telefonitsi 5340 7513.

RMK

Linnulauluhommikud Tallinnas

Looduse Omnibuss, Eesti looduskaitse selts ja Tallinna linnuklubi kutsuvad kõiki loodushuvilisi hommikuti enne töö- või koolipäeva algust linnulaulu kuulama. Veel on võimalus osaleda kolmel hommikul. Neljapäeval, 12. mail kell 6.30 toimub linnulauluhommik Paljassaares. Kogunetakse Pikakari parklas: linnapoolne parkla enne Katariina kaid. Reedel, 13. mail kell 6.30 algab linnulaulutund Stroomi metsas: tulla Merimetsa Selveri parklasse. Mõlemat hommikut juhendavad Ingrid Aus ja Tiit Vohta. Järgmise nädala kolmapäeval, 18. mail on kohtumispaik Nunne tänava nurgal Schnelli tiigi otsa juures jalutuskäiku juhendab Peep Veedla. Linnulauluõpe on tasuta. Lisateavet saab telefonil 5647 6297 (Jaan Riis).

Looduse Omnibuss

Öökulli akadeemias on fookuses looduskaitsekuu teemad

Homme, 12. mail algusega kell 17 peab Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemias loengu keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist Merike Linnamägi. Juttu tuleb Eesti looduses leiduvatest omadest ja võõrastest liikidest ning kaitsealustest ja ohustatud liikidest.

Samal päeval kell 18 algab venekeelne loenguõhtu, kus bioloog Jekaterina Pesotski räägib looduse kohta käivatest müütidest ning nende paikapidavusest. Osalejatel palutakse varem registreeruda, saates kiri aadressile jekaterina.pesotski@loodusmuuseum.ee.

Öökulli akadeemiasse pääseb muuseumipiletiga, mille saab osta muuseumi kassast enne loengu algust. Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.

Eesti loodusmuuseum

Jõelindude vaatlus

Eesti ornitoloogiaühing on alates 2014. aastast teinud vabatahtlike abiga jõelinnuseiret, et saada teavet vooluveekogudel pesitsevate linnuliikide käekäigu kohta. Appi on oodatud kõik, kes liiguvad veekogudel (jõed, ojad, suuremad kraavid) mõne sõiduvahendiga või mööda kallast. Osaleda on üsna lihtne, sest põhilisi jälgitavaid liike on vaid kaheksa: jäälind, vihitaja, metstilder, piilpart, sinikael-part, sõtkas, jääkoskel ja kaldapääsuke. Jõelinnuseire keskne aeg on 25. aprillist 20. maini, kuid oodatud on ka vaatlused hilisemast ajast. Vaata lähemalt EOÜ kodulehelt.

EOÜ

Pikla tiikide linnuvaatlustorn Pärnumaal (foto: RMK)

Tornide linnuvaatlusega tähistatakse rändlindude päeva

Eesti ornitoloogiaühing kutsub linnuhuvilisi laupäeval, 14. mail tornide linnuvaatluspäevale. Sellega tähistame rahvusvahelist rändlindude päeva. Paljudes vaatlustornides üle Eesti ootavad juhendajad, et koos linde vaadata. Mõistagi võib vaatluspäeva ka ise korraldada, valides sobiva vaatlustorni. Vaatluse käigus tuleb kirja panna kõik seal kuuldud ja nähtud linnuliigid. Tulemused saata ornitoloogiaühingule laupäeval hiljemalt kell 18 e-postiga thea@tallinna-linnuklubi.ee.

Kirja on vaja panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefoninumber. Andmete põhjal selgitatakse välja Eesti linnurikkaim vaatlustorn. Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiad EOÜ kodulehelt. Veebilehel täieneb kaart pidevalt.

EOÜ

 MAAILMAST

Söödava hotentotiviljaku (Carpobrotus edulis) kollased või roosad õied on väga kenad (foto: Jacintha Iluch Valero / SPEA)

Vabatahtlikud on 2014. aastast peale rühmanud selle ohtliku invasiivtaime tõrjel (foto: Toni Mullet / SPEA)

Hotentoti viigimari – kuri kaunitar

Jutuks tuleva taime Carpobrotus edulis’e eestikeelne nimetus on tegelikult söödav hotentotiviljak, aga üks võimalikest ingliskeelsetest vastetest on tõesti Hottentot Fig ehk hotentoti viigimari, paralleelnimetused on Ice Plant (jäätaim) ja Pigface (seanägu).

Tavapärase ütluse järgi on mitu nime heal lapsel, ent hotentotiviljak on paras nuhtlus. Tõsi, nuhtlus ikka jälle inimese mõtlematuse tõttu, algsel kodumaal Lõuna-Aafrikas on ta lihtsalt üks paljudest taimedest. Aga kord leidis keegi, et oleks tore, kui ta kasvaks ka Vahemere maades: pakub silmailu, aitab pinnase erosiooni vastu ja on pealegi ravimtaim. Paraku selgus, et hotentotiviljak on Vahemere ääres erakordselt kiire paljunema, annab rohkesti seemneid ning suudab kiiresti koloniseerida maalahmakaid.

Praegu on ta maakera kõige ohtlikumate invasiivliikide esisajas. Mõnes Portugali piirkonnas on ta suutnud luua sellise tiheda taimevaiba, millest kohalikud liigid lihtsalt ei suuda läbi tungida. Üksiti kurnab ta paraku välja pinnase ja muudab mulla keemilist koostist, mis omakorda mõjub halvasti kodumaiste taimede idanemis-, kasvu- ja paljunemisvõimele, nii et neil on raske ellu jääda.

Portugali praeguseks püsielaniketa Berlengase saartele toodi söödav hotentotiviljak 1950. aastatel: alul ilutaimena kalurimajade juurde, kuid hakkas kiiresti paljunema ja levis talle soodsate olude tõttu kogu saarestikus. Tema seemneid aitavad levitada rotid, küülikud ja kajakad.

Muret teeb looduskaitsjatele esmajoones see, et söödav hotentotiviljak lämmatab ka kaitsealuseid aeglase kasvuga taimi, näiteks lehternartsissi (Narcissus bulbocodium) või endeemset merikanniliiki (Armeria berlengensis). Nuhtlus on ta ka portugali tormilinnule (Calonectris borealis): on kasvanud linnu pesitsusõõnsustesse ning tema lihakad lehed ja tugevad juured ei jäta tormilinnule võimalust uusi urge kaevata.

Portugali linnukaitseühing SPEA veab Berlengase LIFE-projekti, mille käigu püütakse partnerite ja hulga vabatahtlike abiga hotentotiviljak saarte olulisematest piirkondadest välja tõrjuda. Ega muud võimalust ole, kui taimed ükshaaval käsitsi välja kaevata ja kuivada lasta. Ametis on 40 vabatahtlikku ja tehnikut, siht on saada kurjast tulnukast lahti 2018. aastaks, et Berlengasel taastuks taas kohalik taimkate.

BirdLife International / Uudistaja

Ulcinj Salina soolapannid on tähtis paik 252 linnuliigile (foto: CZIP / BirdLife International)

Vaid linnud, keda alal kaitstakse, võivad päästa Ulcinj Salina

Lahingud Ulcinj Salina loodusalade pärast on Montenegro valitsuse, looduskaitsjate ja eraettevõtjate vahel lainetanud tõusude ja mõõnadena juba aastaid. Kord oleks tähtsast linnualast (IBA) peaaegu saanud hotelli ja golfiradade asupaik, praegu on üks reaalsemaid tulevikukavasid muutmine ökopuhkealaks. Tähtsa lindude pesitsus-, talvitus- ja puhkepaiga tulevik ripub ikka veel õhus.

Majandus ja looduskaitse on siin aastakümneid kenasti koos eksisteerinud. Suurt rolli on lindude jaoks mänginud elupaik, mille on loonud aastast aastasse korduv üleujutus ja sellele järgnev soolaaurutustiikide järkjärguline kuivamine. See, et inimene sai seal toota soola, ei ole seganud linde. 2003. aastal ostis ala erafirma ja viis aastat hiljem otsustas valitsus oma üldplaneeringuga anda uuele omanikule loa ala kuivendada ja muuta golfihotelliks. Looduskaitseorganisatsioonide neli aastat väldanud protestide tulemusena on üldplaneering tühistatud ja Ulcinj Salina kaitsealastaatus alles jäänud.

Paraku pole see veel loo õnnelik lõpp. Soolapanne majandanud firma läks 2013. aastal pankrotti ja lõpetas soola tootmise, seetõttu ei pumbata enam soolast vett tiikidesse ega magedat vett välja. Aga see on eluliselt tähtis, et säiliks lindude elupaik. Kõige krooniks kaebas erafirma valitsuse 2014. aastal kohtusse, aga arendusõigust siiski ei saanud ja esialgne planeering jäi taaskehtestamata.

Montenegro valitsust on püüdnud veenda kaitseala alles hoidma mitte ainult looduskaitsjad, vaid näiteks ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola suursaadik. Paraku on veenmine olnud seni asjatu. Nüüd on esile tõstetud kava teha umbes 70 hektarile „ökopuhkeala“. Mida see täpselt tähendab, ei ole vist kellelegi selge, aga päris kindlasti ei vastaks see lindude vajadustele. Peale kõige muu on uut planeeringut tegeva firma eesotsas riigi peaministri vend, kes on pannud 70% Ulcinj Salinast pangalaenu tagatiseks. Valitsus pole siiani oma lõplikku otsust ala suhtes teinud.

Rahvusvaheline huvi on aidanud Montenegro linnukaitseühingul CZIP viia probleemi Euroopa Komisjoni ette. Salina linnud on nüüd osa Montenegro eduraportist; selle nõuete täitmisest oleneb, kas Montenegrol on lootust saada Euroopa Liitu. Niiviisi on soolaala lindudest saanud tähtsaim kaalukeel, mis otsustab nende endi kaitse tuleviku. Et rahvusvaheline huvi ei kustuks, on CZIP korraldanud Ulcinj Salina konverentse. Kasvanud on ka montenegrolaste endi huvi: CZIPi ja turismiorganisatsioonide korraldatud retkedele sellesse piirkonda on olnud rohkesti huvilisi. Üks põhilisi tõmbenumbreid on kindlasti soolasoode flamingod. Ka piirkonna elanikud arvavad üsna üksmeelselt, et taristu arendused tuleb Salinast eemal hoida. Kõik oleneb siiski valitsuse otsusest.

BirdLife International / Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

Horisondi mai- ja juuninumbri kaaneloos „Teadus maa ja taeva vahel” kirjutab astronoom Laurits Leedjärv maailma kõige ainulaadsemast ja kallimast rajatisest – rahvusvahelisest kosmosejaamast, mis on olnud pidevalt asustatud juba enam kui 15 aastat. Artiklis vaadatakse lähemalt, mida põnevat kosmosejaama teadusprogrammis uuritakse ning millist kasu inimkonnal neist uuringutest oodata on. Nagu Leedjärv märgib, on kosmosejaam omamoodi eelpost tulevastele Marsi-astronautidele, sest jaamas saab jälgida, millist mõju pikaajaline kosmoses viibimine inimestele ja tehnikale avaldab.

Intervjuus usutleb Horisont sel korral Tartu ülikooli majandusprofessorit ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa. Hinnatud arvamusliider räägib majandusteadlase rollist ühiskonnas ning vastab muuhulgas küsimustele, kas Eesti majandus on pagulaste vastuvõtmiseks valmis ja mida me võime meie majanduse hetkeseisu arvestades tulevikult oodata. Meil on vaja oma majanduse ergutamiseks suuri ideid, leiab Eamets ning nimetab ühe sellisena Silicon Valley taolise rahvusvahelise tõmbekeskuse loomist.

Meditsiiniteaduste eesliinil toimuvat tutvustab Horisondi kevadnumbris geeniteadlane Kaarel Krjutškov. DNA mass-sekveneerimise tehnoloogia, mida alles kümme aastat tagasi teadusele esitleti, võimaldab täna avastada verest kasvajale iseloomulikke mutatsioone ja määrata tulevase beebi kromosoomihaigusi, kirjutab Krjutškov, kelle sõnul tõotabki järgmine läbimurre biomeditsiinis tulla pealtnäha vastandlikes valdkondades: loote sünnieelses testimises ja vähidiagnostikas, mille ühendav lüli on rakuvaba DNA ehk genoomne rämps.

Elamusi, mida pakub loodushuvilisele maailma kõige kuivem paik, Tšiili põhjaosas laiuv Atacama kõrb, kirjeldab 2008. aastal „kõrbete kõrbes” rändamas käinud bioloog ja ajakirjanik Indrek Rohtmets. Artiklist saab teada, miks Atacama kõrb nii kuiv on, milliseid imelisi kõrbeasukaid võib sealsetel avarustel kohata ning mida noor loodusuurija Charles Darwin veidi vähem kui 200 eest Atacama lagendikest arvas.

„Mõtlemise masinavärgi” sari jätkub Hedvig Sultsoni artikliga „Paradoksaalse une funktsiooni otsingul”. Nagu Sultson kirjutab, puudub teadlaste seas tänini üksmeel, millist funktsiooni täidab paradoksaalseks uneks ristitud unikaalne unefaas, kus magaja ajuaktiivsus meenutab pigem ärkvelolekut kui sügavat und. California Berkeley ülikooli neuroteadlased Andrea Goldstein ja Matthew Walker on välja pakkunud, et sellise unefaasi ülesanne võib olla meie emotsioonide reguleerimine – mälestuste pikaajalisse mällu salvestamine nii, et läbielatud sündmustelt eemaldatakse nende esialgne emotsionaalne laeng.

Horisondi värskes numbris jätkub „Kosmosekroonika” ja samuti „Sõna lugu”, milles Udo Uibo tutvustab sõna „taevalaotus” eesti keelde tulekut. „Igameheteaduses” kutsutakse üles Shakespeare’i-aegseid tekste lugema; Kanuti meistrid räägivad meile „teadlastena kabinetis”, kuidas vanadele asjadele uut elu sisse puhuda. Uuenduskuuri on läbi teinud ka mitu Horisondi senist rubriiki ja lisandunud on mitu uut. Koostöös teaduskeskusega AHHAA alustab ilmumist „Ahhaa!“-hetki pakkuv juturubriik. Ajaloolane Jüri Kotšinev lükkab käima meie idanaabrite eripärasid tutvustava külje „Huvitav Venemaa“ ja räägib, miks Vene bojaarid pikki habemeid ja kasukaid kandsid. Uus on ka Eesti muuseumides varjul olevaid aardeid esitlev „Muuseumipärl“, mis külastab sel korral kahte loodusmuuseumi, ning „Dokument kõneleb“, milles meenutatakse, et Eesti Vabariigil on tulnud oma ajaloos kord juba küllaltki arvukat pagulasseltskonda vastu võtta. Lisaks saab lähivaates imetleda grafeeniliblikaid, nautida Ilmar Trulli teadusluulet, lugeda Eesti laste jõuproovidest bioloogiaolümpiaadil ning ragistada aju täisruutude maatriksite leidmisel, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.

UUDISTAJA

25. mai  2016

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Maikuu Horisont: kosmos, kuum kõrb, biomeditsiini ja Eesti majanduse tulevik

Horisondi mai- ja juuninumbri kaaneloos „Teadus maa ja taeva vahel“ on astronoom Laurits Leedjärv võtnud vaatluse alla maailma ainulaadseima ja kalleima rajatise – rahvusvahelise kosmosejaama, mis on olnud pidevalt asustatud juba üle 15 aasta. Artiklist saame lähemalt teada, mida põnevat kosmosejaama teadusprogrammis uuritakse ning millist kasu inimkonnal neist ainulaadsetest uuringutest oodata on.

Pikemas intervjuus usutleb Horisont sel korral Tartu ülikooli majandusprofessorit ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa. Hinnatud arvamusliider räägib majandusteadlase rollist ühiskonnas ning vastab muu hulgas küsimustele, mida meil Eesti majanduse hetkeseisu arvestades tulevikult oodata on. Meil on vaja oma majanduse ergutamiseks suuri ideid, leiab Eamets ning nimetab ühe sellisena Silicon Valley taolise rahvusvahelise innovatsioonikeskuse loomist.

Meditsiiniteaduste eesliinil toimuvat tutvustab Horisondi kevadnumbris geeniteadlane Kaarel Krjutškov, kelle hinnangul tõotab järgmine läbimurre biomeditsiinis tulla pealtnäha vastandlikes valdkondades: loote sünnieelsetes uuringutes ja vähidiagnostikas, mille ühendav lüli on rakuvaba DNA ehk genoomne rämps.

Elamusi, mida pakub loodushuvilisele maailma kõige kuivem paik, Tšiili põhjaosas laiuv Atacama kõrb, kirjeldab 2008. aastal „kõrbete kõrbes“ rändamas käinud bioloog ja ajakirjanik Indrek Rohtmets. Artiklist saab teada, miks Atacama kõrb on nii kuiv ning milliseid imelisi kõrbeasukaid võib sealsetel avarustel kohata.

„Mõtlemise masinavärgi“ sari jätkub Hedvig Sultsoni kirjutisega „Paradoksaalse une funktsiooni otsingul”. Artiklis otsitakse vastust küsimusele, millist otstarvet täidab paradoksaalseks uneks ristitud unikaalne unefaas, kus magaja ajuaktiivsus meenutab pigem ärkvelolekut kui sügavat und, ning tutvustatakse teooriat, mis pakub vastusena meie emotsioonide reguleerimise.

Tavapäraselt saab värskest Horisondist lugeda „Kosmosekroonika“ rubriiki ning „Sõna lugu“, milles tuleb sel korral juttu sõna „taevalaotus“ tulekust eesti keelde. „Igameheteaduses“ kutsutakse meid üles Shakespeare’i-aegseid tekste lugema; Kanuti meistrid räägivad „teadlastena kabinetis“, kuidas vanadele asjadele uut elu sisse puhuda.

Paar Horisondi rubriiki on läbi teinud uuenduskuuri ja lisandunud on mitu uut. Koostöös Ahhaa teaduskeskusega alustab ilmumist „Ahhaa!“-hetki pakkuv juturubriik. Ajaloouurija Jüri Kotšinevi kirjutis on esimene rubriigist „Huvitav Venemaa“, mis tutvustab meie idanaabri eripärasid; esmalt selgub, miks Vene bojaarid kandsid pikki habemeid ja kasukaid. „Muuseumipärl“ hakkab tutvustama Eesti mäluasutustes tallel olevaid aardeid, sel korral on kõne all kaks loodusmuuseumi; rubriik „Dokument kõneleb“ tuletab meile meelde, et Eesti vabariigil on oma ajaloo vältel tulnud kord juba küllaltki arvukat pagulasseltskonda vastu võtta. Peale selle saab lähivaates imetleda grafeeniliblikaid, nautida Ilmar Trulli teadusluulet, lugeda Eesti laste jõuproovidest bioloogiaolümpiaadil ning ragistada aju, et leida täisruutude maatrikseid, lahendada ristsõna ning „Mälusäru“.

Horisont

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Näituse kuraatorid Loore Ehrlich (vasakul) ja Marja-Liisa Kämärä Sammalhabeme heatahtliku pilgu all

Loodusajakiri Kukus: juhatame sambla ja samblike maailma

Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ läheb sel nädalal Eesti loodusmuuseumisse, et vaadata kuraatorite Loore Ehrlichi ja Marja-Liisa Kämärä seltsis kuni järgmise aasta alguseni avatud näitust „Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal“. Nädala pärast tutvustame koos autori, Tartu observatooriumi vanemteaduri astronoom Laurits Leedjärvega mai-juuni Horisondi kaaneartiklit „Teadus maa ja taeva vahel“, milles on juttu rahvusvahelisest kosmosejaamast ISS. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Saateid saab järelkuulata aadressil podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri.

EESTI SÕNUMEID 

Eesti kuldne esindus autasustajate seltsis: (vasakult) HTM kantsler Janar Holm, Richard Luhtaru (MHG), Kaarel Hänni (TRK), Karl Paul Parmakson (MHG) ja EUSO president iirlane Michael Cotter (foto: Andres Tennus / TÜ)

Euroopa loodusteaduste olümpiaadilt tuli Eestisse üks kuld- ja kaks hõbemedalit

Maikuu teisel nädalal peeti Tartus 14. Euroopa Liidu kuni 16-aastaste õppurite loodusteaduste olümpiaad (EUSO), kus konkureeris 23 riigi 48 meeskonda; Eestil kui korraldajamaal oli võimalus välja panna neli triot. Absoluutvõitja rändkarika sai Saksamaa võistkond. Olenevalt kogutud punktisummast jagati välja viis kuld- ja kakskümmend hõbemedalit ning lausa kolm medalit jäi Eestisse.

Kuldmedali võitnud Eesti meeskonda kuulusid Kaarel Hänni Tallinna reaalkooli (TRK) 11. klassist ning Karl Paul Parmakson ja Richard Luhtaru Tartu Miina Härma gümnaasiumi (MHG) 9. klassist. Veel pälvisid kulla juba mainitud Saksamaa võistkond ning portugallased, slovakid ja sloveenid.

Ühte Eesti hõbedasse võistkonda kuulusid 10. klassi õpilased Airon Johannes Oravas (TRK) ning Joosep Kaimre ja Loona Volke Hugo Treffneri gümnaasiumist, teise aga 9. klassis õppivad Hannes Kuslap ja Kirke Joamets (MHG) ja Uku Hannes Arismaa (Tallinna inglise kolledž). Peale Eesti pälvisid kaks hõbemedalit veel iirlased, leedulased, rumeenlased, tšehhid ja ungarlased ning ühe hõbemedali Austria, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Rootsi, Saksamaa ja Sloveenia. Ülejäänud 23 võistkonda said osavõtumedali, teiste seas Juri Volodin Õismäe Vene lütseumi 10. klassist, Mihhail Lebedev Tallinna Tõnismäe reaalkooli 11. klassist ja Roman Oleinik Narva Pähklimäe gümnaasiumi 10. klassist.

EUSO presidendi Michael Cotteri sõnul oli Tartus toimunu kõigi aegade parim olümpiaad ja seda kinnitas osalejate energiline aplaus. Suure tunnustuse pälvis olümpiaadi akadeemiline komitee, mis koosnes suuresti mitmesugustel rahvusvahelistel olümpiaadidel karastunud praegustest üliõpilastest. Olümpiaadi peakorraldaja oli Tartu ülikool ja TÜ teaduskool, olümpiaadi rahastas haridus- ja teadusministeerium (HTM).

euso2016.ee/Uudistaja

Glüfosaadi (N-(fosfonometüül)glütsiini) molekuli mudel (allikas: Vikipeedia)

Riigikogu võttis menetlusse pöördumise glüfosaadi keelustamise kohta

Riigikogu juhatus otsustas 19. mail võtta menetlusse erakonna Eestimaa Rohelised, MTÜ Noored Rohelised ja Eesti rohelise liikumise 16. mail algatatud kollektiivse pöördumise „Glüfosaadi kasutamine tuleb Eestis keelata“ ja edastas selle menetlemiseks maaelukomisjonile.

Pöördumise seletuskirjas viidatakse mitmele uuringule, mis on näidanud, et Euroopa riikide kodanike organismid sisaldavad taimemürgina kasutatava glüfosaadi jääke, kohati on selliseid inimesi üle 90 protsendi. Paraku ei tehta selle kohta mingit regulaarset seiret.

Eestis on mitmesuguste mürgijääkide jälg toidus pidevalt suurenenud. Riigikontrolli 2015. aasta seire kohaselt leidub mürkide jääke 51 protsendis toiduainetes. Glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, teeäärte hooldamisel, parkides, isegi laste mänguväljakutel. Iga inimene võib sellega ka enda teadmata kokku puutuda.

Glüfosaat tekitab inimesel vähiriski ning hävitab vee- ja mullaelustikku. Eesti saaks olla mahetootmise eeskujuriik ja jätkusuutliku riigi mudel Euroopas.

Riigikogu pressiteenistus / Uudistaja

Fotomälestus 2010. aastast: professor Enn Lust ja president Toomas Hendrik Ilves TÜ Chemicumi laboris (foto: Andres Tennus / Tartu ülikool / Wikimedia)

Eestisse luuakse esimene vesinikkütusejaam

TÜ keemiainstituut ning projekteerimis- ja konsultatsioonifirma NT Bene alustavad koostööd, et arendada tulevikukütuse vesiniku tootmist. 2018. aasta lõpus rajatakse Pärnusse Eesti esimene vesinikutankla ja tootmisjaam. Plaanis on rakendada ainulaadseid lahendusi, mis võimaldavad vesinikuga tankida busse ja tavasõidukeid.

