Septembri-oktoobri Horisondi kaaneloos „Kuidas jõudis kuld sõrmusesse“ kirjeldab Tartu observatooriumi vanemteadur Jaan Pelt kulla mõistatuslikku sünnilugu. Kulla, nagu ka kõige muu teekond algas mittemillestki. Kuidas mittemillestki saab järsku miski, on huvitav ja väga keeruline nähtus. Selgub, et seni teadmata põhjusel on maailmas kulda umbes kakskümmend korda rohkem, kui peaks meile andma ainete süntees tähtede sees. Palju peavalu tekitab astrofüüsikutele ka Maa koores ja pinnal asuva kulla päritolu.
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi juhtivteadur Urmas Saarma kirjutab artiklis „Hundist koeraks: kodustamise lugu“ lähemalt meie ustavate neljajalgsete sõprade kodustamise tagamaadest. Saarma märgib, et vanimad tõendid koera esinemise kohta Eesti aladel on pärit umbes 11 000 aasta tagusest ajast Pärnu jõe äärsest Pulli asulast. Järgmistes Horisontides on loomade kodustamise teemal oodata jätkulugusid.
Intervjuus räägib Sven Paulus Eesti maaülikooli professor Mati Roastoga toidu ja selle ohutusega seotud müütidest ning lihtsatest kuldreeglitest, mida on vaja inimestele ikka ja jälle meelde tuletada.
Folklorist Marju Kõivupuu vaatleb artiklis „Tagametsast supermarketisse: kust saab joogivesi plastpudelisse ehk tõsilood elust enesest“ eestlaste kohati vastuolulist loodustunnetust. Kõivupuu tõdeb, et me kihutame Eestis justkui kiirteel – püüdleme ühelt poolt Euroopa vanade heaoluriikide elustandardite poole ja vajame teisalt nende muutuste tasakaalustamiseks mikitalikku maailma. Seejuures peegeldavad meie loodusega seotud uskumused, tõekspidamised ning väärtushinnangud eelläinud põlvede loodusetunnetust ning maailmapilti.
Klimatoloog Ain Kallis vaatleb aga järjekordses ilmalugude sarja loos lähemalt, kuidas ilma rolli filmides. „Teadlane kabinetis“ on Tartu ülikooli geoloogiateadur Riho Mõtlep, kes tutvustab maapõueressursside arenduskeskuse tööd. Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seonduvas rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab Erki Tammiksaar meie teadust II maailmasõja pöörises.
Rubriigis „Sõna lugu“ on juttu metroost; „Igameheteadus” otsib rannikult prügi; „Huvitavas Venemaas“ on Vene sõdurite pilotkad ja tšekistide nahkjakid; „Muuseumipärlis“ tutvustab põllumajandusmuuseum iseliikuvat lokomobiili Lincoln; „Dokument kõneleb“ surmanuhtlusest 18. sajandi Eesti kohtutes; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all uudsed nano- ja mikrokiulised haavakatted. Lisaks saab lugeda kirjanik Urmas Vadi mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ õige tee leidmise ülesannetega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.

Värske e-ajakirja saate osta siit

Septembrinumbri kaanefoto on teinud Jaanus Tanilsoo

Septembrinumbri kaanelugu on linnust, kes on nime saanud köstri kuube meenutava välimuse järgi. Vesipapp ei ole Eestis sugugi sage linnuliik, kuid on kindlad elupaigad, kus teda võib tõenäoliselt kohata. Nimelt askeldab veeköster jõelõikudel, mis on piisavalt kärestikulised ja hapnikurikka veega ning kus talvel vesi ei külmu. Enamik vesipappe toimetabki meil talvel, aga väike osa neist söandab Eestisse jääda ka pesitsusajaks. Looduspiltnik ja hingelt loodusemees Jaanus Tanilsoo vahendab põnevaid kaadreid Võrumaal pesitsevast vesipapiperest. Tema kirjutisi täiendavad loomaökoloog Tuul Sepa selgitused selle kohta, miks vesipapp nõksutab ning kas papiisandal võib pesitsushooajal olla korraga mitu emandat.

Metsade elupaikadest on aasta vältel räägitud väga palju. Ent võtame teema taas vaatluse alla. Anneli Palo soovitab Eesti metsaelupaikade nimestikku lisada esikmetsad, mis kujunevad merest kerkivale maapinnale Lääne-Eestis kõigepealt põõsastikena.

Metsas elavatest loomadest on juttu usutluses ulukibioloog Harri Valdmanniga. Rainer Kerge on temalt uurinud, mismoodi saavad metsloomad hakkama neid tabavate haigustega; kas meie metsades kährikut liialt palju ei ole; millise toidulauaga peab hunt leppima praegu, kui metssigu enam kuigi palju ette ei juhtu. Samuti on kõne all jahiturism ja hundijaht, kaelarihmadega märgistatud loomad ja ulatuslik metsaraie, mille tõttu on Valdmanni sõnul üldpilt enneolematult kole.

Heidame pilgu ka minevikku: Sõrve poolsaare metsadest kui maamärgist kirjutab Toivo Meikar, Tamula järve veetaseme mõõtmise ajalugu ja Võru linna uputusi meenutab Tiia Pedusaar, 800 aasta eest peetud muistse vabadusvõitluse suurima lahingu paika Viljandimaal otsib aga Jaan Laas.

Et loodus on kaunis, kosutav ja maitsev, saab kinnitust mitme kirjutise põhjal. Juhani Pütsepp vahendab lugejatele Sinesaarõ murakakulda. Triin Nõu kirjutab aasta puust meie toidulaual: viirpuuvilju saab kasutada moosides või rikastada muul moel toidulauda. Seevastu Ülar Allas tutvustab eksootilisemat ja mõneti vastakaid tundeid tekitavat kommet: linnupesade söömist, mis on eriti levinud hiinlaste hulgas ja mujal Aasias. Hendrik Relve innustab seekord rändama Uus-Meremaale.

Üksiknumbri või e-ajakirja saab soetada ka meie e-poest!

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduse tarkusekuu number tutvustab vesipappi

Septembrinumbri kaanelugu on linnust, kes on nime saanud köstri kuube meenutava välimuse järgi. Vesipapp ei ole Eestis sugugi sage linnuliik, kuid on kindlad elupaigad, kus teda võib tõenäoliselt kohata. Nimelt askeldab veeköster jõelõikudel, mis on piisavalt kärestikulised ja hapnikurikka veega ning kus talvel vesi ei külmu. Enamik vesipappe toimetabki meil talvel, aga väike osa neist söandab Eestisse jääda ka pesitsusajaks. Looduspiltnik ja hingelt loodusemees Jaanus Tanilsoo vahendab põnevaid kaadreid Võrumaal pesitsevast vesipapiperest. Tema kirjutisi täiendavad loomaökoloog Tuul Sepa selgitused selle kohta, miks vesipapp nõksutab ning kas papiisandal võib pesitsushooajal olla korraga mitu emandat.

Metsade elupaikadest on aasta vältel räägitud väga palju. Ent võtame teema taas vaatluse alla. Anneli Palo soovitab Eesti metsaelupaikade nimestikku lisada esikmetsad, mis kujunevad merest kerkivale maapinnale Lääne-Eestis kõigepealt põõsastikena.

Metsas elavatest loomadest on juttu usutluses ulukibioloog Harri Valdmanniga. Rainer Kerge on temalt uurinud, mismoodi saavad metsloomad hakkama neid tabavate haigustega; kas meie metsades kährikut liialt palju ei ole; millise toidulauaga peab hunt leppima praegu, kui metssigu enam kuigi palju ette ei juhtu. Samuti on kõne all jahiturism ja hundijaht, kaelarihmadega märgistatud loomad ja ulatuslik metsaraie, mille tõttu on Valdmanni sõnul üldpilt enneolematult kole.

Heidame pilgu ka minevikku: Sõrve poolsaare metsadest kui maamärgist kirjutab Toivo Meikar, Tamula järve veetaseme mõõtmise ajalugu ja Võru linna uputusi meenutab Tiia Pedusaar, 800 aasta eest peetud muistse vabadusvõitluse suurima lahingu paika Viljandimaal otsib aga Jaan Laas.

Et loodus on kaunis, kosutav ja maitsev, saab kinnitust mitme kirjutise põhjal. Juhani Pütsepp vahendab lugejatele Sinesaarõ murakakulda. Triin Nõu kirjutab aasta puust meie toidulaual: viirpuuvilju saab kasutada moosides või rikastada muul moel toidulauda. Seevastu Ülar Allas tutvustab eksootilisemat ja mõneti vastakaid tundeid tekitavat kommet: linnupesade söömist, mis on eriti levinud hiinlaste hulgas ja mujal Aasias. Hendrik Relve innustab seekord rändama Uus-Meremaale.

Üksiknumbri või e-ajakirja saab soetada ka meie e-poest!

Eesti Metsas on kõne all ajutine raierahu: kas see päästaks linnud?

Trükist on ilmunud ajakirja Eesti Mets sügisnumber, kust leiab huvitavaid ja päevakajalisi kirjutisi metsaelustiku kaitse ja metsamajandamise vallast.

• Ehkki käes on sügis, kõneleb Eesti Mets kevadsuvisest raierahust. Kas vajalik oleks vastav seadusesäte või saaksid metsamehed ka heast tahtest kokku leppida, et lindude pesitsemise ajal metsa ei langetata? Kas täielik raierahu on üldse vajalik? Ja kui on, siis kui pikk periood tagab lindudele kaitse.

• Viie aasta pärast ei tohi metsa langetada enam ükski langetustraktorijuht, kel puudub kehtiv neljanda taseme kutsetunnistus. Miks on niisugune nõue vajalik? Ja kas kutseta metsamasinistid peavad nüüd kooli minema?

• Erikute metsandusperekond on ehe näide selle kohta, et metsamehegeen võiks tõesti olemas olla. Ülo, Ain, Mart, Ants, Maie ja Ursula Erik arutlevad oma või pereliikmete ametivalikute üle. Miks on läinud nii, nagu on läinud.

• Erametsaliidu parimate metsamajandajate võistluse eriauhinna pälvinute sekka on tänavu valitud Raplamaa sindlivabriku juht Karl-Hendrik Lister. Uurime, miks on just temast saanud pika vaatega metsakasvataja tiitli omanik.

• Biotoodete ekspert Peter Axegård räägib puidu rafineerimisest; vaatame, milliseid esemeid meisterdab Monika Hint põdra lõualuust; heidame pilgu maailma metsandustrendidele ja muule põnevale.

Eesti Metsa värske number on saadaval ka Loodusajakirja e-poes!

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Mullune seenefotode peaauhind läks mustjas-murumuna pildi eest Agnes Pajulale

Ootame pilte Eesti Looduse fotovõistlusele!

Fotosid saab üles laadida kuni 1. novembri keskööni aadressil http://fotovoistlus.horisont.ee. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembris Eesti Looduse kodulehelt (23. augusti uudiskirjas sai eksikombel jagatud vananenud infot).

Fotol peavad olema jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad vaid noorte kategooriates „Koduloom“ ja „Aiataim“. Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning autoril võimalikult täpselt määratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. Iga foto saab esitada üksnes ühes kategoorias; kategooria peab olema määratud õigesti. Täpsemat teavet võistlusel osalemise kohta vaata fotovõistluse teemalehelt.

Pilvepiir 2016 võidufoto Kelvin-Helmholtzi lainetest helkivates ööpilvedes (foto: Janek Pärn)

Endiselt saab saata fotosid ja videoid pilvefotojahi võistlusele

Pilvedest tehtud ülesvõtteid oodatakse kuni 1. oktoobrini. Teavet võistluse kohta leiab Loodusajakirja veebilehelt.

Kuku raadio saates räägitakse raievõistluse sarjast

Kuku saade „Loodusajakiri“ on homme metsakeskne. Täpsemalt tuleb juttu selle nädala lõpus Palamuse laada raames peetavast raievõistlusest. Nimelt toimub Palamusel Eesti tänavuste raievõistluste sarja viimane osavõistlus „TOP 10“. Saates räägib ajakirja Eesti Mets autor ja Luua metsanduskooli kommunikatsioonijuht Toomas Kelt sellest, kuidas raievõistlusi peetakse ja millistel üksikaladel võisteldakse.

Järgmise nädala neljapäeval kuuleb „Loodusajakirja“ saates usutlust looduskoolitaja Veljo Runneliga. Vestlus temaga on ajendatud koos Eesti Looduse augustinumbriga ilmunud heliplaadist „Hääled öös“. Plaadi on koostanud Veljo Runnel; seal on peale tema enda salvestiste ka mõned Fred Jüssi lindistused. Runnel räägib saates esmajoones putukate häälte salvestamisest, sest augustis on Eesti Looduses tema sulest ilmunud ka mahukas kaaneartikkel. Kirjutis tutvustab Eesti sihktiivalisi ehk ritsikaid ja tirtsusid, esmajoones on kõne all nende häälitsused.

Saade „Loodusajakiri“ on Kuku eetris igal neljapäeval pärast kella kümneseid uudiseid, kordus sama päeva õhtul kell 21.15. Varasemaid saateid on võimalik järelkuulata taskuhäälingus.

Loodusajakirja tegemisi kuuleb nüüd ka Vikerraadiost

Septembrist alustas Loodusajakiri koostööd Vikerraadio saatega „Ökoskoop“, kus iga kuu tutvustatakse Eesti Looduses kajastatavaid teemasid, aga ka teiste meie loodusajakirjade põnevamaid lugusid.

Sel esmaspäeval andis Eesti Looduse septembrinumbris kirjutatust ülevaate Loodusajakirja vastutav väljaandja Riho Kinks. Taas kuuleb meist uuel esmaspäeval, sest „Ökoskoop“ on eetris esmaspäeviti kell 10.05. Saadet saab järelkuulata Vikerraadio veebilehelt.

EESTI UUDISED

Eestimaa looduse fondi põllumajandus- ja keskkonnaekspert Aleksei Lotman on üks neist, kes seisab aktiivselt säästvama põllumajanduspoliitika eest (foto allikas: estcap.blogspot.com.ee)

Senine põllumajanduspoliitika ei toeta säästvat arengut

Septembri esimestel päevadel peeti Tallinnas ja Matsalus Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika tulevikku käsitlev konverents. Enamik sõnavõtjaid leidis, et senine põllumajanduspoliitika vajab põhjalikku muutust. Ühtlasi koostati avalik kiri, milles on esitatud poliitika parandamise ettepanekud.

Konverentsil rõhutati põllumajanduse tähtsust, tagamaks Euroopa toidujulgeolek, ja vajadust hoida elurikkust, mis on avalik hüve. Ent vaatluse all oli ka põllumajandusega seotud negatiivne pool: selle mõju vee kvaliteedile, putukamürkidega seotud probleemid, elurikkuse kadu, peretalude hääbumine jne. Kuigi vaatluse all olid ka head näited nende probleemide lahendamise kohta, tõdeti kokkuvõttes, et senine põllumajanduspoliitika ei taga põllumajanduse säästvat arengut.

Avalikus kirjas juhitakse tähelepanu, et ühtse põllumajanduspoliitika toetuste maksmine on õigustatud siis, kui see võimaldab hoida alles avalikud hüved, mis muidu püsima ei jääks. Sellised hüved on näiteks suure loodusväärtusega põllumajanduse arendamine: see võimaldab hoida ja taastada Euroopa elurikkuse kaitseks vajalikke poollooduslikke elupaiku, traditsioonilisi mosaiikseid põllumajandusmaastikke ning paljude liikide elupaiku. Samuti vajab senisest enam toetust mahetootmine, mis lähtub taimetoitainete loomuliku ringluse põhimõttest ja hoiab elurikkust, näiteks tolmeldajaid ja mullaelustikku.  

Konverentsi osalejate avaliku kirjaga saab tutvuda ELFi veebilehel. Loe ka Eestimaa looduse fondi peetavat jätkusuutliku põllumajanduse blogi.

ELF

Fragment uue metsaportaali kaardirakendusest

Avatud on uus metsaregistri infosüsteem

Septembris hakkas tööle uus metsaregistrite infosüsteem. Varem asusid metsaregistri avalik veebiteenus, e-metsateatise ja metsa inventeerimisandmete edastamise teenus eri portaalides. Nüüd on kõik nendesse talletatud teave kantud uude süsteemi: veebirakenduse leiab aadressilt https://mets-ave.envir.ee.

Uues portaalis on metsaomanikul mugavam esitada metsateatisi ning saada ülevaade metsakaitse- ja metsauuendusekspertiiside kohta. Samuti saab infosüsteemist näha kinnistuga seotud looduskaitsepiiranguid. Uudne on süsteemisisene volitamine ehk metsaomanikul on võimalik anda volitus mõnele ettevõttele või eraisikule, lubades tal oma andmeid vaadata, neid alla laadida ja ka esitada metsateatis.

Lihtsalt vaadata saab metsaportaali igaüks, kuid metsateatist on võimalik esitada või põhjalikumaid andmeid uurida üksnes siis, kui siseneda ID-kaardi või mobiil-ID-ga.

Metsaregistri siht on koguda ja talletada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. Seal on tallel teave metsainventeerimise kohta ning metsateatiste, keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmed.

Keskkonnaamet

Ilmunud on Orjaku tuletornide ja ilvese postmark

Eesti Post on välja andnud järjekordse tuletornimargi. Sedapuhku tutvustatakse margil Orjaku liitsihi tuletorne: 0,65-eurose väärtusega margil on Orjaku alumine ja 1,40-eurosel margil Orjaku ülemine tuletorn. Margid on kujundanud Roman Matkiewicz.

Orjaku liitsihi tuletornid asuvad Hiiumaa lõunarannikul Jausa lahe ääres ja märgistavad ohutut laevateed Orjaku sadamasse. Monteeritud raudbetoonrõngastest tuletornid ehitati 1962. aastal. Alumine tuletorn on 10 meetri ja ülemine torn 16 meetri kõrgune.

Sel esmaspäeval tuli välja ka Eesti fauna sarja kuuluv mark, millel on kujutatud ilvest. Margi nominaalväärtus on 0,65 eurot ja selle on kujundanud Indrek Ilves.

Uudistaja

Šaakal (foto: Valerie Baron / Pixabay)

Šaakalite rohkus on tinginud pikema jahihooaja

Šaakalite jahihooaeg algas mullusest kaks kuud varem ehk 1. septembril ning kestab veebruari lõpuni. Jahiaega on pikendatud, sest ilmnes vajadus ohjeldada nende arvukuse kiiret kasvu ja sellega kaasnevate kahjustuste hulka. Šaakal elab meil praegu enamasti rannikualadel: piirkonnas, kus karjatatakse lambaid, et hooldada poollooduslikke kooslusi. Paraku on šaakalid alates 2015. aastast mitmel pool sellistel aladel lambaid murdnud.

Esimesed Eesti šaakalid avastati 2013. aastal Matsalust. Mullu sai šaakal jahiuluki staatuse; toona võis talle jahti pidada novembri algusest veebruari lõpuni. Keskkonnaagentuuri andmetel kütiti Eestis tunamullusel jahihooajal kuus ja mullu 32 isendit.

Praeguseks on Eestis vähemalt 11 šaakali pesakonda. Enamik neist on hõivanud Läänemaa, kuid leide on olnud ka Peipsi äärest.

Keskkonnaamet

TASUB OSALEDA

Õppepäev Räpina jäätmeklassis (foto: Rein Kalle)

Keskkonnahariduse teabepäevad maakondades

Keskkonnaamet on taas alustanud keskkonnahariduse teabepäevi, ms toimuvad igas maakonnas üle Eesti 5. septembrist kuni 5. oktoobrini. Teabepäevadele on oodatud lasteaia- ja klassiõpetajad, loodusainete õpetajad, koolijuhid ja kõik keskkonnahariduse edendajad ning huvilised.

Teabepäevadel on võimalus saada ülevaade keskkonnaharidusega tegelevate keskuste tööst ja keskkonnahariduse olukorrast riigis. Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti kõneleb looduskeskuste ja koolide koostööst ning kutsub kaasa mõtlema, millised peaksid olema keskkonnahariduslike õppeprogrammide põhimõtted ja kuidas need sobituvad Eesti haridussüsteemi.

Infopäevade toimumiskoha, aja ja päevakava leiab keskkonnaameti teemalehelt. Osavõtt on kõigile tasuta, ent tuleb varem registreeruda.

Keskkonnaamet

Viimsi külastuskeskuses on vabaõhukino

Täna kella 19.30–21 on RMK Viimsi külastuskeskuses kinoõhtu, kus näidatakse Ants Tammiku dokumentaalfilmi „Habras maailm“. Üritus on tasuta. Riietuda tasub soojalt, arvestades ilmaolusid.

RMK

Looduskaitsealade turismist kõneldakse Suure-Kõpu mõisahoones (foto:  Ivar Leidus / Wikimedia Commons)

Konverents turismist looduskaitsealadel

Homme, 14. septembril algab Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas konverents „Turism looduskaitsealadel‟. Tegu on kolmepäevase üritusega, kus saab kuulata ettekandeid nii eesti kui ka inglise keeles ja osaleda matkadel. Konverentsil püütakse leida vastuseid küsimusele, kuidas turism toetaks kohalikku kogukonda, looduskaitset, pärandi hoidmist ja elurikkust; üksiti tutvustatakse häid koostöövõrgustike näiteid kaitsealadelt. Programmi, esinejad ja ettekannete teemad leiab Tipu looduskooli veebilehelt.

Tipu looduskool

Tääksi veski (foto: Ain Laidoja/Weskiwiki)

Veskikonverents Tääksil ja avatud veskite päevad

Mittetulundusühing Eesti veskivaramu peab oma sünnipäeva puhul veskiteteemalise konverentsi, kuhu on oodatud kõik huvilised. Konverents toimub sel reedel, 15. septembril kell 12–17 Tääksi villaveskis Viljandimaal. Ettekannetes tuleb juttu pärandkultuurist, veskitest Raplamaal, veskite taaskasutamise võimalustest ning taastamise lugudest. Enne konverentsi kell 10.30 tutvustatakse Lahmuse mõisa vesiveskis töötavat puugaasimootorit Deutz.  Teavet päevakava ja registreerimise kohta leiab veskivaramu portaalist.

Ühtlasi on huvilistel võimalik osa saada avatud veskite päevadest, mis toimuvad 16.–17. septembril üle Eesti. Avatud veskid leiab teemakohaselt kaardilt, vt https://goo.gl/djfAL5.

Veskivaramu

Seenenäitus Tartus, Tallinnas ja Pärnus

Kuni reedeni on Tartu loodusmajas (Lille 10) avatud näitus „Seened täies hiilguses“. Seeni saab uudistada kella 9–18. Sissepääs maksab täiskasvanutele 2 eurot; lapsed ja eelregistreerunud õpilasrühmade saatjad saavad tasuta (ei hõlma loodusmaja piletit). Rühmasid saab registreerida telefonil 736 6120.

Seenenäituse raames saab loodusmaja pargialal otsida märgistatud ja määratud seeni, väikeses seenelaboris on võimalik uurida „seeneusse“ ja seente iseärasusi. Koostatud on ka seente eluiga tutvustav teabetahvel ja õpilasrühmadele töölehed. Veel on huvilistel võimalus küsida nõu seente kohta: näituse raames vastavad kella 11–18 küsimustele mükoloog Kuulo Kalamees ja TÜ loodusmuuseumi spetsialist Külli Kalamees-Pani.

Tallinnas saab seeni näha Eesti loodusmuuseumi seenenäitusel, mis on lahti 15.‒24. septembrini: esmaspäevast pühapäevani on näitus lahti 10–18, neljapäeval 10–19. Eksponeeritud on nii söödavaid kui ka mürgiseid seeneliike. Ka Tallinnas saab tutvuda „seeneussidega‟ ja nõu asjatundjatelt. Seenenädala raames korraldatakse ka mitu eriüritust, mille kava leiab muuseumi kodulehelt.

Pärnus Pernova loodusmajas korraldatakse seenepäevad 19.‒20. septembril. Mõlemal päeval saab loodusmaja hoovis uudistada seenenäitust (pilet 1 euro). Teisipäeval kell 18 on võimalus kuulata Sergei Põlmet, kes räägib proovikividest seente uurimisel. Siis on sissepääs 2 eurot, õpilastele tasuta. Veel pakutakse õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele: neist saab osa võtta 19.–22. septembril; vajalik on eelregistreeruda telefonitsi 555 10207.

Uudistaja

Mullu edukalt mälumänginud Tartu võistkond Kaerasori ja mälumängude eestvedaja Urmas Abel (vasakult kolmas; foto: EOÜ)

Tartus peetav menukas mälumängusari alustas taas

Möödunud nädala neljapäeval algas Tartus loodusteemalise mälumängusarja uus hooaeg. Eesti ornitoloogiaühingu eestvõttel toimuva sarja abil kogutakse annetusi linnukaitsetalgute tarbeks. Mängud peetakse Tartu loodusmaja saalis kaks korda kuus neljapäeviti algusega kell seitse õhtul. Erinevalt varasematest hooaegadest esitatakse sel aastal iga kord üks lühiettekanne põnevast linnumaailmast loodusuurija silmade läbi.

Mälumängusarja küsimused käsitlevad loodust laiemalt ega keskendu ainult lindudele. Võistkonna suurus on kuni kuus liiget. Sarja jooksul peetakse küll üldist hooaja punktiarvestust, kuid osaleda võib ka ainult ühes mängus. Auhindu jagatakse igal mängul! Lisateavet mälumängusarja kohta leiab EOÜ veebilehelt, sarjal on ka Facebooki-leht.

Osale talgutel!

Mälumängusarjas kogunenud annetuste toel korraldatakse kahed talgud. Esimesed peetakse juba 29. septembrist kuni 1. oktoobrini Soontaga looduskaitsealal ja selle ümbruses: fookuses on kriitilisse seisu sattunud kassikakk. Talgute käigus selgitatakse välja, kus elab Võrtsjärve kassikakk, püütakse üles leida Põru must-toonekure pesa ja Soontaga kanakull. Huvilised leiavad kassikaku talgute kohta rohkem teavet ja saavad ennast kirja panna EOÜ internetilehel.

Teised talgud peetakse oktoobris Võrumaal ja nende talgute vapilind on must-toonekurg. Teave selle kohta tuleb lähiajal.

EOÜ

Matsalu loodusfilmide festival Lihulas

Nädala pärast algab Lihula mõisas Matsalu loodusfilmide festival. Viie päeva jooksul, 20.–24. septembrini, linastub ligi sada loodusfilmi kõikjalt maailmast. Tänu Hooandja keskkonnas kogutud toetusele on kõik filmid sel aastal kooliõpilastele tasuta. Filmiseansid toimuvad Lihula kultuurikeskuses, valikut filmidest näeb veel Haapsalus Iloni imedemaal ja Pürksi kultuurimajas. Programmi leiab festivali veebilehelt.

Festivalile on põhjust tulla ka loodusfotohuvilistel, sest uudistada saab loodusfotonäitusi. Ühtlasi on võimalik osa võtta fotopäevast, mis toimub laupäeval, 23. septembril 10.15–16.30. Selle raames saab kuulata ettekandeid Arne Adralt ja Urmas Tarteselt, Jarek Jõeperalt, Ingmar Muusikuselt ja Nick Uptonilt Suurbritanniast. Esitletakse ka uusimaid foto- ja videoseadmeid. Fotopäevast saab osa võtta festivalipääsmega: päevapilet maksab 6 eurot, üliõpilastele ja pensionäridele 4 eurot, festivalipassi saab 16 euro eest.

Kabli linnujaama teabetahvel (foto: Katre Palo)

Tartust sõidetakse uudistama Kabli linnujaama

Linnuvaatleja portaal ootab linnu- ja loodushuvilisi laupäeval, 23. septembril, retkele Pärnumaale Kabli linnujaama, kus saab vaadelda sügisrännet ning tutvuda lindude rõngastamisega. Linnuretke juhendavad Margus Ots, Marko Mägi ja Jaak Tammekänd.

Buss väljub Tartust Vanemuise alumisest parklast hommikul kell 7 ning jõuab tagasi Tartusse hiljemalt kell 18. Väljasõidule tuleb registreeruda hiljemalt 19. septembril telefonitsi 508 2244 (Margus Ots) või e-posti teel info@linnuvaatleja.ee. Sõit maksab täiskasvanutele 15 eurot ja kuni 14-aastastele 10 eurot. Söök ja jook tuleb endal kaasa võtta. Kabli linnujaama retk jääb ära, kui on torm või laussadu.

Linnuvaatleja.ee

Kaelus-turteltuvi (foto: Ingmar Muusikus)

Aasta linnu postkaartide joonistamise võistlus

Eesti ornitoloogiaühing korraldab nii suurtele kui ka väikestele joonistajatele-maalijatele aasta linnu teemalise postkaardivõistluse. Postkaardil peab olema kujutatud üks meie kahest turteltuviliigist: kaelus-turteltuvi või turteltuvi. Nende väljanägemisega saad tutvuda EOÜ aasta linnu teemalehel.

Joonistused tuleb saata hiljemalt 10. novembril ornitoloogiaühingu kontorisse aadressil Veski 4, 51005 Tartu. Töid hinnatakse neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–13-aastased, 14–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Igalt osalejalt oodatakse kuni kahte tööd. Parimate joonistuste autoreid tunnustatakse auhinnaga, mis antakse kätte suurel linnuõhtul Tallinna rahvusraamatukogus 5. detsembril. Ilusamatest töödest koostatakse näitus ja ühtlasi trükitakse neist postkaardid. Täpsemat teavet osalemise kohta leiab ornitoloogiaühingu veebilehelt.

EOÜ

Teadlaste öö festival

toimub septembri viimasel nädalal, 26.‒30. septembril üle kogu Eesti. Tegu on juba kaheteistkümnenda teadlaste ööga, mille raames pakutakse huvilistele tänavu suisa üle 900 põneva teadussündmuse. Sedapuhku on ürituse teemaks teaduseestika. Muu hulgas arutletakse, kui kaugele saab minna inimuuringutega ja millised on tehisintellekti eetilised piirida. Festivali sündmuste kava leiab teadlaste öö portaalist.

MAAILMAST

Banaanilehe pindala on ligikaudu ruutmeeter (foto: Dinesh Valke / Wikipedia Commons)

Maaülikooli teadlane aitas lahendada lehtede suuruse saladust

Maakeral kasvab väga mitmekesise suurusega taimi. Selle tohutu mitmekesisuse põhjuste üle on pead murdnud mitu põlvkonda botaanikuid, kuid head seletust polnud siiani leitud. Augusti lõpus mainekas ajakirjas Science ilmunud uurimuse põhjal mängib tähtsat rolli kasvukoha öine temperatuur.

Taimeuurijaid on pikka aega huvitanud, miks on soojas kliimas kasvavate taimede lehed märksa suuremad kui põhjapoolsete liikide lehed. Nõnda on näiteks banaanilehe pindala ligikaudu ruutmeeter, kanarbikulehed kasvavad aga ainult paari millimeetri pikkuseks.

Botaanikaõpikutes avaldatud põhjenduse järgi määrab taimelehe suuruse vee kättesaadavus ja see, kas taimel on oht palavas üle kuumeneda. Siiski ei selgita need tegurid piisavalt hästi taimeriigi tohutut mitmekesisust.

Värske artikli autorid on 17 teadlast, nende hulgas on ka Eesti maaülikooli professor Ülo Niinemets. Uurijad analüüsisid umbes 7600 taimeliigi lehtede mõõtmeid ja koostasid põhjaliku mudeli, mille järgi saab otsustada Maal kasvavate taimede lehesuuruste üle. Analüüs andis kinnitust, et lehe suurimat võimalikku pindala mõjutab peale sademete ja päikesekiirguse veel kasvukoha öine temperatuur ja öökülmade tõenäosus. Mudeli abil saab ennustada, kuidas kliimamuutused taimestikku mõjutavad. Taimelehtede kivistisi uurides lubab see teha täpsemaid oletusi mineviku kliimaolude kohta.

Science/Uudistaja

Kirp (foto. Olivier Levoux / Pixabay)

Kliimamuutused seavad parasiidid väljasuremisohtu

Paelussid, kirbud, lestad ja täid ei kuulu kellegi lemmikute hulka. Siiski on nugilistel ökosüsteemis oma roll ja nende kadumine häirib looduslikku tasakaalu. Oht on juba silmapiiril, sest kliimamuutused mõjutavad ka parasiite, kinnitab ajakirjas Science Advances ilmunud uurimus.

USA Smithsoniani loodusloomuuseumi teadlased kasutasid ligi viiesaja nugiliseliigi levikuandmeid ning lasid arvutil katsetada eri tulevikustsenaariume. Tuli välja, et kui peremeesliigid kliimamuutuste tõttu hääbuvad, võib juba lähikümnenditel kaduda koguni kolmandik Maa parasiitidest.

Sellise hulgalise väljasuremise mõju on ulatuslik, sest nugiliste roll toiduahelas võib olla väga keerukas. Näiteks elutsevad jõhvusside vastsed rohutirtsudes ja teistes putukates. Kui parasiit on valmis täiskasvanuelu alustama, sunnib ta oma õnnetu peremehe vette hüppama ning ronib läbi selle kehaseina välja. Putukast aga saab kalade või veeselgrootute toit.

Uuringu autorid rõhutavad asjaolu, et inimene teab parasiitidest ülivähe. Ainuüksi parasiitseid usse on maailmas mitusada tuhat. Sestap on ka liikide kadumise tagajärgi raske prognoosida. Kindel on see, et väljasuremislainega käib kaasas uute liikide sisseränne, ent saabuvad parasiidid võivad olla veelgi ohtlikumad kui teada ja tuntud tõvestajad.

Science Advances /Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

Trükist on ilmunud ajakirja Eesti Mets sügisnumber, kust leiab huvitavaid ja päevakajalisi kirjutisi metsaelustiku kaitse ja metsamajandamise vallast.

• Ehkki käes on sügis, kõneleb Eesti Mets kevadsuvisest raierahust. Kas vajalik oleks vastav seadusesäte või saaksid metsamehed ka heast tahtest kokku leppida, et lindude pesitsemise ajal metsa ei langetata? Kas täielik raierahu on üldse vajalik? Ja kui on, siis kui pikk periood tagab lindudele kaitse?

• Viie aasta pärast ei tohi metsa langetada enam ükski langetustraktorijuht, kel puudub kehtiv neljanda taseme kutsetunnistus. Miks on niisugune nõue vajalik? Ja kas kutseta metsamasinistid peavad nüüd kooli minema?

• Erikute metsandusperekond on ehe näide selle kohta, et metsamehegeen võiks tõesti olemas olla. Ülo, Ain, Mart, Ants, Maie ja Ursula Erik arutlevad oma või pereliikmete ametivalikute üle. Miks on läinud nii, nagu on läinud.

• Erametsaliidu parimate metsamajandajate võistluse eriauhinna pälvinute sekka on tänavu valitud Raplamaa sindlivabriku juht Karl-Hendrik Lister. Uurime, miks on just temast saanud pika vaatega metsakasvataja tiitli omanik.

• Biotoodete ekspert Peter Axegård räägib puidu rafineerimisest; vaatame, milliseid esemeid meisterdab Monika Hint põdra lõualuust; heidame pilgu maailma metsandustrendidele ja muule põnevale.

Eesti Metsa värske number on saadaval ka Loodusajakirja e-poes!

Eesti Mets sügis 2017, musträhn. Kaanefoto: Janek Joab

 
Paljude kujundite jagamisel kaheteistkümneks pentamino tükiks on väga palju võimalusi. Nii näiteks saab 6×10 ristküliku jagada 12 pentamino kujundiks 2339 erineval viisil. Nende hulgast on välja jäetud triviaalsed juhtumid (kogu ristküliku peegeldused ja pöörded). 5×12 ristküliku puhul on ülesandel 1010, 4×15 ristküliku puhul 368 ja 3×20 ristküliku puhul ainult kaks põhimõtteliselt erinevat lahendust. Viimast ülesannet kasutasime ka „Horisondi“ 1/2006 numbris.
Ebasümmeetrilise kujuga 60 ühesuurusest ruudust koosnevate objektide jagamisel pentamino tükkideks on üldjuhul vähem võimalusi kui ristkülikute puhul. Siin tuleb arvestada kahest, kolmest, neljast jne pentamino tükist moodustatud osatükkide sümmeetriaga ja sellega, et vahel võib ühe ja sama osakujundi kokku panna samadest tükkidest, aga erineval viisil või hoopis erinevatest tükkidest.
Eelmise vooru ülesanded olid Google’i pildiotsingu abil internetist leitavad, aga paraku pakutakse seal igale ülesandele ühteainust lahendust. Lahendajaskonna testimiseks (kas nad otsivad vastuseid internetist või lahendavad ise) saigi Enigma 4. voorus esitatud neli ülesannet, millest broileri ja elevandi ülesannete puhul ei olnud mulle teada, kui palju erinevaid tükeldusi on.
Rõõmu teeb, et valdav enamus Enigma lahendajatest ei spikerdanud eelmise vooru lahendusi internetist, vaid esitas internetis leiduvatest lahendusvariantidest erinevaid tükeldusi. Kõik loomad suutsid tosinaks pentamino kujundiks jaotada Vladimir Jaanimägi, Allar Padari, Silver Rebenits, Meelis Reimets, Margot Sepp, Anti Sõlg, Kuldar Traks ja Kalle Kulbok. Parima lahenduse esitas Kalle Kulbok, kes leidis hirve kaks, elevandi 15, kutsika üheainsa ja broileri neli erinevat tükeldust. Ilmselt rohkem tükeldusi neil loomadel ei ole. Et ülesande lõpus sai öeldud, et iga looma puhul piisab ühe tükelduse leidmisest, siis tuli siiski kõigile ülalloetletutele võrdselt 8 punkti anda. Vooru auhinna saab Kalle Kulbok.
Kalle Kulboki lahendused leiab Horisondi koduleheküljelt. Siinkohal esitame varem Internetis olemas olnud tükeldused, kusjuures hirve ja broileri puhul märgime punase joonega senileitud lahenduste peale sümmeetrilise piirkonna, mille peegeldamisel sümmeetriateljest saab teise hirve ja teise broileri tükelduse lisaks.
 

800 aastat tagasi madisepäeval, 21. septembril, peeti Viljandi lähedal eestlaste muistse vabadusvõitluse suurim lahing, Madisepäeva ehk Paala ehk Sakala lahing. Eesti Looduse septembrinumbris kirjutab sellest vabadusvõitluse sündmusi uurinud Jaan Laas.

Loe täismahus artiklit tasuta!

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Sügisene Horisont uurib kulla salapärast tekkelugu ja hundi kodustamist

Horisondi septembri-oktoobrinumbri kaaneloos „Kuidas jõudis kuld sõrmusesse“ kirjeldab Tartu observatooriumi vanemteadur Jaan Pelt kulla mõistatuslikku tekkelugu. Nagu kõigel muul algas ka kulla teekond mittemillestki. On huvitav arutleda, kuidas mittemillestki saab järsku miski. Palju peavalu on astrofüüsikutele teinud ka Maa koores ja pinnal asuva kulla päritolu.

Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi juhtteadur Urmas Saarma kirjutab artiklis „Hundist koeraks: kodustamise lugu“ lähemalt meie ustavate neljajalgsete sõprade kodustamise tagamaadest. Saarma märgib, et vanimad tõendid koera esinemise kohta Eesti aladel on pärit umbes 11 000 aasta tagusest ajast Pärnu jõe äärsest Pulli asulast. Edaspidi on Horisondi numbrites oodata jätkulugusid loomade kodustamise teemal.

Sven Paulus on usutlenud Eesti maaülikooli professorit Mati Roastot, kõne all on toidu ja selle ohutusega seotud müüdid ja lihtsad kuldreeglid, mida on vaja inimestele ikka ja jälle meelde tuletada.  