TÜ keemiainstituudi direktor Enn Lust ütles, et Eesti esimene vesinikkütuse tankla ja tootmiskompleks rajatakse Pärnusse, kuna seda läbib Via Baltica maantee. Kaugem plaan on hakata Pärnus kasutama emissioonivabu ühissõidukeid. Praegu kavatsetakse hankida vesinikul töötavad bussid ning ehitada vesiniku tootmise jaam, salvesti ja universaalne vesinikutankla. Vesinikbusside ja -autode paaki tangitakse suure rõhu all vesinik, mis suunatakse kütuseelementi, kust tuleb välja veeaur ning masina liikuma panev elekter.

Lusti sõnul soovitakse projekti tulemina tulevikus lahendada mitu olulist probleemi. Arvestades Eesti energiamajanduse arengukava arutelul selgunut, on Eestil suuri raskusi toota nn taastuvaid transpordikütuseid, lähtudes Euroopa Komisjoni eesmärkidest. Seega võiks vesiniku tootmine elektrolüüsi teel ja selle kasutus Pärnus vesiniku infrastruktuuri arendamise projektis ning hiljem kogu Eestis, aga samuti vesiniku abil suurendatud kütteväärtusega biometaani tarvitus transpordivahendites leevendada taastuvate transpordikütuste tootmise puudujääki Eestis. Ühtlasi aitab projekt saavutada 2015. aasta detsembris Pariisi kliimakonverentsil 195 riigi vahel sõlmitud ülemaailmse kliimakokkuleppe eesmärke.

TÜ ja osaühing NT Bene allkirjastasid koostöölepingu, et teha uuenduslikus valdkonnas uurimistööd ja osaleda projektis „H2Nodes – Euroopa vesinikutanklate võrgustiku arendamine, mis aktiveerib kohaliku nõudluse ja loob uued taristuga kaasnevad väärtusahelad“. Projekt hõlmab osa Euroopa Liidus väljaarendatavast transpordivõrgust, mis koosneb kaheksast kõrgtehnoloogilisest transpordikoridorist TEN-T (Trans-European Transport Network), ja on ühtaegu osa transpordikoridorist North Sea-Baltic Core Network Corridor. Euroopas on niisuguseid lahendusi alla 200.

TÜ/Uudistaja

Veebileht „Konnad teel(t)“on aadressil konnad.elfond.ee (allikas: www.elfond.ee/konnadteel)

Visad vabatahtlikud päästsid sel kevadel 10 113 kahepaikse elu

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 20. mail, et sel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 10 113 pulmapaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Viiendat aastat korraldatud konnapäästeaktsiooni „Konnad teel(t)“ jooksul peeti18 konnatalgut üle Eesti; vabatahtlikud käisid talgutel 360 korda.

Selleaastane konnade kevadränne oli täis ootamatusi ning aprilli külmad ööd ei olnud konnadele sigimispaikadesse liikumiseks üldse sobivad. Näiteks Leie ja Oiu vahelisel teelõigul on tavaliselt olnud ligi 4000 konna, sel aastal vaid 1000. Erilised üllatajad olid tänavu ühed esimestena teele asunud linnakonnad Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangu tänaval; mõlemas paigas sai üle tee aidatud rekordarv kahepaikseid. Kuigi tänavu ei läinud konnad paljudes rändekohtades hulganisti sigimispaikadesse, vaatasid vabatahtlikud õhtuti kannatlikult rändepaiku üle.

Kokku oli vabatahtlikke talgujuhte 35, talgukohti 18. Valmidus konnadele appi tõtata oli veel kaheksas talgukohas, kuid sel aastal seal rännet ei toimunud. Konnarändel oli kolm suuremat lainet vahemikus 5. aprillist 2. maini. Kõige suurem oli ränne Tartus Ihastes, kus päästeti 2482 konna, ja Tallinnas Astangu tänaval, kus aidati üle tee 2266 kahepaikset. Järgnesid Porkuni, Leie-Oiu, Tapa ja Kuremäe talgukohad. Viie aastaga on kokku päästetud juba üle 73 000 kahepaikse.

Taas korraldati ka joonistusvõistlus, kuhu saadeti 379 konnapilti. Võistluse parimaid töid näeb Facebookis.

Aktsiooni korraldas ELF ja rahastas KIK; oma panuse andsid Papyrus AS, maanteemuuseum, keskkonnaministeerium, maa-amet ja Vapramäe loodusmaja.

ELF/Uudistaja

Kahe kõrvuti asuva dolokivikarjääri reljeef, mis on saadud maa-ameti laserskanneri ehk LiDARi-seadme abil. Maapinna kõrgust näitavad legendis toodud värvid. Tumeroheline ja beež punase mäeeraldise piiri sees kujutab dolokivi kaevandamise astmeid, heleroheline on karjääri põhi, helesinisega on tähistatud karjääri lääneosas asuv veekogu. Valmistoodangu ja katendi puistangud joonistuvad välja tumepruunide ja hallide toonidega, karjääri ümbritsev loodusliku reljeefiga ala on esitatud pruunide toonidega (allikas: www.maaamet.ee)

Kaevandamise aerokontroll on muutnud kaevandajad hoolsamaks

Maa-ameti korraldatav aerokontroll on andnud häid tulemusi, sest kaevandajad on hakanud hoolikamalt kinni pidama kaevandamismahtudest ja -piiridest ning varasemast rohkem keskendunud kaevandamisega rikutud maade korrastamisele.

Aerokontroll on kõige kiirem ja ülevaatlikum võimalus teada saada, kas kõik kaevandamise tingimused on täidetud. Maa-amet alustas KIKi toel aerokontrolli 2009. aastal; igal aastal kontrollitakse koos keskkonnainspektsiooni, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumiga 150–200 karjääri. Peamine sihtrühm on ehitusmaavarade ja põlevkivikarjäärid.

„Algusaastatel tuli ette, et leiti kümnete tuhandete kuupmeetrite ulatuses ülekaevandamisi, kuid mida aeg edasi, seda hoolikamaks on kaevandajad muutunud. Kaevandamiseks lubatud piiride ületamisi küll esineb, kuid enamasti jäävad mahud alla tuhande kuupmeetri,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants. „Kuna aerokontrolli käigus jälgitakse ka kaevandatud alade korrastamist, siis on seegi pilt paranenud ehk kaevandajad on hakanud rohkem tähelepanu pöörama sellele, et pärast nende tegevuse lõppemist oleks keskkond võimalikult kiiresti ja hästi heakorrastatud.“

Kaevandatud alade korrastamine aitab tihendada kaevandajate ja kohalike kogukondade koostööd ja luua häid suhteid. Järjest sagedamini lepitakse juba kaevandamise alguses kokku selles, kuidas rikutud maad taastatakse ja koostatakse korrastamise projekt. Eestis on üle 650 kehtiva kaevandamisloa.

Maa-amet teeb aerokontrolli väikelennukiga, millele monteeritud aerokaameraga tehakse ortofotosid ja laserskanneriga kogutakse kõrgusandmeid. Korduvate ülelendudega selgitatakse välja, kas kaevandamine on püsinud nii külgmiselt kui ka sügavuti lubatud piirides. Seejärel arvutatakse lendude vahel väljatud maavara maht. Saadud tulemusi võrreldakse kaevandamisloa omaniku esitatud kaevandamise mahu aruannetega, mis on aluseks kaevandamisõiguse tasu arvestustele. Samuti jälgitakse, kas puistangud on püsinud loaga antud mäeeraldise teenindusmaa piires, kuidas on edenenud kaevandatud ala korrastamine jms.

2015. aastal kontrollitud 200 mäeeraldisest leiti järelkontrolli vajavaid olukordi 147 juhul. Ehkki rikkumiskahtlusega karjääride osakaal on aja jooksul suurenenud, ei ole kõigi nende puhul tingimata tegu rikkumistega. Näiteks võib väljaspool loas määratud teenindusmaad puistanguid ladestada naabri ja keskkonnaameti nõusolekul. Väljaspool mäeeraldist võib olla süvendustöid tehtud ehitusloa või muu asjakohase dokumendi alusel. Kuna kaevandatud koguste deklareerimisel on ette nähtud kuni kolmeaastane mõõdistusaeg, võib selle aja vältel tulla ette erinevusi deklaratsioonide ja tegelikult väljatud maavara koguste vahel.

Maa-amet jätkab kaevandamise aerokontrolli ka tänavu. Aastas kulub sellele ligikaudu 200 000 eurot, ühe objekti kontrollimise keskmine hind on 1000–1300 eurot.

Maa-amet/Uudistaja

Artikkel on ilmunud National Geographicu aprillinumbris (allikas: www.nationalgeographic-magazine.com)

National Geographicu artiklis selgitab maaülikooli järveuurija kliimamuutuste mõju

Ajakirja National Geographic aprillinumbris on avaldatud teadusajakirjanik Cheryl Katzi artikkel, kus on teiste seas kasutatud Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse juhtteadurilt Peeter Nõgeselt saadud infot kliimamuutuste mõju kohta Eestis.

Artikkel „Summer in March? Warming Climate Alters Europe’s Seasons“ käsitleb süsinikuheidet ning selle mõju kliimale: seetõttu on suvised temperatuurid varasemad ning aastaks 2100 saabub Euroopa „suvi“ 20 päeva varem kui tööstusajastu eel. Autor kirjutab, et puude varane lehteminek, lindude ränne ja varakult saabuvad liblikad on kliimamuutuste tõestus, ent teisenevate kliimaolude tõttu muutuvad kogu põhjapoolkera sesoonsed ilmastikuolud.

Eesti maaülikooli juhtteadlane Peeter Nõges kinnitab artiklis, et ilmastikuolude muutusi on selgelt näha Eesti järvedelt. Viimastel kümnenditel sagenenud ebanormaalselt varajased kuumalained on takistanud sügavamate järvede vee kevadist segunemist, iga-aastast protsessi, mis segab veesamba ja transpordib hapnikku sügavamatesse veekihtidesse. „See mõjutab järvede põhjaelustikku ja võib põhjustada suvist kalade suremist, millel on omakorda oluline mõju kalastuspiirkondade majandusele ja ka puhkemajandusele,“ ütles Nõges.

Artikli leiab võrgupaigast news.nationalgeographic.com/2016/04/160404-climate-change-Europe-early-summer/.

EMÜ/Uudistaja

Keskkonnainspektsiooni kinnitusel tekib Eestis aastas ligikaudu 10 000 tonni vanarehve (foto: www.bioneer.ee)

Keskkonnainspektsioon on algatanud Eesti rehviliidu suhtes menetluse

Keskkonnainspektsioon teatas 18. mail, et on alustanud rehvide taaskasutusorganisatsiooni Eesti rehviliit suhtes väärteomenetlust, kuna Viljandi jäätmejaamas on lõpetatud vanarehvide vastuvõtt, ja teinud ettekirjutuse, mis kohustab vanarehvide vastuvõtu taastama.

„Inimesed on rehve ostes teenuse eest juba maksnud ja neid ei saa panna olukorda, kus neil ei ole võimalik kasutatud rehve ära anda. Teenuse viivitamatu taastamine on vajalik ka selleks, et rehvid kusagile metsa alla ei satuks,“ ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. „Kui ettenähtud tähtajaks ehk kolme päeva jooksul ei ole ettekirjutus täidetud, rakendame sunniraha ja teeme seda vajadusel korduvalt. Eeldatavasti rehviliit mõistab, et seaduse täitmine on soodsam kui mittetäitmine.“

Nagu mitmes teiseski Euroopa Liidu riigis kehtib Eestis rehvide puhul laiendatud tootjavastutus, mis on saastaja-maksab-põhimõtte laiendus: tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest kuni selle jäätmeteks muutumiseni (ja kuni need jäätmed lakkavad olemast jäätmed). Tootjad võivad oma kohustused üle anda tootjavastutusorganisatsioonidele, kes peavad korraldama rehvide kogumise ja käitluse. Eestis on selliseid organisatsioone kaks: MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus.

Rehvide vastuvõtu lõpetamine MTÜ Eesti Rehviliit kogumispunktides on vastuolus jäätmeseaduses ja rehvimääruses toodud kohustusega. Kui kellelgi on infot rehvide vastuvõtust keeldumise kohta rehviliidu kogumispunktides, tuleks sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Keskkonnainspektsioon/Uudistaja

Karula rahvusparki tutvustava trükise esikaas (allikas: keskkonnaamet)

Keskkonnaamet kutsub rahvusparke avastama

Keskkonnaametil valmisid looduskaitsekuu alguseks Eesti rahvusparkide trükised, kust leiab teavet piirkondade vaatamisväärsuste ja looduslike omapärade kohta.

„Esimest korda andsime välja Eesti rahvusparke tutvustavate vihikute sarja, mis annab ülevaate meie rahvusparkide maastikest, kooslustest, elurikkusest ja kultuuripärandist ning jagab soovitusi matkamiseks looduses liikujatele. Rahvuspargid on meie looduse esindusalad – pärlid, mida soovitame kindlasti külastada,“ ütles keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik. Rahvusparkide tähtsust teadvustades väärtustame ka kogukonnapõhist loodushoidu: ilma kaitsealadel elavate inimeste tegevuse ja toetuseta ei saa loodushoid olla kestlik.

Looduskaitsekuu alguseks valminud trükised tutvustavad viit Eesti esindusala: Lahemaa, Karula, Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvusparki. Rahvuspargid paiknevad looduslikult erinevates piirkondades, kus on eripärased ajaloolised mõjutused ja kultuuripärand. Kaitseala valitsejana soovib keskkonnaamet aidata kaasa paikkonna looduse ja kultuuripärandi mõistmisele, suunates seeläbi rahvuspargi tasakaalustatud arengut.

Taaskasutatud paberile trükitud vihikud koos asjakohaste kaartidega on kättesaadavad eesti, vene ja inglise keeles ning on abiks loodusturistidele Eestist ja kaugemalt. Trükiste kogutiraaž on 36 000 eksemplari ning neid jagatakse rahvusparkide teabepunktides ja piirkondlikes turismiinfokeskustes.

Kokku on keskkonnaametil keskkonnateadlikkuse programmi projekti raames valminud 30 teabematerjali looduse ja keskkonna valdkonnast; huvilised leiavad need keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/trukised).

Teabematerjalid on valminud koostöös osaühingutega Regio ja Areal Disain ning teiste koostööpartneritega loodus- ja turismivaldkonnast ning riigiasutustest; toetas KIK.

Keskkonnaamet/Uudistaja

Ka Kiviõli poolkoksimäelt vaadeldi tornide linnuvaatluspäeval linde

Kabli vaatlustorn võitis jälle

Eesti ornitoloogiaühingu 14. mail korraldatud tornide linnuvaatluspäeval, millega tähistati ka 10. mail olnud maailma rändlindude päeva, vaadeldi linde 15 vaatlustornis ning Eesti kõrgeimal mäel – Kiviõli poolkoksimäel.

Kõige liigirikkama torni tiitli sai vaatluspäevade kuueaastases ajaloos juba neljandat korda ülekaalukalt Kabli vaatlustorn Pärnumaal 111 liigiga. Tulemus jääb kolme liigiga alla vaatluspäevade rekordile, mis saadi samuti Kabli vaatlustornis. Teise koha saavutas 86 liigiga Haeska torn Läänemaal ja kolmanda 72 liigiga Aardla torn Tartumaal. Kokku nähti ja kuuldi 167 linnuliiki, mis on vaatluspäevade kolmas tulemus. Kõige põnevamad liigid olid vaenukägu Rumpo vaatetornis Vormsil ja puna-harksaba Valgamaal Tellingumäel. Lõplikke tulemusi saab vaadata EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

EOÜ/Uudistaja

„Nutikalt netis“ finalistid, žürii ja juhendajad (foto: lastekaitse liit)

Selgunud on Eesti koolide kõige nutikamad netis

Tallinnas energia avastuskeskuses peeti 17. mail koolidevahelise võistlusmängu „Nutikalt netis“ finaalvõistlus, mille võitsid Kristiine gümnaasiumi õpilased Madli Kaljo, Henri Haugas, Oliver Sild, Rasmus Lukas, Kristjan Mäetalu ja Tuuli Torop. Teise koha pälvis Kuusalu keskkool, kolmanda koha Elva gümnaasium ning neljanda koha Ilmatsalu põhikool.

Iga kooli võistkonda kuulus kuni kuus 6.–7. klassi õpilast, finaali võis jõuda piirkondliku vooru ja poolfinaali kaudu. Finaalis tuli õpilastel tutvustada oma kooli ja võistlusmängu käigus õpitut ning näidata teadmisi Kuldvillaku-stiilis viktoriinis interneti ja nutivahendite kohta. Peale selle olid kõik finaalis osalenud meeskonnad teinud ulatusliku veebiküsitluse, kus uuriti kaasõpilaste aktiivsust Facebooki-keskkonnas, nutiturvalisuse strateegiaid, nende teadlikkust portaalist targaltinternetis.ee ja Lasteabi telefoni olemasolust jne.

Võistlusmängu põhieesmärk oli innustada õpilasi omandama teadmisi ja oskusi, et internetti ning digitaalseid kommunikatsioonivahendeid targemalt ja turvalisemalt kasutada. Mäng oli korraldatud projekti „Targalt internetis“ raames, mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, politsei- ja piirivalveamet ning MTÜ Eesti Abikeskused. Pool projekti rahastusest tuleb Euroopa Komisjoni programmi „Connecting Europe Facility“ kaudu.

Kõik võistlusmängude jooksul loodud materjalid ning võistluste tulemused on esitatud võrgupaigas www.targaltinternetis.ee.

Lastekaitse liit / Uudistaja

Linnusõber Peep Veedla (foto: www.bioneer.ee)

Linnulauluhommikutel käis tänavu 645 õpilast

Tallinna õpilaste linnulauluhommikud olid tänavu rekordiliselt osalusrohked: linde käis kuulamas ja tundma õppimas 645 õpilast, peaaegu poolteist korda rohkem kui möödunud kevadel.

Juba kümnendat aastat korraldatud linnulauluhommikutel on kokku käinud 6232 õpilast 258 klassist ja 53 koolist. Linnulauluhommikute eesmärk on süvendada teadmisi lindudest ja õppida neid laulu järgi eristama. Ühtlasi kujundatakse õpilastes loodushoiu- ja looduskaitseväärtushinnanguid ning praktilise looduse tundmise oskusi. Tänavu osales linnulauluhommikutel 30 klassi 14 koolist. Linnulauluhommikute juht on harrastusornitoloog Peep Veedla.

Linnulauluhommikuid korraldab MTÜ Loodusring Tallinna keskkonnaameti toetusel.

Raepress/Uudistaja

Ööl vastu 16. maid Tartumaal Piirissaarel Saare külas puhkenud tulekahjus hävis kolm elumaja ja vanausuliste palvemaja. Inimesed õnneks tulle ei jäänud. Põleng olevat alguse saanud sügavkülmikust (foto: päästeamet)

TASUB OSALEDA

Eesti osalejatel on varasematel aastatel hästi läinud ka rahvusvahelisel tasandil. 2014. aastal saavutas Janno Loide foto Mukri rabast üldarvestuses kolmanda koha (allikas: Wikimedia)

Vikipeedia kogub pilte looduspärandist

Veel paar päeva, kuni 31. maini, on aega laadida fotosid Vikipeedia keskkonnas juba neljandat korda korraldatud rahvusvahelisele fotovõistlusele „Wiki Loves Earth“ ehk „Looduspärand Vikipeediasse“.

Eestis on oodatud fotod Natura 2000 aladest, loodus- ja maastikukaitsealadest, hoiualadest, rahvusparkidest ja loodusmälestistest. Eesti loodusmälestiste nimekirjad on esitatud võrgupaigas et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikiprojekt_Loodusp%C3%A4rand. Fotod tuleb laadida pildipanka Wikimedia Commons (commons.wikimedia.org/wiki/Campaign:wle-ee), kus need hõlmatakse kõigile vabaks kasutamiseks mõeldud failivaramusse.

Eesti osavõistluse korraldab MTÜ Wikimedia Eesti. Fotosid hindab tunnustatud looduspiltnikest koosnev žürii. Parimad pildid osalevad rahvusvahelises voorus, mille võitjad kuulutatakse välja augustis.

Looduskaitsekuul,

mis algas tänavu 9. mail, on kesksed üritused juba möödas: läinud nädalavahetusel leidsid kõigis maakondades aset matkad, mille menukusele aitas kindlasti kaasa hea ilm. Üht-teist on siiski veel tulemas, näiteks loodushariduspäevad õpilastele. 1. juunil räägib Tartu ülikooli loodusmuuseumis üritusel „Soo peibutab ja peletab“ soode kuvandist loodushoiu ja kultuuripärandi vaatevinklist ELFi spetsialist Piret Pungas-Kohv, vestlust juhib bioloog Veljo Runnel. 4. juunil toimub TÜ botaanikaaias aiapäev „Taimehaigused ja kahjurid“, Eesti loodusmuuseum korraldab samal päeval Tallinna vanalinna päevade raames retked „Roheline linn“.

Üht filmi saab veel vaadata ETV2 keskkonnakuul, mille jooksul on jõudnud telerisse üheksa mõtlemapanevat dokumentaalfilmi: homme kell 22.55 näeb Norra-Taani 2014. aasta koostööfilmi „Karusnahas“ („Inside Fur“), mis on võitnud hulga auhindu rahvusvahelistel festivalidel (allikas: www.insidefur.com).

Üks mulluse lillefestivali võiduaedu: vaatajate auhinna saanud Nõmme põhikooli aeda tõsteti esile töö püüdlikkuse, siiruse ja kodususe poolest

Järjekordne Tallinna lillefestival

avati Tornide väljakul läinud reedel, 20. mail. Aedade teemad on tänavu „Kired aias“ ja „Terrassiaed“. Osalejaid on 31, neist neli välismaalt: Ungarist, Lätist, Soomest ja Saksamaalt.

Avaõhtul astus üle Curly Strings, festivali kultuuriprogramm jätkub kogu suvel. Festivali lõpetamisel 26. augustil annab kontserdi Jaan Sööt. Vt lähemalt www.kadriorupark.ee/lillefestival.

„Keskaja rõõmud“

on Eesti ajaloomuuseumi uus näitus Suurgildi hoones. Keskaja pidustusi tutvustav väljapanek avatakse täna, 25. mail kell 17 ringkäiguga. Ekskursiooni juhib Ivar Leimus, kes kehastub omaaegseks rikkaimaks linlaseks, Tallinna müntmeistriks Urban Deneks, ja meenutab oma nooruspäevade melu Suurgildis. Näitus „Keskaja rõõmud. Suurgildi pidustused 15.–16. sajandil“ saab vaadata 7. maini 2017.

Eesti looduskaitse seltsi esimees Jaan Riis annab loodusfotograafia elavale legendile Hannu Hautalale kätte sümboolse auhinna, Tantsiva Hundi Eesti loodusfoto innustamise eest aastakümnete jooksul (foto: Toomas Tuul)

Narvas on Hannu Hautala juubelinäitus „Metsän poika“

12. mail, oma 75. sünnipäeval, avas Hannu Hautala TÜ Narva kolledži galeriis juubelinäituse „Metsän poika“, mis annab esindusliku ülevaate Soome loodusfoto grand old man’i loomingust poolsajandi vältel. Nagu tema näitus „Kuldkotkas ja valge luik“ oli 30 aastat tagasi Tammsaare majamuuseumis ja mitmel pool Eestis suursündmus, on seda ka uus näitus.

Üle-eelmisel pühapäeval viis Looduse Omnibuss huvilisi Tallinnast ja Tartust näitust vaatama. Vt lähemalt www.looduseomnibuss.ee.

Aasta linnu määramisvõistluse 4. vooru vastuseid

oodatakse kuni 27. mai südaööni. Algajate küsimused leiab võrgupaigast www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/neljas-voor-algajad, edasijõudnute omad www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/neljas-voor-edasijoudnud. Voorus osalejate vahel loositakse välja kaks Eesti loodusmuuseumi perepääset, kaks TÜ loodusmuuseumi õppekogumikku „Lindude elupaigad“ ja kaks aasta linnu logoga riidest kotti.

Määramisvõistluse mõlema raskusastme üldkokkuvõttes parimatele on auhinnad, üldvõitjatele on Photopoint auhinnaks välja pannud Pentaxi binokli.

Valik CITES-i nimekirjades olevaid linde (foto: Eesti loodusmuuseum)

„Ära osta nende elu!“

on näitus, mida saab Tartu loodusmajas vaadata 28. oktoobrini. Elusloodusega kauplemine on väga ulatuslik: igal aastal liigub selles äris miljardeid eurosid ja elu kaotavad sajad miljonid taimed ja loomad. Ebaseaduslik kauplemine ja elupaikade hävitamine on peamised põhjused, miks liigid satuvad väljasuremisohtu.