Folklorist Marju Kõivupuu vaatleb artiklis „Tagametsast supermarketisse: kust saab joogivesi plastpudelisse ehk tõsilood elust enesest“ eestlaste kohati vastuolulist loodustunnetust. Kõivupuu tõdeb, et me kihutame Eestis justkui kiirteel: püüdleme ühelt poolt Euroopa vanade heaoluriikide elustandardite poole, aga teisalt vajame nende muutuste tasakaalustamiseks mikitalikku maailma. Seejuures peegeldavad meie loodusega seotud uskumused, tõekspidamised ja väärtushinnangud meie esivanemate loodustunnetust ja maailmapilti.

Klimatoloog Ain Kallis vaatleb järjekordses ilmalugude sarja kirjutises lähemalt ilma rolli filmides. „Teadlane kabinetis“ on Tartu ülikooli geoloogiateadur Riho Mõtlep, kes tutvustab maapõueressursside arenduskeskuse tööd. Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga seotud rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab Erki Tammiksaar meie teadust teise maailmasõja pöörises.

Rubriigis „Sõna lugu“ on juttu metroost; „Igameheteadus” otsib rannikult prügi, „Huvitav Venemaa“ annab ettekujutuse Vene sõdurite pilotkadest ja tšekistide nahkjakkidest; rubriigis „Muuseumipärl“ tutvustab põllumajandusmuuseum iseliikuvat lokomobiili Lincoln. Kõne all on ka surmanuhtlus 18. sajandi Eesti kohtutes; mikroskoobi all on uudsed nano- ja mikrokiulised haavakatted. Peale selle saab lugeda kirjanik Urmas Vadi mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ õige tee leidmise ülesannete kallal ja ristsõnu lahendades, nuputamist pakub ka „Mälusäru”.

Üksiknumbri või e-ajakirja saab soetada meie e-poest!

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Ülar Allas (allikas: Ülar Allase Facebook)

Kuku tutvustab Eesti Looduse septembrinumbrit

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ sirvivad peatoimetaja Toomas Kukk ja saate autor Toomas Jüriado ajakirja Eesti Loodus septembrinumbrit. Pisut pikemalt tuleb juttu vesipapist, merest tõusvast maast, Madisepäeva lahingust, intervjuust zooloogi ja jahimehe Harri Valdmanniga, 30 aasta möödumisest üleujutusest Tamula järvel ning mõnel muulgi teemal. Ühtlasi meenutame, et oktoobri lõpuni saab üles laadida fotosid ajakirja tänavusele fotovõistlusele.

Nädala pärast, 5. oktoobril, räägib biomeditsiinidoktorist reisikirjanik Ülar Allas Kagu-Aasia ülipopulaarsest delikatessist: söödavatest linnupesadest, millest pajatab ka tema artikkel „Söödavad linnupesad: idamaine kaaviar“ septembrikuu Eesti Looduses. Rännumees on meie piiritaja sugulaste salangaanide süljest koosnevatest pesadest valmistatud suppi ka ise proovinud, nii saame küsida, kuidas maitses ja kui palju maksis. Ka selle intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

Saade „Loodusajakiri“ on Kuku eetris igal neljapäeval pärast kella kümneseid uudiseid, kordus sama päeva õhtul 21.15. Varasemaid saateid on võimalik järelkuulata Kuku veebilehelt.

„Pilvepiir 2016“ võidufoto Kelvin-Helmholtzi lainetest helkivates ööpilvedes, autor Janek Pärn

Meeldetuletus: pilvefotovõistluse tähtaeg on mõne päeva pärast!

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus kuulutasid juulis välja pilvefotojahi „Pilvepiir 2017“. Fotovõistluse siht on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu. Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus.

Fotod peavad olema ilm.ee keskkonda üles laaditud 1. oktoobriks; töö maksimaalne suurus on 2000 × 2000 pikslit ja maht 2 MB. Võistlusele esitatavad videoklipid pilvedest peaksid olema laetud Youtube’i või Vimeo keskkonda ja link saadetud aadressile pilved@ilm.ee.

Täpsemat teavet võistlustingimuste ja auhindade kohta vaata Loodusajakirja veebilehelt.

EESTI UUDISED

Tähtvere elanikud saatsid loomaaiaelanikele nosimist (foto: Tallinna loomaaed)

Tartlased kogusid elevantidele pool tonni õunu

Tartu Tähtvere seltsi möödunud nädalalõpu õunaõuepäevadel koguti Tallinna loomaaia elevantidele aiasaadusi. Kokku toimetati loomaaeda 500 kg õunu ning natuke kõrvitsaid ja suvikõrvitsaid. Loomaaia kolmele elevandile jätkub sellest kaheks nädalaks.

Tallinna loomaaed

Metskits (Wikimedia Commons, autor: Andreas Eichler)

Metsloomi uurivad Euroopa teadlased kogunevad Tartus

27.–30. septembril peetakse Tartus X rahvusvaheline Balti terioloogiakonverents, kuhu tulevad kokku imetajaid uurivad teadlased nii Baltimaadest kui ka mujalt Euroopast. Konverents keskendub eelkõige metsloomade biogeograafiale, populatsioonigeneetikale ja haigustele, mis võivad metsloomadelt kanduda edasi inimesele. Konverentsi korraldavad TÜ zooloogiaosakonna terioloogia õppetool ja terioloogiaselts. Konverentsi koduleht: http://www.terio.ee/btc2017.

TÜ

 Tallinn jätab Nõmme poolt vaadates rohelise linna mulje (Wikimedia Commons / Hannu)

Kohalike valimiste keskkonnalubaduste keskmes on ühistransport, jalgrattateed ja rohealad

Stockholmi keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuse uurimuse järgi on kohalikel valimistel kandideerijad andnud valimiste eel ka linnaliiklusega seotud lubadusi. Vaatluse all olid kuue parlamendierakonna (Keskerakonna, Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide, IRL-i, EKRE ja Vabaerakonna), kahe valimisliidu (Savisaare Liit ja Tartu Heaks) ja Eestimaa roheliste keskkonnalubadused. Enim tähelepanu on lubadustes pööratud linnaliiklusele, eriti ühistranspordi ja kergliikluse teemadele ning rohealadele. Samas ei ole valmislubadustes suudetud keskkonnateemasid siduda ühtseks tervikuks.

Nii Tallinnas kui ka Tartus on antud valimislubadusi, mille järgi peetakse tähtsaks rohealasid, eelkõige lubatakse korrastada parke, lisada pinke, ehitada rattateid ja luua sportimisvõimalusi. Peamiselt nähakse rohealades võimalusi arendada rekreatsiooni, seejuures on jäänud tähelepanuta linnalooduse pakutavad lisaväärtused, näiteks müra, õhusaaste, paduvihmavee ja kuumalainete leevendamine, mis ühtlasi aitab kohaneda kliimamuutusega.

„On tunnustust väärt, et erakondade ja valimisliitude valimisplatvormides on võrreldes eelmiste valimistega palju rohkem keskkonnaga seotud lubadusi,” kommenteerib analüüsi juhendanud Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Kaja Peterson. „Kuid selleks, et linnad muutuksid ka praktikas rohelisteks linnadeks, on vaja julgemaid otsuseid autostumise piiramiseks. Selleks tuleb näha ühistransporti, kergliiklust ja rohealasid mitte eraldiseisvalt, vaid ühtse tervikliku süsteemina, mis suudaks pakkuda linnaelanikele tervislikumat elukeskkonda,“ märgib Peterson.

Põhjalikumat ülevaadet keskkonda käsitlevate valimislubaduste analüüsist saab lugeda SEI Tallinn portaalist.

SEI Tallinna keskus

Näitus „Loomulik surm“ tõi tervishoiumuuseumile 2016. aastal Eesti muuseumiauhinna – Muuseumiroti (Autor: Eesti tervishoiumuuseum)

Tervishoiumuuseum kandideerib tähtsale auhinnale

Eesti tervishoiumuuseum on esitatud Euroopa muuseumiakadeemia auhinna kandidaadiks. Akadeemia hindab ajakohastatud ja uuendusliku meelega muuseume. Seekord on auhinna kandidaate 35 muuseumi, Eestist üksnes tervishoiumuuseum. Võitjad selguvad tänavu 30. septembril Skopjes auhinnagalal.

„Renoveeritud muuseum on külastajatele uudsena lahti olnud kolm aastat – selle aja jooksul saadud rahvusvaheline tähelepanu tõestab, et oleme oma meeskonnaga teinud midagi sellist, mida saab ka teistele muuseumidele rahvusvahelisel tasandil eeskujuks tuua. Nominatsioon Euroopa muuseumide akadeemia auhindadele on tore tähelepanu ja ühtlasi vastutus sama hästi jätkata,“ sõnas muuseumi direktor Margus Jurkatam.

Eesti muuseumiühing

Kurekaamera lõhkunud lehm jäi ka ise pildile (Looduskalender.ee)

Lehmad trampisid Matsalu sookurekaamera mutta

Matsalu lahe ümbruses peatub igal sügisel kuni paarkümmend tuhat sookurge. Üks olulisemaid kurgede kogunemispaiku on Põgari-Sassi rand, kus veel eelmise neljapäevani töötas kurekaamera.

Looduskalender.ee teatel kadus kaamera pilt pärast pooletunnist lammutamist. Süüdlane – uudishimulik lehm – jäi ka kaamera pildile.

Kuna mikrofon töötas akutoitel edasi, oli kuulda, et lehm lammutas kaadervärki peaaegu tund aega.

Looduskalender.ee

TASUB OSALEDA

Pühapäeval andsid arstitudengid abi Tartu lastekliiniku kaisuloomahaiglas (Autor: teadlaste öö koduleht)

Teadlaste öö festival vallutab Eesti

29. septembrini kestval 12. teadlaste öö festivalil saab tänavu osaleda rohkem kui 40 kohas üle Eesti. Huvilised saavad viie päeva jooksul osa üle 900 teadusüritusest, mille seas on laboriekskursioonid, teadlaste koolikülastused ja ekskursioonid teaduslaborites.

Esimest korda on kavas lastele mõeldud teaduskohvik. Hulk põnevaid üritusi korraldatakse väljaspool Tallinna, näiteks Läänemaal saab uudistada Haapsalu teadusmessi ja Lõuna-Eestis Polli aiandusuuringute keskuses tutvuda taimeteadlaste tööga.

Leia endale sobiv üritus festivali kodulehelt.

Looduskirjelduse seminarid Tartu loodusmajas: kalad ja linnud

Tartu loodusmaja seminarid on mõeldud loodus- ja kirjandushuvilistele, aga ka asjatundjatele, kes sooviksid mõtiskleda looduse ja kirjanduse üle. Loetakse nii kodumaiseid kui ka maailmakirjanduse kuldvaramusse kuuluvaid tekstikatkendeid ja arutletakse nende üle.

Täna, 27. septembril, räägime Tartu laste- ja noortekirjanduse festivali raames ornitoloog Aire Orulaga lindudest ja Matsalust ilukirjanduses. Üritus algab 18.00.

Korraldajad on Eesti kirjanduse selts ja Tartu loodusmaja.

Ain Kallis (Wikimedia Commons / Hannes Keernik)

Öökulli akadeemia: „Ilm ja poliitika. Poliitika ja kliima“

28. septembril kell 18 on Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemias külas Ain Kallis. Arutletakse, kas ja kuidas on vastastikku seotud ilm ja poliitika. Kas ilm mõjutab valimistulemusi?

Eelregistreerida ei ole vaja, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile 3 eurot, täispilet 5 eurot). Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.

Eesti loodusmuuseum

 Sibulat ja kala (Wikimedia Commons / KalervoK)

Eesti vabaõhumuuseum peab mihklipäeva ja tutvustab Peipsi-äärset elu

29. septembril on kõikidele prii pääs Eesti vabaõhumuuseumi. Mihklipäev tähistab rahvakalendris suviste õuetööde lõppu ja talviste tubaste toimingute algust. Vabaõhumuuseumis saab uurida, millega meie esivanemad aasta pimedamal ajal tegelesid ja millised tööd pidid kevadeks olema tehtud.

Kava näeb muuseumi kodulehelt.

30. septembril saavad vabaõhumuuseumi külalised osa setude sügisesest suurest peost  mihklipäeva kirmasest. Räägitakse setude ja vanausuliste aiandusest ja kalapüügist, õpetatakse hoidistama ja säilitama, tutvustatakse sügisesi piduroogi. Külavainul rõõmustavad silma ja kõrva setu leelokoorid. Vanausuliste folkloori tutvustab ansambel Suprjadki.

Laadalt saab kaasa osta ehtsat Peipsi sibulat ja kala, setu hõrgutisi ning peenemat käsitööd.

Teavet töötubade, kontsertide ja loengute kohta vaata muuseumi kodulehelt.

 Männinoorendik (autor: Jüri Pere / RMK)

RMK korraldab Aegviidus noore metsa päeva

RMK korraldab laupäeval, 30. septembril, sarja „Mis on puude taga“ raames Aegviidu lähedal Pillapalu külas noore metsa päeva, kus saab kaasa lüüa metsa eluringi kõige tähtsamas etapis – noore metsa kasvatamises.

Noore metsa päeva üritused algavad kell 11 ja lõpevad kell 14 ühise supisöömisega. Päeva jooksul saab teada, kuidas valmistada istutamiseks ette raielangi pinnast, milliste võtetega hooldada noort metsa, mismoodi kaitsta taimi kahjurite vastu; tutvustatakse kuuseistikuid ja puuliikide seemneid, samuti töövahendeid ja -võtteid, mida metsakasvatuses on aega vältel rakendatud. Osalejatel on võimalus võtta osa sügisistutusest ja näha, milliseid tehnilisi abivahendeid metsas kasutatakse.

Osaleda saab tasuta, kuid palutakse ennast varem kirja panna RMK kodulehe kaudu.

 Sookured (Wikimedia Commons / Veljo Runnel)

Loodusõhtu TÜ loodusmuuseumis „Kured lähvad, saatjad seljas“

Loodusõhtul „Kured lähvad, saatjad seljas”, mis algab 4. oktoobril kell 18.00 Tartu ülikooli loodusmuuseumis Vanemuise 46, on kõne all sookurgede liikumine ja rände uurimine.

Sookurgede rändeid on Eesti aladel uuritud juba 150 aastat. Tänu satelliit- ja mobiiljälgimisele saavad teadlased praegusajal infot sookurgede liikumise kohta peaaegu reaalajas. Linnule kinnitatava GPS-saatja abil on soovi korral võimalik meetri täpsusega kindlaks teha, kus lind parajagu viibib, kui kaua peatub, kui kiiresti või kõrgel lendab ja muudki.

Ornitoloog Ivar Ojaste räägib, milliseid põnevaid avastusi on tehtud sookurgede rännet uurides ja milline on uurimistöö argipäev. Loodusõhtu juht on Veljo Runnel.

Loodusõhtu pääse, mille saab osta enne ürituse algust muuseumi kassast, maksab 3 eurot.

 Tallinna botaanikaaia õppeklass (autor: Tallinna botaanikaaed / Facebook)

Tallinna botaanikaaia huviring alustab uut hooaega

11. oktoobril alustab üheksandat hooaega Tallinna botaanikaaia huviring „Looduslaps“, kuhu on oodatud botaanikahuvilised 1.–6. klassi õpilased.

Huviringis saab avastada põneva taimemaailma saladusi ja uurida eri loodusvööndite ja kliimavöötmete taimestikku. Ühtlasi õpivad noored tundma Eesti pärismaiseid liike ja meil hästi kohanenud võõrliike. Loomulikult tehakse ka praktilist uurimistööd.

Selle hooaja esimene huviring alustab tööd 11. oktoobril kell 16.00 botaanikaaia loodusmajas. 12.80 eurot maksev aastapilet võimaldab korra kuus võtta osa huviringist ja aasta ringi sissepääsu nii Tallinna botaanikaaeda kui Tallinna loomaaeda.

Loe lisa botaanikaaia kodulehelt.

MAAILMAST

Loorkakk Tyto alba (Wikimedia Commons / Steven Ward)

Kakud kuulevad ka vanaduses teravalt

Kui vananeva inimese kõrvad oleksid sellised nagu loorkakul, poleks kuuldeaparaati vajagi. Nimelt püsib selle hea kuulmisega linnuliigi kõrvakuulmine terav ka kõrges eas, on selgunud ajakirjas Proceedings of the Royal Society B ilmunud uurimuse põhjal.

Imetajatel kipub kuulmine vananedes töntsiks jääma, kuid eakatel lindudel on kuulmislangus väga väike. Loorkakkudel aga ei teki seda peaaegu üldse. Saksamaa Oldenburgi ülikooli teadlased tegid katseid seitsme vangistuses kasvanud eri vanuses loorkakuga. Samuti pandi proovile üks erakordselt vana 23-aastane kakk.

Tehti kindlaks, et väärikas eas öökull kuulis sama hästi kui tema noored liigikaaslased. Uurijad oletavad, et loorkakkude sisekõrva kuulmisrakud suudavad uueneda ja nii püsib lindude kuulmine vanusest hoolimata erk. Nähtus on seda hämmastavam, et loorkakud elavad looduses vaid kolm-neli aastat vanaks.

Samas mängib kuulmismeel jahipidamises suurt rolli: terava kuulmisega kakk saab suurema tõenäosusega endal ja perel kõhu täis. Uurimuse autor Bianca Krumm selgitas aimeportaalile Seeker, et loorkakud kütivad öösiti ja oma kehasuuruse kohta on neil aukartust äratavalt palju poegi. Esimestel päevadel pärast koorumist istub emane pesal ja soojendab abituid poegi. Isaslinnu kohustus on püüda öö jooksul mitukümmend hiirt.

 Prügiuputus hakkab poolustele jõudma (Wikimedia Commons / Pablo Clemente-Colon)

Plastikatk on jõudnud Arktikasse

Inglismaa Exeteri ülikooli teatel on polaarekspeditsioonil viibivad teadlased leidnud Põhja-Jäämere jääväljadelt plastitükke. Avastus tehti tuntud polaaruurija Pen Hadow’ ekspeditsiooni käigus. Exeteri ülikooli merebioloogid avastasid polüstüreenitükke piirkondades, mis veel siiani on olnud pidevalt jääga kaetud, lähim maismaa jääb aga sadade kilomeetrite kaugusele. Kaks suurt plastkamakat leiti piirkonnast, kus põhjapooluseni on umbes 1500 kilomeetrit.

Hadow kinnitas, et oma 25 aasta pikkuse polaaruurija karjääri jooksul pole ta kunagi nii kaugel põhjas näinud vedelemas plastitükke.

Leiud teevad keskkonnakaitsjad murelikuks, sest oludes, kus kliima üha soojeneb, liigub tõenäoliselt pooluste suunas veelgi rohkem plasti. Kui jää sulab, vabaneb sealt ilmselt samuti plastitükke. Suuremad tükid hakkavad lagunema ja neist tekib nii-öelda mikroplast: tibatillukesed plastiosad. Veeloomad neelavad neid toidu pähe. Kuna elusolendite ainevahetus ei suuda plasti lagundada, läheb plast toiduahelasse. Samuti tekivad plasti lagunemisel mürgised ained.

Hinnanguliselt hõljub ookeanide pinnakihis praegu vähemalt viis triljonit plastitükki. Plasti on leitud isegi maailmamere kõige sügavamatest kohtadest. Geoloogide hinnangul on plasti nii palju, et tulevikus Maa minevikku uurivad teadlased leiavad seda arvatavasti ka kivististe seast.

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Piret Pappel

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil piret.pappel@gmail.com

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduse oktoobrinumbris on fookuses seni vähe tähelepanu hõivanud keskkonnaprobleem: mürareostus

Uuringu järgi reageerivad loomad teatud mürale samamoodi, nagu põgeneks kiskja eest; on tehtud kindlaks, et lindudel võib mürareostus takistada normaalset omavahelist suhtlust ja mõjutada sigimisedukust. Värske Eesti Looduse avakirjutises vaatlemegi, mismoodi mürareostus mõjutab loomade elu ja tervist ning kuidas loomi müra eest säästa. Suures plaanis on mõistlikum püüda müratekitajaid vähendada, kuid kahjuks on teadlikkus müraprobleemist väga kesine, mistõttu ei tasu lähiajal oodata suurt pööret paremuse poole.

Teadlikkus Unesco saarte olemasolust Eestis on samuti pigem vähene. Ent just sellise tunnustuse väärilised on meie saared juba pikka aega olnud: Lääne-Eesti saared on üle veerandsaja aasta kuulunud üleilmse Unesco programmi võrgustikku. Sellesse võrku kuuluvad biosfäärialad, mis paistavad silma elurikkuse, kultuuripärandi ning traditsiooniliste ja loodushoidlike majandamisvõtete poolest.

Huvitavaid paiku on Eestimaal palju. Sel korral soovitame minna vaatama Allikukivi koopaid ja allikat Pärnumaal, otsida üles Võrumaal Rõuge ja Haanja vahel paikneva salapärase Jakapkerigu oru ning matkata Pühajärve preilide radadel mööda Murrumetsa matkateed.

Veel tutvustame seda, kuidas mõõdetakse sademeid, millist järvemuda leidub erisugustes Eesti järvenõgudes ja milline on Emajõe piirkonda kavandatava hiiglasliku puidurafineerimistehase keskkonnamõju. Mart Niklus meenutab kuulsa zooloogi ja antropoloogi Juhan Auli 120. sünniaastapäeva puhul tema elu keerdkäike 1950. aastatel. Bioloog ja Eesti lepidopteroloogia seltsi liige Aleksander Pototski otsib maailma võiliblikate võimaliku esivanema kunagist elupaika ja arutleb perekonna liikide levikumustri üle. Looduselamusi maailmast vahendab taas Hendrik Relve, kes on rännanud Austraalia põuasel sisemaal ja jagab muljeid võluvast tühermaast, mille loomad ja taimed on küll vähearvukad, ent omapäraselt kohastunud.

Sügisese marjahooaja jätkuks jagame juhiseid, kuidas kasutada väärtuslike omadustega astelpaju. Usutluses rõhutab aga botaanik Ülle Kukk: kasvatage rohkem kodumaiseid ilutaimi. Toomas Kukk on temaga ajanud juttu nii ilutaimedest kui ka looduskaitsealustest liikidest.

Eesti Loodus on nii paber- kui ka digikujul müügil meie e-poes!

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Homme kõneleb Kuku-raadio saates „Loodusajakiri“ Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt (foto: Uudistaja arhiiv)

Loodusajakiri Kukus: kokkuvõtted septembri-oktoobri Horisondist ja oktoobri Eesti Loodusest

Sel neljapäeval, 12. oktoobril vaatame koos peatoimetaja Ulvar Käärtiga üle ajakirja Horisont septembri-oktoobrinumbri kirjutised. Veidi pikemalt jõuame rääkida gravitatsioonilainetest, toidukäitluse kuldreeglitest, eestlaste väidetava loodusläheduse muutustest, koerte kodustamisest, aga ka sellest, miks on maakeral nii palju kulda.

Nädala pärast, 19. oktoobril, toome toimetaja Helen Külvikuga oktoobrikuu Eesti Loodust lehitsedes esile artiklid, milles on juttu Eesti looduse mitmekesisusest, mürareostuse mõjust elustikule, Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitsealast, looduslikest ilutaimedest haljastuses, matkast Pühajärve ääres, sadememõõturitest, astelpajust kulinaarias, antropoloog Juhan Auli keerulisest elusaatusest ja muust.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehe kaudu. „Loodusajakirja“ saated on teinud Toomas Jüriado.

Mulluse fotovõistluse seenefotode 1. auhind (foto: Kadi Soo) 

Ootame pilte Eesti Looduse fotovõistlusele!

Fotosid saab üles laadida kuni 1. novembri keskööni aadressil http://fotovoistlus.horisont.ee. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembris Eesti Looduse kodulehelt.

Fotol peavad olema jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad ainult noorte kategooriates „Koduloom“ ja „Aiataim“. Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning autoril võimalikult täpselt määratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. Iga foto saab esitada üksnes ühes kategoorias; kategooria peab olema määratud õigesti. Täpsemat teavet võistlusel osalemise kohta vaata fotovõistluse teemalehelt.

EESTI UUDISED

Asko Lõhmus võtmas sõna mullusel RMK teadusseminaril (allikas: RMK / Youtube.com)

Asko Lõhmust tunnustati Eesti eluteaduste hoidja auhinnaga

Septembri lõpus peetud teadlaste öö festivali metsateemalisel vestlusõhtul anti kätte tänavune Eesti eluteaduste hoidja auhind – Vive Tolli graafiline leht –, mille sai Asko Lõhmus Eesti metsade teaduse hoidmise eest. Tegu on auhinnaga, millega tunnustatakse eesti bioloogilise kultuuri loojaid ja hoidjaid. Auhinda on välja antud 1984. aastast, Asko Lõhmus on 19. Eesti eluteaduste hoidja.

Uudistaja

Allikas: Tallinna loomaaed

Tallinna loomaaias avati polaarium

Möödunud nädalavahetusel avati pidulikult Tallinna loomaaia uus osa: jääkarude pidamiseks hädavajalik polaarium. Projekti „Jääkaru uus kodu“ algatasid Veronika Padar ja Olivia Luggenberg. Nende mõlema südames oli mure loomaaia jääkarude kitsaste olude pärast: endised sõjaväeladudest ümber ehitatud puurid ei olnud karude pidamiseks sobivad.

Algul kaasati telefonioperaatorid ja viidi suurematesse kaubanduskeskustesse kogumiskastid. Koostöös Tallinna loomaaia ja Tallinna loomaaia sõprade seltsiga tutvustati jääkarude olukorda, muu hulgas korraldati jääkarupäev. Tänu annetustele sai 2013. aasta lõpus alustada eelprojekteerimist ja rajada puurkaev tulevase polaariumi veevarustuse tarbeks.

Annetuste kogumiseks tehti ajakirjanduse vahendusel ulatuslikku kampaaniat, korraldati kunstioksjon, osaleti mitmel üritusel; jääkarude uue kodu projekti käidi tutvustamas ka väljaspool pealinna. Suur pööre saabus 2015. aasta sügisel, kui lisandus Tallinna linnavalitsuse panus: 1,28 miljonit eurot polaariumi ehituse tarbeks.

Mullu juunis sõlmisid Tallinna kultuuriamet, Tallinna loomaaed ja osaühing Astlanda Ehitus raamlepingu jääkarude ekspositsiooni projekteerimis- ja ehitustööde kohta; ehitus algas aasta tagasi sügisel. Tänavu saadi linnalt veel 1,3 miljonit eurot. Projekt läks maksma üle 3 miljoni euro. Puudujäävat osa on aidanud koguda Tallinna loomaaia sõprade selts.

Selliste jõupingutustega sai jääkarude uue kodu valmimine teoks – tänavu oktoobrist on meie jääkarudel tunduvalt parem elukeskkond. Projekti raames on koostatud ka polaariumi veebileht.

Tallinna loomaaia sõprade selts

Eestis kolmanda kaitsekategooria liik valgepõsk-lagle on väljaspool kaitsealasid jahiuluk (foto: Aleksander Kaasik / Wikimedia Commons)

Eesti õigusaktid soosivad veelindude tapatalguid

Tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumise kohas, saab osa võtta nii seaduslikest kui ka ebaseaduslikest veelindude tapatalgutest. Seda soosib paraku Eesti seadustik, mis annab võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava ja küttida arutul hulgal linde. Maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osa neist kasutab seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral.

Eesti ornitoloogiaühing on juba kolm aastat osalenud läbirääkimistes ja aruteludes, mille siht on muuta seadust, kuid paraku ei ole seda õnnestunud saavutada. Keskkonnaõiguse keskuse koostatud analüüsis veelinnujahi kohta on toodud selgelt esile, et Eesti õigusaktid ei ole piisavad, et tagada jätkusuutlik ja üldsusele vastuvõetav veelindude jaht. Lahendus on luua jahilindude jaoks eraldi ulukikategooria ja seada hooajaline piirang jahilinnuliikidele, ühtlasi piirata kütitavate lindude hulka ühe jahipidaja kohta.

Eesti ornitoloogiaühing soovitab tungivalt teavitada keskkonnainspektsiooni, kui märkate, et on kasutatud elektroonilisi peibutusvahendeid (linnuhäälte esitamine kõlaritest) ja pliilaskemoona või on kütitud mõistetamatult suur hulk linde. Keskkonnainspektsiooni lühinumber on 1313, teave palutakse edastada ka ornitoloogiaühingule (e-post eoy@eoy.ee). Võimaluse korral tasuks eeldatavad rikkumised jäädvustada põhjalikult nii fotodel kui ka heli- ja videosalvestistena.

EOÜ

Ravimid (foto: StockSnap/Pixabay)

Iga kolmas tablett jõuab merre

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni ehk Helcomi eestvõttel analüüsiti selle aasta alguses ravimitega seotud andmestikku, et kirjeldada ravimijääkidest tingitud ohte Läänemerele. Andmed on saadud Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa kohta; Läti ja Leedu ei ole andmeid edastanud.

Selle uuringu järgi jõuab igal aastal Läänemerre hinnanguliselt kuni 2200 tonni ravimijääke, mis on peaaegu 30% müüdud ravimitest. Kõige enam leidub Läänemeres südame-veresoonkonna, kesknärvisüsteemi haiguste ja põletike ravimeid. Kõige rohkem on Läänemere veeproovides tehtud kindlaks epilepsiaravimi toimeainet primidooni.

Aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid on ohtlikud jäätmed, mis tuleb viia tagasi apteeki või jäätmejaama. Paraku viskab suur osa inimesi need endiselt kas olmejäätmete hulka või lasevad kanalisatsiooni kaudu keskkonda; ent sealt jõuavad need edasi merre. Merekeskkonnas on ravimijäägid otsene oht kaladele ja loomadele, mõjutades nende käitumist ja pärssides paljunemisvõimet. 

Täismahus ingliskeelse aruandega saab tutvuda Helcomi veebilehel.

Keskkonnaministeerium

Sander on üks lindudest, kelle külge on kinnitatud saatja, mis linnu rändeteekonda registreerib. DNA uuringu põhjal osutus Sander suur- ja väike-konnakotka hübriidiks (foto: Ülo Väli)

Eesti teadlased lähevad appi kaitsma Valgevene suur-konnakotkaid

Sel suvel alustas Eesti maaülikool projekti „Globaalselt ohustatud suur-konnakotka teadmispõhine kaitse Valgevenes“. Selle siht on rakendada Eestis kotkaste uurimisel omandatud teadmisi ja kogemusi selleks, et selgitada välja Valgevene suur-konnakotka asurkonna seisund ja kaitsta seda.

Eesti maaülikooli vanemteaduri Ülo Väli sõnul on suur-konnakotkas ohustatud lind, kelle arvukus on oma kunagisel levikualal Euroopas suuresti kahanenud või on ta muutunud üliharuldaseks. Eestis elab kõnealune kotkas vaid kümmekonnas paigas ja nendestki üle pooltes kohtades segapaaridena väike-konnakotkaga. Väljaspool Venemaad leidub suur-konnakotkaid arvukamalt veel vaid Valgevenes, kus pesitseb hinnanguliselt 120–160 paari. Sealse asurkonna kaitse on Euroopas võtmetähtsusega, seetõttu tuleb Valgevenes senisest enam tegelda suur-konnakotka uurimise ja looduskaitsega.

Tänavu märgistati Valgevenes GPS-saatjatega kuus suur-konnakotkast, et uurida nende elupaigavalikut pesitsus- ja talvitusalal ning selgitada välja olulisemad rändeteed. Samuti koguti lindudelt 50 DNA-proovi, et määrata väike-konnakotkaga hübridiseeruvate paaride osatähtsus Valgevenes.

Kaheaastase projekti partnerid on mittetulundusühingud Kotkaklubi Eestist ja Achova ptušak Baćkaŭščyny (BirdLife Belarus) Valgevenest; rahastab arengukoostöö programmi raames Eesti välisministeerium.

Eestist asus tänavu sügisrändele kaks GPS-saatjaga suur-konnakotkast, viis väike-konnakotkast ja üks kahe liigi hübriid, sh Sander (fotol). Nii meie lindude kui ka Valgevene kotkaste rännet saab jälgida internetis aadressil http://birdmap.5DVision.ee.

EMÜ

Vääriselupaik (foto: Katre Palo)

Keskkonnaministeerium on uuendanud vääriselupaiku puudutavaid põhimõtteid

Keskkonnaministeerium on uuendanud vääriselupaikade määramise ja kaitse põhimõtteid. Ühe olulise muudatusena on nüüdsest kohustus võtta kaitse alla ka vääriselupaigad, mis asuvad avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele kuuluvas metsas, sh munitsipaalmaadel. Seega tuleb vääriselupaikade kaitse tagada peale riigimetsade ka kohalike omavalitsuste metsades.

Metsaseaduse muudatusega on tühistatud varem kehtinud seitsme hektari suurune piirang ehk nüüd peetakse vääriselupaigaks ka üle seitsme hektari suurusi alasid. Samuti võivad need asuda kaitstavatel loodusobjektidel, sealhulgas nii piirangu- kui ka sihtkaitsevööndis.

Aastatel 1999–2002 tehti vääriselupaikade kaardistus, mis lähtus samadest, nüüd taastatud põhimõtetest. Tol korral kogunenud andmete ülevaatuse järel Eesti vääriselupaikade pindala kahekordistus: nüüd on Eestis 8586 vääriselupaika kogupindalaga 21 176 ha. Üle kahe kolmandiku vääriselupaikade kaitse on tagatud, kuna need asuvad avalik-õiguslikel maadel. Eramaal on vääriselupaikade kaitse vabatahtlik.

Ühe olulise muudatusena peab alates 18. oktoobrist eramaal määratud uute vääriselupaikade keskkonnaregistrisse kandmiseks küsima maaomaniku nõusolekut. Nõnda välditakse olukorda, et metsaomanik ei pruugi oma maal asuvast vääriselupaigast enne teada, kui ei ole esitatud metsateatist. Muudatus ei puuduta eramaal asuvaid vääriselupaiku, mis on juba kantud keskkonnaregistrisse. 

Ekspertide ettepanekute järgi on määruses muudetud ka juhiseid, mille alusel vääriselupaika määrata. Näiteks ei ole edaspidi enam nõuet leida vähemalt üks vääriselupaiga tunnusliik, kuna teatud vääriselupaigatüüpides on see keeruline.

Vääriselupaik on ala, kus suure tõenäosusega leidub kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualteid või haruldasi liike. Selliste paikade kaitse aitab ühtlasi hoida elurikkust.

Keskkonnaministeerium

Mait Klaassen (paremal) saab tugeva käepigistuse EMÜ professorilt Hardi Tulluselt (foto: EMÜ)

 Eesti maaülikooli rektorina jätkab Mait Klaassen

Praegune Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen valiti taas rektoriks. Ainsana üles seatud rektorikandidaadi poolt hääletas 129 valimiskogu liiget. Valimiskogusse kuulus 229 liiget, kellest valimistele tuli kohale 169 liiget. Et saada valituks, oli vaja vähemalt 115 poolthäält.  

Sissejuhatavas kõnes ütles Mait Klaassen, et peale teaduse ja õppetöö arendamise peab ta oluliseks hoida kultuuri ja keelt. „Pean ülioluliseks, et säiliksid just eestikeelne õpe ja teadus. Tahame olla juhtiv jõud biomajanduse valdkonnas, iga õppetool võiks olla oma valdkonna arvamusliider nii vabariigis sees kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Klaassen.

Rektori uus ametiaeg algab 1. jaanuaril ja kestab viis aastat. Inauguratsioon on 2018. a jaanuaris.

EMÜ

Foto: Diego Toores / Pixabay

September oli tähelepanuväärselt sajune

September on meelde jäänud äärmiselt vihmarohke kuuna. Seda kinnitavad ka riigi ilmateenistuse andmed: septembri kahel esimesel kolmandikul ei tulnud sademeid vaid mõnel üksikul päeval ning alles alates 23. septembrist kuu lõpuni püsis ilm sademeteta. Mõnel pool Eestis tuli kuu jooksul vihmavett rohkem kui kahe kuu sajunorm, üksnes Loode-Eestis jäid kuu sajusummad alla normi või normi lähedale.

Eesti keskmine sajuhulk oli tänavu septembris 88 mm, mis on 137% normist (norm 64 mm). Alates 1961. aastast on see sadude rohkuselt 14. tulemus. Kõige sajusem oli 1978. aasta september, mil Eesti keskmine sajuhulk oli 135 mm. Peaaegu sama sajune oli 1994. aasta septembrikuu: 89 mm.

Tänavu septembris sadas kõige enam Kihnus 136,4 mm, mis on 220% normist (norm 62 mm). Pikas vaatlusreas, alates 1931. aastast, on tänavune tulemus kolmas. Kõige sajusem on september Kihnus olnud 1987. aastal, kui kuu jooksul tuli vihmavett 166,6 mm.

Ruhnus jäi uuest septembrikuu sajurekordist puudu vaid 8 mm. Seal tuli tänavu septembris 124,8 mm sademeid, s.o 212% normist (norm 59 mm). Pikas vaatlusreas, alates 1906. aastast, on tänavune september neljas. Kõige sajusem oli Ruhnus 1978. aastal september, mil sademeid oli 132,7 mm. Muude vaatluskohtade septembri sajusummad leiab ilmateenistuse veebilehelt. 

Ilmateenistus

Allikas: Eesti Posti veebileht

Ilmunud on tavavaheliku postmark

Eesti Post andis 21. septembril Eesti seente sarjas välja järjekordse postmargi, millel on kujutatud mürgist tavavahelikku. Margi on kujundanud Ülle Marks ja Jüri Kass; selle postimaksevahendi nominaalväärtus on 0,65 eurot.

Tavavahelik (Paxillus involutus) on Eestis väga sagedane seen juunist novembrini. Teda võib kohata nii metsades kui ka inimmõjuga kohtades, näiteks aias ja pargis. Eriti palju leidub tavavahelikku kuival suvel ja sügisel. Kõnealune seen on inimesele mürgine: Euroopas on selle söömine põhjustanud ka mitu surmajuhtumit. Tavavaheliku mürk moodustab inimese veres antikehi, mis hävitavad punaliblesid. See immuunhemolüütiline aneemia on võrreldav allergiaga. Tavavaheliku mürgistuse peiteaeg on tunnist kuni paari aastani. Seene muudab ohtlikuks asjaolu, et mürgid ei eraldu väljaheidetena, vaid need kogunevad organismi. Kupatamine ei muuda tavavahelikku ohutuks.

Eesti Post

TASUB OSALEDA

Tallinna botaanikaaias on sügisandide näitus,

kus igaüks saab veenduda, et porgandid ei ole alati oranžid ega piklikud ning punapeet ei pea tingimata olema punane. Ka mõni kurgisort võib pigem sarnaneda sidruniga kui sellega, mida oleme harjunud kurgiks pidama.

Näitus on lahti kuni pühapäevani, 15. oktoobrini iga päev 11–16. Osaleda saab ka teemakohasel ekskursioonil: laupäeval, 14. oktoobril algab eestikeelne ringkäik kell 11 ja venekeelne ekskursioon kell 13. Pühapäeval on samuti ekskursioonid: kell 11 venekeelne ja 13 eestikeelne. Näituse viimasel päeva peetakse kaks loengut: põllumajandusteadlane Viive Rosenberg räägib kell 12 kartulist kui ilusast, heast ja kasulikust taimest ning kell 14 sellest, mida huvitavat leidub köögiviljapeenras.

Näitust saab vaadata botaanikaaia tavapileti hinnaga.