Äritegevust reguleeriv konventsioon CITES allkirjastati 1973. aastal ja sellest on saanud looma- ja taimeliikide kaitse oluline abivahend võitluses ebaseadusliku kauplemise vastu. CITESi reeglid kehtivad nii elusatele loomadele ja taimedele kui ka neist valmistatud kõikvõimalikele toodetele (toit, nahkesemed, muusikainstrumendid, puit, suveniirid, ravimid, kosmeetikatooted jne).

Paigaldatakse uue poe silti (allikas: www.facebook.com/paljaspala/)

Paljas Pala

on eelmisel laupäeval Pärnus (Kuninga 3a) avatud Eesti esimese pakendivaba toidupoe nimi. Vt lähemalt www.facebook.com/paljaspala/.

Tartu loodusmaja

Lapsi ja noori oodatakse ingliskeelsesse linnalaagrisse

Tartu loodusmajas (Lille 10). Linnalaager 10–16-aastastele noortele toimub AIESECi vabatahtlike juhendusel kahes vahetuses: 28. juuni – 1. juuli ja 5.–8. juuli. Esimene vahetus keskendub jätkusuutliku arengu teemadele ning teine vahetus tervislikule eluviisile. Laagripäevad algavad kell 11 ning lõpevad kell 15. Laagri viimasel õhtul kell 18–19.45 oodatakse laagriliste peresid kultuuriõhtule, kus noored õpetajad tutvustavad oma riike.

Laagri hind on 40 eurot, mis sisaldab sooja lõunasuppi. Vajalik on eelregistreerumine lingil http://goo.gl/forms/w7G9CalZOJ.

Laager on osa AIESECi projektidest „SDG Ambassadors“ ja „Project Health“.

2014. aastal võitis peaauhinna Janno Loide foto Põhjatust allikast Saaremaal Pähkla külas

Rahvusvaheline hiite kuvavõistlus

toimub tänavu juba üheksandat korda. Oodatud on fotod hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest; võistluse eesmärk on väärtustada ajalooliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot; mitmetel teemadel jagatakse eriauhindu; oodatud on ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Fotosid saab võistlusele saata kuni 31. oktoobrini aadressil www.maavald.ee/kuvavoistlused/h.

Fotomälestus ühest teisest koerte „paraadist“

Lemmikloomade rongkäik „Käpakäik 2016“

toimub Eesti loomakaitse seltsi eestvedamisel Tallinnas 4. juunil vanalinna päevade raames. Rongkäik algab kell 11.30 Politseipargist, läbib Tammsaare pargi ja kulmineerub kell 12.30–13.30 Hirvepargis koerte etteastetega.

Käpakäigu raames leiab loomakaitseseltsi Facebooki-lehel 23. maist 5. juunini aset üleriigiline fotovõistlus: selts palub loomaomanikel saata e-posti aadressile info@loomakaitse.ee fotosid või videolinke oma lemmikloomast, kes on ära õppinud mõne triki või teeb lihtsalt midagi tarka ja toredat.

  MAAILMAST

USAst leitud Dendrobium cynthiae on üks 2015. aastal avastatud uutest orhideeliikidest (foto: Steve Beckendorf / www.discoverwildlife.com)

Fakte ja arve maakera taimestiku kohta

Ühendkuningriigi Kew’ kuninglik botaanikaaed avaldas hiljuti põneva ülevaate meie planeedi taimestiku seisundi kohta. Toome sellest üheksa väljavõtet.

1. Teadus tunneb praegu kokku 391 000 soontaimeliiki, neist 369 000 liiki õistaimi. Viimasel aastal on kirjeldatud üle 2000 uue soontaimeliigi.

2. Alates 1900. aastast on enim uusi liike avastatud Austraaliast, Brasiiliast ja Hiinast.

3. Liikide arvu rekord on Brasiilia käes: seal on kindlaks tehtud üle 32 000 seemnetaimeliigi.

4. Kõige suurem ja raskem mullu taimede nimistusse lisandunud liik on Gilbertiodendron maximum. Selle Gaboni vihmametsades kasvava kaunviljalise puu kaaluks on määratud 105 tonni ja pikkuseks mõõdetud 45 meetrit. Tegemist on Gaboni endeemiga, kes on kantud rahvusvahelise punase nimstiku äärmiselt ohustatud (critically endangered) liikide hulka.

5. Veebis on praegu avalikult kasutatavad 139 soontaimeliigi genoomi täielikud sekveneeringud. Viimaste seisukohtade järgi on taimede elupuus 416 sugukonda (families), mis on jaotatud 64 klassi (orders).

6. Kirja on pandud 31 128 taimeliigi kasutusvõimalused: 5538 kuuluvad toidu- ja 17 810 ravimtaimede hulka, 1621 võib kasutada kütusena ja 2503 on mürgised.

7. Ligi 5000 taimeliiki peetakse invasiivseks. Nende tekitatav kahju hõlmab umbes 5% maailma majandusest, näiteks briti majanduselt võtavad nad aastas 1,7 miljardit naela.

8. IUCN andmetel on viiendik taimeliike hukuohus ja kolmandik ohtudest on seotud ülemäärase intensiivse põllupidamise ja muude agraarliialdustega.

9. CITESi konventsiooni kolmes lisas on kirjas ohustatud taimeliigid: üle 300 on ohustatuimad, 30 000 ohualtid ja kümmekond nõuavad rahvusvahelist koostööd, vältimaks nende ülekasutust.

www.discoverwildlife.com/Uudistaja

Kliimamuutus ja rahvastikutihedus mõjutavad maastikupõlengute teket ja levikut (foto: Almut Arneth / AlphaGalileo)

Maastikupõlengud: mida rohkem inimesi, seda vähem tuld

Igal aastal laastavad maastikupõlengud maailmas kokku umbes 350 miljonit hektarit, seega võtavad enda alla ligemale India-suuruse maalahmaka. Et hinnata inimeste tervisele ja majandusele tekkivat kahju, oleks hädasti vaja võimalikult täpselt prognoosida põlengute ulatust tulevikus.

Siiani on peetud kõige olulisemaks teguriks kliimamuutusi. Nüüd on mitme eri riigi teadusasutuste töötajate ühispingutuste tulemusena leitud, et vähemalt sama tähtis on demograafiline tegur, elanike jaotus.

Tulekahjud metsas ja savannis on paljude ökosüsteemide loomulik osa: nad aitavad näiteks metsadel looduslikult uueneda ja elurikkust tagada. Samas tekib tulekahjus suures koguses ohtlikke saastajaid, näiteks peeni süsinikuosakesi ja osooni. Tuleviku soojemas ja kohati kindlasti ka hoopis kuivemas olustikus tulekahjurisk ja oht inimestele suureneb.

Rootsi Lundi ülikoolis ja USA riiklikus atmosfääriuuringute keskuses loodud globaalses mudelis on peale kliima ja taimestiku muutuste arvesse võetud ka antropogeenne mõju. Tööde aluseks on maastikupõlengute satelliidifotod alates 1997. aastast. Nende fotodega on lingitud arvutimudelid eri kliimastsenaariumidest tulenevast taimkatte arengust ja riigiti erinevatest elanikkonna muutustest. Tulemused osutusid seni arvatust keerukamaks. Vastupidi senisele arvamusele, et kliima soojenemise tõttu tulekahjud sagenevad, selgus, et suures osas maailmast põlenud maastiku pindala pigem väheneb. Samas näitavad ainult kliimamuutusi arvestavad mudelid põlengute kindlat kasvu. Kui aga lisati ka demograafiline tegur, ilmnes, et kliimamuutuste mõju on hoopis väiksem.

Tulemusi kommenteerides kinnitab Karlsruhe tehnoloogiainstituudi (KIT) professor Almut Arneth, et inimene ei piira põlenguid mitte ainult aktiivse kustutustööga, vaid ka maastikke tükeldades: teed ja põllud takistavad maastikupõlengu levikut. Nii et suurenev asustustihedus vähendab põlengute ulatust ning elanike arvu kasv ja maapiirkondade muutmine asulateks aeglustab nende levikut.

Samas rõhutab Arneth, et ega tuleohtlikkus inimese ja keskkonna jaoks sellega ei vähene. Kui tuleohtlikesse piirkondadesse rajatakse asulaid, võib üksiti suureneda tõenäosus saada tule läbi kannatada. Maapiirkonnad, mille on hüljanud linnadesse siirdunud inimesed, võivad saada väga tuleohtlikeks.

Nii et kokkuvõttes tuleb väga hoolikalt põlenguohtu hinnata, arvestades nii ruumiplaneeringuid kui ka kliimamuutusi. „Hoolikas planeerimine ja mõistlik pinnasekasutus aitavad maastikupõlengute riski vähendada,“ resümeerib professor Almut Arneth.

KIT/AlphaGalileo/Uudistaja

 KOMMENTAAR

Miks me ei hinda oma teaduse tulevikku?

Seda Uudistajat kokku seades oli mul vaja veidi täpsustada mõnd fakti maikuu teisel nädalal Tartus peetud Euroopa Liidu koolinoorte loodusteaduste olümpiaadi kohta. Guugeldades leidsin esimese hooga, et sellest on midagi kirjutanud ainult Õpetajate Leht. Kuna sain olümpiaadi enda kodulehelt vajalikud andmed kätte, ei hakanud ennast rohkem vaevama, aga ega ma vist ei eksi, kui arvan, et põhiliselt jäigi see kaugeltki mitte igapäevane ja pealegi eestlastele väga edukaks kujunenud – nii korralduse kui ka tulemuste mõttes – üritus peavoolumeedia tähelepanuta.

Ega see mind ei üllata. Aga masendab mind endiselt, ehkki võiksin juba harjunud olla. See-eest pole vähimatki raskust välja uurida, mitu korda saab noor ja andekas jalgpallur mängu jooksul pallile pihta või kui suur on noore andeka korvpalluri visketabavus. Rääkimata marulisest trummipõrinast meile ju sugugi mitte edukalt lõppenud Eurovisioni lauluvõistluse või kasvõi mõne kohaliku talendisaate ümber.

Pikemalt pole mõtet targutada, küllap nii on ja nii jääb. Aga ega siis ei peaks olema ka erilist põhjust imestada, miks noori reaal- ja loodusteadused kuigivõrd ei huvita. Eks see jälle üks muna ja kana probleem ole.

Toomas Jüriado

 LÕPUPILDID — PILDIMEENUTUSI MAIKUUST

Minu (pildi)ettekujutus maikuust ei pruugi olla samasugune nagu kellelgi, kes elab mõnes teises paigas Eestis, pealegi on mu liikumiste amplituud olnud üsna piiratud. Aga nii see lehekuu mulle meelde jääb.

2. mai: põõsad on hiirekõrvul, puud veel eriti mitte

Toominga õiepungad on nööpnõelapeast pisut suuremad

4. mai: juba niidetakse muru

Toominga õiepungad on tublisti paisunud ja veidi valkjamad

Hobukastan pole jõudnud veel lehti päris välja sirutada

5. mai: vahtraõieaja alguse magasin sel aastal maha – mu kodu lähedal neid lihtsalt pole

6. mai: kirsside õievaht

Esimesed toomingaõied

7. mai: ka pärnadel on nüüd pisikesed lehehakatised

Toomingas on täies õieehtes

11. mai: kindlasti pole see esimene hobukastaniõite päev

13. mai: kodutänava õunapuu, kes kenasti õitseb, aga õunu eriti ei kanna

See sirelisort alles hakkab puhkema, …

… see aga on enam-vähem täisõitsengus

16. mai: puhkenud on ka mu köögiakna all kasvavad viirpuud, mis näevad päikest vaid veidi aega õhtupoolikul

18. mai: kolme sorti õisi, …

… iluõunapuu veel lisaks. Nüüd on mul elupaigas oodata veel ainult punaseõielise viirpuu pakatamist

23. mai: suvi mis suvi!

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

 
Papitükkidest võimalikult suurte kuupide kokkuvoltimise ülesanded osutusid rasketeks. Enamus lahendajatest suutis iga ülesande puhul kokku voltida kuubi, mille serva pikkus on üks ühik ja teenis sellise lahenduse eest ühe punkti. Aga esimeses ja neljandas ülesandes antud mõõtmetega papitükkidest saab kokku voltida kokku kuubid, mille külje pikkus on ühest ühikust suurem.

Mõlemad raskemad ülesanded lahendas edukalt ära ainult Kevin Väljas ja tema kogus seekord ainsana maksimaalsed 6 punkti. Teised teenisid vähem, enamus 4, Kuldar Traks 5 punkti.

Võitja saab tutvuda sarjas „Looduse raamatukogu” ilmunud raamatutega veebiküljel www.loodusajakiri.ee ja anda oma eelistusest teada toimetuse telefonil 610 4105.

Tulemuste tabel on leitav ka Horisondi Facebooki seinalt.

 
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Toeta Eesti oma teadus- ja loodusajakirjade ilmumist ning telli Horisont, Eesti Loodus ja Eesti Mets postkasti!

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Eesti Looduse toimetaja, doktorikraadiga geograaf Helen Külvik (foto: Facebook)

Loodusajakiri Kukus: räägime Eesti Looduse mainumbrist

Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ tutvustab Eesti Looduse mainumbri kirjutisi, kokkuvõtte ajakirjast teevad toimetaja Helen Külvik ja intervjueerija, Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado. Pikemalt tuleb jutu Heleni enda kirjutisest Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkaraja kohta ning tema toimetatud artiklist „Kas looduskaitse on tulnud mõisaparkidele kasuks või kahjuks?“, mis ajendab vaidlusi ja millele on lisatud mitu kommentaari. Räägime ka ajakirja avaartiklitest, mis tutvustavad tänavuse aasta liblikat mustlaik-apollot. Samuti tuleb juttu Rein Kuresoo reisiloost ja Peeter Eegi kirjutisest, milles meenutatakse asbesti ohtlikkust.

„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku raadio veebilehel.

2015. a pälvis Eesti Looduse fotovõistluse loomafotode peaauhinna ja eriauhinna elurikkuse foto eest noorte kategoorias Geteli Hanni

Eesti Looduse fotovõistlus

Eesti Looduse tänavune fotovõistlus toimub seitsmeteistkümnendat korda. Tavapäraselt saab pilte üles laadida 1. septembrist kuni 1. oktoobri südaööni, kuid paremaid kaadreid tasub juba praegu looduses püüdmas käia. Noorte kategoorias edukalt osalenud piltnikke ootab Photopointi fotokursus: võitjad saavad võtta osa veebiõpikeskkonna kursustest „Makrofotograafia“ ja „Loodus- ja perefotograafia põhitõed“. Ootame rohket osavõttu, sh noorte hulgas!

EESTI SÕNUMEID 

Ülemisel fotol keskel Negavati võitjameeskond Karbiketrajad; alumisel fotol pipetiotsikute karp, mis töödeldakse 3D-printeri niidiks (fotod: Meelis Meilbaum)

Parim Negavati meeskond ketrab karpe

Tudengite ressursisäästuvõistluse Negavatt finaalis selgus kolm parimat ideed, mille autorid saavad oma ülikoolis kuni 10 000 euro eest teoks teha. Esikoha sai Tartu ülikooli meeskond Karbiketrajad, kes töötlevad laborites kasutatavad pipetiotsikute karbid 3D-printerite niidiks.

Teisele kohale tuli Tallinna ülikooli võistkond „Loobu topsingust!“. Nemad sisustavad ülikooli populaarseimad kohvikud korduskasutatavate plasttopsidega, et vähendada ühekorratopside jäätmeteket. Kolmandale kohale jõudis Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži projekt Smartvent. Selle meeskonna soov on varustada klassiruumid soojustagastusega ventilatsiooniseadmetega, mis aitavad hoida kokku küttkulude ja ventilatsioonisüsteemide paigalduse pealt.

Rakvere targas majas toimunud finaalis võttis mõõtu kümme ideed, mis olid lõppvõistlusele pääsenud 55 Negavatile esitatud projekti hulgast. Žüriisse kuulusid uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska, Rakvere teatri kunstiline juht ja näitleja Üllar Saaremäe, saate „Rakett 69“ 2015. aasta võitja Karl Reinkubjas, ettevõtte Joik asutaja Eva-Maria Õunapuu, keskkonnaminister Marko Pomerants ja KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste. Täpsemalt saab auhinnatud ideedega tutvuda Negavati Facebooki-lehel.

KIK

Tänavused Keskkonnakäpa saajad on teada!

Keskkonnakäpa võistlusele esitati tänavu 82 tööd, enim projekte oli seotud taaskasutuse ning käed-külge-lahendustega. Keskkonnakäppasid antakse välja neljas kategoorias: tubli tegutseja, õnnelik õppija, tark tarbija ja kogukonna kaasaja. Peale nende selgitati välja rahva lemmikud ning innuka innovaatori eriauhinna saaja.

Tarkadeks tarbijateks peeti tänavu Tallinna Saksa gümnaasiumi, kes tegi vanadest koolilaudadest minitenniselauad; samuti Prillimäe/Salutaguse noori, kes koristasid koduküla, ning Tallinna Tammetõru lasteaeda särgivaiba mõtte eest. Tark tarbija on ka Tartu loodusmaja, kes korraldas erivajadustega õpilaste loometööde näituse. „Õnneliku õppija“ kategoorias toodi esile Narva Soldino gümnaasiumi merepäeva korralduse eest, Tallinna Tondi põhikooli 7.m klassi õpilasi paberi- ja papijäätmetest meisterdatud rütmipillide eest, Kohtla-Järve lasteaeda Tareke (teemaks aiamaa, sügise värvid ja vee säästmine), Liana Vihma (Võrukaela õpiõu eest) ning Eesti loodusmuuseumi väikeste teadlaste klubide korralduse eest. Kogukonna kaasajatena tunnustati tänavu viit meeskonda, nende hulgas Salme põhikooli õpilasi Mariliis Lazarevi ja Mare Poopuud, kes rajasid õuesõppeklassi. Tunnustuse pälvis ka Eesti kalastajate selts ja Jüri Nurk, kes korraldasid vabatahtlikult kalade kudekaitset.

Rahva lemmikud on väikeste teadlaste klubi (Eesti loodusmuuseum), loodussäästlikumaks muudetud bussipaviljon (Aveli Uustalu ja Adriana Alliku Illuka koolist), särgivaip (Tallinna Tammetõru lasteaed), Tõrva gümnaasiumi looduslähedane õpe ja näitus „Milleks meile putukad?“ (Mari Liima). Innuka innovaatori tiitli said Salme põhikooli õppurid Kristjan Treirat, Karm Koduvere ja Alex Salong, kes valmistasid käbidest briketti. Vaata rohkem teavet Keskkonnakäpa võistluse kohta selle veebilehelt.

Keskkonnaamet

Pildil teeb karuputketõrjet keskkonnaameti looduskaitsebioloog Maria Rätsep (foto: Martin Ott)

Pidev tõrje on aidanud karuputkekolooniate arvu vähendada

Karuputke on Eestis riikliku kava alusel tõrjutud alates 2005. aastast. Sel aastal on esimest korda näha, et kolooniate kogupindala on vähenenud ning eeldatavasti väheneb see ka 2017. aastal.

Tänavu on tõrjutavate Sosnovski karuputke ja hiid-karuputke kolooniate kogupindala 2183 ha, s.o 45 ha väiksem kui mullu. Kokku on täielikult hävinud või hääbumas ligi 600 karuputkekolooniat 300 hektaril. „Seda, et tõrje on tulemuslik, näitab ka asjaolu, et karuputkekolooniate sees on putketaimede tihedus vähenenud. Hiiumaa on praeguseks peaaegu putkevaba, olulisel määral on õnnestunud karuputkest vabaneda ka Saaremaal. Jätkuvalt on kõige halvemas seisus ja kolooniate pindalalt teistest maakondadest peajagu üle Harjumaa, kuhu lisandub ka enim uusi kolooniaid,“ selgitas keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Madli Linder.

Kogu Eestis teada olevates karuputkekolooniates tehakse tõrjet maikuust augustini, vajaduse korral septembrini. Välja on jäetud vaid need üksikud kolooniad, kus maaomanik on tõrjest keeldunud.

Karuputke võõrliike tõrjutakse glüfosaadil põhinevate herbitsiididega, kuid taimekaitsevahendite ohtlikkuse tõttu on üha rohkem kasutatud ka teisi tõrjemeetodeid. Enim levinud on putketaimede väljakaevamine, misjärel nende juured purustatakse. Neis paikades, kus herbitsiidi kasutus ega kaevamine pole võimalik või putked juba õitsevad, lõigatakse taimede sarikaid, mis maetakse või põletatakse.

Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, seetõttu eeldab tulemuslik tõrje maaomanike mõistvat suhtumist. Tõrjet võib teha ka ise, kuid sel juhul võiks sellest keskkonnaametile teada anda. Putki tõrjudes tuleb kindlasti kasutada kaitsevahendeid, et hoida ennast nii herbitsiidi kui ka nahakahjustusi tekitava mürgise taimemahla eest. Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje juhised leiab keskkonnaameti veebilehelt; sealt leiab ka teavet karuputkekolooniate asupaiga kohta.

Sosnovski karuputk on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, seega on tema kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tõttu taim võiks levida, keelatud ja karistatav.

Keskkonnaamet

Väikese väina tammil hukkunud luik (foto: Hannes Pehlak)

Toeta Väikese väina seisundi parandamist

Väikese väina selts on algatanud allkirjade kogumise Väikese väina ja selle elustiku seisundi parandamise heaks. Esiteks soovitakse rajada Saaremaa ja Muhu vahel oleva teetammi sisse avad, mis tagaksid veevahetuse väina eri osade vahel ja kalade vaba liikumise. Teiseks tuleks eemaldada mööda tammi kulgev kõrgepinge õhuliin, kuna selle tõttu saab aastas hukka sadu veelinde: luiki, uju- ja sukelparte, hallhaigruid, lauke jt. Kolmandaks on vaja tammile rajada reoveepuhastussüsteem, sest teelt vette sattuvad ühendid mõjutavad kogu toiduahelat väinas. Algatust toetab ka Eesti ornitoloogiaühing, kes soovitab anda pöördumisele oma allkiri.

Saaremaa ja Muhu vahel asuv Väike väin kuulub rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade võrgustikku ning selle väärtuste kaitseks on loodud Väikese väina hoiuala. Väike väin on üks Eesti olulisemaid veelindude rände koondumis- ja peatuskohti ning tähtis veelindude pesitsusala.

Väikese väina seltsi algatatud pöördumine edastatakse pärast allkirjade kogumist riigikogule, vabariigi valitsusele ja asjasse puutuvatele ametkondadele. Esmasiht on jõuda selleni, et väina seisundi parandamist peetaks esmatähtsaks ja selle nimel astutaks samme. Oma allkirja saab pöördumisele anda 28. juulini rahvaalgatuse portaalis.

VVS

Männikärsakas (foto: Beentree/Wikipedia)

Männikärsaka tõrje on hädavajalik

Tavatult põuase kevade tõttu on kogu Eestis märgatud erakordselt ulatuslikke männikärsakakahjustusi istutatud okaspuukultuurides. Eesti erametsaliit kutsub üles kõiki metsaomanikke, kes on eelmisel sügisel või sel kevadel rajanud kuuse- ja männikultuure, neid üle vaatama, et teha kindlaks männikärsaka kahjustusi. Samuti tasuks kontrollida mullu kevadel istutatud kultuure, kuna ka seal on täheldatud kahjustusi.

Männikärsakad koorivad väikeste puude tüvel koort, enamasti laiguti. Suurema arvukuse korral võivad nad tüved tervenisti paljaks koorida, mille tagajärjel taimed hukkuvad. Nii võivad kärsakad hävitada metsakultuuri täielikult. Väiksema asurkonna puhul võivad kahjustused puudel ajapikku kaduda ja vaiguga armistuda. Tihti jäävad kahjustatud puud tervetele alla ning nende kasv on pärsitud.

Vardi erametsaseltsi juhatuse esimehe ja metsaomaniku Taavi Ehrpaisi sõnul ei ole ta varem nii hullu kärsakakahjustust kohanud. „Kõige kurvem on see, et kärsakakahjustusi ei ole üksnes värsketel kultuuridel, vaid ka kultuurides, mis on istutatud kaks kuni kolm aastat tagasi, kus eelnevalt kärsakakahjustusi ei ole olnud. Nendel lankidel, kuhu on istutatud avatud juurekavaga või pott-põld-taimed ehk suurema tüveläbimõõduga taimed, on lootust, et need ellu jäävad. Kindlasti soovitan kõigil metsaomanikel oma okaspuukultuurid üle vaadata, et selgeks teha, kui suured kahjustused on.“

Eesti erametsaliit soovitab kahjustuste korral teha kärsakatõrjet. Väiksematel aladel aitab ka kärsakate korje metsaistutusaladelt. Suurematel aladel on ainuke tõhus viis pritsida taimekaitsevahenditega. Nimekirja nendest taimekaitsevahenditest, mida võib metsas kasutada, leiab põllumajandusameti võrgupaigast. Lisateavet ja nõu tasub küsida kohalikelt metsaühistutelt ja metsakonsulentidelt; kontaktandmed leiab erametsa veebilehelt.