Tallinn botaanikaaed

Juhani Püttsepp räägib Vapramäel rahvusmaastikest

Homme, 12. oktoobril kell 18.30 saab Vapramäe loodusmajas kuulata Juhani Püttsepa lugusid ja vaadata loodusfotograaf Ingmar Muusikuse pilte rahvusmaastikest. Osalemisest palutakse kindlasti tänase jooksul  teada anda e-posti teel sihtasutus@vvvs.ee või telefonitsi 5088 359 (Gea). Loodusõhtu on osalejatele tasuta. Vapramäe loodusmaja asub Tartumaal Nõo vallas Vissi külas.

VVVS

Pilt kerasparvest M2. Pildistamiseks on kasutatud Austraalias paiknevat 70-sentimeetrist teleskoopi. Sama teleskoopi on plaanis kasutada ka hobiastronoomia sügispäevadel (pilt: astronoomia FB leht)

Reedel algavad Haanjamaal harrastusastronoomide sügispäevad

Eesti astronoomiaselts korraldab 13.–15. oktoobril tähistaeva vaatlemisele ja pildistamisele keskendunud sügispäevad, kuhu on oodatud kõik huvilised. Üritus toimub eemal segavatest linnatuledest: Haanjamaal Vaskna turismitalus. Sügispäevade raames saab muu hulgas osaleda kaugvaatluste töötoas: pildistame süvataevast Austraalias paiknevate iTelescope.net teleskoopidega.

Osaleda võib nii kõikidel päevadel kui ka ühel päeval. Programmi ja info osavõtutasu kohta leiab astronoomiaseltsi veebilehelt. Korraldajad soovitavad võtta kaasa oma teleskoop, binokkel ja/või fotoaparaat. Kui sul on eemaldatava objektiiviga fotoaparaat, saad selle ühendada mõne teleskoobi fookusesse ja proovida teha astrofotosid.

Loodusõhtul arutletakse kliimamuutuste üle

Tuleval laupäeval, 14. oktoobril, saab Karula rahvuspargi külastuskeskuses Ähijärvel osa muutuva kliima loodusõhtust. Polaaruurija Timo Palo räägib oma kogemustest ning kliimamuutuse võimalikest tagajärgedest inimesele ja loodusele. Tasuta üritus algab kell 16. Lisateavet saab telefonitsi 782 8350 või e-posti teel info.karula@rmk.ee.

RMK

Tartus saab botaanikaaias uurida kaitsealuseid taimi

Tartu ülikooli botaanikaaias on kuni 29. oktoobrini näitus, mis tutvustab Eestis kaitse all olevaid taimi.

Näituse koostaja Kersti Tambetsi sõnul on näitus eriline selle poolest, et botaanikaaias kasvab üle poole looduskaitsealustest soontaimeliikidest, nimelt 211 taimeliigist 120, ja viiendik sammaldest, s.o 45-st samblaliigist 9. Näituse taimed pärinevad botaanikaaia kollektsioonidest.

Näitusel saab lähemat teavet nii ohustatud taimede nimestiku, liigikaitse õigusaktide kui ka teiste taimharuldustega seotud teemade kohta. Kaitsealuseid taimi saab uudistada iga päev 10–17. Sisse pääseb botaanikaaia piletiga.

TÜ botaanikaaed

Jäneda mõisahoones hakatakse rääkima keskkonnaharidusest (foto: Ivar Leidus / Wikimedia Commons)

Keskkonnahariduse konverents Jänedal

Keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium korraldavad ka tänavu keskkonnahariduskonverentsi „Keskkonnahariduse väljakutsed muutuvas maailmas“. Konverents toimub 25.–26. oktoobril Jäneda mõisas.

Esimesel päeval keskendutakse kliimamuutustele, teisel päeval antakse ülevaade keskkonnahariduse valdkonnas toimuvast. Ühtlasi peetakse keskkonnahariduse ühingu asutamiskoosolek. Ühingu liikmeks on oodatud nii loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töötajad kui ka õpetajad, kes peavad keskkonnaharidust tähtsaks.

Konverentsi osalustasu on 10 eurot. Registreeruda saab 18. oktoobrini või kuni kohti jätkub. Osalema mahub 200 huvilist. Konverentsi päevakava ja muu info leiab keskkonnaameti teemalehelt. Lisateavet jagab keskkonnaameti keskkonnahariduse peaspetsialist Piret Eensoo telefonitsi 5306 5044 või e-posti teel piret.eensoo@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet

Hõimupäeva puhul on nädala jagu üritusi

Eestis tähistatakse hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval (tänavu 21.10) riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Järgmise nädala jooksul korraldatakse selle raames mitmel pool Eestis teemakohaseid  üritusi. Põhiüritused on pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblite etteasteid saab jälgida koolides ja rahvamajades üle kogu Eesti.

Soome-ugri rahvaid tutvustavaid näitusi, filmipäevi, konverentse ja muid kultuuriüritusi korraldab hõimupäevade ajal ka eesti rahva muuseum, Eesti rahvusraamatukogu, Eesti kunstiakadeemia, loomeliidud ning kultuuri- ja õppeasutused. Hõimupäevade programm ileiab Fenno-Ugria veebilehelt.

Tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva riikliku tähtpäevana. Läbi aegade on hõimupäevade siht olnud toetada kultuuri- ja hariduskoostööd Eesti, Soome ja Ungari vahel, tutvustada teisi sugulasrahvaid, tugevdades seeläbi ka oma rahvuslikku eneseteadvust. Viimaste aastate hõimupäevadel on ennekõike keskendutud Venemaa soome-ugri väikerahvaste moraalsele toetamisele, et nende keeled ja kultuur venestamise ja üleilmastumise tõttu liiga kiirelt ei hääbuks.

Fenno-Ugria asutus

MAAILMAST

Ishinomaki linn on saanud kannatada nii maavärinas kui ka selle tõttu tekkinud hiidlaine käes (foto: Ethan Johnson / USA merevägi)

Tsunamid aitavad võõrliikidel levida

2011. aastal Jaapanit laastanud maavärin põhjustas võimsa tsunami. Hiidlaine tekitatud praht triivib siiani meres. Ajakirjas Science ilmunud uurimuse järgi on see aidanud ligemale 300 liigil levida Jaapanist USA läänerannikule.

11. märts 2011 on Jaapani ajaloos must päev. Pärastlõunal raputas riigi idaosa maavärin, mille magnituud oli 9. Maavärinas hukkus ligi 16 000 inimest ja kokku varises tohutu hulk hooneid.

Nende tükid ja kõikvõimalik muu prügi on levinud Jaapanist palju kaugemale, aga koos prahiga on prii sõitu teinud mitut liiki loomad. Tuhandete kilomeetrite taha triivinud loomade seas on nii koorikloomi, limuseid kui ka kalu. Artikli autorite hinnangul ei ole hiidlainetel kunagi varem tehtud kindlaks nii pikaajalist mõju.

Uurimise all oli üle 600 meres triivinud tüki, mis olid kaldale uhutud Hawaiil, USA läänerannikul ja Kanadas. Suur osa neist koosnes looduses lagunematust klaaskiust ja vahtpolüstüreenist. Prahist leiti 289 Jaapanist pärit mereliiki kokku 16 hõimkonnast. Paljudel juhtudel oli loomad oma pikal teekonnal edukalt siginud. Bioloogide arvates on põhjuseks prahi aeglane triivimine, mis lubas loomadel oma teekonnal muutuva soolsuse ja temperatuuriga kohaneda. Paraku kinnitab see hirmu, et tsunamid aitavad levida ka ohtlikel võõrliikidel. 

Värske füsioloogianobelist Michael Rosbash oma laboris (foto: Scott Eisen / HHMI)

Nobeli auhinnad taas jagatud

Möödunud nädalal andis Nobeli auhindade komitee välja auhinnad reaalteaduste eest, rahupreemia ja kirjandusauhinna.

Tavakohaselt tehti esimesena teatavaks füsioloogia- ja meditsiiniauhinna saajad. Laureaadid selgusid 2. oktoobril. Seekordsed võitjad on Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash ja Michael W. Young, kes on teinud kindlaks elusorganismides tiksuva bioloogilise kella geneetilise mehhanismi.

Järgmisel päeval teatas Nobeli komitee füüsikaauhinna võitjad. Nagu oodati, tunnustati gravitatsioonilaine tabanud USA laserinterferomeetri-gravitatsioonilainete observatooriumi (LIGO) meeskonda: Rainer Weissi, Barry C. Barishit ja Kip S. Thorne’i. LIGO füüsikutele ennustati auhinda juba möödunud aastal, kuid siis jäid nad sellest ilma. Põhjus võib olla selles, et gravitatsioonilainete tabamist kinnitav uurimus on ilmunud mullu veebruaris, kuid Nobeli-ettepanekud korjatakse kokku iga aasta alguses.

Kolmapäeval, 4. oktoobril anti teada keemiaauhindade saajad. Seekord hindas auhinnakomisjon Nobeli preemia vääriliseks krüoelektronmikroskoopia välja töötanud kolmiku: Jacques Dubochet, Joachim Frank ja Richard Henderson. Uudse meetodi järgi külmutatakse elusorganismidest pärit proovid kiiresti: nõnda säilib valkude ja teiste molekulide keerukas kolmemõõtmeline struktuur ja neid saab seejärel uurida nende loomulikus olekus. Seda kasutavad raku valgutootmismasinat ehk ribosoomi uurivad teadlased, aga ka viroloogid ja biokeemikud, kes tegelevad keeruliste valgukomplekside ja rakkude ioonkanalitega.

Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia on pälvinud Jaapanis sündinud, kuid lapsena Suurbritanniasse kolinud Kazuo Ishiguro, kes kirjutab inglise keeles. Tema teostest on eesti keeles ilmunud „Päeva riismed“, „Ära lase mul minna“, „Maetud hiiglane“, „Mägede kahvatu terendus“, „Hõljuva maailma kunstnik“ ning „Nokturnid: viis lugu muusikast ja hämarusest“.

Nobeli-nädala lõpetuseks tehti 6. oktoobril teatavaks rahupreemia võitja. Selle pälvis ICAN ehk rahvusvaheline kampaania tuumarelvade kaotamiseks. 2007. aastal loodud ICANi peakorter on Genfis. Ühendusse kuulub üle 300 vabaühenduse.

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

 
Ajakirja Eesti Loodus fotovõistluse võistlustöid saab esitada 1.novembrini.
Võistluse tingimustega saab tutvuda ja fotosid üles laadida veebilehel http://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-18-fotovoistlus-2017/.

Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti üks suuremaid loodusfotode konkursse. Tänavu kevadel välja kuulutatud 2017. aasta võistlus toimub juba 18. korda. Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias. Mõlemas kategoorias valitakse välja parimad looma-, taime- ja seenefotod ning jagatakse ka palju eriauhindu. Noorte kategoorias antakse auhindu ka aiataime, kodu- ja lemmiklooma piltide eest. Iga võistlustöö juurde tuleb esitada ka lühike lugu, kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. Võistluse piduliku lõpetamise ja võitjate väljakuulutamise aeg ja koht antakse teada novembris.

Eesti Looduse fotovõistlust toetavad auhindadega paljud asutused. Kui sul on soov ja võimalus toetada võistluse piduliku lõputseremoonia korraldamist, võta meiega ühendust.

Lisateave:
Toomas Kukk
toimetus@el.loodus.ee
742 1143
518 9420

2016. a. võistluse loomafotode peaauhind, autor Siret Lahemaa

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduse novembrinumbrist saab lugeda, miks kipub angerjas välja surema

Angerjas on arvatavasti enim uuritud kalaliike maailmas. Ometi on selle hinnatud söögikala kohta päris palju vastamata küsimusi. Angerja elutsükkel on väga keeruline ja senini ei osata seda liiki tehisoludes paljundada. Viimaste aastakümnete jooksul on angerjate arvukus kogu levila ulatuses vähenenud üle 90% ja liigi uurimine on muutunud peaaegu elu ja surma küsimuseks. Novembrinumbri kaaneloos on kalauurijad võtnud vaatluse alla angerja hääbumise põhjused ja teevad ettepanekuid, mismoodi Eestis angerjat paremini kaitsta ja majandada.

Graptoliitargilliiti ehk musta kilta on varem nimetatud diktüoneemakildaks või diktüoneemaargilliidiks. Eesti graptoliitargilliit sisaldab settekivimi kohta tähelepanuväärselt palju uraani, aga ka tsinki, molübdeeni, vanaadiumi, pliid, arseeni ja veel mitut metalli. Seega kujutab must kilt endast keskkonnaohtu, kuid on üksiti metallide tulevikutooraine.

Veel tuleb juttu Tudu-kandi Vadilaste künkast, Vällamäest ja väikekiskjate ohtlikkusest lendoravale ja kanalistele. Hendrik Relve vestab Borneo ninaahvidest ja orangutanidest. Ülle Reier tutvustab Theodor Lippmaa 125. sünniaastapäeva puhul tema välisekspeditsioonidelt kogutud herbaariumi.

Evelyn Uuemaa kirjutab, kuidas intensiivne põllumajandus Uus-Meremaa loodust ohustab. Zooloogia ja botaanika instituudi (ZBI) viimane direktor Urmas Tartes meenutab asutuse 70. asutamisaastal selle ajalugu. Marjajuttude jätkuks tutvustame musta sõstart kui head toidu- ja ravimtaime.

Seekordne intervjueeritav on klimatoloog Timo Palo, kes tegi 2012. aastal põhjapooluselt Teravmägedele Guinnessi rekordi väärilise retke. Ta on tunnistanud, et pikkadel matkadel on üksindusega toimetulek õpitav. „Aukartus looduse ees peab alati olema. Inimene on ikka väga väeti olevus nende jõudude keskel,“ lisab polaaruurija.

Eesti Loodus on nii paber- kui ka digikujul müügil meie e-poes!

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Mulluse loodusfotovõistluse loomafotode peaauhind, autor Siret Lahemaa

Noorte klassis sai toona loomafotode peaauhinna Marianne Lapin

Veel tänase jooksul ootame pilte Eesti Looduse fotovõistlusele!

Fotosid saab üles laadida 1. novembril kuni kella 23.59 aadressil http://fotovoistlus.horisont.ee. Täpsemad osalemisnõuded leiab fotovõistluse teemalehelt. 

Urmas Saarma (foto: Lauri Kulpsoo / Wikimedia Commons)

Kukus raadios räägime loomade kodustamisest

Kaks järgmist „Loodusajakirja“ saadet – sel ja järgmisel neljapäeval ehk 2. ja 9. novembril – on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi terioloogia juhtteaduri Urmas Saarma päralt. Tema kirjutis „Hundist koeraks. Kodustamise lugu“ on esimene artikkel autori enda hinnangul nelja-viieosaliseks kujunevast sarjast, kus püütakse põhjalikult tutvustada loomade kodustamist, mis on suuresti mõjutanud inimkonda ennast, ökosüsteeme ja kogu meie koduplaneedi seisundit.

Intervjuu on teinud Toomas Jüriado; varasemaid saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt.

Folklooriuurija Marju Kõivupuu arutleb Horisondis selle üle, kas eestlased on metsarahvas (foto: Ave Maria Mõistlik / Wikimedia Commons)

Loodusajakirja teemad Vikerraadios ja Elmaris

16. oktoobril räägiti Vikerraadio „Ökoskoobis“ muu hulgas mürareostusest, mida on käsitletud Eesti Looduse oktoobrinumbri avaloos. Artikkel annab ülevaate sellest, mil moel mõjutab mürareostus loomade elu ja tervist ning kuidas loomi müra eest säästa.

6. novembril tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks Eesti Looduse novembrinumbrit. „Ökoskoopi“ saab kuulata Vikerraadio kodulehel.

Loodusajakirjade teemasid kajastab ka raadio Elmar esmaspäeviti rubriigis „Mõni minut muusikata“. 16. oktoobril rääkis Marju Kõivupuu eestlaste vastuolulisest loodustunnetusest. Samateemaline kirjutis „Tagametsast supermarketisse: kust saab joogivesi plastpudelisse ehk tõsilood elust enesest“ on ilmunud Horisondi sügisnumbris. Kõivupuu tõdeb, et me kihutame Eestis kui kiirteel: püüdleme ühelt poolt Euroopa vanade heaoluriikide elustandardite poole, aga teisalt vajame nende muutuste tasakaalustamiseks valdurmikitalikku maailma. 

EESTI UUDISED

Jääkaru Tallinna loomaaias (foto: Tallinna loomaaed)

Loomaaed pidas kõrvitsapidu

Jääkaru meele tegid rõõmsaks värskelt maha sadanud lumi ja maitsev kõrvits

Tallinna loomaaias peeti 28. oktoobril kõrvitsapidu. Tore tava sai alguse juba kuus aastat tagasi.

Sel aastal on head inimesed, pered ja koolid-lasteaiad üle Eesti kinkinud loomaaialoomadele juba ligi 12 tonni kõrvitsaid. Neid on ühe-, kahe- ja ka sajakaupa saadetud kogu Eestist, Saaremaast Ida-Virumaani, Võrumaast Harjumaani. Kogukad viljad maitsevad nii taim- kui loomtoidulistele loomaaiaasukatele.

Kõrvitsapeol serveeritakse loomadele kõrvitsaid tavapärasest erinevalt, mis omakorda rikastab nende igapäevaelu. Külastajad aga näevad, mida võtavad kõrvitsaga ette elevant, šimpans, jääkaru, känguru ja teised loomad.

Fotovõistluse „Märka mind!“peaauhind läks Järvamaale Merle Juhansonile, kes püüdis pildile kiili silmad

Kõige nooremate vanuseklassis pälvis esimese koha Lisandra Kuik taevasinas lendelvate liblikate foto eest

Üle 17-aastaste vanuseklassi võit läks Marko Vainule pildi eest „Päikeselatern“

Fotovõistluse „Märka mind!“ võitis kiili portree 

20. oktoobril tegi Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus teatavaks fotovõistluse „Märka mind“ tulemused. Žürii liikmed Arne Ader ja Urmas Tartes valisid parimad välja 869 foto seast. Kokku osales võistlusel 201 huvilist. Võistlejaid oli peaaegu igast Eesti piirkonnast.

Fotovõistluse peaauhinna pälvis Järvamaa fotohuviline Merle Juhanson. Tema võidutöö kannab nime „Kiili silmad“. Kõige nooremas vanuseklassis ehk kuni 11-aastaste hulgas võitis esimese auhinna Lisandra Kuik fotoga „Liblikad taevasinas“. 12‒16-aastaste noorte klassis otsustas žürii jätta esimese auhinna välja andmata. Teise auhinna sai Geteli Hanni foto „Puuris sündinud, et vabana elada“. Üle 17-aastaste fotograafide tööde hulgast hinnati esimese preemia vääriliseks Marko Vainu pilt „Päikeselatern“.

MTÜ Loodusajakiri premeeris parimaid looduspiltnikke ajakirjatellimusega.

Fotovõistlus „Märka mind“ toimus 11. korda. Sellele võistlusele oodatakse fotosid, kus on jäädvustatud looduse pisidetaile või midagi sellist, mida tavaliselt tähele ei panda. Samuti on oodatud erilise saamislooga fotod. Kõiki auhinnatud töid on võimalik vaadata Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse kodulehelt.

Lõhejõgedel kasutatakse ka vabatahtlike kalavalvurite abi (foto: Jarko Jaadla / keskkonnaministeerium)

Kalahuvilised aitavad lõhe ja meriforelli pulmarahu valvata

Kuni 15. novembrini saab igaüks aidata parandada meie lõhe- ja meriforelli seisundit, sest just niikaua kestab vabatahtlik kudemisaegne kalavalve Eesti suurimatel lõhejõgedel.

Keskkonnainspektsioon ja Eesti kalastajate selts on juba mitmendat aastat teinud vaba tahte lepingu järgi koostööd, et tagada lõhe ja meriforelli kuderahu. Kalavalvet on aasta-aastalt laiendatud, paaril viimasel aastal on kalavalves saanud osaleda ka vabatahtlikud.

Eelmistel aastatel keskenduti ennekõike Keila jõele, ent seekord on valvealuseid jõgesid lisandunud.

Peale Keila ja Jägala jõe käivad kalavalvurid ka Väänal, Pirital, Loobul, Valgejõel, Seljal, Kundal ja Purtse jõel. Pisteliselt kontrollitakse peale lõhejõgede ka väiksemaid meriforellidele sobivaid kudejõgesid. Erilist tähelepanu pööratakse jõelõikudele, kuhu rände ajal koondub rohkesti kalu.

Tänavune veerohke sügis on andnud lõhele ja meriforellile jõgedesse ja koelmualadele tõusmiseks rohelise tule. Mida vilkam tegevus kudeajal jõgedes käib, seda rohkem on vaja koelmualasid valvata, et kalad saaks rahus oma paljunemistsükli lõpetada.

„Kala maitseb hästi siis, kui ta on ausalt püütud. Röövpüük kudeajal on taunitav, vabatahtlik kalavalve tervitatav,“ on lausunud keskkonnaminister Siim Kiisler, kes kutsub vabatahtlikke liituma Eesti kalastajate seltsi algatusega. Kalavalvuriks saab end kirja panna, saates e-kirja aadressil valvuriks@kalastajateselts.ee. Röövpüüdjate nägemisest tuleb teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Tallinn võõrustas suuri mõttetalguid (allikas: climathon.climate-kic.org)

Eesti juhtis kliimamuutuste ideetalguid

27. oktoobril algas Tallinnas üleilmne kliimahäkaton „Climathon 2017“. Häkaton peeti kokku 71 riigi 246 linnas, kuid pealava asus Tallinnas Erinevate Tubade Klubis. Siit tehti otselülitusi kõikidesse osalevatesse linnadesse üle kogu maailma.

Kliimahäkatoni traditsioon sai alguse 2015. aastal enne Pariisi kliimakonverentsi. Ööpäevase ajurünnaku eesmärk on leida uusi toimivaid lahendusi kliimamuutuste vastu. Seekord keskenduti linnatranspordile: jalgrattaliiklusele, sõidujagamisele ja intelligentsetele transpordisüsteemidele.

Riigikogu konverentsi fotol on Asko Lõhmus (paremal) koos Valdur Mikitaga (foto: Lea Tammik / “Eesti metsa abiks” Facebooki-leht)

Riigikogu metsakonverents küttis kirgi

25. oktoobril peeti riigikogus konverents „Mets kui loodusvara ja ühine vastutus“. Poliitikud ja teadlased proovisid saada selgust, kuidas parandada metsamajanduse korraldust.

Tartu ülikooli, riigikogu keskkonnakomisjoni ja kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks korraldatud konverentsi juhtis looduskaitsja Aleksei Lotman. Ettekandeid pidasid kultuuriteoreetik Hasso Krull, loodusturismi edendaja Marika Mann ja paljud teised.

Tartu ülikooli maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse teadur Anneli Palo rääkis Eesti metsade ajaloolisest kujunemisest ja tõdes, et eelkõige vajaks kaitset põlismets, mida meil on väga vähe.

Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia juhtteadur Asko Lõhmus tutvustas TÜ teadlaste uuringut, kus sooviti kontrollida keskkonnaministeeriumi metsainfo paikapidavust. Üle kogu Eesti võeti juhuslikult tuhat kontrollpunkti ja analüüsiti neid kaugseireandmete ja ortofotode põhjal. Tulemused viitavad, et ökoloogilises mõttes metsa on Eestis umbes 43% ehk vähem, kui väidab keskkonnaagentuur. Samuti on uuringu põhjal raielankide pindalad riiklikus statistikas näidatust palju suuremad. Lõhmus kinnitas, et projekt jätkub ning kõik andmed tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

Keskkonnaagentuur esitas konverentsijärgsel päeval vastulause, kus teatati, et ametnikud usuvad oma statistika täpsusesse. „Asko Lõhmus tõdeb, et väide, mille kohaselt on Eestist üle poole mets vaid siis, kui metsana arvestatakse sisse ka metsata metsamaad. Tõesti, Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseks on SMI (statistilise metsainventuuri) metoodika, kuhu arvestatakse sisse ka metsata metsamaa. Metsata metsamaa hulka arvestatakse ka väga noored, alla 1,3 m kõrguste puudega alad. Nende arvestamata jätmine oleks sama, kui ütleksime, et Eesti rahvaarv on 1,2 miljonit, lisaks on 0,1 miljonit alla ühe meetri pikkust last, kuid neid inimesteks veel ei arvata,“ seisab keskkonnaagentuuri kodulehel avaldatud selgituses.

TASUB OSALEDA

Rahvusliblika valimisega tähistatakse Eesti vabariigi saja aasta juubelit (foto: Eesti lepidopteroloogide selts)

Valime Eestile rahvusliblika!

Eesti lepidopteroloogide selts innustab Eesti vabariigi 100. aastapäevaks valima rahvuslille, -linnu ja -looma kõrvale rahvusliblika.

Hiljuti loodud veebilehel rahvusliblikas.ee on liblikauurijad kirjutanud: „Liblikatesse on alati enamasti hästi suhtutud. Liblikate hämmastav moone väikesest ussikesest muumiana näivaks nukuks ja siis tiivuliseks ja kauniks liblikaks on teinud neist taassünni ja surematuse sümboli. Paljud maailma rahvad seostavad oma loomise lugu just liblikatega, [---] On aeg ka Eesti rahval oma sümbolite hulka lisada üks tore liblikas!“

Kandidaate on kokku üheksa: sini-paelöölane, rohukedrik, leinaliblikas, raba-võiliblikas, mustlaik-apollo, pääsusaba, lapsuliblikas, harilik päevakoer ja silmiksuru.

Kõigi nendega saab tutvuda samal kodulehel, üksiti hääletada oma lemmikliigi poolt kuni 2017. aasta lõpuni.

Tartu ülikooli loodusmuuseumis aastanäitus tutvustab kaduvaid liike

Tartu ülikooli loodusmuuseumis avati 18. oktoobril näitus „Kaduvate liikide kannul“, kus on võetud põhjaliku vaatluse alla kuues liikide väljasuremislaine.

Hinnangute järgi võib aastaks 2050 välja surra isegi kuni kolmandik praegu elavatest liikidest. Kõikide loomade hulk Maal on viimase neljakümne aasta jooksul vähenenud ligi 50%.

Näitus koosneb mitmest osast. Muuseumi püsiekspositsiooni keskel ringi jalutades saab nutiseadmest uurida, mismoodi on 40 maailma loomaliiki haruldaseks muutunud ja mida on tehtud, et neid alles hoida. Ajutiste näituste ruumis on väljapanek „Eesti metsa kaduvad liigid“, kus saab tutvuda lendorava, must-toonekure ja euroopa naaritsaga.

Mängida saab hariduslikku arvutimängu Eesti metsa kohta; näituse ettevalmistamise käigus on koolidele loodud õppeprogramm, mis annab ülevaate liigilise mitmekesisuse kahanemise põhjustest. Näitust saab vaadata kuni 31. oktoobrini 2018.

Hunt (foto: Mas3cf / Wikimedia Commons)

Öökulli akadeemias räägitakse loomadest ja folkloorist

Homme, 2. novembril kell 18 on Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemias külas eesti filoloog ja folklorist Marju Kõivupuu. Loodusõhtu teemaks on loomad eestlaste elus ja folklooris. Loengus saab teada, millised on inimese ja loomade suhted pärimuslikust vaatenurgast. Juttu tuleb nii metsloomadest, koduloomadest, loomade rollist rahvameditsiinis kui ka mütoloogilistest loomadest.

Öökulli akadeemias saab osaleda muuseumipiletiga: õpilasele ja pensionärile 3 eurot, täispilet maksab 5 eurot. Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai 29a.

Eesti loodusmuuseum

Kuni 21. jaanuarini näeb Tallinna botaanikaaias Eesti keraamikute liidu aastanäitust „JUURED“  (foto: Eesti keraamikute liidu Facebooki-leht)

Tallinna botaanikaaias näeb keraamikakunsti

Pealkiri tähistab silmale nähtamatut: nii taimejuuri kui ka inimeste päritolu. Näitusel osalevad 35 kunstnikku otsivad vastust keerukatele küsimustele. Kui palju vajame tugipinda, mis meid koos hoiab? Kui palju sõltume teistest, kes jagavad samas pinnast? Kui palju hoiame keraamikutena kinni savi traditsioonidest? Kui palju levitame seemneid, üritades pinnast laiendada, oma mõjuala ning kasvu- ja ellujäämisšansse suurendada?

Tartu tähetorn (foto: Tartu ülikool)

Tartu tähetorn ootab loengule ja tähti vaatlema

Selge ilmaga saab igal teisipäeval kell 18–22 Tartu tähetorni teleskoobitornis teha astronoomilisi vaatlusi.

7. novembril kell 18.15 räägib Tartu ülikooli teoreetilise füüsika vanemteadur Piret Kuusk oma isast Harald Keresest, tema teadlastee algusest ja Tartus tehtud gravitatsiooniuuringutest.

MAAILMAST

Inimahvidest võeti tänavu kaitse alla šimpans (foto: Pixabay)

Manilas arutati rändliikide kaitset

22. oktoobril algas Manilas maailma rändliikide konventsiooni osaliste kohtumine. Seekord keskenduti maailmamere seisundile, kuna ookeanid on paljudele loomadele oluline rändetee. Eesti kui praegune Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja kõneles konverentsil kõigi 28 liikmesmaa nimel, teatas keskkonnaministeerium.

Konverentsil võeti kaitse alla mitukümmend uut ohustatud liiki: vaalhai, kaelkirjak, 15 liiki raisakotkaid, leopard ja šimpans. Samuti kinnitasid osalejad uued juhised, mis peaksid aitama vähendada ookeanides müra ja prügi, piirata salaküttimist ja vähendada turismi kahjulikku mõju haruldastele loomaliikidele.

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni kiideti heaks 1979. aasta 23. juunil Bonnis. Konventsiooniga on liitunud 123 riiki, peale selle Euroopa Liit. Konventsiooni eesmärk on korraldada rändloomade kaitset rahvusvahelisel tasandil kogu asuala ulatuses. Konventsioon kohustab sellega ühinenud riike hoidma ja taastama elupaiku, mis on tähtsad liigi hukuohust päästmise seisukohast; samuti tuleb vähendada liigi isendite rännet suuresti takistavaid kahjulikke mõjutegureid ja vältida liiki ohustavaid või potentsiaalselt ohustavaid tegureid.

Lemmikloomadena peetud oravad võisid levitada rasket haigust (foto: Pixabay)

Oravad tõid pidalitõve Inglismaale

BBC on vahendanud ajakirjas Journal of Medical Microbiology ilmunud uurimust, mille järgi võisid viikingid oravatega kaubitsedes levitada pidalitõbe ehk leeprat.

Nimelt avastasid Cambridge’i ülikooli arheoloogid Suffolkist leitud normannide vallutuste eelsest ajast pärit naisekoljul pidalitõve jälgi. Radiosüsinikumeetodil tehti kindlaks, et naine elas ajavahemikul 85–1015 m.a.j. Luukahjustuse põhjal võib öelda, et tema elu polnud meelakkumine: näol olid suured haavandid ja ilmselt oli pidalitõbi kahjustanud ka näonärve.

Samuti leiti koljult leeprat põhjustava mükobakteri jälgi. Kõnealune mikroob on suguluses bakteriga, kes tekitab leeprat oravatel. Mikroobi on leitud Lõuna-Inglismaa oravatelt. Sellest bakterist tingitud haiguspilt sarnaneb inimesega omaga: nakatunud loomade käppadele, kõrvalestadele ja koonule kujunevad haavandid. Oravate pidalitõve tekitaja nakatab ka vöölasi. USAs Floridas on olnud juhtumeid, kus inimene on vöölaselt leepra saanud.

Sama bakteritüve on leitud ka Rootsist ja Taanist pärit viikingiaegsetelt luustikelt. Nüüd arvavadki uurijad, et tõvestaja võis Inglismaale jõuda oravatega. Ei ole kindlaks tehtud, kui kaua bakter oravalihas või naha küljes nakatamisvõimeline püsib. Samas on teada, et oravaid peeti ka lemmikloomadena ja nakkus võis levida just sel moel.

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Piret Pappel.

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil piret.pappel@gmail.com

Roosakat plasmat kujutava arvutisimulatsiooniga kombineeritud foto Ühendkuningriikides asuva termotuumareaktori, nn JET- i (Joint European Torus) sisemusest. Viide: EUROFUSION

Novembri-detsembri Horisondi kaaneloos „Katsumused energiat tootva maapealse päikese käivitamisega“ kirjeldavad Tartu ülikooli füüsikud Kaarel Piip ja Peeter Paris Prantusmaale ehitatavat maailma suurimat termotuumareaktorit ITER. Plaani järgi aastal 2030 tööd alustav ja maapealse päikesega võrreldav ulmelise tehnoloogiaga katsejõujaam peaks andma inimkonnale puhta ja pea ammendamatu energiaallika. Läbi aegade ühte kalleimasse teaduseksperimenti panustavad ka meie füüsikud, kes uurivad, kuidas saaks lihtsalt ja ohutult kontrollida 150 miljoni kraadist plasmat ohjeldava reaktori seinte korrasolekut.

Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor, paleoklimatoloog Rein Vaikmäe aitab artikliga „70 aastat radiosüsinikumeetodit. Tuumapommi sünnitanud Manhattani projektist Pulli asulakoha vanuse määramiseni“ tähistada radiosüsinikumeetodi avastamise väärikat juubelit. 20. sajandi üheks suurimaks avastuseks peetav radiosüsinikumeetod on muunud märkimisväärselt meie arusaama aastatuhandete tagustest elu- ja kliimaoludest. Siingi on Eesti teadlastel olnud tähtis roll.

Intervjuus räägib Helen Rohtmets-Aasa Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhi Jaak Viloga bioinformaatikast ja tehisintellektist.

Tartu ülikooli terioloogia juhtivteadur Urmas Saarma jätkab hundi kodutamise teema lahkamist, viidates uues loos „Hundi kodustamise võimalikud põhjused. Kas ka toiduks?“, et kriimsilmade kodustamise üks peamine põhjus võis olla nende toiduks kasutamine. Ta toob seejuures välja, et koeri süüakse tänaseni nii Kagu-Aasias kui isegi Šveitsis.

Artiklis „Kuhu kadus kindralleitnant Lembit Pärn?“ avab Eesti sõjamuuseumi teadur Peeter Kaasik kunagise ENSV relvastatud jõudude ministri Lembit Pärna ootamatu avalikkusest kadumise tagamaid.

Kosmoselugude sarja loos „Vesi kosmoses“ rändab Cambridge’i ülikooli astrofüüsik Mihkel Kama universumi salapärastes vesistes avarustes.

Klimatoloog Ain Kallis vaatleb aga järjekordses ilmalugude sarja loos lähemalt ilmaolude ja tervisehädade vahelisi seoseid. Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seonduvas rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab Erki Tammiksaar meie teadusolusid aastail 1944-1953.

Rubriigis „Sõna lugu“ on juttu põgusast; „Huvitavas Venemaas“ on bolševike ümbernimetatud keisriaegsed tarbekaubad; „Muuseumipärlis“ tutvustab seto muuseum vokijalgadega tooli; „Dokument kõneleb“ Tartu tähetorni pöördkuplist; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all rohevetikad. Lisaks saab lugeda lastekirjanik Jaanus Vaiksoo mõtteid endast ja teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ kujundite pindalade suhte leidmise ülesannetega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.

Värske e-ajakirja saate osta siit

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Aasta viimases Horisondis läidetakse maist päikest ja uuritakse radiosüsinikuga minevikku

Horisondi novembri-detsembrinumbri kaaneloos kirjeldavad Tartu ülikooli füüsikud Kaarel Piip ja Peeter Paris Prantsusmaale ehitatavat maailma suurimat termotuumareaktorit ITER. Plaani järgi 2030. aastal tööd alustav ja maapealse päikesega võrreldav ulmelise tehnoloogiaga katsejõujaam peaks andma inimkonnale puhta ja peaaegu ammendamatu energiaallika. Läbi aegade ühte kalleimasse teaduseksperimenti panustavad ka meie füüsikud, kes uurivad, kuidas saaks lihtsalt ja ohutult kontrollida 150 miljoni kraadist plasmat ohjeldava reaktori seinte korrasolekut.

Paleoklimatoloog, Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Rein Vaikmäe aitab oma kirjutisega tähistada radiosüsinikumeetodi avastamise väärikat juubelit. 20. sajandi üheks suurimaks avastuseks peetav radiosüsinikumeetod on muutnud märkimisväärselt meie arusaama aastatuhandetetagustest elu- ja kliimaoludest. Siingi on Eesti teadlastel olnud tähtis roll.

Helen Rohtmets-Aasa on usutlenud Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhti Jaak Vilo, kõne all on bioinformaatika ja tehisintellekt. 

Tartu ülikooli terioloogia juhtteadur Urmas Saarma jätkab hundi kodustamise teemat. Ta viitab sellele, et kriimsilmade kodustamise peapõhjus võis olla nende tarbimine toiduks. Saarma toob seejuures esile, et koeri süüakse tänini, näiteks Kagu-Aasias ja isegi Šveitsis.

Artiklis „Kuhu kadus kindralleitnant Lembit Pärn?“ avab Eesti sõjamuuseumi teadur Peeter Kaasik kunagise ENSV relvastatud jõudude ministri Lembit Pärna ootamatu avalikkusest kadumise tagamaid.

Kosmoselugude sarjas teeb Cambridge’i ülikooli astrofüüsik Mihkel Kama mõtterännaku universumi salapärastes vesistes avarustes. Ilmalugude sarja seekordses kirjutises vaatleb klimatoloog Ain Kallis aga ilmaolude ja tervisehädade vahelisi seoseid. Eesti vabariigi peatse 100. aastapäevaga seotud rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab Erki Tammiksaar meie teadusolusid aastail 1944‒1953.

Veel saab lugeda sõnast põgus, bolševike ümbernimetatud keisriaegsetest tarbekaupadest, seto muuseumi vokijalgadega toolist ja Tartu tähetorni pöördkuplist. Mõtteid endast ja teadusest jagab lastekirjanik Jaanus Vaiksoo. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ning pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb leida kujundite pindalade suhe, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Toomas Kelt on Luua metsanduskooli kommunikatsioonijuht (foto: online.le.ee)

Eesti Mets ja Eesti Loodus Kukus

Kuku raadio iganeljapäevases saates „Loodusajakiri“ on sel nädalal ajakirja Eesti Mets autor, Luua metsanduskooli kommunikatsioonijuht Toomas Kelt. Kõne all on metsandusvaldkonna kutsevõistlus, põgusalt tutvustab ta ka õppimisvõimalusi Luua metsanduskoolis. Järgmisel neljapäeval pajatab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk oma suvistest töödest ja hakkab tutvustama ajakirja novembrinumbrit.

Intervjuud on teinud Toomas Jüriado; varasemaid saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt.

EESTI UUDISED

Maarja Kruusmaa (allikas: Eesti teaduste akadeemia)

Ökuli kuju autor on Piret Kändler (foto: Ylle Rajasaar / Wikimedia Commons)

Teadusajakirjanduse sõbra tiitel läheb Maarja Kruusmaale

Nädala pärast kolmapäeval antakse kätte teadusajakirjanduse sõbra auhind Ökul, mille saab tänavu Tallinna tehnikaülikooli biorobootikaprofessor ja ETA akadeemik Maarja Kruusmaa. Ökul antakse Kruusmaale 22. novembril kell 16.20 Balti jaama paviljonis teadushuvihariduse konverentsil „Anname teadushuvile võimaluse II”.