Eesti erametsaliit

TASUB OSALEDA

Seminaril käsitletakse kohaliku omavalitsuse ja looduskaitse suhteid

Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjon kutsub 54. ettekandepäevale, kus arutletakse teemal „Kohalik omavalitsus ja looduskaitseˮ. Sõna saavad Urmas Tartes, Kalev Sepp, Kaja Lotman, Leelo Kukk, Kaili Viilma, Mikk Sarv, Tarmo Tüür ja Karin Kangur. Seminar peetakse täna, 8. juunil Tartus Baeri majas (Veski 4); üritus algab kell 11.

TA LKK

Metsis (foto: Tõnu Pani/Wikipedia)

Oodatakse metsisetalgutele

Eesti ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke abilisi 7.‒20. juunil Kirde-Eestis ja Soomaal peetavatele metsisetalgutele. Kavas on paarikümnel proovialal teha ulatuslik loendus ning kanda kaardile metsiste ja nende pesakondade tegevuskohad. Töö käigus märgitakse üles ka muud metsakanalised ja nende tegevusjäljed.

Tööd on seotud RMK, Eestimaa looduse fondi, Tartu ülikooli ja Eesti ornitoloogiaühingu projektidega, mille raames püütakse selgitada soode taastamise ja raiete mõju metsistele, saada olulist teavet metsiste pesitsusaegase paiknemise, kiskluse surve, metsakanaliste suremuse jms kohta. Lähemat teavet leiab talgute portaalist.
EOÜ

 Metsiku linnalooduse pildivõistlus

Kuni 12. juunini saab saata oma fotosid võistlusele „Metsik linn“. Oodatud on Eesti linnades või asulates tehtud pildid, millel on kujutatud inimese ja looduse kokkupuutepunkte, kuid ka konflikte. Iga autor võib esitada kuni kolm tööd ning need tuleb laadida Defolio portaali.

Eraldi võistlevad lapsed ja kuni 15-aastased noored (k.a); üldarvestuses ei ole osavõtjate vanus piiratud. Võidutööd selguvad 29. juunil Tartu loodusfestivali avaüritusel. Osalemise kohta loe täpsemalt Defolio portaalist. Teavet saab ka telefonil 737 6076 ja e-kirja teel loodusmuuseum@ut.ee.

TÜ loodusmuuseum

Koolitus tõrva ja lubja kasutusest ehituses

Selle nädala reedel ja laupäeval, 10.‒11. juunil, toimub Saaremaal Lääne-Saare vallas kultuuripärandi koolitus „Tõrva ja lubja kasutamine traditsioonilises ja kaasaegses ehituses“. Osaleda saab tasuta, ent 11. juunil pakutakse lõunasööki, mis maksab 3 eurot (tasuda saab kohapeal sularahas). Vajalik on end registreerida: seda saab teha kuni 9. juunini – või kuni kohad on täidetud – telefonil 522 6139 ja e-posti teel krista.kallavus@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet

Maanteemuuseumi uus hooajanäitus on loomadest teedel

Juuni esimesel päeval avati Eesti maanteemuuseumis hooajanäitus „Loomad teel“, mis tutvustab teel ja selle ääres kohatavaid loomi. Muu hulgas saavad huvilised selgeks loomade jäljerajad, kuid näeb ka seda, kuidas on loomad läbi aegade teed ja selle ümbrust kujundanud. Näitusel juhatab teed maskott mäger, kes on tänavuse aasta loom. Näitust saab vaadata septembri lõpuni. Maanteemuuseum asub Põlvamaal Kanepi vallas Varbusel ning on avatud teisipäevast pühapäevani kella 10‒19.

Eesti maanteemuuseum

Aita kaasa Rõuge muinastalu rajamisele!

Möödunud nädalavahetusel alustati uut hooaega Rõuge muinaskülas, kus jätkatakse rekonstrueerimistöid. Appi on oodatud kõik, kel on soovi järele proovida palkmaja ehitust ajastuomaste tööriistade ja arhailiste töövõtetega. Samuti oodatakse ajaloo- ja arheoloogiasõpru muinasküla rajamist uudistama. Projekti aktiivne periood lõpeb 24. juulil.

Hooned ehitatakse talgutena praktilise koolituse vormis. Tänavu on plaanis kaitsta ait ja sepikoda kahjustavate ilmastikumõjude eest. Ühtlasi on soov lõpetada aida katusekatte paigaldus: mullu laotud rookatuse hari kaetakse mätastega. Sepikojale ehitatakse katuse tugikonstruktsioon ja pannakse katusekate. Seegi hoone saab mätaskatuse, veel kinnitatakse katuse siseküljele saviga määritud vitspunutis, et tagada tuleohutus.

Talguhuvilistel tasub ennast aegsasti registreerida interneti teel. Rohkem teavet leiab muinasküla veebilehelt. Lisa saab küsida ka e-posti teel viire.kobrusepp@gmail.com või telefonitsi 554 8781.

Uudistaja

Põhjatu allikas Kaarma kihelkonna Pähkla külas (foto: Janno Loide)

Rahvusvaheline võistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

Alanud on hiite kuvavõistlus: oodatud on fotod hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse siht on väärtustada ajalooliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning innustada inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Tänavu üheksandat korda peetava rahvusvahelise võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied ja pühad mäed, veekogud, puud, kivid jms, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Peale nende jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, Mulgimaa, Jõgeva maakond, saared, looduskaitse jm. Oodatud on ka mujal maailmas tehtud pildid. Fotosid saab saata hiljemalt 31. oktoobrini maavalla kuvavõistluse portaali kaudu.

Maavalla koda

Meenutus mullusest EOÜ suvepäevadest (foto: EOÜ)

Linnuhuviliste kokkutulek peetakse tänavu Lahemaal

Eesti ornitoloogiaühingu avatud suveseminar ehk suvepäevad on 2.‒3. juulil Lahemaal Kolgal. Suvepäevadele on oodatud kõik huvilised, ei pea olema ühingu liige. Programmis on ettekanded Lahemaa ja Soome lahe lindudest ning kohalikust elust, suur pesakastipäev, määramisvõistlus, linnu- ja kultuuriretked, luule- ja laululahing, lõke, muusika, üllatused jm. Eraldi tegevused on lastele ja noortele. Programmi, registreerimisvormi, osalustasud jm olulise teabe leiad EOÜ kodulehelt. Registreeruda on vaja hiljemalt 27. juunil.

EOÜ

 MAAILMAST

Täiskasvanud vööthüljes (Histriophoca fasciata) on teistest hülgeliikidest hästi eristatav tumedast karvastikust esile tõusvate heledate vöötide tõttu (foto: Alaska Dispatch News)

Beringi mere vööthüljestel on salapärane haigus

Mõni aasta tagasi tabas müstiline ja kohati ka fataalne haigus Alaska viigerhülgeid – neilt pudenes osaliselt või täielikult karvkate ning tekkisid leemendavad vermed –, nüüd on samasuguseid sümptomeid märgata ka teistel jääl elavatel hülgeliikidel, esmajoones vööthülgel.

Beringi merel ette võetud uuringu käigus püüti kokku kümme vööthüljest, neist üks oli päris karvutu ning koguni seitsmel oli karvavabu laike; ühel oli karv küll üleni alles, aga kehal ja loibadel oli haavandeid ja mädaville. Karvutu loom oli väga loid, ent teistel väliste hädadega isenditel ei tundunud olevat muid terviseprobleeme.

2011. aastal oli hüljeste üldpilt palju hullem kui praegu. Suuremal osal viigritel oli karvata laike ja haavu ning hulk loomi oli surnud. Leidus ka samalaadsete hädadega randaleid ja habehülgeid. Vööthüljestest registreeriti toona ainult üks haige loom. Uuringuid teinud ookeani- ja atmosfääriamet (NOAA) pidi tookord hukkunud loomade kohta andma hinnangu „teadmata põhjusega surmajuhtum“, ent see eeldab eriuuringut. Samalaadse teadmata põhjusega huku avastas morskadel USA kalandus- ja loodusamet. Eriuuring on kestnud siiani; morskade kohta see siiski lõpetati, kuna rohkem selliseid haigusjuhte pole ette tulnud. Vaheaastail on haigeid hülgeidki nähtud üsna vähe.

2011. aastal alguse saanud haiguspuhangu põhjus on kõigest hoolimata ebaselge; põhjustena on esile tõstetud radioaktiivset kiirgust, mürgiseid vetikaid ja bakterinfektsiooni. Samuti pole selge, kas nüüd vööthüljestel avastatud hädad on uus haiguspuhang, eelmise tõvelaine järelmõju või veel midagi muud. Ometi ollakse üsna veendunud, et enne 2006. aastat selliseid ilminguid ei olnud ning ka 2006.–2010. aasta ekspeditsioonide aegu pole seda laadi hädasid registreeritud. Küll pandi mõned kirja 2014. aastal.

Vööthüljes on mitmes keeles oma nime saanud omapärase vöödilise karvastiku tõttu, mis tekib nelja-aastasel loomal. Vast sündinud hülged on valged, noored loomad aga hallid.

Kuna jääolud on viimastel aastatel järsult halvenenud, tuleb jääl elavatel hüljestel hakkama saada varasemast hoopis viletsamas keskkonnas. Seepärast soovitasid keskkonnakaitsjad NOAAl 2007. aastal arvata viiger hukuohus liikide hulka. NOAA pole sellega siiani nõustunud.

Kohalikud põlisrahvad kütivad üsna hoolega viigreid, randaleid ja habehülgeid ning seetõttu on nende kohta ka rohkem andmeid. Vööthülged satuvad jahisaagiks hoopis harvem. Aga kõnealust häda pole võimalik eemalt kindlaks määrata; selleks peab loom olema inimesel käes. Sestap pole võimatu, et nüüd avastatud haigus avaldus vööthüljestel juba mõni aasta tagasi.

Seekordse uuringu ajal püüdsid teadlased neli nädalat hülgeid suurte võrkudega; kätte saadud loomi kaaluti ja mõõdeti, võeti vereproov ja tehti mõned biopsiad, pandi loomale külge jälgimisseade ning lasti jälle vabaks. Sellises uuringus on vööthüljes kõige lihtsam saak, kuna ta viivitab jääpankadelt lahkumisega kauem kui muud liiki hülged. Uuring on osa suurest mereimetajate programmist, mida täidetakse mõlemal pool Beringi merd koostöös Venemaaga.

Alaska Dispatch News / Uudistaja

Tartu Anne kanalis oli eelmisel neljapäeval vee temperatuur 22 kraadi ja suvitajaid jätkus. Mullu oli see supluskoht reostuse tõttu suure osa suvest kinni (foto: Toomas Jüriado)

Euroopa veetaristusse paigutatud raha on parandanud suplusvee seisundit

Euroopa keskkonnaamet ja Euroopa Komisjon (EC) avaldasid mai lõpus iga-aastase suplusvee aruande, kus on antud hinnang suplusvee kvaliteedile 2015. aastal ja ennustus, milliste supluskohtade veekvaliteet on hea ka tänavu.

Kokku on võetud andmed Euroopa Liidu, Šveitsi ja Albaania üle 21 000 proovi kohta, mis pärinevad rannaäärsest ja sisemaisest supluskohast. Ühtlasi selgub aruandest, kas proovidest on leitud inimväljaheidetest või loomasõnnikust põhjustatud reostust.

Lausa 96% supluskohtadest vastab miinimumnõuetele, 84% vastab rangematele, väga hea kvaliteedi nõuetele. Kasu on hakanud tooma 40 aasta jooksul veetaristusse paigutatud raha. Suurtes turismipiirkondades ja suurtes linnades, näiteks Blackpoolis, Kopenhaagenis ja Münchenis, on valminud tõhusamad reoveepuhastid, nõnda on saanud puhtamaks supluskohad sadamate lähedal, läbi linnade voolavad jõed ja supelrannad. EC keskkonna-, kalandus- ja merendusvoliniku Karmenu Vella sõnul on see selge märk EL edukast toimimisest ning näitab suurepäraselt, kuidas kõrgelt arenenud tööstuspiirkond nagu EL saab toimida keskkonnanõudeid järgides.

Aja jooksul on EL suplusvee kvaliteet paranenud. 1991. aastal vastas 56% supluskohtade vesi kõige rangematele standarditele. See osakaal suurenes 2015. aastal 87%-ni, nagu näitavad  iga-aastased uuringud 9600 supelranna kohta. 2015. aastal vastas üle 90% supluskohtadest rangematele kvaliteedinõuetele kaheksas liikmesriigis: Luksemburg (kõik 11 teatatud supluskohta), Küpros (99,1% supluskohtadest), Malta (97,7%), Kreeka (97,2%), Horvaatia (94,2%), Itaalia (90,6%), Saksamaa (90,3%) ja Austria (90,2%).

Kogu Euroopas hinnati 2015. aastal ainult 385 supluskoha veekvaliteet halvaks. Supluskohti hindega „puudulik“ oli 2014. aastal 1,9% ja 2015. aastal veel vähem: 1,6%.

Kõige rohkem kehva veekvaliteediga supluskohti oli Prantsusmaal (95 ehk 2,8%), Hispaanias (58 ehk 2,6%) ja Itaalias (95 ehk 1,7%). Supluskohti, mille seisund oli „väga hea“, oli 2011. aastal 78% ja 2015. aastal juba 84%.

Euroopa keskkonnaamet / Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

 
Tähtajad
Võistlusfotod palume üles laadida Eesti Looduse kodulehel 1. septembrist 1. oktoobri keskööni. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembri alguses Eesti Looduse kodulehelt.

Nõuded fotole
Fotol peavad olema jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad vaid noorte kategooriates „Koduloom“ ja „Aiataim“. Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning autoril võimalikult täpselt määratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias ning kategooria peab olema määratud õigesti.

Kategooriad
Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, taime- ja seenefotode peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhindu järgmistes kategooriates: aasta lind (Eesti ornitoloogiaühingu eriauhind), käituv loom, väike loom (lähi- või makrovõte), veeloom, maailma loom (Tallinna loomaaia eriauhind), väike taim (lähi- või makrovõte), veetaim, maailma taim, aasta orhidee (Eesti orhideekaitse klubi eriauhind), elurikkus (keskkonnaministeeriumi eriauhind), looduse maastikud ja mustrid ja linnaloodus (TÜ loodusmuuseumi eriauhinnad). Ainult noorte kategoorias on eriauhind aiataime ja kodulooma, sh lemmiklooma pildi eest. Eriauhindu jagavad ka Eesti loodusmuuseum, Eesti Loodus, Eesti Jahimees ja Tuulingu puhkemaja Haeskas.

Fotode saatus
Korraldajatel on õigus auhinnatud fotosid tasuta avaldada ajakirjades ja teistes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud pilte võivad korraldajad tasuta kasutada võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, ettekanded jms).

Lisainfo:
e-post toimetus@el.loodus.ee
tel 742 1143

Toetajad:

Fotovõistlus 2015 võitjad

Fotovõistlus 2014 võitjad

Fotovõistlus 2013 võitjad

UUDISTAJA 

21. juuni 2016
 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduse juuni-juulinumber on tavapärasest 16 lehekülge paksem

Äsja ilmunud Eesti Looduse suvenumber annab pikema ülevaate linnalindudest: saame teada, miks osa linnuliike on väga edukalt kohanenud eluga inimese naabruses, mida nad inimese lähedusest otsivad ja kas neist oleks võimalik soovi korra vabaneda. Marko Mägi tõdeb artiklis, et ega lindudeta läbi ei saa ning lihtsam on inimesel nendega kohaneda, kui üritada linnalindudega lõputult võidelda.

Ajaloonurgakeses meenutab Mait Talts sõna „rakk“ tulekut eesti keelde: allikad näitavad, et bioloogiaterminina kasutas seda sõna esimest korda Carl Robert Jakobson 1869. aastal. Pikemas artiklis vaatavad geograafid-geoloogid aga tulevikku: kas kliima soojenemine toob meile kaasa uputused või tõuseb maa meretõusust kiiremini?

Eesti orhideekaitse klubi on valinud tänavuse aasta orhideeks tumepunase neiuvaiba. Teda tutvustavast artiklist selgub selle silmapaistva taime küllaltki hea olukord Eestis: leiukohti on teada sadu, sealhulgas väga isendirohkeid.

Ede Oja ja Inga Jüriado alustavad artiklisarja, mis tutvustab Eesti poollooduslikes kooslustes levinud samblikke. Esimeses kirjutises on vaatluse all puisniidusamblikud, kelle liigirikkust kujundab eelkõige vanade puude, rändrahnude ja kiviaedade olemasolu. Kalauurijad otsivad põhjalikus artiklis aga põhjusi, miks kohakalade mõõdud on vähenenud.

Intervjuus keskkonnaminister Marko Pomerantsiga on muu hulgas kõne all Eesti maavarade uurimine. Kas fosforiidiuuringud annavad vältimatult tõuke kaevandamiseks või võime uuringuid siiski lubada? Geoloogid on aegade jooksul silma paistnud ka looduskaitsjatena: Kumari preemia saanute seas on neid vähemalt viis.

„Matkaraja“ rubriik viib lugeja seekord Nõva kanti liivarandadele ja liivastesse metsadesse. Tutvustame ELFi loodustalguid, Uku koopaid ja Pähni metsaruuporeid, kuid ka Melbourne’i kuninglikku botaanikaaeda. Sensatsioonilise uudise avaldab Jaan Laas: Portus Novuse, muinasaegse sadamakoha asupaik on lõpuks teada, see on Lääne-Saaremaal Lõmala praeguse sadama lähedal.

Kööginurgas anname nõu, kuidas kasutada musta leedri õisikuid. Fototööjuhend käsitleb kahepaiksete ja roomajate pildistamist. Karl Adami näitab oma fotoloos käbliku elukombeid. Tiit Kändler otsib elu olemust Maalt ja Heiko Kruusi postripildil näeme pesamaterjali varuvaid räästapääsukesi.

Eesti Loodus

Eesti Metsa kaaneloom: metskits, kes pole metsaelanik

Eesti Metsa juuninumbri esikaas on seekord eriti armas: palun, saage tuttavaks, tema on Elli! Aga Elli portree ei ole fotograafi tundidepikkuse passimise tulemus, sest tema polegi metsaelanik, vaid hoopis üks Elistvere loomapargi asukatest. Ühtlasi on ta ajakirja ühe artikli tegelasi, nimelt on Elli väga tõenäoliselt tallest peale inimese juures üles kasvanud. Kas inimene peaks vigastatud või muidu väeti metslooma ellu sekkuma, ongi üks Eesti Metsa juuninumbri peateemasid. Ajakirjanik Agne Narusk kogus andmeid eri vaatenurkade kohta ning jagab lugejaga nii mõnegi Elistvere kasvandiku loomaparki sattumise lugu.

Viio Aitsam jätkab sarja „Eesti kui metsariik“ ülevaatega Valgamaa Tõlliste valla metsandussektorist. Sellegi, pigem põllumajanduspiirkonnaks peetud kandi majandus on põimunud metsandussektori tegevuse ja ettevõtetega.

Ain Alvela tutvus puidutöötlemisseadmeid tootva ettevõttega Hekotek. Eesti meeste valmistatud ja paigaldatud tööstusseadmeid leiab isegi Tansaaniast ja Uruguaist, kuid ettevõtte peamine turg on Venemaa. Ajakirjanik Vivika Veski käis metsaistutustalgutel ning sai sealt vastused nii mõnelegi metsamajandamist ja -uuendamist puudutavale küsimusele. Merle Rips külastas kolme väikest metsataimede kasvatajat, kes kõnelesid selle valdkonna rõõmudest ja muredest.

Teaduslugu pajatab hariliku männi kohanemisest, ajaloolugu nn joone alla jäänud linnametsadest, juttu tuleb ka Sangaste lossi ja pastoraadi võimsatest lehistest. Suvenumbris on kõne all ka kuulmise nõrgenemine ning põhjused, miks on lendorava käsi Eestis nii kehvasti käinud.

RMK puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi räägib olukorrast hakkpuiduturul.

Kas tahab teada, kuidas orava toidulaua järgi saab järgmise aasta kuusekäbisaaki ennustada, peab lugema loodusemees Vahur Sepa kirjutist.

Eesti Mets

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Triin Nõu oma töölaua taga Eesti Looduse toimetuses

Loodusajakiri Kukus: räägime Eesti Looduse suvenumbrist

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tutvustab Eesti Looduse juuni-juulinumbri kirjutisi Loodusajakirja tegevtoimetaja Triin Nõu. Pikemalt tuleb juttu Nõu enda kirjutatud lugudest, millest üks tutvustab Eestimaa looduse fondi talgutöid ja teine annab õpetusi siirupi valmistamiseks musta leedri õisikutest. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

Kahes järgmises saates tuleb juttu Eesti Metsa suvenumbrist; need saated teeb Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron.

„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata aadressil podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri.

Mullusel fotovõistlusel tõi Geteli Hannile peaauhinna taimefotode eest noorte arvestuses see ülesvõte

Eesti Looduse fotovõistlus

Eesti Looduse fotovõistlus toimub tänavu juba seitsmeteistkümnendat korda. Tavapäraselt saab pilte üles laadida 1. septembrist kuni 1. oktoobri südaööni, kuid paremaid kaadreid tasub juba praegu looduses püüdmas käia. Noorte kategoorias edukalt osalenud piltnikke ootab Photopointi fotokursus: võitjad saavad võtta osa veebiõpikeskkonna kursustest „Makrofotograafia“ ja „Loodus- ja perefotograafia põhitõed“. Kutsume kaasa lööma, sh noori!

EESTI SÕNUMEID 

Foto: www.envir.ee

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud visioonidokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, millega lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises sihis ja selle saavutamise viisides. Et eelnõuga saaks tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada, on see saadetud ministeeriumidele ja huvirühmadele.

Selles dokumendis kirjeldatud poliitikasuunised aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja leevendada kliimamuutusi aastani 2050 energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas. Tegemist on raamdokumendiga, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade järgi, mida uuendatakse. Sõnaselgelt kirja pandud poliitikasihid motiveerivad samu taotlusi järgima ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt.

Aastaks 2050 on siht vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et see eesmärk on saavutatav ja toob endaga kaasa tõenäoliselt positiivse mõju majandusele ja energiajulgeolekule. Sel juhul on Eesti koguheide aastal 2050 ligi 8 miljonit tonni CO₂-ekvivalenti. Juhul, kui jätkub praegune suundumus ning riiklikult ei võeta heidet vähendavaid meetmeid, kahaneb koguheide nüüdselt 21 miljonilt tonnilt aastaks 2050 vaid 65 protsenti ja on 14 miljonit tonni CO₂-ekvivalenti.

Üks võtmekohti energeetika kõrval on kindlasti vajadus vähendada Eesti transpordisektori keskkonnamõju: Eestis ostetud uute autode park on üks Euroopa Liidu saastavamaid, sest võimas auto vajab rohkem kütust.

Vt dokumenti „Kliimapoliitika põhialused aastani eelnõu 2050“ võrgupaigast www.envir.ee/sites/default/files/kliimapoliitika_pohialused_aastani_2050.pdf.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituut

Uus tippkeskus seob bioloogia ja inseneriteaduse

Tartu ülikoolis avatud molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus pidas 10. juunil TÜ tehnoloogiainstituudis avaseminari: sõna võtsid tippkeskuse uurimisrühmade esindajad, kelle ettekannete järgi sai põhjaliku ülevaate tippkeskuse uurimistööst.

Viimastel aastatel on inseneriteadus tunginud jõuliselt bioloogiasse, võimaldades luua täiesti uudsete omadustega süsteeme. Selliste tehnoloogiate abil toodetakse mitmesuguseid maitseaineid, kütuseid ja ravimeid. Just selle valdkonnaga tegeleb TÜ professori Tanel Tensoni juhitav molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus.

Professor Tensoni sõnul kombineeritakse biotehnoloogiaid tõhusalt ka keemiaga: „Näiteks võib bioloogiliselt toodetud eellasmolekulist teha ravimi keemilise modifitseerimise läbi. Samuti on võimalik sünteesida elusrakke spetsiifiliselt mõjutavaid kemikaale.“

Plaanis on luua uudseid lahendusi jätkusuutliku biomajanduse tarbeks ja rakulisi biosensoreid ning töötada välja uusi bioaktiivseid ühendeid. Väikese ettekujutuse tippkeskuse töödest annab ka peetud seminari kava: Mart Loog, „Mis on sünteetiline bioloogia ja mis meile sellest kasu on?“; Andres Merits, „Sääsega viiruse vastu“; Tanel Tenson, „Antibiootikumid ühendamas põnevat kasulikuga“ ja Mati Karelson, „Ravimid ja muud bioaktiivsed kemikaalid – kas saame neid arvutis projekteerida?“.

Molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskuse tööd rahastab EL regionaalarengu fond.

Tartu ülikool / Uudistaja

Keskkonnainspektsiooni kinnitusel tekib Eestis aastas ligikaudu 10 000 tonni vanarehve (foto: www.envir.ee)

Vanarehvide probleem tuleb lahendada

Et vanarehvide probleem lahendada, on keskkonnaministeerium välja töötanud ettepanekud jäätmeseaduse muutmise kohta, nõnda suureneks kontroll müügile lastud rehvikoguste üle ning paraneks järelevalvevõimekus.

„Üldistades on probleem järelevalves ja süsteemi läbipaistmatuses ning tundub, et selles osas on tarvis riigipoolset rangemat joont,“ kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants ning lisas, et 30 000 tonnist vaheladustatud vanarehvidest on vaja lahti saada ning süsteem peab toimima nii, et edaspidi rehvihunnikuid ei tekiks.

Kolme olulisema muudatusettepaneku järgi tuleks rehvitootjatel turule lastud rehvikoguse üle teha audiitorkontroll, probleemtooteregistri (PROTO) volitatud töötleja õigused antakse keskkonnaametile ning täpsustatakse rehvide edasimüüjatele kohalduvaid nõudeid.

Üks põhjus, miks vanarehvid kipuvad hunnikutesse kuhjuma, on see, et rehvitootjad esitavad PROTOsse ebatäpseid andmeid. Kuna PROTOs registreerimata rehvide eest ei ole vanarehvide taaskasutustasu makstud, ei ole võimalik neid ka käidelda. Seepärast oleks vaja rakendada audiitorkontrolli nõuet ka rehvide tootjate suhtes – nagu seda tehakse pakendiettevõtete puhul. Nõue rakenduks ettevõtetele, kes toovad Eestisse üle 50 tonni rehve aastas. Selliseid tootjaid on Eestis teada 33 ning nende turule toodavate rehvide kogus hõlmab üle 95% kõigist turule lastud rehvidest.

Tõhusama järelevalve huvides on vaja laiendada järelevalve õigust omavate isikute ringi. Seetõttu antakse PROTO volitatud töötleja õigused keskkonnaagentuurilt üle keskkonnaametile. Nii saaks keskkonnaamet nagu keskkonnainspektsioongi teha teatud järelevalvetoiminguid, määrata sunniraha ning teha ettekirjutusi, näiteks juhul, kui tootja on jätnud andmed PROTOsse esitamata.

Kolmas muudatus aitab tagada, et Eestis müüdaks ainult selliseid rehve, mille eest on makstud taaskasutustasu. Selleks peab turustaja veenduma, et rehvid, mida ta müüb, on PROTOs registreeritud, või siis tuleb tal seda ise teha ning maksta ka vanarehvide taaskasutuseks vajaminev tasu. See annab ka tarbijale võimaluse veenduda, et rehvid on turule lastud seaduslikult. Selleks tuleb ostu-müügidokumentidele märkida rehvide algse turuletooja (ehk tootja) nimi ning PROTO registreeringunumber.

Peale nende seaduse muutmise ettepanekute tehakse tootjale kohustuslikuks liituda tootjavastutusorganisatsiooniga ning täpsustatud on organisatsioonile kohalduvaid nõudeid. Vanarehvid on üks keskkonnainspektsiooni selle aasta järelevalve prioriteete.

Rehvidele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt on rehvide tootjad või importijad kohustatud tagama, et neist toodetest tekkinud jäätmed kokku korjataks ja nõuetekohaselt käideldaks.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Naerukajakas sinikael-partide seltsis

Maaülikooli teadlased: naerukajakas on meie väikejärvedel tähtis liik

Äsja ilmus teadusajakirjas Baltic Forestry Eesti maaülikooli (EMÜ) teadlaste koostatud artikkel „Black-headed Gull (Larus ridibundus L.) as a Keystone Species in the Lake Bird Community in Primary Forest-Mire-Lake Ecosystem“, kus on vaatluse all Endla järve haudelinnustiku pikaajaline dünaamika. Uuringu järgi on naerukajakal tähtis roll väikejärvede haudelinnustiku mitmekesisuse tagajana.

EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi juhtteaduri Aivar Leito kinnitusel on viimase ligi 30 aasta jooksul Endla järve linnustikus toimunud suured muutused: teisenenud on linnustiku liigiline koosseis ja eri liikide arvukus, kusjuures olulist rolli on mänginud see, kas seal pesitseb naerukajakaid ja kui palju neid on. 1980. aastate lõpust kuni 1990. aastate lõpuni pesitses järvel hiigelsuur naerukajakate koloonia (6000–8000 paari), mis aga kadus ja pole siiani taastunud. Aga pesitsevatele partidele ja laukudele on naerukajakas nn tugiliik, kelle koloonia kaitse all saavad nad palju arvukamalt ja edukamalt pesitseda kui omal käel. Naerukajakakoloonia kõrgperioodil pesitses järvel stabiilselt ligikaudu 30 linnuliiki, kelle koguhulk oli 6400 kuni 8200 paari, kuid pärast kajakakoloonia kadumist pesitsevate liikide arv vähenes ning hakkas aastati suurtes piirides (17–29 liiki) varieeruma, sama kehtib ka haudelindude koguarvu muutuste kohta. „Kahjuks ei selgunud uurimistöös, mis põhjustel naerukajakakoloonia ära kadus, otseseid Endla järve linnukooslusest või järve enda muutustest tulenevaid põhjusi ei suutnud me tuvastada,“ tõdes Leito. „Üldistavalt võib aga öelda, et koos naerukajaka koloonia kadumisega teiseneb ja vaesub väikejärve haudelinnustik kiiresti.“

Uurimistöö aluseks on aastatel 1987–2012 tehtud pesitsevate lindude loendused, mida Aivar Leito tegi igal aastal kogu järve ulatuses kaardistamismeetodil. Uuring on alguse saanud juba Endla looduskaitseala loomisele (1984. aastal) eelnenud linnustiku inventeerimisest, mis hiljem on püsiseirena jätkunud. Ühtlasi oli Endla järve haudelinnustiku pikaajaline uuring üks teaduslikke lähtealuseid ja eeskujusid,  mille põhjal töötada välja Eesti väikejärvede haudelinnustiku riikliku seire metoodika ja hiljem seiret rakendada.

Vt http://www.balticforestry.mi.lt/bf/index.php?option=com_content&view=article&catid=14&id=433.

Eesti maaülikool / Uudistaja

Keskkonnaminister Marko Pomerants võtab maha valta Neeruti linnamäe juures (foto: Rasmus Jurkatam / RMK)

Inimese ja looduse vahelt eemaldatakse tõkkepuud

RMK eemaldab kaitse- ja puhkealadelt üle Eesti seitseteist autodega liikumist keelavat tõkkepuud. Nende asemele paigutatakse kehtivaid liikumispiiranguid selgitavad sildid.

Esimesena eemaldati keskkonnaminister Marko Pomerantsi osavõtul tõkkepuu 16. juunil Neeruti linnamäe juures Lääne-Virumaal. Pomerantsi sõnul aitab see samm lähendada inimest ja loodust ning haakub hästi tänavuse looduskaitsekuu sõnumiga, mis ärgitas arutlema, kas Eesti loodus on meile oma või võõras. „Muidugi oma, ja omale kallist ei kaitse mitte tõkkepuu, vaid inimene ise,“ sõnas minister.

Aastakümnete jooksul on loodusesse paigaldatud kümneid liikumist keelavaid tõkkepuid: enne seda, kui RMK otsustab ülejäänud valtapuud eemaldada, jälgitakse uute märkide vastuvõttu aasta jooksul. Tänavu eemaldatakse tõkkepuud külastusobjektide juurest Kolga, Muraka ja Piusa koobastiku looduskaitsealalt, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula rahvuspargist, Nõva, Neeruti ja Smolnitsa maastikukaitsealalt ning Pärnumaa, Räpina-Värska ja Tallinna ümbruse puhkealalt.

Neeruti linnamägi, mille juurest eemaldati esimene valdas, on koht, mida lähiaastail põhjalikult uuendatakse. Ühtlasi läheb Neeruti linnamäe juurest mööda rajatav RMK pika matkatee kolmas haru, mis lookleb Lääne-Eestist Ida-Virumaale ja peaks valmima vabariigi juubeliaastaks. Rekonstrueerimistööd Neeruti linnamäel algavad praeguste plaanide järgi järgmise aasta kevadel ja selle käigus uuendab RMK sealseid sildasid, treppe ja Sadulamäele viiva rajalõigu, laiendab parkimistaskuid, vahetab välja käimlad ja infoviidad ning rajab uue varjualuse.

RMK/Uudistaja

Martin Leepere(paremal) ja Rasmus Vendel on medalid kaela saanud. Noormeestega koos on fotol juhendaja Ülle Soom (foto: Annika Soom)

Eesti noored keskkonnauurijad võitsid Hollandis pronksmedali

Aste põhikooli 8. klassi õpilased Martin Leepere ja Rasmus Vendel võitsid Hollandis peetud 7. rahvusvahelisel keskkonnauurimistööde võistlusel (INESPO) pronksmedali.

Kokku osales 30. maist 3. juunini Amsterdamis toimunud olümpiaadil 104 keskkonnauurimistööd 49 riigist. Aste põhikooli õpilased Rasmus Vendel ja Martin Leepere uurisid prügilat asustavaid selgrootuid. Uuringu põhjal vormistatud töö „Metaanilagukattega Kudjape prügilat asustavate mullaselgrootute loomade liigiline mitmekesisus ja arvukus“ valiti Eestit esindama üleriigilise keskkonnauurimistööde võistluse tulemuste põhjal. Pronksmedali vääriliseks tunnistatud tööd on juhendanud õpetajad Ülle Soom ja Maie Meius.

Alates 2009. aastast toimuvat üle-eestilist konkurssi korraldab Tartu keskkonnahariduskeskus koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.

Tartu keskkonnahariduskeskus / Uudistaja

Tartu ülikooli vanim hoone on vana anatoomikum Toomemäel

Tartu ülikool on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis viiendal kohal

Maailma ühe mõjukama ülikoole reastava ettevõtte Quacquarelli Symonds (QS) värskes Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis on Tartu ülikool kõrgel viiendal positsioonil, Eesti ülikoolidest kõrgeimal kohal.

QS on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni parimaid ülikoole reastanud kolmandat aastat. TÜ on edetabeli eesotsas olnud kõigil kolmel aastal, seni kõrgeim positsioon, neljas koht, saavutati 2015. aastal. Edetabelis on esimesel kohal Lomonossovi Moskva riiklik ülikool, teisel Novosibirski ülikool, kolmandal Peterburi riiklik ülikooli ning TÜ ees seisab Karli ülikool Prahast. Tallinna tehnikaülikool on 30., Tallinna ülikool 87. kohal; edetabelis on ka seitse Leedu ja kolm Läti ülikooli.

Paremusjärjestuse koostamisel arvestab QS akadeemiliste juhtfiguuride ja tööandjate arvamusküsitlust, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvu, teaduspublikatsioonide arvu ja mõjukust, ülikooli nähtavust veebis, doktorikraadiga töötajate ning välisõppejõudude ja -õppurite osakaalu.

TÜ paistab pingereas silma akadeemilise mainega (skoor 98/100-st), publikatsioonide tsiteeritavusega (96,9/100), ühe akadeemilise töötaja kohta avaldatud teadustööde hulgaga (96,2/100) ja veebinähtavusega (93,8/100).

Vt lähemalt www.topuniversities.com/university-rankings/eeca-rankings/2016#sorting=rank+region=+country=+faculty=+stars=false+search=. TÜ positsiooni ja tugevuste kohta vt www.topuniversities.com/universities/university-tartu#322586.

Tartu ülikool on ainsa Baltimaade ülikoolina 200 Euroopa parima ülikooli hulgas, positsioonil 181–190 (Times Higher Education, THE, 2016). THE 400 maailma parima ülikooli pingereas paigutus Tartu ülikool 2015. aastal positsioonile 351–400. Edetabeli „QS World University Rankings“ värskeimas väljaandes (2015) oli TÜ 400. kohal.

Tartu ülikool / Uudistaja

Allikas: pood.post.ee

Uus postmargiplokk: Eesti põlevkivikaevandamine 100

Põlevkivi tööstuslikku kaevandamist alustati Eesti alal 15. juunil 1916. Kaks aastat hiljem võttis Eesti vabariik põlevkivi kaevandamise oma juhtida ja hallata. Nii on põlevkivi kaevandamine olnud riikliku tähtsusega küsimus juba terve sajandi.

Täpselt põlevkivikaevandamise sajandal aastapäeval, 15. juunil, andis Eesti Post välja margiploki nimiväärtusega 2,95 eurot. Indrek Ilvese kujundatud postimaksevahendi tiraaž on 20 000, trükkija on rahvusvaheline postmargitrüki kompanii Cartor Security Printing, mille peakorter asub Prantsusmaal.

pood.post.ee/Uudistaja

Värska lasteaia lapsed kuulavad, mida räägib lindudest EOÜ hariduse ja teavituse projektijuht Riho Kinks (foto: Eve Kapten)

Ornitoloogiaühing võttis kokku lasteaedade projekti

Mullu novembrist tänavuse maini käisid Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) juhendajad mööda lasteaedu ning tutvustasid lastele talviseid ja suviseid aialinde ning võimalusi, kuidas neid aidata.

Talvel vaadeldi toidumaja juures tegutsevaid linde, kevadel valmistati pesakaste ja uuriti lasteaia ümbruse linnuelu. Üheksas maakonnas osales kokku 39 lasteaeda 57 rühmaga. Õppeprogrammidest sai osa vähemalt 1089 last ja 148 õpetajat ja teisi täiskasvanuid. Ettevõtmist toetas KIK, pesakastimaterjaliga abistas Nordic Houses.

EOÜ/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Kaader külastusmängu tutvustusvideost

Tartu- ja Jõgevamaa loodus-ja teaduskeskustes käib suvi läbi külastusmäng

Eelmise nädala esmaspäeval anti Tartu loodusmajas avalöök kogu suve kestvale H2O külastusmängule, kuhu on kaasatud tosin Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskust. Mäng kestab 30. septembrini ning mängu lõpus loositakse välja üle 30 auhinna.

H2O külastusmäng pakub meelelahutuslikku ja harivat koosolemist. Mängu teema – vesi – on valitud merekultuuri aastale mõeldes. „Kas Kuul on meresid? Kes on vesineitsik? Miks kopral vesi kõrva ei lähe? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiad vastused mängides,“ kinnitab külastusmängu patroon Mart Noorma. „On ju tore, kui lõbusalt veedetud aeg toob ka uusi teadmisi. Igast keskusest nopib külastaja uue infokillu vee kohta, saades lõpuks tervikpildi veeringest“.

Külastusmängus osalevad Tartu loodusmaja, jääajakeskus, Vapramäe loodusmaja, Tartu tähetorn, RMK Elistvere loomapark, järvemuuseum, Alatskivi looduskeskus, Ahhaa teaduskeskus, TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, Luua metsanduskooli puukool-arboreetum ning püsinäitus „Peipsi järve elu tuba“.

Kokku 2000 euro väärtuses auhindu on välja pannud Sajutu seikluspark Valmieras, Tartu Terminal, Kalevipoja koda, teater Vanemuine, Vudila mängumaa, A Le Coq, Lõunakeskus, mängus osalevad külastuskeskused ja paljud teised.

Lisainfo mängu kohta: www.jaaaeg.ee/kulastusmang  ja Facebookis – H2O külastusmäng.

Vt mängu tutvustavat videoklippi https://www.youtube.com/watch?v=UnUyh61t-2Y&feature=share.

Foto: James D. Gathany / Wikimedia

„Sääskedega sõjas ja rahus“

on läinud reedel RMK Sagadi metsamuuseumis avatud näitus, mis käsitleb sääskede rahulikku elu looduses ja inimese sõda sääskede vastu. Sisuka tekstiosa kõrval on hulk tegevuslikke lahendusi. Mänguhimuline loodushuviline saab kokku panna magnetpusled sääse elutsüklist ning rollist vee ja maismaa toiduahelates ning seigelda täringumängus „Sääsetsirkus“.

Näitus on valminud tuntud bioloogi ja sääsesõbra Urmas Tartese eestvedamisel, temalt on pärit tekstid, enamik fotosid ning videomaterjal. Väljapaneku on vormistanud loovagentuur Pult. Näitust saab RMK Sagadi metsamuuseumis vaadata iga päev 10–18.

Allikas: loodusfestival.ee

Tartu loodusfestival,

mis algab 29. juunil, kutsub inimesi märkama loodust linnaruumis ja tutvuma liikidega, kes elavad linnas koos meiega. Sel aastal on tähelepanu all nahkhiired, pargilinnud, ööliblikad ja puud. Avapäeval 29. juunil on Tartu kesklinna pargis kavas interaktiivne linnalooduse uurimine ehk Mini-BioBlitz, loodusteemalised seiklus- ja nuputamismängud, meisterdamine, ponisõit, akrojooga, tutvustatakse linnaaedu ja linnaloomi. Festivali avamisel kell 15 kuulutatakse välja fotovõistluse „Metsik linn“ võitjad.

Esimene Tartu loodusfestival peeti eelmisel aastal. Üritus toimub tänu osalevate organisatsioonide ja asutuste vabatahtlikule algatusele.

Vt programmi http://loodusfestival.ee/.

Aasta linnu määramisvõistluse 5. vooru vastuseid

oodatakse 30. juuni südaööni. Algajate küsimused leiab võrgupaigast www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/viies-voor-algajad, edasijõudnute omad www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/viies-voor-edasijoudnud. 5. vooru osalejate vahel loositakse välja kaks Eesti loodusmuuseumi perepääset, kaks taskumäärajat „Suurte risupesade välimääraja“ ja kaks aasta linnu logoga riidekotti: http://www.eoy.ee/rasvatihane/meened/meened.

Meenutus eelmise aasta EOÜ suvepäevadest Alatskivil

Eesti ornitoloogiaühingu suvepäevad

on sel aastal 2.–3. juulil Lahemaal Kolgal. See on linnuhuviliste suurim kokkusaamine Eestis, tänavune on juba 20. Suvepäevadel võivad osaleda kõik huvilised, ei pea olema ühingu liige. Kavas on ettekanded Lahemaa ja Soome lahe lindudest ning kohalikust elust, suur pesakastipäev, määramisvõistlus, linnu- ja kultuuriretked, luule- ja laululahing, lõke, muusika, üllatused jm. Eraldi tegevused on lastele ja noortele. Programmi, registreerimisvormi, osalustasud jm olulise info leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Registreeruda tuleb hiljemalt 27. juunil.

Olustvere mõisapark

39. looduseuurijate päev on

2.–3. juulil Viljandimaal Olustveres. Päevakavas on ettekanded ning õppekäikudel saab asjatundjate juhatusel tundma õppida eri liigirühmi. Transport Olustverre korraldatakse Tallinnast ja Tartust.

Osake postimuuseumi näitusest

ERMi postimuuseumi näitus „Tossutäkuga mööda Eestimaad“

on alates 30. maist avatud Narva muuseumis linnuse tornis. Postimuuseum koostas näituse mullu, kui Eesti raudtee sünnist möödus 145 aastat. Näitusel on välja pandud raudteeposti ajalugu (kirjad raudteeposti templitega), raudteeliini kaart aastast 1899, postkaardid jaamahoonetest, fotod raudteesildadest, soomusrongidest ja postivagunitest. Saab teada, mida tähendab „apelsiniraudtee“, või sedagi, et raudteed olid ka saartel. Filmilõigud aitavad ajas tagasi rännata. Näitus on Narvas lahti kuni 31. juulini.

Budapesti aednike „Kaks armuküllast liblikat“ üsna festivali alguses, 25. mail

Suvel tasub aega võtta ka selleks, et vaadata Tallinnas Tornide väljakul lillefestivali aedu. Tänavused aedade teemad on „Kired aias“ ja „Terrassiaed“. Aedu on kokku 31, neist neli on välisosalejate – ungarlaste, lätlaste, soomlaste ja sakslaste kompositsioonid.

Nurgake näituselt

Samas lähedal, Lai 29a, asub Eesti loodusmuuseum, kus saab endiselt vaadata näitust „Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal“. Väljapanek tutvustab samblike ja sammalde erakordset vastupidavust ning tihti alahinnatud kasulikkust ökosüsteemile ja inimestele.

Alates juuni teisest poolest saab muuseumi siseõues tutvuda väljapanekuga „458 miljonit aastat Eesti põlevkivi. 100 aastat kaevandamist“, mis annab põgusa ülevaate põlevkivi tekkimisest, avastamisest, uurimisest, kaevandamisest ja töötlemisest.

Foto: Jürgen Kusmin

Pärandkultuuri rändnäitus

on saanud värskema näo ja seda saab kuni augusti keskpaigani vaadata Märjamaa valla raamatukogus. Viiest stendist ja komplektist raamatutest koosnev näitus avab pärandkultuuri olemuse, õpetab seda looduses märkama ja annab ideid väärindamiseks. Näituse koostaja Jürgen Kusmin (jurgen@velise.ee) ootab pakkumisi, kuhu võiks näituse Märjamaalt edasi viia.

MAAILMAST

Norra teadlased on näidanud, et lunnide ja teiste merelindude pesitsuskolooniad on valdavalt seal, kus asuvad nn kuumad punktid, kuhu hoovuste, tuulte ja rannikutopograafia eripärade tõttu kandub kalamaimude ja planktoni põhimass (foto: Per Harald Olsen, NTNU / AlphaGalileo)

Merelinnud pesitsevad seal, kus on alati toitu

Norra rannikul hiigelkolooniates pesitsevate merelindude päralt on väga pikk rannikuala. 90% kaljudel pesitsevast Norra kahest miljonist merelinnupaarist on oma pesad rajanud piirkonda, mis asub põhjapolaarjoonest põhja pool, kokku üle 1200 kilomeetri pikkusele rannakaljude ribale polaarjoonest kuni Venemaa piirini. Koht on äärmiselt soodne: järskude kaljude tõttu ei saa mistahes maismaakiskjad seal rünnata. Ent linnulaadad pole rannikule jaotunud sugugi ühtlaselt. Miks nii? Kuna linnud pesitsevad seal, kus on toitu.

See võib tunduda ehk niigi täiesti iseenesestmõistetav, kuid nüüd on teadlastel olemas mudel, kus need kõige sobivamad pesituskohad asuvad ja miks just seal. Norra teadus- ja tehnoloogiaülikooli NTNU ja Norra mereuuringute instituudi IMR ühisuuring sai alguse mõni aasta tagasi, kui IMRi teadlased demonstreerisid teistele mereuurijatele rannikuhoovuste ja nendest kantud kalamaimude liikumise mudelit. Kasutades aastakümnete jooksul kogutud andmeid tuule, vee temperatuuri ja soolsuse kohta, said okeanograafid välja arvutada rannikuhoovuste tugevuse ja suuna ning modelleerida hoovustega kaasa liikuva maimude ja planktonimassi hulka eri kohtades. Ehkki hoovused kannavad elusmassi piki kogu rannikut, ei jagune see sugugi ühtlaselt, sest neemede, sissevoolude ja muude ranniku iseärasuste tõttu tekivad siin-seal keerised ja neisse jääb pidama hoopis rohkem hulpivaid organisme. Kui Tromsø ülikooli bioloog Rober Barrett nägi IMRi uuringu PowerPointi-seledel punaste punktidena esile toodud nn kuumade punktide jaotust, kus kalamaime leidub iseäranis palju, tuli pilt talle otsemaid väga tuttav ette: punased punktid asetsevad täpselt neis kohtades, kus paiknevad merelindude kolooniad. Nii olid linnu-uurijad hoobilt saanud vastuse oma ammusele küsimusele: miks pesitsevad linnud just nimelt nendes kohtades ja seda juba pikki aastaid.

Seejuures on oluline, et toitu oleks rohkesti just juulis, kui pojad on juba valmis pesast lahkuma ja vajavad eriti palju toitu. Hanno Sandvik NTNUst ja tema kolleegid tegid ühtlasi kindlaks, et määrav on püsiv äraelamiseks vajaliku toidu miinimumkogus: sinna, kus on vahel küll väga palju süüa, aga järgmistel aastatel valitseb täielik tühjus, linnud kolooniaid ei asuta. Merelinnud ei saa ju järsult muuta oma sigimisvõimeid: et kehval aastal munen ühe muna, heal aga kümme. Kui aga aastast aastasse on olemas see miinimumkogus, mis ellujäämiseks vajalik, võib sinna kodu asutada.