Teadusajakirjanduse sõpra aitasid välja selgitada Andi Hektor, Kais Allkivi, Priit Ennet ja Ulvar Käärt. Auhinnažürii esimehe Priit Enneti sõnul on professor Maarja Kruusmaa eeskujulik näide noorema põlvkonna tunnustatud teadlasest, kes oma kahtlemata suure hõivatuse juures võtab siiski ülimalt loomulikult ka robotiteaduse tutvustamist ja selle ühiskonnamõju üle arutlemist. Kruusmaa juhtimisel on TTÜ biorobootika keskuses välja töötatud kalade ja kilpkonnade liikumist jäljendavaid allveeroboteid. Ta on olnud ka tehnoloogiafirma fits.me ja idufirma SafeToAct kaasasutaja.

Teadusajakirjanduse sõpra on valitud alates 2011. aastast; mullu pälvis selle tiitli TÜ rakubioloogiaprofessor Toivo Maimets.

Eesti teadusajakirjanike selts

Urve Sinijärv (allikas: tallinn.ee)

Tallinna botaanikaaeda hakkab juhtima Urve Sinijärv

Tallinna botaanikaaia direktori kohale osutuks kümne kandidaadi hulgast valituks Urve Sinijärv. Tema ametiaeg direktorina algab 1. jaanuaril ja kestab viis aastat.

Urve Sinijärv on õppinud Tallinna kunstiülikoolis arhitektuuri ja Eesti põllumajandusülikoolis maastikuarhitektuuri ning kaitsnud doktoritöö Eesti kunstiakadeemias muinsuskaitse ja restaureerimise vallas. Tal on pikaajaline töökogemus keskkonnaministeeriumis looduskaitse valdkonnas. Aastast 2016 on ta töötanud teadusprorektorina Eesti kunstiakadeemias. Urve Sinijärv on olnud mitme maastikuarhitektuuri, parkide restaureerimise ning kultuuri- ja looduspärandi teemalise väljaande koostaja ja kaasautor.

Senise Tallinna botaanikaaia direktori Karmen Kähriga lõpetas Tallinna linnavalitsus töölepingu tänavu juunis poolte kokkuleppel.

Tallinna botaanikaaed

Noor merikotkas kosumas maaülikooli loomakliinikus (allikas: EMÜ)

Maaülikoolis ravitud kaljukotkas ja merikotkas lasti vabadusse

Möödunud nädalal lasti vabasse loodusesse Eesti maaülikooli loomakliinikus ravil olnud merikotkas ja kaljukotkas. Neli kuud ravi saanud haruldasel kaljukotkal aidati taastuda pliimürgistusest ning noort merikotkast tohterdati murtud sulgede pärast, mis olid halvanud tema lennuvõime.

Loomaarsti ja Eesti maaülikooli doktorandi Madis Leivitsa sõnul on Pärnumaalt leitud kaljukotkas vanim teadaolev Eestis. Kotkas on rõngastatud 1992. aastal, seega on lind üle 25 aasta vana. Kaljukotkas leiti 24. juunil ning leidjad toimetasid ta oma koju. Järgmisel päeval viis Leivits kotka loomakliinikusse. Peale pliimürgistuse olid kaljukotkal ka teisi tervisehädasid, näiteks roiskunud liha seedekulglas ja palju murdunud sulgi, mille kasvatamisele kulus mitu kuud. Enne loodusesse laskmist sai kaljukotkas uue värvilise rõnga ja  GPS-saatjaga, mille järgi saab teha kindlaks tema liikumise.

Murtud sulgedega noor merikotkas jõudis kliinikusse samuti Pärnumaalt, vaid kuu aega pärast kaljukotkast. Leivitsa sõnul on murdunud suled sel aastal suur probleem. Ta ei oska öelda põhjust, ent see võib olla seotud tänavuse suve kehvapoolse ilmaga. Merikotkas oli halvas seisus, peale murtud sulgede olid tal välisparasiidid.

EMÜ

Hundi vigastatud lammas (foto: Aimar Rakko)

Alanud on hundijahi hooaeg

Eestis algas novembri algul hundijahi hooaeg, mis kestab veebruari lõpuni. Jahi eesmärk on ohjeldada huntide arvukust ja vähendada kahju loomapidajatele.

Esialgu lubab keskkonnaamet küttida üle Eesti kokku 73 hunti, kõige enam Raplamaal (10 isendit) ja Võrumaal (8 isendit). Vajaduse korral võib amet kütitavate isendite hulka suurendada. See oleneb jahihooaja jooksul kogutud andmetest hundi arvukuse kohta: jahihooajal saab selgemaks, kui arvukad on olnud kevadised hundipesakonnad.

Põhiliselt kütitakse rohkete kiskjakahjustustega piirkondade hundikarju, vähem suurematel loodusmaastikel. Kokku on 18 ohjeldamisala. Nende alade jaotusel ja küttimisarvu määrates on võetud aluseks keskkonnaagentuuri küttimisettepanek ja keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Peale selle on arvestatud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid. Siht on huntide arvukust piirata niipalju, et Mandri-Eestis oleks 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonda, mis oleksid sobilike elupaikade vahel võimalikult ühtlaselt jaotunud.

Mulluste seireandmete ja kütitud isendite põhjal prognoositakse, et huntide arvukus mõningal määral väheneb, eelkõige Kesk-Eestis. Selle peapõhjuseks peetakse möödunud jahiaasta suurt küttimisarvu: 114 hunti.

Võrreldes eelmise aastaga on hundid teinud mõnevõrra rohkem kahju. Oktoobri keskpaiga seisuga on soed tänavu murdnud 762 lammast, 16 kodukitse ja 8 veist. Maakonniti on hundid murdnud lambaid enim Rapla-, Saare- ja Võrumaal, vähem on kariloomi murtud Lääne-Virumaal ja Põlvamaal, seevastu Ida-Virumaal, Jõgeva- ja Läänemaal ei ole hundirünnetest teada antud.

Teavet hundi küttimisarvu kohta leiab keskkonnaameti veebilehelt.

Keskkonnaamet

Veebikaamera pilt Metsküla rannast

Veebikaamera kaudu saab jälgida šaakaleid

Riigimetsa majandamise keskus on Pärnumaale Metsküla randa üles seadnud veebikaamera, mille kaudu saab jälgida šaakaleid. Metsküla on koht, kus 2013. aastal saadi esimest korda tõestus hariliku šaakali (Canis aureus) olemasolu kohta Eestis.

Nüüdseks on šaakalite arvukus Eestis jõudsalt suurenenud ja üha sagedamini on nad hakanud murdma koduloomi. Zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi sõnul on veebikaamera asukoha lähedal sel aastal talu loomakarjast murtud 25 lammast ja hiljuti kaks šoti mägiveise vasikat. Mõistagi ei ole kindel, et murdjad on olnud šaakalid, sest kahtlustada võib ka ilvest ja hunte: ilves on jäänud rajakaamerasse ja hiljuti nähti naaberkülas üksikuid hundijälgi. Tiit Hundi sõnul me paraku veel ei tea, kas šaakalid on võimelised tapma mägiveise vasikat.

Küll on teada, et kaamera lähedal asub šaakalite magamiskoht ja rannaniidu lambakari on nende söödaplatsil, mis tähendab, et šaakalid peaksid õhtul või öösel tulema lääne poolt piki randa otse kaamera suunas, vt veebikaamerat RMK loodusblogis.

RMK

Ornitoloogiaühing on välja andnud Tiirutaja sügisnumbri

Värskes Tiirutajas kirjutatakse tuvide rändest ja rändekiirusest, tänavu 30. tegutsemisaastat tähistanud Vaibla ja Pikla linnujaamast ning Põhja-Euroopa metsalinnustiku ekspertide kokkusaamisest Lahemaal Viinistul. Pikemalt tutvustatakse Eestis pesitsevaid linde, kes ei talvita mitte Aafrikas, vaid Aasias. Ajakirjas antakse ülevaade ka Läänemaal Roostal peetud rahvusvahelisest merikotka konverentsist. Loe Tiirutaja digilehte ornitoloogiaühingu portaalist.

EOÜ

TASUB OSALEDA

Luigevanemad kasvatavad oma järglased üles koos: selline peremudel on soositud ka inimeste hulgas (foto: suju/Pixabay)

Loodusõhtu lindude ja inimeste sarnasusest

Lääne-Virumaal Sõmeru keskkonnakolmapäeval saab täna kell 18 kuulata Tarvo Valkeri ettekannet „Linnud ja inimesed: kas me oleme sarnased?‟. Juttu tuleb sellest, kuidas lindude käitumine ja valikud võivad olla inimeste omaga hämmastavalt sarnased. Näiteks saab teada, mismoodi linnud endale partnerit valivad, millised on võrgutamisnipid ja kui nutikad on linnud. Osaleda saab tasuta, üritus toimub Sõmeru alevikus: Sõmeru keskusehoones Kooli 2.

Arne Ader (seljaga) ja Urmas Tartes (pildikollaaž: Margit Mõttus)

Tartus on õpetlik loeng pildist ja helipildist

Täna, 15. novembril kell 18 on looduse jäädvustamise huvilised oodatud Tartu loodusmajja, kus loodusfotograafid Urmas Tartes ja Arne Ader jagavad õpetusi. Loengu esimeses pooles võrreldakse piltide ja helipiltide omadusi ning selgitatakse lähemalt kõike seda, mis on kvaliteetse helisalvestise saamisel tähtis. Teises osas vaadatakse multimeediaprogrammi „Matsalu aasta‟. Selle käigus saab kuulda, kuidas programmi tarbeks materjal valiti ja salvestati ning mismoodi need tervikpildiks koondati.

Loodusõhtu „Pilt ja helipilt‟ on huvilistele tasuta, Tartu loodusmaja asub Lille 10.

Tartu loodusmaja

Turteltuvi loodusõhtu Vapramäel

Homme, 16. novembril kell 18.30 algab Vapramäe loodusmajas aasta linnu loodusõhtu. Turteltuvist kõneleb Arne Ader, kes ühtlasi näitab pilte. Osavõtust palutakse aegsasti  teada anda e-posti teel sihtasutus@vvvs.ee või telefonitsi 5088 359. Üritus on tasuta.

VVVS

Talvike on Eestis sage talvituja, kuigi tema arvukus on aastate jooksul vähenenud (foto: Andreas Trepte / Wikimedia Commons)

Aeg on hakata loendama talilinde

Alates tänasest, 15. novembrist, algab talilinnuloenduse uus hooaeg; esimene loendus kestab novembri lõpuni. Projektiga oodatakse liituma ka uusi loendajaid. Talilinnuloenduse eestvedaja Jaanus Elts juhib tähelepanu, et tegu on seirega, mitte vaatlusega. Enne alustamist on oluline lugeda juhendit, mille leiab EOÜ veebilehelt.

Loendus toimub kolm korda talve jooksul: novembris, aastavahetuse paiku ja veebruaris. Loendada võib üksi või väikese rühmaga. Eelmise talve kohta saadeti andmed 48 vaatlusraja kohta, sel aastal loodetakse 50 piir täis saada. Rohkem teavet saab talilinnuloenduse teemalehelt.

EOÜ

Eesti loodusmuuseumi geoloogia varasalv (foto: Eesti loodusmuuseum)

Öökulli akadeemias kutsutakse varakambrisse ja tutvustatakse metskitse

Neljapäeval, 16. novembril kell 18 ootab Eesti loodusmuuseum Öökulli akadeemiasse uudistama muuseumi varakambrit. Loodusõhtut juhendab loodusmuuseumi geoloogiaosakonna juhataja Sander Olo. Näiteks saab näha mitmesuguseid värvilisi mineraale, üht Eesti suurimat trilobiiti ja viimaste Maal elanud mammutite hambaid. 

Uue nädala neljapäeval, 23. novembris kell 18 võetakse Öökulli akadeemias vaatluse alla aasta loom metskits. Tema elust tuleb kõnelema zooloog Jüri Tõnisson. Vaadatakse ka metskitsest valminud filmi, ühtlasi saab uudistada metskitse topist, sarvi ja lõualuid.

Osalejad ei pea end varem registreerima, sisse pääseb muuseumipiletiga: õpilasele ja pensionärile maksab see 3 eurot täispilet on 5 eurot. Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas, Lai 29a.

Eesti loodusmuuseum

Näitus tutvustab Teodor Lippmaa akadeemilist pärandit

Akadeemilise pärandi päeva eel, 17. novembril kell 16 avatakse Tartu ülikooli botaanikaaias esimese Eestis valitud akadeemiku Teodor Lippmaa 125. sünniaastapäevale pühendatud näitus.

Teodor Lippmaa (1892–1943) oli botaanik ja taimeökoloog, kelle panus Eesti ja maailma taimkatteteadusesse on hindamatu. Fotodega rikkalikult illustreeritud posternäitus tutvustab, kuidas Teodor Lippmaast kujunes tänu tööle ja andele üks 20. sajandi Eesti ja maailma tippteadlane. Näha saab ka Lippmaa kogutud herbaarlehti, tema tööpäevikuid, kirjavahetust ning muid tema töö ja isikuga seotud esemeid. Ühtlasi käsitletakse Lippmaa panust ülikooli botaanikaaia direktorina ning tema traagilist hukku. Näituse on koostanud Ülle Reier ja kujundanud Riina Eerik, projektijuht on Inge Kukk.

Näitus on avatud 10. detsembrini iga päev kell 10–17. Sissepääs on botaanikaaia piletiga.

Hõimuklubis kõneleb Nikolai Kuznetsov (foto allikas: fennougria.ee)

Hõimuklubis räägitakse soomeugrilastest Eestis

Tuleval teisipäeval, 21. novembril kell 17.30 koguneb ERM-is hõimuklubi, kus Nikolai Kuznetsov räägib elust soomeugrilasena Eestis. Komi rahvusest Kuznetsov on Tartu ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi soome-ugri keelte lektor.

1990. aastatel tuli Eestisse õppima hulgaliselt noori soomeugrilasi. Alates 1999. aastast on nende õpinguid toetatud hõimurahvaste programmi kaudu. Selle aja jooksul on lühemat või pikemat aega Eesti kõrgkoolides õppinud paarsada noort soomeugrilast. Nad on kohanenud erinevalt: osa on pärast õpinguid või nende katkemise tõttu naasnud kodumaale, osa läinud muudesse riikidesse (näiteks Soome), aga paljud on otsustanud jääda Eestisse. Nikolai räägib, mida talle tähendab olla soomeugrilane Eestis.

Kohtutakse eesti rahva muuseumis Aliise Moora auditooriumis (A-sissepääs), üritus on tasuta.

Fenno-Ugria

Lennusadam (allikas: meremuuseum)

Merefoorumil peetakse loeng Lennusadama taastamisest

Eesti meremuuseumi järgmine merefoorum peetakse 21. novembril kell 18‒20. Sedapuhku on fookuses Lennusadama taastamine. Selle ime taga seisnud ehitusteadlane ja -insener Karl Õiger räägib väärika hoone varjusurmast päästmise keerdkäikudest.

Karl Õiger on uurinud ruumiliste katusekandurite tööd, komposiitkonstruktsioonide üksikosade koostoimet, hoonete ja ehitiste kahjustusi ja nende renoveerimist. Enne taastamise algust valdasid Lennusadamas kahjustused. Foorumil saab teada, kuidas need kokku õmmeldi ja maja muuseumina avati.

Merefoorumid on kõigile tasuta, kogunetakse Lennusadama kassa juures. Üritusele tuleks end varem kirja panna muuseumi lehel.

 Eesti meremuuseum

Läheneb hiie väe tunnustussündmus

Eesti hiiesõprade pidulik aasta tähtsündmus peetakse 2. detsembril algusega kell 13. Üritus toimub Tartus eesti rahva muuseumis Jakob Hurda saalis. Muu hulgas autasustatakse hiite kuvavõistluse võitjaid ja selgub hiie sõber. Hiie väe tunnustusüritusele on sissepääs tasuta, rohkem teavet leiab maavalla veebilehelt.

Maavalla koda

MAAILMAST

Üle aretatud polaarrebane Soome karusloomakasvanduses (foto allikas: flickr)

Soomet survestatakse lõpetama ülearetatud rebaste kasvatus

Rahvusvahelises meedias on suurt kära tekitanud Soome karusloomakasvandustes hiljuti paljastatud ülisuurte rebaste valikuline aretus. Šokeerivad salvestised, milles näidatakse ennast vaevu liigutada suutvaid suuri polaarrebaseid, on ärritanud paljusid loomaõigusorganisatsioone üle kogu maailma.

Rahvusvaheline loomakaitsekoalitsioon Fur Free Alliance, mida Eestis esindab mittetulundusühing Loomus, survestab Soomet võtma kasutusele kõiki abinõusid, et lõpetada ülekaaluliste polaarrebaste julm aretus. Soome loomaõigusorganisatsiooni Animalia eestkõneleja Veikka Lahtinen toonitab, et see tööstusharu on juba mõnda aega olnud probleemist teadlik. 2014. aastal avaldatud uurimuse põhjal selgus, et sügise jooksul oli lausa 86 protsendil loomadest kõverdunud jalad ja 20 protsenti loomadest olid haiglaslikult ülekaalulised.

Polaarrebaseid nuumatakse karusnahatööstuses, et nad kaaluksid normaalkaalust kuni viis korda rohkem. Ülekaalu tõttu kannatavad rebased suurte probleemide all, nagu lodev nahk ja kõverdunud jalad. Video karusnahaahnuses üle aretatud ja seetõttu vaevlevatest polaarrebastest on üles laetud ka internetti: https://drive.google.com/file/d/0B6Qqx3OA5IhWNjByb2NIMWIwZ1E/

MTÜ Loomus

Pool Suurbritannias ostetud kartulitest maandub lõpuks prügikastis (foto allikas: Pixabay)

Suur osa Ühendkuningriigis müüdud kartulitest ei jõua kunagi toidulauale

Guardiani teatel viskavad britid iga päev minema ligi kuus miljonit kartulit, aastas raisatakse seetõttu ära umbes 230 miljonit naela.

Suurbritannias visatakse aastas ära 10 miljonit tonni toitu, kolmveerand sellest pärineb kodudest. Kõige rohkem satub toidujäätmete hulka leiba, teisel kohal on kartul.

Britid ostavad igal aastal peaaegu 1,7 miljonit tonni kartulit, kuid ligi 730 000 kilogrammi toidukõlblikke mugulaid ei jõua kunagi toidulauale. Need arvud pärinevad jäätmemajandusega tegeleva mittetulundusühingu WRAP (Waste & Resources Action Programme) statistikast.

Poest toodud kartulikott lendab tihti prügikasti juba siis, kui esimestele mugulatele on tekkinud rohelised laigud või idud. Tohutu raiskamise põhjus on asjaolu, et enamasti hoitakse kartuleid liiga soojas ruumis. Nüüd on WRAP asunud inimesi harima. Kampaania „Save our Spuds“ ehk „Päästke meie mugulad!“ algas sügisel, sest praegu on kartulite ostmise tippaeg. Statistika järgi süüakse Ühendkuningriigis kõige rohkem kartuleid sügisel ja talvel.

Kampaania veebilehel jagatakse selgitusi, kuidas kartuleid hoida ja pakutakse häid retsepte, mismoodi ülejääkidest maitsvaid toite valmistada. Raiskamisele üritavad piiri panna ka suured kaubandusketid. Suurbritannia suuruselt teine toidupoodide kett Sainsbury’s hakkas juba möödunud aastal pakkima kartuleid erilistesse läbipaistmatutesse kottidesse, et mugulad ei saaks valguse käes roheliseks muutuda.

Valgekiird-sidrik (foto: Donna Dewhurst / Wikimedia Commons)

Neonikotinoidid mürgitavad laululinde

Põldudel kahjurputukate tõrjes kasutatavaid neonikotinoide peetakse peasüüdlaseks, miks mesilaste arvukus on vähenenud. Need kemikaalid on mürgised ka laululindudele, teatas PhysOrg.

Ajakirjas Scientific Reports ilmunud uurimuse põhjal tegid Kanada Saskatchewani ülikooli teadlased kindlaks, et kaks maailma kõige menukamat putukamürki mõjutavad ka laululinde. Need on neonikotinoidide hulka kuuluv imidaklopriid ja kloorpürifoss, mis on organofosfaat.