Teine huvitav leid oli just noorte turskade tähtsus Lofootide vetes. Kaks hoovust tagavad vee liikumise piki Põhja-Norra rannikut põhja, siis Hammerfesti lähedal ümber mandri tipuosa ja edasi itta Kirkenesi poole. Need hoovused toovad ka noored tursad kudemisaladelt põhja poole ja sealt edasi piki idarannikut. Selgus, et noorte heeringate hulga ja linnukolooniate jaotuse vahel pole mingit seost. Küll on ülimalt oluline, kui palju leidub rannikuvetes tursamaime. Et lofootlased on vähemalt 900 aastat kuivatatud turska välja vedanud, peavad seal olema väga kaua olnud suurepärased kalavarud. Küllap on siis sama kaua seal elanud ka merelindude kolooniad.

NTNU/AlphaGalileo/Uudistaja

Foto: Lekker veel GVB / ELTIS

Hollandi bussid edaspidi õhku ei saasta

Hollandi taristu- ja keskkonnaministeerium on kinnitanud, et kõik uued bussid Hollandis on aastaks 2025 sellised, mis õhku ei saasta.

Asjaomane leping kirjutati alla kõigi 12 provintsiga, kusjuures mõnes, näiteks Põhja-Brabantis ja Limburgis, ongi juba bussifirmasid, mis kasutavad elektribusse. Leping nõuab ühtlasi, et busse käitav elekter peab olema toodetud taastuvallikatest, näiteks päikese- või tuulejaamades; kavandatakse ka vesiniku kasutust. Riigisekretäri Sharon Dijksma sõnul on Põhja-Brabanti ja Limburgi kogemus näidanud, et selliste busside hange on tark investeering nii keskkonna kui ka majanduse seisukohalt. Dijksma lisas, et peale linna- ja regionaaltranspordi kestlikkuse saavad kasu Hollandi uute tehnoloogiate arendajad ja bussitootjad.

ELTIS/Uudistaja

Białowieża ürgmets (foto: wilderness-society.org)

Poola hakkas raiuma Białowieża ürgmetsa

Hoolimata hulga rahvusvaheliste organisatsioonide protestidest otsustas Poola metsaamet teha raiet UNESCO maailmapärandisse kuuluvas Białowieża metsas.

Metsaameti juhi Konrad Tomaszewski sõnul on tegemist raiega metsaosas, mis kaitse all ei ole, ja pealegi nõudvat seda karjuv vajadus, kuna metsa olevat vallutanud kuuse-kooreürask, samuti tulevat turiste ja loodusvahte kaitsta puude eest, mis võivad radadele kukkuda.

Kriitikud väidavad samas, et hulk raieks märgistatud puid pole kuused ja neil pole mingeid putukakahjustusi. Greenpeace’i Poola haru aktivist Katarzyna Jagiełło on kutsunud Euroopa Komisjoni sekkuma, et Poola valitsus ei põhjustaks metsale pöördumatut kahju. Poola keskkonnaminister Jan Szyszko on aga kindel, et raie on hädavajalik, sest väärtuslik mets tuleb putukate käest päästa. Pealegi tulevat raiet teha ainult 18 hektaril.

Jagiełło sõnul ei saa minister lihtsalt aru, et üraskid on looduse loomulik osa, kes on alati olemas olnud, ilma et metsad häviksid. Ta toob näiteks Austria Kalkalpeni rahvuspargi, kus suhtumine üraskitesse on hoopis paindlikum. Organisatsiooni ClientEarth juristi Agata Szafraniuki väitel ei ole raie vastavuses EL seadustega, kuna pole selgitatud selle keskkonnamõju liikidele ega kaitstavatele aladele.

Białowieża, mille pindala Poolas ja Valgevenes on kokku üle 140 000 hektari, võeti UNESCO maailmapärandi loendisse 1979. aastal. Siin on kindlaks tehtud 20 000 loomaliiki, sh 250 linnuliiki, ning siin elab sadu euroopa piisoneid, leidub üle 50 meetri küündivaid nulgusid ja üle 40-meetrisi tammesid ja saari.

European Wilderness Sopciety / Uudistaja

  LÕPUPILDID: JAANIEELSED HETKED TÜ BOTAANIKAAIAS

Lõunane jalutuskäik kesk rohelist lopsakust

Ei ole pojengide aeg lõpukorral: õienuppe veel jätkub

Väsimatu saagiretkeline

Kes on kauneim kogu tiigis?

Vaat seda liiki mul ei ole!

Kui lill on lapsest pikem

Kes on käinud aktiniidiat lupjamas?

LOODUSAJAKIRI SOOVIB HÄID SAABUVAID PÜHI!

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

Link PDF-ile

Pilvepiir 2013 võidufoto. Ilmselt varsti müristab (Suurupi 2013). Autor Indrek Vendelin

Pildista pilvi! 

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, blogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus kuulutavad välja pilvefotojahi „Pilvepiir 2016“. Fotovõistluse sihiks on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.
Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ja Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskus.

Auhinnad

I koht – põnevaim pilvepilt
Ajakirja Horisont aastatellimus, “Looduse raamatukogu” sarja raamatud “Füüsika. Higgsi bosoni lugu”, “Riigita rahvad. Kaukaasia” , “Aasta puud 1″, “Aasta puud 2″ ja “Hunt”, Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskuse koolitus.

II koht
Ajakirja Horisont aastatellimus, “Looduse raamatukogu” sarja raamatud “Füüsika. Higgsi bosoni lugu” ja “Riigita rahvad. Kaukaasia”.

III koht
Ajakirja Horisont aastatellimus

5 publiku lemmikut (internetihääletusel): auhinnaks saab valida raamatu “Looduse raamatukogu” sarja teoste hulgast “Füüsika. Higgsi bosoni lugu”, “Riigita rahvad. Kaukaasia” ja “Hunt”.

Ajakirja Eesti Loodus eriauhind – Eesti Looduse aastatellimus.

Ajakirja Eesti Mets eriauhind – Eesti Metsa aastatellimus.

Auhinnad saab kätte Horisondi toimetusest Rahvusraamatukogus (Tallinn, Tõnismägi 2). Auhindu ei saa välja võtta rahas.

Üldtingimused

1. Võistlus toimub ilm.ee keskkonnas.
2. Fotod peavad olema ilm.ee keskkonda üles laaditud ajavahemikus 7. juuli kuni 1. oktoober 2016.
3. Võistlusel osalemiseks tuleb registreerida end ilm.ee kasutajaks (kui veel pole sealne kasutaja) ja laadida fotovõistluse võistlustöö(d) üles.
4. Osaleda võivad kõik inimesed fotodega, mis vastavad võistluse nõuetele ja mis liigituvad pilvefotode hulka.
5. Osaleda ei või võistluse korraldamisega seotud isikud.
6. Esitatavate tööde arv pole piiratud, kuid kindlasti tuleb autoril teha enda parimate fotode hulgast eelvalik.
7. Korraldajatel on õigus kasutada võistlusel osalevaid töid tasuta koos autori nimega fotovõistlusega seotud trükistes, meedias ja riigi ilmateenistuse materjalides.
8. Võistluspildi saatja garanteerib ja vastutab selle eest, et kõik pildi autoriõigused kuuluvad talle.
9. Esitatud piltidest teeb eelvaliku kolmeliikmeline koosnev žürii, lõpiliku paremusjärjestuse otsustab viieliikmeline fotograafidest ja pilvetundjatest koosnev žürii.
10. Kõiki võistlusele esitatud töid saab hinnata ka publik; selle põhjal selgitatakse välja viis (5) publiku lemmikut.
11. Publiku hääletus kestab ilm.ee keskkonnas 1.-20. oktoobrini.
13. Publiku lemmik ja ka kõik teised võitjad kuulutatakse välja novembris Tallinna teletornis toimuval lõpuüritusel.

Võistlustööle esitatavad nõuded

1. Tööd tuleb esitada digitaalselt ilm.ee keskkonnas.
2. Esitatud töö laius peab olema vähemalt 800 pikslit (st kui tegu on 2:3 proportsioonis fotoga, on lubatud mõõt 800×600). Foto kõrgus ei tohi olla suurem kui 600 px.
3. Fotod võivad olla nii digitaalselt pildistatud kui ka filmilt digiteeritud.
4. Fotode juurde peab olema märgitud selle tegemise aeg ja koht, pildistamise aja ja koha piirangut pole.
6. Tööd tuleb esitada JPEG-vormingus, soovitatavalt sRGB-värviruumis.
7. Lubatud on arvutitöötlus hea maitse piires.
8. Fotodele ei ole lubatud lisada kujunduselemente (teksti ega raami).
9. Žüriil on õigus nõuetele mittevastavad fotod võistluselt eemaldada.
10. Küsimuste tekkimise korral on võistluse korraldajal õigus nõuda autorilt foto algfaile või teisi duubleid samast võttekohast.
11. Administraator jätab endale õiguse kahtlase ja/või organiseeritud hääletustegevuse korral eemaldada korrarikkujast kasutaja ja tema jagatud hääled.

Kes fotosid hindavad?

Laekuvatest fotodest teeb eelvaliku kolmeliikmleline žürii (Ulvar Käärt (Horisont), Ellu Vibur (ilm.ee) ja Jüri Kamenik (blogi „Ilm ja inimesed“)). Edasi pääsenud fotod avaldatakse galeriina ilm.ee-s.

Lõppvooru pääsenud pilte hindab fotograafidest ja pilveasjatundjatest koosnev žürii: Jüri Kamenik (pilveekspert ja ilmahuviline), kilmatoloog Ain Kallis, meteoroloog Ene Tillmann ja fotograafid Arno Mikkor ja Jaak Kadak.

Lisateave: www.loodusajakiri.ee, http://ilm.ee/, ilmjainimesed.blogspot.com.ee või kamenikmeister@gmail.com märksõnaga “Pilvepiir”.

Pilvi ja teisi atmosfäärinähtusi aitab määrata Androidiga nuhvlitele mõeldud mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“. Otsi tasuta pilveaabitsat Google Play vidinapoest (https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.horisont.mobile.pilveaabits&hl=et )!

 
Meie toimetustes algab suvine kollektiivpuhkuste periood.

Tartu toimetus on suletud 8.-26. juuli, Tallinna toimetus on suletud 11.-31. juuli.

Sellel perioodil on võimalik tellimusi esitada ainult meie e-poe kaudu http://e-pood.horisont.ee/ajakirjade-tellimine/.
Palume arvestada, et tellitud raamatuid ja heliplaate postitame alates 27. juulist.

Saamata jäänud ajakirjade puhul soovitame helistada Omniva infonumbril 661 6616.

E-kirja teel saabunud tellimustele ja muudele küsimustele vastame alates 27. juulist.

Ilusat suve!
MTÜ Loodusajakiri

Horisondi juuli-augustinumbri kaaneloos „Zika viirushaigus. Tee vaikolekust pahaendelise epideemiani“ kirjtuab epidemioloog Kuulo Kutsar Brasiilias ning teistes Ladina-Ameerika ja Kariibi mere maades ohtliku ulatuse võtnud Zika viirushaiguset. Hävitava iseloomuga ja sääskedega leviv viirushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ja põhjustab lootel kaasasündinud väärarenguid, on jõudnud rohkem kui kuuekümnesse riiki. Kas ka Eestis on põhjust seda viirust karta?

Intervjuus usutleb Horisont sel korral meteroloog Taimi Paljakut. Paljak on üks neist, kelle häälega oleme harjunud kuulama raadiost või telerist ilmateateid. Millest muust kui ikka ilma prognoosimisest rääkis temaga Ulvar Käärt.

Taanis katalüsaatoreid ja kõrgtemperatuurseid elektrolüüsereid tootva ettevõtte Haldor Topsøe juhtiv arendusinsener Rainer Küngas kirjeldab artiklis „Vesiniku vesine lugu“, et veest vesiniku tootmine on üks neist tehnoloogiatest, millele on viimase kahekümne või enamagi aasta jooksul suuri lootusi pandud. Kauaoodatud läbimurre on aga seni jäänud tulemata. Kas teadlased ja insenerid on asjale käega löönud? Kaugeltki mitte, kinnitab Küngas.

Naljad võimendavad, moonutavad ja üldistavad tegelikkust. Ehkki meil on vahel kombeks aasida oma lõunanaabrite rumalust, ei usu enamik meist, et nad päriselt sellised on. Pigem ütlevad sihtmärgi valik ja talle omistatud iseloomuomadused ühtteist meie endi kohta. Nõnda tõdeb Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Liisi Laineste loos „Naljandist YouTube’ini. Viimane aastasada eesti etnilises ja poliitilises huumoris“.

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv näeb ette, et peagi peavad Eestis kõik uued või siis suures ulatuses renoveeritavad hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Kuidas aga ehitada energiatõhusat maja? Kristo Kalbe ja Jaanus Hallik Tartu ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklaborist teavad seda ja annavad sellest teistelegi teada loos „Energiatõhusa maja ehitamise väljakutsed“.

Välk on võimas ja ohtlik ilmastikunähtus, mis ohustab inimesi ja nende vara. Kuna äikesetorme ei ole võimalik ära hoida, on parimaks lahenduseks võimalikult varajased hoiatused. Need on saanud võimalikuks tänu automaatselt välku registreerivatele süsteemidele. Suurbritannia ilmateenistuses Met Office töötav äikeseuurija Sven-Erik Enno just nendest artiklis „Kuidas jälgida välku?“ kirjutabki.

Horisondi värskes numbris jätkub „Kosmosekroonika” ja samuti „Sõna lugu”, milles Udo Uibo tutvustab sõna „kutu” eesti keelde tulekut. „Igameheteaduses” kutsutakse üles lõvisid otsima; „Ahhaa!“ selgitab, kuhu maa me jalge all liigub; „Huvitavas Venemaas“ on Peeter Suure suured saapad; „Muuseumipärl“ tutvustab morfiini ja kokaiiniga süstlakomplekti koduperenaistele; „Dokument kõneleb“ meenutab 1905. aastal Eestist Rootsi pagenute käekäiku. Lisaks saab lähivaates uurida puid kahjustava roosteseene eoseid, lugeda Jaak Johansoni mõtteid endast ja teadusest, Eesti laste jõuproovidest olümpiaadidel ning ragistada aju kujundite pindalade suhte

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Suvine Horisont räägib Zika viirusest, ilmast ja välgust

Horisondi juuli-augustinumbri kaanelugu seab fookusesse Brasiilias ning teistes Ladina-Ameerika ja Kariibi mere maades ohtliku ulatuse võtnud Zika viirushaiguse. Hävitava iseloomuga haigusest, mida levitavad sääsed, kirjutab epidemioloog Kuulo Kutsar. Muu hulgas saab teada, kas ka Eestis on põhjust seda viirust karta.

Sel korral on Ulvar Käärt usutlenud meteoroloog Taimi Paljakut. Paljak on üks neist, kelle hääl on meile tuttav raadio või teleri ilmateadetest. Mõistagi arutletakse nüüdki ilma prognoosimise üle.

Taanis katalüsaatoreid ja kõrgtemperatuuri elektrolüüsereid tootva ettevõtte Haldor Topsøe juhtiv arendusinsener Rainer Küngas selgitab artiklis „Vesiniku vesine lugu“, et vähemalt viimase kahekümne aasta jooksul on pandud suuri lootusi tehnoloogiale, mis võimaldab veest toota vesinikku. Kaua oodatud läbimurre on aga seni jäänud tulemata. Sellegipoolest ei ole veel käega löödud.

Naljad võimendavad, moonutavad ja üldistavad tegelikkust. Ehkki meil on vahel kombeks aasida oma lõunanaabreid, ei usu enamik meist, et nad ongi rumalad. Pigem ütleb sihtmärgi valik ja talle omistatud iseloomuomadused mõndagi meie enda kohta. Nõnda tõdeb oma kirjutises Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Liisi Laineste.

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi järgi peavad peagi kõik uued või siis suures ulatuses renoveeritavad hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Kristo Kalbe ja Jaanus Hallik Tartu ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklaborist annavad nõu, kuidas sellist hoonet ehitada.

Välk on võimas ja ohtlik ilmanähtus, mis ohustab inimesi ja nende vara. Kuna äikesetorme ei saa ära hoida, on parim lahendus võimalikult varajased hoiatused. Siin on abiks automaatselt välku registreerivad süsteemid, millest suvenumbris kirjutab Suurbritannia ilmateenistuses Met Office töötav eestlasest äikeseuurija Sven-Erik Enno.

Horisondi värskest numbrist leiab veel rubriigi „Kosmosekroonika“ ja „Sõna lugu“, milles Udo Uibo tutvustab sõna „kutu“ eesti keelde tulekut. Rubriigis „Igameheteadus“ kutsutakse lõvisid otsima, „Huvitavas Venemaas“ on tähelepanu all Peeter Suure suured saapad, „Muuseumipärl“ tutvustab morfiini ja kokaiiniga süstlakomplekti koduperenaistele. Peale selle on veel palju põnevaid lugusid ning nuputamisvõimalusi.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Puhka Eesti looduses! (foto: Eesti Loodus)

Loodusajakirja toimetused on puhkusel

Loodusajakirja (Eesti Looduse) Tartu toimetus on kinni kuni 27. juulini ning Tallinna toimetus kuni 31. juulini. Sel ajal saab tellimusi esitada ainult meie e-poe kaudu. Palume arvestada, et raamatuid ja heliplaate saame postitada alates 27. juulist. E-kirja teel saabunud tellimustele ja muudele küsimustele vastame samuti alates 27. juulist.

Marko Mägi välitöödel (foto: Facebook)

Kuku saade „Loodusajakiri“ jätkab Eesti Looduse suvenumbri tutvustust

Kui kahes viimases iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tutvustas Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron ajakirja suvenumbrit, siis nüüd jätkub Eesti Looduse juuni-juulinumbri juba juunis alanud esitlus. Sel neljapäeval, 14. juulil, räägib TÜ linnuökoloog Marko Mägi linnalindudest: miks nad linna tulevad ning kas neid tuleks siit minema peletada. Järgmisel nädalal, 21. juulil, kõneleb aga praegu Helsingis töötav lihhenoloog Inga Jüriado poollooduslike koosluste samblikest ning Eesti ja Soome lihhenoloogide tööst. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. Saateid saab järelkuulata Kuku taskuhäälingu kaudu.

Foto: Indrek Vendelin

Pildista pilvi!

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, blogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus korraldavad pilvefotovõistluse „Pilvepiir 2016“. Selle siht on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.

Pildid tuleb laadida ilm.ee keskkonda ajavahemikus 7. juulist kuni 1. oktoobrini. Esitatavate tööde arv pole piiratud, kuid kindlasti tuleb autoril teha enda parimate fotode hulgast eelvalik. Ülesvõtete juurde peab olema märgitud tegemise aeg ja koht. Paremusjärjestuse otsustab viieliikmeline fotograafidest ja pilvetundjatest koosnev žürii: Jüri Kamenik (pilveekspert ja ilmahuviline), klimatoloog Ain Kallis, meteoroloog Ene Tillmann ning fotograafid Arno Mikkor ja Jaak Kadak.

Kõiki võistlusele saadetud töid saab hinnata ka publik: selle põhjal selgitatakse välja viis rahva lemmikpilti. Rahvahääletus toimub ilm.ee keskkonnas oktoobrikuus. Võidufotod selguvad novembris Tallinna teletornis lõpuüritusel.

Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus. Täpsemad osavõtujuhised leiab Loodusajakirja veebilehelt. Küsimuste korral pöörduda Jüri Kameniku poole e-posti teel kamenikmeister@gmail.com (märksõna „Pilvepiir“).

Pilvi ja teisi atmosfäärinähtusi aitab määrata Androidiga nuhvlitele mõeldud mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“.

Mulluse fotovõistluse noorte klassi peaauhind seente kategoorias läks Keity-Liina Kallasele

Kutsume osalema Eesti Looduse fotovõistlusel

Sel aastal korraldatakse Eesti Looduse fotovõistlus seitsmeteistkümnendat korda. Ootame teie tänavu tehtud pilte: neid saab üles laadida alates 1. septembrist kuni 1. oktoobri südaööni Loodusajakirja veebilehel. Tänavu on noorte kategooria auhindade hulgas ka Photopointi fotokursus: saab võtta osa veebiõpikeskkonna kursustest „Makrofotograafia“ ja „Loodus- ja perefotograafia põhitõed“.

EESTI SÕNUMEID 

Ess-soo jääksoo-ala (foto: KKM)

Korrastatakse 2000 hektarit endisi turbatootmisalasid

Eestis on pärast kaevandamist maha jäetud turbaalasid ehk jääksoid ligikaudu 80, kogupindalaga 9800 ha. Tegu on peamiselt pärandiga nõukogude ajast, mil ettevõtted lagunesid ning korrastamiskohustus jäi riigi kanda. Suur osa neist aladest ei ole looduslikult taastunud, mistõttu asutakse Euroopa Liidu kaasabil seda soodustama 2000 hektaril.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul avaldavad jääksood keskkonnale otsest negatiivset mõju, sest mahajäetud turbakaevandusalad eritavad olulisel määral CO₂ ja on äärmiselt tuleohtlikud, pealegi rikuvad maastiku ilmet. Jääksood taimestuvad ise väga aeglaselt ning isegi 20–30 aastat pärast kaevandamist võib taimestik katta ainult mõne protsendi jääksoo pinnast. Sestap on inimese sekkumine oluline.

Korrastatavad alad on valitud välja koostöös Tallinna ülikooli teadlastega, kes ühtlasi on kirjeldanud nende paikade senist seisundit ning andud soovitusi, mil moel muuta veerežiimi. Valitud aladel on plaanis veetaset paisudega reguleerida, vajaduse korral külvatakse turbasammalt ning harvendatakse puid või tehakse lageraie. Enamik korrastatavaid alasid asub looduskaitsealadel ja riigimaal, seetõttu projekti tegevused eraomanikke suuresti ei mõjuta. Kindlasti koostatakse enne veetaseme muutmist vajalikud projektid ning oodatakse piirkonna inimeste ettepanekuid, vajaduse korral hinnatakse keskkonnamõju.

Töid teeb riigimetsa majandamise keskus (RMK) ajavahemikus 2017–2020, kuni 2023. aastani seiratakse aladel töö tulemuslikkust. Projekti eelarve on 5,8 miljonit eurot, millest riik eraldab 4,93 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist ning RMK omaosalus on 15%. Rohkem teavet ja korrastatavate alade esialgse loendi leiab keskkonnaministeeriumi veebilehelt.

Keskkonnaministeerium

Šaakal on jahiuluk alates tänavu aastast. Mullu oli pesakondi vähemat 5, tunamullu vähemat 2. Seega on šaakali arvukus meil jõudsalt suurenenud (allikas: keskkonnaagentuur)

Keskkonnaagentuur soovitab metskitsi ja karusid rohkem küttida

Keskkonnaagentuur avaldas jaanipäeva eel värske ülevaate jahiulukite asurkondade seisundist: esitatud on aastate jooksul toimunud muutused ning analüüsitud nende põhjusi, toodud on hinnang asurkondade seisundi kohta 2015/2016. aastal ning esitatud küttimisettepanekud tänavuseks jahihooajaks.

Aruande järgi on mõne aasta tagustel lumerohketel talvedel tugevasti kannatada saanud metskitseasurkond nüüdseks jõudsalt kosunud ning seepärast on paranenud ka ilveste seisund. Siiski on ilveseid veel alla soovitava miinimumtaseme, mistõttu ei soovitata neid tänavu küttida. Metskitsede rohkus on suurendanud aga huvi kitsi rohkem küttida. Kui mullu avaldasid jahipiirkondade kasutajad soovi küttida umbes 6200, siis tänavu juba ligi 9000 metskitse. Keskkonnaagentuuri soovituslik küttimismaht on 11 300 isendit.

Karu arvukus on endiselt suurenenud, seetõttu võib ka tänavu küttida rohkem isendeid kui mõned aastad tagasi. Samas on senisest jõulisemalt vaja keskenduda neile piirkondadele, kus karud on teinud kõige enam kahju. Suurenenud on ka hall- ning valgejänese arvukus. 

Aasta alguses jahiuluki staatuse saanud šaakal on meil jõudalt paljunenud. Seda kajastavad ka rannikualadel sagenenud rünnakud lammastele. Sestap soovitavad ulukispetsialistid šaakalit aktiivsemalt küttida.

Metssigade asustustihedus on sigade Aafrika katku aladel väga väike või väheneb kiiresti. Seevastu väljaspool haiguse leviku ala on neid üsna palju, hoolimata suurenenud küttimisarvust. Selle põhjal tuleb metssigu endistviisi aktiivselt küttida, et nende asustustihedus kahaneks võimalikult kiiresti alla 1,5 isendi 1000 ha jahimaa kohta. Sellise tiheduse korral võib eeldada, et katk hääbub looduses. Aruandega saab lähemalt tutvuda keskkonnaagentuuri portaalis.

Keskkonnaagentuur

Teaduslahing on üks neist üritustest, mis innustab noori tundma huvi teaduse ja tehnoloogiate vastu (foto: EMÜ/Elus teadus)

Riik ergutab 1,5 miljoni euro toel noorte teadushuvi

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi allkirjastas teaduse populariseerimise meetme „Teeme+“, mille siht on suurendada õpilaste huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialade vastu. See läheb maksma umbkaudu 1,5 miljonit eurot.

Meetme toel innustatakse korraldama noortele ürituste sarju ja suurüritusi, mis pakuvad loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna teadmisi ja praktilist tegevust. Tähtis on seejuures tutvustada noortele loodusteadmiste vajalikkust igapäevaelus ning karjäärivõimalusi ettevõtluses.

Toetused on mõeldud ka teadushuviringidele: et neid luua, korraldada, õppevara soetada ja juhendajaid koolitada. Ühtlasi saab toetust küsida teaduslaagrite, -võistluste ja -seminaride ning tehnoloogiapäevade jaoks. „Teeme+“ avatud taotlusvooru kuulutab välja sihtasutus Archimedes. Tegevuste kogumaksumus 2020. aastani on 1 510 276 eurot, millest Euroopa regionaalarengu fondi toetuse osakaal on kuni 75%, riiklik rahastus kuni 10% ja taotlejate omaosalus vähemalt 15%.

Haridus- ja teadusministeerium

Loe tänavuse Hirundo esimest numbrit!

Ilmunud on Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) ajakirja Hirundo tänavune esimene number. Vaatluse all on ektoparasiidid ja nende mõju suluspesitsejatele lindudele (autorid Grete Alt ja Marko Mägi), isiksus linnuökoloogias (Kaarin Koosa) ning talvitavate rasvatihaste hemoglobiinitase (Marko Mägi). Loe ajakirja EOÜ portaalist.

Hirundo ilmub kaks korda aastas ning selles avaldatakse ornitoloogiakirjutisi ja kommentaare, juhendeid, EOÜ kroonikat ja teateid. Ajakirjas ilmuvad eelkõige originaalsed uurimistulemused ja käsitlused Eesti lindude arvukuse, leviku ja bioloogia ning linnukaitse probleemide kohta.

EOÜ

Noored loodushuvilised süütasid Veljo Ranniku auks küünlaid (foto: Maie Itse)

Lahemaa looduskoolis meenutati Veljo Rannikut

Tänavu 27. juunil oleks armastatud looduskaitsja Veljo Ranniku saanud 82-aastaseks. Paraku möödub augustis juba neli aastat tema lahkumisest taevastele radadele. 26.‒30. juunil toimus Joaveskil Lahemaa looduskooli eestvõttel Loksa gümnaasiumi ja Kadrioru saksa gümnaasiumi noortekohtumine „Suvi”, mille teema oli loodus ja pärandkultuur. See oli üks etapp neljaosalisest noortekohtumiste projektist. Programm hõlmas mitut matka ja kohtumist piirkonna kultuuriloo hoidjatega. Ehedaid elamusi pakkusid Pikakose kultuurihäll, Lemmingute jõesaar, Sillaotsa pärandkultuuriait ja Mohni saar. Palju aega pühendati mitmesugustele loovtöödele. Muu hulgas valmis etteantud materjalidest Veljo sünniaastapäeva puhul viis torti. Ühtlasi olid noored teinud montaaži Toomas Jüriado ja Veljo Ranniku intervjuust, mille esitamise järel süüdati Veljo auks Loobu jõe kaldale küünaldest süda.

Maie Itse / Lahemaa looduskool

TASUB OSALEDA

Foto: Tiit Leito

Tiit Leito loodusõhtud Orjaku linnutornis

Homsest pühapäevani peetakse Hiiu pärimusmuusikafestivali, kus tähtsat rolli on etendanud ka loodusõhtud ja -matkad. Folgi raames kutsub Tiit Leito, raamatu „Maakillud meres” autor, huvilisi Orjaku linnutorni, et teha jutu ja piltide abil ring peale Eesti kõige väiksematele saartele. Kokkusaamisi on neli: 15. juulil kell 16 ja 18 ning 16. juulil kell 15 ja 17. Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine: info@tiitleito.ee või telefonitsi 5068 401. Osalemise hind on 5 eurot, sooduspilet 3 eurot. Kes otsustab soetada raamatu (340 lk, 430 fotot, 15 piirkonna kaarti), see on osalustasust prii. Erisuguste loodusmatkade ning folgi kohta leiab täpsemat teavet festivali võrgupaigast.

Viikingite näitus ja teaduspäev

Eesti meremuuseum asub sel suvel tutvustama viikingite kultuuri ning avab kaks näitust: alates 15. juulist saab Paksus Margareetas uudistada näitust „Viikingiaja aarded Eestist” ning 13. augustist Lennusadamas näitust „Viikingid: elu legendide taga”.

Näitusel „Viikingiaja aarded Eestist” saavad huvilised esimest korda Eesti näha maapõuest leitud haruldasi viikingiaegseid aardeid ning ammutada uusi teadmisi meie viikingiajast. Näituse avamise puhul korraldatakse Paksu Margareeta sisehoovis teaduspäev, kus otsitakse vastust, kas viikingid suudavad meid endiselt üllatada. Esinejate seas on eksperdid nii Eestist kui ka Skandinaaviast, kõne all on viikingid ning nende jalajäljed Eestimaa pinnal. Teaduspäev algab kell 12.30 ja on huvilistele tasuta, kuid näituse vaatamiseks tuleb osta muuseumipilet. Teaduspäeva ajakava leiab Lennusadama veebilehelt ning viikingite teaduspäevale saab registreeruda siin.

Eesti meremuuseum

Foto: Eesti loodusmuuseum

Suvemuuseum lastele

Eesti loodusmuuseum ootab viie- kuni kaheksa-aastasi loodushuvilisi lapsi kuni 24. augustini igal kolmapäeval suvemuuseumisse. Tegevuses saab kaasa lüüa keskpäevast kuni kella kaheni (12–14) ning iga kord on eri teema. Täna, 13. juulil, on vaatluse all konnad. Üheskoos uuritakse, kes on konnad ning milline on nende eluviis. Muusikahuviliste rõõmuks kuulatakse konnakontserti. Juhendaja on Laura Kirsimaa. Tuleval kolmapäeval, 20. juulil, uuritakse elu mullas ning juuli viimasel kolmapäeval, 27. juulil, on teemaks linnud. Augustikuu suvemuuseumide kohta uuri loodusmuuseumi veebilehelt.

Suvemuuseumis käiku ei ole vaja varem registreerida, osaleda saab muuseumipiletiga: kaheksa-aastastele ja noorematele on sissepääs tasuta, üheksa-aastastele ja vanematele lastele maksab pilet 3 eurot, täispileti saab soetada 5 euro ja perepileti 10 euro eest. Piletiga saab peale suvemuuseumi käia ka kogu loodusmuuseumis. Eesti loodusmuuseum asub Tallinnas Lai 29A.

Eesti loodusmuuseum

Pühapaikade õhtu Saaremaal Ahto Kaasikuga

Esmaspäeval, 18. juulil kell 18–20 toimub Saaremaal Mihkli talumuuseumis loodusõhtu „Põlised pühapaigad“. Meie pühapaikade põnevatest ilmingutest loodus- ja kultuurmaastikul räägib Ahto Kaasik. Ühtlasi tutvustab ta oma hiljuti ilmunud raamatut „Põlised pühapaigad“. Loodusõhtul saab väljaannet soodushinnaga osta ning raamatu autor jagab autogramme.

Üritusele pääseb muuseumipiletiga, mis maksab täiskasvanutele 1,5 eurot ja õpilastele 1 euro. Huvilistel palutakse varem registreeruda e-posti teel mihkli@muuseum.tt.ee või telefonitsi 5666 3667. Mihkli talumuuseum asub Saaremaal Kihelkonna vallas Viki külas.

Rahvusvaheline rabapäev Laukasoos Lahemaal

Eestis on ehtsaid soid alles alla 6% riigi kogupindalast; kõrgsood ehk rabad hõlmavad sellest umbes poole. Kui räägitakse rabadest, käsitletakse tavaliselt liigi- või elupaikade kaitset, süsiniku sidumise või soos ringleva vee puhastumisvõimega seotud teemasid. Ökoloogilise teabe muudavad värvikamaks mitmesugused pärimuslood ja pildisarjad. Samas on Eestis küllaltki vähe tuntud käsitlus rabadest arheoloogide pilgu läbi. Et seda tühimikku täita ja üksiti tähistada rahvusvahelist rabapäeva, korraldavad Eestimaa looduse fond koos Arheovisioni ning Tartu ülikooliga 24. juulil välikonverentsi „Soo ja arheoloogia“.

Päeva jooksul otsitakse arheoloogide juhatusel võimalikke leiukohti, näidatakse, kuidas metallidetektorit käsitseda ning mismoodi arheoloogilisi prooviauke kaevata. Käiakse Loobu jõest ida pool asuvatel liivastel soosaartel ning vaadatakse üle vana sootee koht. Samuti jagatakse teoreetilist teavet, mil moel arheoloogid üldse soos tegutsevad, ja mida teha siis, kui juhuslikule matkajale või teadustöötajale satub silma alla mõni arheolooge huvitav leid. Päeva juhivad Kaarel Sikk mittetulundusühingust Arheovisioon ja Pikne Kama Tartu ülikoolist.

Osaleda saab tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Registreeruda saab interneti kaudu. Osalejatel tuleb päevane söögi- ja joogivaru endal kaasa võtta. Ühtekokku liigutakse umbes kümme kilomeetrit, sh ületatakse kummipaadiga Loobu jõgi. Päevakava ning muu info leiab ELFi portaalist.

ELF

Vikatiga heinategu on Nedrema talgute lahutamatu osa (foto: ELF)

Talgute suvekool Nedremal

Eestimaa looduse fond kutsub 11.‒14. augustil Nedrema puisniidule talgute suvekooli. Selle raames tehakse Eesti suurimal puisniidul heina nagu ennevanasti, saab osaleda põnevates õpitubades ning kuulata Ööülikooli loengut ja pärimusmuusikat. Rohkem teavet leiab talgute portaalist. 

ELF

MAAILMAST

See safiiraara on pildistatud puurilinnuna (foto: Al Wabra Wildlife Preservation)

Kas safiiraara on looduses tagasi?

Safiiraara (Cyanopsitta spixii / Ara spixii) on Brasiilias kuulus lind, kes oma erksa välimuse tõttu on olnud animafilmi „Rio“ peaosaline. Paraku kuulub ta ka äärmiselt ohustatud liikide kategooriasse ja võib olla loodusest juba lausa kadunud, sest pärast 2000. aastat polnud teda keegi näinud. Liigile on ühelt poolt saatuslikuks saanud tema tuntus: linnukauplejad kipuvad neid müügiks püüdma. Kiita pole ka papagoi elupaikade seisund.

Seda rohkem oli põhjust rõõmustada, et juunis märkas uhket lindu 20 000 elanikuga Curaçá väikelinna talumees Nauto Sergio de Oliveira. Curaçá asub kuivas, portugali keeles caatinga’ks kutsutavas Bahia piirkonnas, mille taimestik koosneb põhiliselt torkpõõsastest. Oliveira andis oma leiust naabritelegi teada ning järgmisel hommikul läksid tema abikaasa Lourdes ja tütar Damilys juba koidu eel lindu otsima. Naistel oli õnne: nad mitte üksnes ei näinud lindu, vaid Damilys Oliveiral õnnestus aarat taskutelefoniga filmida. Videolõik, millelt oli hästi kuulda safiiraara liigiomane häälitsus, saadeti kohalikule linnukaitseühingule SAVE Brasil. Asjatundjail polnud kahtlust: see on safiiraara. Otsemaid suundus Bahiasse safiiraara kaitsele keskendunud ühenduse Projeto Ararinha na Natureza ekspeditsioon.

Märgatud isendi päritolu pole muidugi teada; väga võimalik, et tegu on puuripõgenikuga. Piirkond, kus lind võib liikuda, on väga suur ja osalt raskesti ligipääsetav. Sestap pole üllatav, et uurijail pole teda vähemalt kohe õnnestunud kohata. Seevastu annab leid hoogu juba 2014. aastal algatatud kavale rajada caatinga ja jõeäärsete metsade piirkonda 44 000 hektari suurune kaitseala.

Kõrvuti alanud välitöödega jätkuvad pingutused saada vangistuses elavailt safiiraaradelt järeltulijaid, keda oleks edaspidi võimalik loodusesse lasta. Peale Brasiilia löövad programmis kaasa Katari ja Saksamaa linnujaamad, kus elab praegu kokku 130 safiiraarat.

BirdLife International / Uudistaja

63 sentimeetri pikkune jämepea on pigem väheldane isend (foto: Dezidor/Wikimedia)

Ameeriklased püüavad tõrjuda karpkalade võõrliike süsihappegaasiga

Kirjastuse Taylor & Francis ajakirjas Transactions of the American Fisheries Society ilmunud uurimuses (täisteksti vt siit) kinnitavad Illinoisi ülikooli ja Ameerika ühendriikide geoloogiateenistuse USGS teadlased, et süsihappegaasi juhtimine vette võib aidata kontrollida Aasiast pärit võõrkarpkalade liikumisi ja käitumist.

Väga suureks kasvavad karpkalalased jämepea ehk kirju pakslaup (Hypophthalmichthys nobilis) ning hõbekarp ehk harilik pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix) on olnud populaarsed kasvanduskalad, ent võõral maal loodusesse pagedes võivad nad osutuda ohtlikeks invasiivideks, kes võtavad toidu kohalikelt kala- ja molluskiliikidelt. Ameerikas lasti neid lausa otse loodusesse, kuna loodeti, et hea isuga tulnukad suudavad ohjeldada vetikate vohanguid ja puhastada majandusvett. Suures järvistus on neist kalahiiglastest aga saanud tõeline nuhtlus: mitte ainult toidukonkurentsi tõttu, vaid ka seepärast, et kogukad, üle meetri pikkuseks kasvada võivad pakslaubad kargavad meetri või paargi veest välja ja võivad põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi jetisõitjatele ning veesuusatajatele.

Wisconsinis La Crosses asuva USGS keskkonnateaduste keskuse tiikides katsetati süsihappegaasi liia mõju mõlemale kõnealusele liigile, aga ka kohalikele liikidele, näiteks piisonkalale (Ictiobus cyprinellus), kärpsägalasele Ictalurus punctatus’ele, luItstuurale (Polyodon spathula) ja kollasele ahvenale (Perca flavescens), ning jälgiti kõigi liikide käitumist enne CO₂ lisamist, lisamise ajal ja pärast seda. Selgus, et kõik liigid peale luitstuura vältisid süsihappegaasilisandiga tiigiosi. Karpkalalaste teatud liikumised muutusid kohe pärast CO₂ lisamist aeglasemaks ning jämepea eelistas lisamiskohast võimalikult kaugel paiknevat tiigiosa.

Kuna ilmne mõju oli olemas, tahetakse nüüd kindlasti katsetusi jätkata, et selgitada suurenenud CO₂-sisalduse pikaajalist mõju karpkalalastele, aga ka ohtusid, mis võivad sellises vees ilmneda kohalikele liikidele. Seejärel tuleb uurida süsihappegaasi mõju jämepeale juba looduslikel vetel.

AlphaGalileo/Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

UUDISTAJA 

27. juuli 2016
 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Episood festivali avamiselt: Tartu abilinnapea Tiia Teppan ja TÜ loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg autasustavad fotovõistluse „Metsik linn“ võitjaid. Fotol on ka Kuku-saates kõnelejad, mõlemad rohelises särgis: mikrofoni räägib tagaplaanil Veljo Runnel, paremas servas teeb tahvelarvutiga pilti Eva-Liisa Orula

Kukus tuleb juttu Tartu loodusfestivalist

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ räägivad TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia kommunikatsioonijuht Eva-Liisa Orula ning harrastusteaduse nõunik Veljo Runnel. Juttu tuleb Tartu loodusfestivalist, mis osutus tänavu hoopis osalusrohkemaks kui mullune esimene festival: korraldajate kinnitusel lõi kaasa umbes kaks tuhat inimest. Esimest korda Eestis võeti ette Mini-BioBlitz, isemoodi liigivaatlus, kus iga huviline võib nutitelefoni või digikaamera abil (linna)elustikku registreerida ja liikidega lähemat tutvust teha. Aktsioonis kaasa löönud välismaised harrastusteaduse edendajad olid pakkunud, et tartlaste algatusest võiks välja kasvada lausa rahvusvaheline BioBlitzi päev.

Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata: podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri.

Ajakirja Horisont korraldatud fotovõistluse „Pilvepiir 2013“ võidutöö – Indrek Vendelini „Ilmselt varsti müristab“, tehtud 12. augustil 2013 Suurupis

Pildista pilvi!

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, blogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus korraldavad pilvefotovõistluse „Pilvepiir 2016“. Selle siht on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.

Pildid tuleb laadida ilm.ee keskkonda kuni 1. oktoobrini. Esitatavate tööde arv pole piiratud, kuid kindlasti tuleb autoril teha enda parimate fotode hulgast eelvalik. Ülesvõtete juurde peab olema märgitud tegemise aeg ja koht. Paremusjärjestuse otsustab viieliikmeline fotograafidest ja pilvetundjatest koosnev žürii: Jüri Kamenik (pilveekspert ja ilmahuviline), klimatoloog Ain Kallis, meteoroloog Ene Tillmann ning fotograafid Arno Mikkor ja Jaak Kadak.

Kõiki võistlusele saadetud töid saab hinnata ka publik: selle põhjal selgitatakse välja viis rahva lemmikpilti. Rahvahääletus toimub ilm.ee keskkonnas oktoobrikuus. Võidufotod selguvad novembris Tallinna teletornis lõpuüritusel.

Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus. Täpsemad osavõtujuhised leiab Loodusajakirja veebilehelt. Küsimuste korral pöörduda Jüri Kameniku poole e-posti teel kamenikmeister@gmail.com (märksõna „Pilvepiir“).

Pilvi ja teisi atmosfäärinähtusi aitab määrata Androidiga nuhvlitele mõeldud mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“.

Ekvard-Allan-Matis Joakiti sisalikupilt sai mullu noorte loomafotode esimese auhinna

Kutsume osalema Eesti Looduse fotovõistlusel

Sel aastal korraldatakse Eesti Looduse fotovõistlus seitsmeteistkümnendat korda. Ootame teie tänavu tehtud pilte: neid saab üles laadida alates 1. septembrist kuni 1. oktoobri südaööni Loodusajakirja veebilehel. Tänavu on noorte kategooria auhindade hulgas ka Photopointi fotokursus: saab võtta osa veebiõpikeskkonna kursustest „Makrofotograafia“ ja „Loodus- ja perefotograafia põhitõed“.

EESTI SÕNUMEID 

Tartu servas tegutsev aktsiaselts Epler & Lorenz on ikka silma paistnud uute tehnoloogiate innuka evitajana

Riik toetab 75 jäätmekäitluse projekti üle 900 000 euroga

Sihtasutuse keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) nõukogu otsustas keskkonnaprogrammi selle aasta taotlusvoorust rahastada 75 jäätmekäitluse projekti kogusummas 936 090 eurot.

Toetatud projektidest 19 on seotud maastikupilti kahjustava ehitise lammutamise, 47 ohtlike jäätmete käitlemise ja 9 tavajäätmete käitlemisega. Suurim toetusesaaja seitsme projektiga on MTÜ Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus, kelle toetatud projektide kogusumma on 219 296 eurot.

Toetust saab ka aktsiaselts Epler & Lorenz, kes võtab esimest korda Eestis kasutusele uudse tehnoloogia, et suurendada lahustijäätmete taaskasutusse võtmist. Selleks said nad keskkonnaprogrammist toetust 43 255 eurot. Projekti raames soetatakse destillaator, mille abil saab eraldada lahustijäätmetest lisaained ja lahusteid taaskasutada.

Maakondadest läheb kõige suurem toetussumma ehk 85 745 eurot Harjumaale, kus on ka kõige enam rahastatud projekte – 11. Projektide arvuga järgnevad Pärnu- ja Võrumaa kaheksa projektiga, Tartu- ja Järvamaal saavad rahastuse seitse, Ida-Viru-, Lääne-Viru-, Saare- ja Jõgevamaal kuus, Raplamaal viis, Põlvamaal kaks projekti ning Viljandi- ja Valgamaal üks projekt. Üks rahastatud projekt on üle-eestiline. Kõik rahastuse saanud keskkonnaprogrammi jäätmekäitluse projektid leiab KIKi kodulehelt http://bit.ly/2ahSLyb.

KIK/Uudistaja

Bioloogiaolümpiaadi avamisel tehtud fotol on sildineiu kõrval vasakult Maris Sala, Kaarel Hänni, Richard Luhtaru ja Anneliis Rea (foto: erakogu)

Olümpiaadiosalised koguvad hõbedat ja pronksi

Eesti õpilased on viimastel nädalatel kenasti silma paistnud rahvusvahelistel aineolümpiaadidel.

Vietnamis Hanois toimunud bioloogiaolümpiaadilt naaseb Eesti neljaliikmeline võistkond kahe hõbe- ja kahe pronksmedaliga. Kokku lõi kaasa 252 õpilast 67 riigist, iga riik võiski välja panna kuni neli õpilast. Eestit esindasid Maris Sala (Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klass), Richard Luhtaru (Miina Härma gümnaasiumi 9. klass), Anneliis Rea (Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 12. klass) ja Kaarel Hänni (Tallinna reaalkooli 11. klass).

Olümpiaadi võit läks Singapuri. Meie parimana saavutas Richard Luhtaru 57. koha ja pälvis hõbemedali. Hõbemedali teenis 59. kohaga ka Kaarel Hänni. Pronksmedali saanud Anneliis Rea oli 108. ja Maris Sala 118.

Tänavu Zürichis peetud rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt sai Tallinna reaalkooli õpilane Kristjan Kongas kaela hõbemedali. Tema koolivend Taavet Kalda ja Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Jonatan Kalmus pälvisid oma teadmiste eest pronksmedali. Taavet Kalda võitis peale pronksmedali eriauhinna kõige loovama lahenduse eest eksperimendiülesandes.

Olümpiaadinädalal said kokku ligi 90 riigi viis parimat ainetundjat, üldvõit läks Hiinasse. Eestit esindasid peale nimetatute veel aukirja teeninud Paul Kerner Tallinna Tõnismäe reaalkoolist ja Airon Johannes Oravas Tallinna reaalkoolist.

Noored matemaatikud võistlesid Hongkongis. Tallinna reaalkooli õpilane Oliver Nisumaa võitis pronksmedali, võistkonnana jäi Eesti 108 riigi seas 61. kohale. Olümpiaadidest üheks prestiižseimaks peetaval jõuproovil osales kokku rekordarv õpilasi, 602, igast riigist kuni kuus. Teist aastat järjest võitis USA, teisele kohale tuli Lõuna-Korea, jättes kolmandaks kauaaegse valitseja Hiina. Eestit esindasid peale Nisumaa tema koolivennad Kaarel Hänni ja Andres Unt, 9. klassi lõpetanud Richard Luhtaru ja alles 14-aastane Hendrik Vija Miina Härma gümnaasiumist ning Joonas Jürgen Kisel vanalinna hariduskolleegiumist. Luhtaru, Kisel ja Hänni pälvisid aukirja.

Tartu ülikool / Uudistaja

Üks järgmise aasta lind Eestis on kaelus-turteltuvi (foto: Paul Chesterfield/rspb-images.com)

2017. aasta lind on teatavaks tehtud

2. juulil kuulutati Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) suvepäevadel välja 2017. aasta lind – turteltuvid. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Turteltuvid valiti aasta linnuks, kuna need kaks on kõige vähem uuritud linnuliike Eestis, pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel suuresti kahanenud. Peale turteltuvide saavad tuleval aastal tuttavamaks ka teised meie tuvid.

EOÜ on valinud Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning turteltuvid on järjekorras 23. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada üldsusele üht Eestis elavat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimisse ja kaitsesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

EOÜ/Uudistaja

TÜ loodusmuuseumi imetajate ekspositsioon

Uuendatud TÜ loodusmuuseum on menukas õppekeskkond

Tartu ülikooli loodusmuuseumis on pärast uuendamist käinud kuue kuu jooksul 45 300 inimest. Uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ ning renoveeritud õppeklassid on populaarne õpikeskkond ning ka vaba aja veetmise koht.

„Rõõmustab, et muuseumis on olnud rohkelt lapsi,“ lausus näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi. „Esimese poolaasta jooksul on meie püsinäitust külastanud või õppeprogrammidest osa võtnud 25 550 last ja noort. Meil on hea meel, et uuenenud loodusmuuseum on väga hästi vastu võetud.“

Jaanuarist juunini sai loodushariduse spetsialistide juhendusel osaleda 342 õppeprogrammis nii muuseumi õppeklassides kui ka looduses. Lasteaedadele ja koolidele suunatud programmides omandas loodustarkusi kokku 5500 inimest. Populaarsemad olid looduse elurikkust, samuti maavarasid ning elu arengut Maal tutvustavad õppeprogrammid. Uutest programmidest telliti kõige enam ajutise näitusega „Meie meri“ seotud Läänemere-teemalisi aktiivõppetunde.

TÜ loodusmuuseumi uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ avati 16. jaanuaril 2016. Uuendust toetas Euroopa regionaalarengufond meetmest „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine“, toetust vahendas KIK.

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed / Uudistaja

Foto ajaloost: „kureonu“ Aivar Leito koos nime Ahja 4 saanud väikese sookurega, kes paraku sel kevadel sünnimaale tagasi ei jõudnud (foto: Aivar Leito erakogu)

Noored sookured said jalga uued satelliitsaatjad

Eesti sookureuuringute eestvedaja Aivar Leito teatas 13. juulil linnuhuviliste arvutilistis: „Sündinud on 4 uut „satkurge“, st oleme märgistanud Eestis hiljuti neli noort sookurge uute satelliitsaatjatega“. Kolm kurge on saanud jalga samasuguse USA firma Microwave Telemetry 22-grammise saatja nagu 2013. aastal kurg Savimäe, kes tegutseb Meelva soos, ja Ahja 4, kes hukkus tänavu kevadel Lõuna-Sudaani küttide käe läbi.

Üks kurg, Mait, sai saatja 29. juunil Saaremaal Sõrve poolsaarel; kaks ühest pesakonnast pärit, nüüd saatjaga kurepoega püüti Soitsjärve ääres Tabivere vallas 5. juulil; nemad on ristitud nimedega Aivar ja Ivar. Ahjal püüti 6. juulil kaks suurt poega, kellest ühele paigaldati Leedu firma Ornitela uue põlvkonna 39-grammine saatja. Kurg sai nime Ahja 5, nii et Ahja 4 lugu jätkub uue kurega samast pesast. Teate edastamise päeval olid kõik neli satelliitsaatjaga kurge elus ja terved ning sehkendasid pesitsusaladel.

Linnuhuviliste arvutilist / Uudistaja

Tihaste sünnikodu jääb kohe tühjaks (kuvatõmmis veebikaamera lehelt)

Kaameraga pesakastist läks lendu teine pesakond rasvatihaseid

Aasta linnu rasvatihase projekti juht Margus Ots juhtis 13. juulil linnuhuviliste arvutilisti lugejate tähelepanu asjaolule, et just selle päeva hommikul lahkusid kaameraga pesakastist ka teise kurna pojad. Nende väljalendu saab järelvaadata võrgupaigast http://www.eoy.ee/rasvatihane/uudised/video-rasvatihase-teise-kurna-pojad-lahkuvad-pesast.

Linnuhuviliste arvutilist / Uudistaja

Valminud kergliiklustee teeb mahasõidu Võidu sillalt rattureile mugavamaks (foto: Lilian Lukka / Tartu linnavalitsus

Ratturite põli Tartus on üha mõnusam

Võidu silla turuhoonepoolsel küljel on valminud kergliiklustee, mis viib sillalt tulija otse Vabaduse puiestee kõnniteele.

100 meetri pikkune teelõik algab sillalt alla mineku trepi kõrvalt ja lõpeb turuhoone juures oleva jalgtee ringi juures. Uus tee võimaldab kergliiklejail mugavalt ja turvaliselt liikuda Võidu sillalt Vabaduse puiestee poole ja Emajõe-äärsele promenaadile.

Kergliiklustee ehitus läks maksma 49 190 eurot. Tööd tegi osaühing Tuurmaa.

Tartu LV / Uudistaja

TASUB OSALEDA

Vaade tammi parkimisplatsilt Saaremaa poole (foto: HendrixEesti/Wikimedia)

Veel täna keskööni

on võimalik allkirjaga toetada kampaaniat Väikese väina elukeskkonna tervendamise eest. Eesmärk on rohkem teadvustada Väikese väina järjest halvenevat ökoloogilist seisundit, et leida kiire lahendus, kuidas teha avad umbsesse väinatammi.

Pöördumine on veebilehel www.rahvaalgatus.ee; toetuse digiallkirjastamisel võib ette tulla tehnilisi probleeme Mozilla Firefoxi keskkonnas, sel juhul tuleks valida Internet Exploreri keskkond.

Eesti loodusmuuseumi igakolmapäevasesse suvemuuseumisse

on osalema oodatud eelkõige 5–8-aastased lapsed. Kes soovib, võib julgustuseks kaasa võtta ka vanemad, vanavanemad või vanema õe-venna. Suvemuuseum tegutseb kell 12–14.

Täna määratakse linde, kuulatakse linnulaulu ja räägitakse lähemalt aasta linnust. Uurida saab linnupesi, mune, sulgi ja luid, juhendab Laura Kirsimaa. Järgmiste kolmapäevade teemad: 03.08 – loomade meeled, 10.08 – metsloomad, 17.08 – putukad ja 24.08 – lemmikloomad. 3. augustil on juhendaja Ly Vetik, teistel kordadel Laura Kirsimaa; 24. augustil osaleb ka koerajuht Kati Ernits ja samojeedi koer.

Lapsed Eesti loodusmuuseumi sammalde ja samblike näitusel „Vaprad ja ilusad“

Eesti loodusmuuseum ootab augustis linnalaagritesse

loodust tundma õppima: 15.–17. augustil 1.–3. klassi ning 16.–18. augustil 2.–5. klassi noori teadlasi. Linnalaagrites uuritakse lähemalt samblike ja sammalde põnevat maailma, võetakse ette retki mere äärde, et tutvuda sealse vee-elustikuga, ning räägitakse lähemalt geoloogiast. Üks laagrirühm mahutab 15 last; osalustasu on 50 eurot, lõunaampsud on laagrihinnas.

Lisainfo: muuseum@loodusmuuseum.ee, tel 641 1739.

Tartu loodusmaja

Loodusmajas on suvel rohkesti väljapanekuid

Tartu loodusmajas on vaadata terve hulk harivaid ja huvitavaid näitusi.

Rändnäitus „Elav Läänemeri“ räägib Läänemere minevikust ja olevikust ning esitab võimalikke tulevikustsenaariume. Ülevaate saab ka mereelanikest, nii kohalikest kui ka viimastel aastatel siia saabunud võõrliikidest. Näitus on avatud 26. augustini.

Elusloodusega kauplemist reguleerivat konventsiooni CITES tutvustav näitus „Ära osta nende elu“ on kokku pandud infostendidest ning näitlikest ravimitest, konfiskeeritud nahkadest ning suveniiridest, mis on valmistatud keelatud taimedest ja loomadest. Näituse mõte on selge: kaubitsemise tõttu väljasuremisohus olevate loomade ja taimede püsimajäämine sõltub igast inimesest.

Keskkonnaameti tellitud „Rannaniidukohvri“ on kokku pannud Marika Kose, Urmas Tartes, Kadri Tali ja Märt Kose ning see aitab avastada mõndagi põnevat rannaniitude eluolu, taimede, loomade ja nende omavaheliste suhete kohta.

Sirje Janiksoni koostatud näitusel „Euroopa riikide rahvustaimed“ saad teada, millised taimed on Euroopas riikides eriti armastatud ja rahvustaimena au sees.

Peale nende loodusteemaliste näituste on täna viimast päeva lahti Johan Huimerinna isikunäitus „Karlova Obscura“, kus näeb pimekambri ehk camera obscura abil tehtud fotosid Karlovast. „Foramen reclamantione“ („Taasväärtustades tühimikku“) on aga Aili Eltsi paberigraafika näitus.

Tartu loodusmajja (Lille 10) pääseb teisipäevast reedeni 10–18 ja laupäeval 11–16; pilet maksab kolm eurot, sooduspilet kaks eurot.

VVV mulluse fotovõistluse kuni 11-aastaste võidutöö, Geteli Hanni „Sisalik limpsab seent“

„Märka mind!“

on Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse juba pika traditsiooniga, tänavu kümnendat korda toimuv fotovõistlus. Võistluse esmasiht on märgata ja jäädvustada looduses väiksemaid elus või eluta looduse elemente või midagi sellist, mida tavaliselt ei kohata.

Osaleda saab kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased, 12–16-aastased ning 17-aastased ja vanemad. Fotosid saab üles laadida 1. oktoobrini. Peaauhind on 320, vanuseklasside võitjale 64 euro väärtuses. Eraldi auhinnad pannakse välja Elva puhkepiirkonnas tehtud fotode ja talviste ülesvõtete eest. Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes. Tutvu fotovõistluse tingimustega kodulehel http://www.vvvs.ee/?484.

Võistlust toetavad KIK, Eesti kultuurkapitali Tartumaa eksperdirühm ja MTÜ Loodusajakiri.

Aasta linnu määramisvõistluse 6. vooru vastuseid

saab saata 31. juuli südaööni. Algajate küsimused leiab võrgupaigast www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/kuues-voor-algajad, edasijõudnute omad www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/kuues-voor-edasijoudnud.

Osalejate vahel loositakse välja kaks TÜ loodusmuuseumi perepiletit, kaks Eesti loodusmuuseumi perepiletit ja kaks aasta linnu logoga kotti.

Pällo talu Võsul (foto: Toomas Tuul / keskkonnaamet)

Lahemaa ehituspärandi koolitus,

mille keskkonnaamet korraldab koostöös Eesti kunstiakadeemia, muinsuskaitseameti, säästva renoveerimise infokeskuse, Vihula valla ning Pällo taluga, toimub 1.–5. augustil Võsul. Päästetakse ja mõõdistatakse vana rehemaja ning räägitakse, kuidas ajalooliste hoonete väärtusi märgata, jäädvustada ja säilitada. Vajalik on enne registreeruda. Lisainfo: www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-ehitusparandi-koolitus-2.

MAAILMAST

Võiseemnikud on Lõuna-Burkina Faso pargimaastike dominandid

Uurija püüab võiseemniku tolmeldajaid (fotod: J. Stout / BirdLife)

Sheavõi: midagi enamat kui kuiva naha niisutaja

Sheavõi ehk karitevõi ehk „naiste kuld“ – heal lapsel on palju nimesid! – on eelkõige õrnema soo seas hästi tuntud. Botaanikud käsivad seda tähtsat kosmeetilist tooret nimetada hoopis võiseemnikuõliks, sest sheapuu ametlik nimetus on just võiseemnik (Vitellaria paradoxa, varasema nimetusega Butyrospermum parkii).

Rohkete heade omadustega kuulsa nahasilendaja enda tulevik ei pruugi sama sile olla, sest puid ümbritsevat taimestikku – õitsevaid põõsaid ja puid – tikutakse aina maha raiuma. Aga nii jääb ka võiseemnikule vähem tolmeldajaid. Ja linnukaitsjad muretsevad üksiti lindude pärast: mida napimalt jagub putukaid, seda kasinam on putukamaiaste lindude toidusedel. Sestap pole üllatav, et Ühendkuningriigi valitsuse elurikkuse ja looduskeskkonna kaitsele keskendunud uurimistoetuste fond Darwin Initiative on võtnud rahastada BirdLife’i projekti, millega püütakse olukorda Burkina Faso võiseemnikuõli tootmise piirkonnas leevendada.

Kaboré Tambi rahvuspargi elevantide ja antiloopide päralt on liigirikas põlistaimestik, ent rahvuspargi piiri taga, kus kohalikud talumehed püüavad ennast mitmel moel elatada, on võiseemnikud küll kenasti alles, kuid nende naabruses kasvavad puud, põõsad ja väiksemad õistaimed langevad sageli oma põllulappe laiendada püüdvate inimeste ohvriks.

Kindlasti on siinse rahva oluline sissetulekuallikas just see imetegijast õli; võiseemniku viljaliha kõlbab kasinal ajal ka toiduks. Ent paraku kulub ühe kilo võiseemnikuõli tootmiseks lausa kaheksa kilo väärtuslikku põletuspuitu. Samas on vaja kasvatada küllaldane kogus maisi, hirssi ja sorgot, et toita peret, mis peab sageli toime tulema vähem kui 40 sendiga päevas. Peost suhu elades pole kuigi sageli aega, võimalust ega ka teadmisi, et mõelda taimestiku mitmekesisuse tähtsusele putukate ja tolmelduse seisukohalt.

Küll on inimestele hästi teada, et võiseemnikuõli saak pole kaugeltki sama hea, kui ta on olnud varem: viimase 20 aastaga on saagikus kahanenud lausa 40%. Samas on kohalik ja eriti globaalne vajadus õli järele aina kasvanud.

Täpselt samamoodi on vähenenud Aafrika ja Palearktika vahel rändavate lindude arvukus, kes on karmide talvede eest põgenedes ikka lootnud siinsele putukarohkusele. Seetõttu on BirdLife ja tema partnerid – brittide RSPB, hollandlaste Vogelbescherming Nederland ja Burkina Faso enda Naturama –, samuti Dublini kolledž, maailma võiseemniku-allianss ja Ouagadougou ülikool liitunud fondi Darwin Initiative rahastatava projektiga „Puud, mesilased ja linnud“ („Trees, bees & birds“).

Töö esmane siht on taastada taimestiku varasem mitmekesisus. Välja õpetatakse nn tolmeldussaadikud, kes hakkavad kümnes külas teadmisi edasi jagama. Puid ja põõsaid istutades taastatakse tolmeldajate ja lindude toitumis- ning sigimispaigad. Et koostööd tehakse ka valitsusasutuste ja tööstusettevõtetega, on loota kogu ökosüsteemi peatset taastumist ja head seisundit tulevikus.

BirdLife/Uudistaja

Kirjuks võõbatud skeem näitab osooni kontsentratsiooni Antarktika kohal 2. oktoobril 2015 kenasti kätte (Allikas: NASA/Goddard Space Flight Center / AlphaGalileo)

Antarktika osooniauk tõmbub tasapisi kokku

Ajakirjas Science ilmunud artikkel annab teada, et Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professori Susan Solomoni juhitud rahvusvaheline töörühm on leidnud esimesi märke selle kohta, et Maad päikese ohtliku ultraviolettkiirguse eest kaitsev osoonikiht on hakanud paranema.

Teada-tuntud osooniauk Antarktika kohal on eri aastatel eri mõõtu; vähemalt osaliselt on erinevused tingitud vulkaanipursetest. Ent kui püüda pursete osa maha arvutada, on üsna ilmne, et auk väheneb pidevalt, nii et uurimisrühm peab päris võimalikuks, et juba selle sajandi keskpaigaks on auk päriselt kadunud. Septembrikuine augu keskmine suurus on alates 2000. aastast vähenenud üle 1,7 miljoni ruutmiili; sellisele pinnale mahuks umbes 18 Ühendkuningriiki.

See rõõmustav muutus kirjutatakse 1987. aastal sõlmitud Montréali protokolli arvele, millega keelati külmutusseadmetes ja aerosoolides sisaldunud freoonide ehk klorofluorosüsivesinike kasutus. Artikli autorite kinnitusel on vaatlusandmed kooskõlas modelleerimisel leituga; ühtlasi on välja töötatud meetod, kuidas eraldi hinnata inimese loodud saasteainete, temperatuuri ja tuulte varieeruvuse ning vulkaanide mõju Antarktika osooniaugu mõõtudele ja ulatusele. Näiteks õnnestus näidata, et augu laienemine 2015. aastal oli tingitud Calbuco purskest Tšiilis. Purskel eralduvad pisiosakesed, mis soodustavad kloori vabade radikaalide teket freoonist ultraviolettkiirguse toimel; just need vabad radikaalid lagundavadki osooni.

Osooniaugu kasv algab igal aastal augustis, kui päike hakkab taas lõunapoolusel paistma; maksimumsuuruse saavutab auk oktoobris ja enamasti siis tehaksegi uuringuid. Teadlaste arvates saaks kogu protsessist selgema pildi varem, septembris, kui valdab veel talvine külm ja auk alles hakkab tekkima. Kui kloori kogus väheneb, avaneb auk septembris aeglasemalt.

AlphaGalileo/Uudistaja

Esimesed kaheksa Malta mere-SPAd (allikas: BirdLife Malta)

Malta sai esimesed Natura merekaitsealad

Kui Maltalt tuleb mingeid linnu-uudiseid, siis tikuvad need enamasti olema negatiivsed: aastaid on tulnud taunida selle saareriigi elanike erilist kirge linnujahi ja -püügi vastu. Seekord on kõik vastupidi: Malta valitsuse otsusega on kuulutatud välja kaheksa esimest Natura merekaitseala ehk SPAd (Special Protection Area).

Need peaksid pakkuma kaitset kolmele Malta kaitsealusele, kahaneva arvukusega merelinnule: vahemere tormilinnule (Puffinus yelkouan), atlantise tormilinnule (Calonectris diomedea) ja atlandi tormipääsule (Hydrobates pelagicus). Tegemist on kogu maailmas olulise sammuga, sest vahemere tormilindudest elab Maltal iga kümnes, atlantise tormilindudest aga kolm protsenti ning atlandi tormipääsu Vahemere alamliikide isenditest on Malta kodu lausa pooltele.

Alade inventeerimisel tulid maltalastele appi Ühendkuningriigi linnukaitseühing RSPB ja Portugali linnukaitseühing SPEA; töö tehti ligi viis aastat väldanud LIFE+-projektina. Projekti lõpetamisel Ċirkewwas osales riigi keskkonnaminister Josè Herrera, ette mängiti Euroopa Komisjoni keskkonna-, merendus- ja kalandusvoliniku, Maltalt pärit Karmenu Vella videotervitus.

Nüüd tuleb koostada ja ellu viia kõikide uute alade kaitsekavad ning alustada, et tagada merelindude ja muu merealustiku turvalisus ning alade hea keskkonnaseisund.

BirdLife International / Uudistaja

Nädalake uduses jaheduses keset Atlandi ookeani

Taani kuningriigi autonoomne Fääri saarestik pakub eestlastele üha suuremat huvi. Sel suvel lennutab sinna inimesi vähemalt kolm Eesti turismiettevõtet. Siinne pildivalik on klõpsitud Perereiside 18.–24. juuli retke aegu.

Fääride lennufirma Atlantic Airways Airbus A319-100 Vágari lennujaamas. Firmal on peale helikopterite kolm sellist 144 reisijat mahutavat õhulaeva

Saarestiku fäärikeelne nimi Føroyar on tõlgitav kui Lambasaared. Määgijaid ongi saartel umbes poolteist korda rohkem kui inimesi: vastavalt 70 000 – 80 000 ja veidi üle 50 000

Sildike Vágari hotelli kraani juures kinnitab, et siinse veevärgi vesi on üks maailma kvaliteetsemaid. Olen sellega täiesti nõus

Vale jutt, et puud Fääridel ei kasva. See vägev vaher on sirgunud Sørváguri külas

Fääride ajaloos on rohkesti karme lehekülgi. Vestmanna muuseumis on kümmekond neist vahakujudega illustreeritud. Patuse naise uputamine pole neist kaugeltki kõige jubedam

Giid Ingigerd á Trødni selgitab, kui hinnatud toidutaim on fäärlastele olnud kikkaputk

Pealinna Tórshavni ühel kitsukesel tänaval on tagasihoidlik mälestusmärk Niels Ryberg Finsenile (1860–1904), islandi juurtega, aga Tórshavnis sündinud ja poisipõlve veetnud mehele, kes pälvis 1903. aastal Nobeli meditsiinipreemia valgusteraapia arendamise eest. Just sellesse kohta oli Finsen kraapinud poisikesena oma nimetähed NRF

See suurepäraseks tuulevarjuliseks sadamaks sobiv 200 meetrit pikk kuristik on andnud nime Eystoroy saare põhjapoolseimale külale Gjógvile (gjógv = kuristik)

Gjógvi lapsed pole sugugi nõus, et paarteist kraadi sooja on veesõja pidamiseks liiga vähe

Üks Gjógvi aed on kõikvõimalike kitšilike kujukestega nii üle külvatud, et see on lausa vahva. Postile tõstetud linnuühiselamust on vähemalt ülemine korter hõivatud, muidugi elab seal kuldnokapere. Aasta ringi Fääridel tegutsev kuldnoka endeemne alamliik pole pehmelt öeldes just kuigi hea laulja: lihtsalt polegi kellegi pealt viise juurde õppida

29. juulil on Fääride rahvuspüha, Ólavsøka ehk Püha Olavi päev. Üks pidustuste lahutamatu tähtis osa on aerupaatide võistlused. Saarestiku suuruselt teise linna, Borðoy saarel asuva Klaksvíki neiud paistavad olevat suurepärases vormis: paat lausa lendab

Veel vägevamalt lendavad muidugi kiirpaadid, mis viivad meid retkele Hesturi ja Kolturi saarte randadesse. Kui sõidame, paat paadi kõrval, piki koobast Hesturi alt läbi, panevad paadimehed laulma Eestiski korduvalt üles astunud Eivør Pálsdóttiri. Küll sobib naise võimas hääl oivaliselt sellesse ürglooduse vägevusse!

Pikal ja kitsal, aga ikka kõrgete mägedega Kalsoy saarel on kokku neli küla ja nende vahel neli tunnelit. Rohkete tunnelisuude tõttu kutsuvad vaimukad fäärlased saart Plokkflöödisaareks. Tõlkes tähendavat Kalsoy isast, naabersaar, veelgi kõrgemate mägedega Kunoy nimi aga emast

Leia fotolt lunnipüüdja ja tema onnike! Pilt on tehtud Fääride põhjapoolseima tipu juures. Viðoy saare (tõlkes Puidusaar, saanud nime randa jõudva rohke ajupuidu järgi) põhjaserva Ennibergi (754 m) tikutakse tituleerima maailma kõrgeimaks püstloodis kaljuks. Tegelikult ta seda ei ole, aga hirmuäratavalt kõrge on ometi

Alanud on tõus saarestiku kõrgeimale mäele, 880-meetrisele Slættaratindurile

Näide Eysturoy saare imekitsaste ja -kurviliste teede kohta: vastu tulevast sõidukist saab mööda vaid teeserva rajatud taskuid kasutades. Fjordi kaldal paiknev Funningur on saarestiku vanim inimasustatud koht

Sild üle ookeani: vasakul on Stremoy, paremal Eysturoy saar. Loodete tõttu voolab vesi väinas nimega Väin (Sundini) kord lõunast põhja, kord põhjast lõunasse

Fääride 18 saarest läänepoolseim on Mykines. Sadamast külla jõuab mööda kõrget treppi ja kurvilist rada. Foto keskel olevat rampi mööda tõmmatakse üles kaup

Saarega sama nime kandvas külas on mitukümmend maja, aga vaid kuus neist olevat asustatud aasta ringi. Vägisi tuleb pähe küsimus: ehk on see tünnisaun eestlaste kätetöö?!

Majad on saarel olemas ka haldjate jaoks

Mykinese pärisperemehed on muidugi linnud. Karta võib, et inimeste järjest tihedam ja arvukam külaskäik mõnevõrra ikkagi häirib hiiglaslikku lunnide kogukonda, kus käsil on lastekasvatus

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

Horisondi ENIGMA kolmanda vooru ülesannete eest teenisid maksimaalsed 6 punkti Vladimir Jaanimägi, Allar Padari, Meelis Reimets, Ants Talumaa, Kuldar Traks ja Kevin Väljas.

Nende hulgast osutus loosi tahtel vooru auhinnasaajaks Meelis Reimets.
Võitja saab tutvuda sarjas „Looduse raamatukogu” ilmunud raamatutest endale auhinna valida http://e-pood.horisont.ee/raamatute-tellimine/ ja anda oma eelistusest teada toimetuse telefonil 610 4105 või loodusajakiri@loodusajakiri.ee.

2016. a. kolmanda numbri ülesannete eest teenisid maksimaalsed 6 punkti Vladimir Jaanimägi, Allar Padari, Meelis Reimets, Ants Talumaa, Kuldar Traks ja Kevin Väljas.