Uurijad tegid katseid tsiitsitajaliste sugukonna liigi valgekiird-sidrikuga (Zonotrichia leucophrys). Lindudele söödeti sisse eri kogustes mürki. Katsete käigus selgus, et lindudel tekkisid kiiresti mürgitusnähud. Nad kaotasid kuni veerandi oma kehakaalust ega suutnud enam ilmakaartel vahet teha. Piisas, kui sidrik sõi kolme päeva jooksul iga päev kolm-neli imidaklopriidiga töödeldud rapsiseemet või kaheksa kloorpürifossi graanulit.

Rapsipõldudel võib selline asi juhtuda kergesti, kuna seemneid töödeldakse mürkidega tihti juba enne külvamist. Tõrjes kasutatakse ka mürgigraanuleid, mida linnud võivad neelata kivikeste pähe, et need seedimist hõlbustaksid.

Pärast katse lõppu lindude tervis taastus, nad suutsid jälle õige liikumissuuna valida ja hakkasid kosuma. Teadlased koputavad siiski põllumeeste ja ametnike südametunnistusele ja soovitavad salakavalatest insektitsiididest üldse loobuda. Ohter putukamürkide tarvitus on mesilaste arvukust kõvasti vähendanud ning ilmselt mõjutab see ka värvuliste rände edukust. Kui ränne luhta läheb, on lindudel raskusi pesitsemisega ja nendegi arvukus võib hakata kahanema.

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

 
Horisondi 5. numbri ülesanded ei olnud väga rasked. Iga ülesande üks õige lahendus andis ühe punkti. Kolmanda ülesande puhul oli aga neli erinevat teed, kuigi arvutused olid kõigi puhul samad.
Kõik need erinevad teed leidsid üles ja 8 punkti teenisid Kalle Kulbok, Meelis Reimets, Silver

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt

Horisondi mulluse 50. ilmumisaasta raames koostöös Eesti rahvusraamatukoguga toimunud kõikide läbi aja ilmunud ajakirjanumbrite digiteerimine ja avalikkusele vabalt kättesaadavaks muutmine pälvis suure tunnustuse. Teadusagentuur tunnustas seda ettevõtmist teaduse populariseerimise auhinnakonkursil kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil“ teise preemiaga.

Alates esimesest ehk 1967. aasta jaanuarinumbrist digitaalselt sirvitavaks muudetud ajakirjad avaldati rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR (www.digar.ee) tänavu jaanuaris. Rahvusraamatukogu andmetel on praeguseks DIGAR-isse lisatud Horisonte uuritaud ja alla laetud enam kui 21 000 korda. Kui keskmiselt on iga ajakirjanumbrit sellest keskkonnast alla laetud 20 korda, siis paljusid numbreid isegi üle 100 või 500 korra.

Kõigile huvilistele elektroonselt tasuta kättesaadavaks muudetud ajakirjade sisu on nüüd märksõnade ja autorite põhjal „nähtav“ ka tuntumatele interneti otsingumootoritele (sh populaarseimale infoväravale Google).

Suur aitäh haridus- ja teadusministeeriumile ning Eesti teadusagentuurile, kes toetasid Horisontide digiteerimist teaduse populariseerimise projektikonkursi kaudu. Suur tänu ka kõikidele rahvusraamatukogu töötajatele, kes ajakirjade digiteerimise ja nende digar.ee keskkonda „riputamisega“ vaeva nägid. Samuti oleme tänulikud neile, kes auhinnakonkursil Horisondi kandidatuuri toetasid.

Horisont

Juulis ajakirja Horisont, ilmaportaali ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ning riigi ilmateenistuse väljakuulutatud suur pilvefotojaht „Pilvepiir 2017” osutus tänavugi populaarseks ettevõtmiseks.
Konkursile esitati ligi 600 fotot. Parimad pilvekütid saavad auhinnad kätte 27. novembril Tallinna teletornis toimuval võistluse pidulikul lõpetamisel.

Üldvõitja, 1. koht. Helgiheitja (16.07.2017, Hiiumaal Soeras). Viiu Härm-Rummo.

Üldvõitja, 1. koht. Viiu Härm-Rummo

Erakordselt selgelt eristatav, pika sirge ja laia vormiga madalrõhkkonna serv. Aastas tavaliselt vaid loetud kordadel nähtav pilvediagonaal, mida pildistati sel päeval mitme tunni jooksul üle Eesti väga palju. Näha on ka joonpilve varju.

2. koht. Mammad Viimsi kohal (5.07.2017). Päivi Palts.

2. koht. Päivi Palts

Mamma on mulli- või udarakujuline pilvesopistus. Sagedamini esineb neid rünksajupilvede alasi all, nagu ka sellel pildil. Sellist pilve nimetatakse mullilisteks ehk sopilisteks rünksajupilvedeks (Cumulonimbus mamma).

3. koht. Copy paste (9.07.2017). Kaja Överus.

3. koht. Kaja Överus

Tabamus rünkpilvede paraadist näitab, et kleepimise ja lõikamisega võib vahel ka vigu tekkida. Näha on nii lamedad (Cumulus humilis), keskmiselt arenenud (Cumulus mediocris) kui ka võimsad rünkpilved (Cumulus congestus). Just viimastele on viidatud pildi nimes.

Publiku esimene lemmikpilt. Dünaamilised kiudpilved (Ühendkuningriigid, Ipswich, Suffolk, 30.09.2017). Ott Tuulberg.

Publiku esimene lemmikpilt. Ott Tuulberg

Fotol on erineva dünaamikaga kiudpilved – esile tulevad kassiküüned ehk üleskäändunud otstega suusakujulised kiudpilved (Cirrus uncinus). Sellised pilved viitavad peaaegu alati ilma halvenemisele (pilvisuse tihenemisele, tuule tugevnemisele ja sademetele 6–12 tunni jooksul).

Publiku teine lemmikpilt. Küütlemine (irisatsioon), joon- ja läätspilved (Männiku, 8.04.2017). Merike Valdlo.

Publiku teine lemmikpilt. Merike Valdlo

Väga mitmekesine pilvestik: on kiudrünk-, kõrgrünk- ja joonpilvi ning silma paistab ka vikerkaarevärviline küütlemine.

Ajakirja Eesti Loodus auhind. Pilvelinnud ja väike ebapäike (Hiiumaa, Ristna, 13.05.2017). Viiu Härm-Rummo.

Ajakirja Eesti Loodus auhind. Viiu Härm-Rummo

Näha on erineva kujuga kiudpilvemoodustisi, üks neist meenutab koguni midagi linnulaadset. Sellist tajupsühholoogilist fenomeni, inimaju kalduvust tõlgendada ümbritsevas loodus- või tehiskeskkonnas esinevaid juhuslikke kujundeid talle tuttavate tähenduslike mustrite, seoste ja kujunditena, nimetatakse pareidooliaks.

Ajakirja Eesti Mets auhind. Pintslitõmbed (Põhja-Eesti, 27.04.2017). Margus Vilisoo.

Ajakirja Eesti Mets auhind. Margus Vilisoo

Rünksajukogumi taustal on ebatavaliselt hästi näha sajujooned. Sajujoonte kõverus näitab efektselt tuulenihke olemasolu.

Fotograafia arendus- ja koolituskeskuse auhind. Õhtused pilved (Kesk-Eesti, 2.08.2017). Eve Kõrts.

Fotograafia arendus- ja koolituskeskuse auhind. Eve Kõrts

Foto vasakus servas on näha kõrgrünkpilvi, mis moodustavad justkui taevaparketi. Paremal on näha õhtupäikeses rünkpilvedest arenevaid kihtrünkpilvi.

Keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistuse auhind. KelvinHelmholtzi lained kiudpilvel (Võrumaa, 4.06.2017). Ain Vindi.

Keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistuse auhind. Ain Vindi

Kelvin-Helmholtzi lained kiudpilvel (Cirrus fluctus). Fluctus on maailma meteoroloogiaorganisatsiooni äsjailmunud veebipilveatlase uus pilvenimetus – tavaliselt lühikese elueaga lainekujundus. Lained on pildil hästi välja arenenud. Sellise pilve kujunemiseks peab olema kaks õhukihti, mille tihedus ja liikumise kiirus on tuulenihke tekkeks piisavalt erinevad. Õhukihtide liikumissuunad tavaliselt ei ühti ning sel juhul võivadki piirpinnal areneda pilvelained.

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Loodusajakirja väljanded ilmuvad ka digikujul: loe avaldatud numbreid Loodusajakirja veebilehelt, valides menüüst huvipakkuva väljaande arhiivi, või telli digiajakiri e-poest.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Ulvar Käärt auhinnaga (Allikas: ETAG)

Horisont sai teaduse populariseerimise auhinna

Tänavuse aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil on ajakirja Horisont digimine ja selle eestvedaja, Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt pälvinud teise auhinna.

Horisont sai auhinna kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil“. Aegade vältel ilmunud ajakirjad on möödunud aasta algusest saati Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad. DIGAR-is talletatud Horisontide sisu kajastub ka kõige menukama otsimootori Google tulemustes.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerija peaauhinna on pälvinud ihtüoloog Arvo Tuvikene, kes on kaladest kirjutanud ka Eesti Looduses. Tiiu Silla elutööpreemia vääriliseks on hinnatud astrofüüsik Ene Ergma.

Eesti teadusagentuur

Eesti looduse peatoimetaja Toomas Kukk (foto: Wikimedia Commons / Ivo Kruusamägi)

Loodusajakiri Kukus

Kuku raadio iganeljapäevases saates „Loodusajakiri“ räägime sel ja järgmisel nädalal ajakirjast Eesti Loodus. Peatoimetaja Toomas Kukk jätkab homme novembrinumbri tutvustust. Nädala pärast, 7. detsembril, saab sõna ihtüoloog Mehis Rohtla, kes on koos oma juhendatava Kristi Källoga kirjutanud Eesti Looduse novembrinumbri kaaneartikli „Kuhu on kadunud angerjas?“. Ta kõneleb angerjaga seotud muredest ja võimalustest kurba olukorda parandada.

Intervjuud on teinud Toomas Jüriado; varasemaid saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt.

Võidupildil on näha madalrõhkkonna serv (foto: Viiu Härm-Rummo) 

2017. aasta parimad pilvepildid on selgunud

Juulis ajakirja Horisont, ilmaportaali ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ning riigi ilmateenistuse välja kuulutatud suur pilvefotojaht „Pilvepiir 2017” osutus tänavugi populaarseks.

Võistlusele esitati ligi 600 fotot. Parimad pilvekütid said auhinnad kätte 27. novembril võistluse pidulikul lõpetamisel Tallinna teletornis.

Žürii hindas üldvõidu vääriliseks Viiu Härm-Rummo võistlustöö „Helgiheitja“. 16. juulil Hiiumaal Soeras pildistatud fotol on erakordselt selgelt eristatav pika sirge ja laia vormiga madalrõhkkonna serv. Pilvediagonaali, mida võib aastas tavaliselt näha vaid mõnel korral, pildistati sel päeval mitme tunni jooksul üle Eesti väga palju. Näha on ka joonpilve varju.

Vaata kõiki auhinnatud töid pilvepildivõistluse kodulehelt.

EESTI UUDISED

Eesti keskkonnahariduse ühing soovib osaleda keskkonnahariduse tegevuskava väljatöötamisel (Allikas: Eesti keskkonnahariduse ühingu Facebook)

Loodi Eesti keskkonnahariduse ühing

Oktoobri lõpus Jänedal peetud keskkonnahariduskonverentsil sai teoks aastaid kavandatu: loodi Eesti keskkonnahariduse ühing.

See ühing koondab keskkonnaharidust südameasjaks võtnud koolitajaid, õpetajaid ja teisi tegusaid inimesi selles valdkonnas. Asutamiskoosolekul osales 71 inimest, kes valisid kuueliikmelise juhatuse. Juhatusse kuuluvad Dagmar Hoder, Evelin Laanest, Jonas Nahkor, Peep Tobreluts, Val Rajasaar ja Veljo Runnel.

Ühingu eesmärk on arendada võrgustikutööd, esindada liikmete huve, parandada Eesti keskkonnahariduse kvaliteedi ja tegelda muude päevakajaliste teemadega. Üks pakilisemaid teemasid on õpetada koolitajaid. Ühing tahab kindlasti oma sõna sekka öelda ka keskkonnahariduse tegevuskava väljatöötamisel.

Eesti keskkonnahariduse ühing sai endale veebikodu keskkonnahariduse portaali juures ja ka Facebooki-lehe. Huvilised leiavad teabe liikmeks astumise kohta ühingu veebilehelt.

Eesti keskkonnahariduse ühing

Margus Vilisoo võidufoto „Taevane sügavik jääkirme all“

Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Kaali järvest

Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Saaremaal asuvast Kaali Pühajärvest. Margus Vilisoo jäädvustatud droonikuval „Taevane sügavik jääkirme all“ helgib talvises meteoriidikraatris tavatult sinine järvesilm. Mõjus foto annab hästi edasi põliste pühapaikade salapärast ilu ja väge.

Fotograafina tegutseva autori sõnul õnnestus tal tabada hetk, kui muidu rohekas järv oli muutunud värske jääkaane all sinavaks. Droonilt avanenud vaade võttis sõnatuks. „Kirjeldamatu ja õnnelik tunne oli. Selles oli kõike. Kes pilti teevad, loodust jälgivad, need teavad, et selleks on õnne ja õiget hetke vaja – hetk möödub kiiresti, teinekord väga kiiresti,“ ütles Margus Vilisoo.

Kuvavõistluse hõimurahvaste auhinna pälvis folkloristi ja rahvalauliku Nikolai Anisimovi foto „Eru karon“, millel on kujutatud udmurdi noormeeste meheks vastuvõtmise kombetalitust. Kuva on jäädvustatud 2017. a Venemaal Tatarstanis Agrõzi rajooni Varkled-Bodja küla hiie juures.

Kuvavõistluse noorte auhinna sai Tallinna Rahumäe põhikooli 4. klassi õpilane Moon-Lee Pajula foto „Hiiepärna juures Ilumäel“. Kokku auhinnati 19 fotot, millega saab tutvuda siin.

Tänavu 10. korda peetud kuvavõistlusest võttis osa 123 inimest vanuses 9–67 aastat. 540 võistlustööl on peale Eesti jäädvustatud seitsme riigi pühapaiku: Soomes, Venemaal, Valgevenes, Gruusias, Hispaanias, Küprosel ja Austraalias. Piltidel võib näha ka 13 uurali rahva pühapaiku.

Võidukuvad valis välja kolmeliikmeline hindamiskogu: loodusfotograaf Arne Ader, kunstnik Epp Margna ja loodusajakirjanik Helen Arusoo. Võitjaid autasustatakse pidulikult 2. detsembril kell 13 Tartus eesti rahva muuseumis Jakob Hurda saalis. Oodatud on kõik huvilised.

Maavalla koda

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal (Foto: Elo Raspel)

Keskkonnaamet avas Eesti looduskaitsealade kodulehe

Hiljuti avatud kodulehelt www.kaitsealad.ee leiab teavet Eesti rahvusparkide ja olulisemate kaitsealade loodusväärtuste, külastusvõimaluste ja kaitsekorra kohta.

Keskkonnaameti looduskaitse nõunik Kaja Lotman selgitas, et Eesti looduskaitsesüsteem on juba enam kui saja-aastane ja selle pika arengu jooksul muutunud keerukaks. Keskkonnaamet soovis uue kodulehega koondada olulisema looduskaitseteabe ühte portaali ja teha seda võimalikult arusaadavalt.

Esialgu on kodulehel info kõikide Eesti rahvusparkide ja viie tähtsama kaitseala – Alam-Pedja ja Endla looduskaitseala, Haanja ja Otepää looduspargi ning Viidumäe looduskaitseala kohta. Valikul sai otsustavaks kaitsealade külastuskoormus, seal korraldatavad avalikud üritused ja kohalike elanike osalus kaitsealaga seotud tegemistes.

Kodulehelt leiab teavet ürituste kohta kaitsealadel ja saab teada anda enda korraldatud üritusest. Samuti saab kodulehe kaudu vahendada kauneid looduspilte ja tutvuda kohalike vaatamisväärsustega. Kodulehe põhiosad on tõlgitud inglise ja vene keelde.

„Meie soov on, et uus koduleht tihendaks kaitsealade kogukondade, huvigruppide, külastajate ning looduskaitseametnike vahelist koostööd. Loodame, et selgemaks saavad põhjused, miks üks või teine ala on võetud kaitse alla ning kuidas erinevad osapooled saavad kaasa aidata sealsete väärtuste hoidmisele,“ selgitas Kaja Lotman.

Keskkonnaamet ootab kasutajatelt tagasisidet, et uut kodulehte veelgi paremaks teha. Ettepanekud kodulehe täiustamise ja info kaitsealade ürituste kohta on oodatud e-posti aadressil kaja.lotman@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet

TASUB OSALEDA

Öökulli akadeemias on külas Hendrik Relve

30. novembril kell 18 saab Eesti loodusmuuseumis kohtuda Hendrik Relvega. Sügishooaja viimase loodusõhtu teema on „Austraalia kummastav loodus“. Relve viib meid retkele detsembrikuise Austraalia metsadesse, kõrbetesse ja Suurele Vallrahule. Tutvume sealsete maastike, taimede ja loomadega ning uurime, mis teeb selle mandri niivõrd eriliseks.

Öökulli akadeemias osalejatel pole vaja end registreerida, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile kolm eurot, täispilet viis eurot). Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.

Eesti loodusmuuseum

Näitusel on näha fotosid metskitse aastaringist. Pildil osutab fotole Helen Arusoo aasta looma korraldustoimkonnast (Foto: RMK)

Tallinnas on aasta looma fotonäitus

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) avati 17. novembril 2017. aasta looma metskitse fotode näitus.

Fotovõistlusele, mille siht on jäädvustada aasta looma eluringi, laekus 219 metskitsefotot, teiste hulgas pilte kabra eri tegevustest, nagu karvavahetus ja sokkude pusklemine; samuti on ülesvõtteid sametsarvede ja ühe sarvega sokkudest. Näitusel on välja pandud parimad ja huvitavamad pildid.

Näitust saab vaadata kuni 31. jaanuarini teabepunkti lahtiolekuaegadel (E–R 9–18).

RMK

Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) (Allikas: Wikimedia Commons / Andy Mabbett)

Tallinna botaanikaaias näeb jõulutähti

1. detsembril avatakse Tallinna botaanikaaias jõulutähtede näitus. Jõulutäht on Põhja-Ameerikas ja Euroopas saanud populaarseks tänu talvisele õitsemisele. Kuuse ja nulu kõrval on ta kõige menukam jõulutaim. Näitust saab vaadata kuni 17. detsembrini.

Tallinna botaanikaaed

2. detsembril saavad TÜ loodusmuuseumi huvipäeval osalejad seiklusliku looduseavastajana otsida, uurida ja meisterdada Rasvatihane (Foto Külli Kalamees-Pani)

Huvipäev „Otsime, uurime ja meisterdame“

Uurime, miks hakkavad vulkaanid purskama ja millal on toimunud suurimad pursked. Lapsed koos vanematega saavad otsimismängus „Mängult või päriselt“ vaadata end mao pilgu läbi, uurida liblikate tiivamustreid ja elevandi kõnnakut. Talvistele aialindudele meisterdame seemnetest maiustusi.

Kell 11.30 ja 13.30 algab populaarne õpituba, kus saab silmast silma kohtuda eksootiliste lemmikloomadega. Julgemad võivad kuningpüütoni kaela panna. Kohtumine lemmikloomadega kestab tund aega. Peale selle saab uudistada uut mitmeosalist näitust kaduvatest liikidest.

Huvipäev toimub 2. detsembril 11.00–15.30 Tartu ülikooli loodusmuuseumis Vanemuise 46. Selleks et osaleda, tuleb osta muuseumipilet.

TÜ loodusmuuseum

Kuidas pildistada kapra? (Wikimedia Commons / Genrot Blum)

Loodusõhtu metskitsest TÜ loodusmuuseumis

6. detsembril 2017 kell 18.00 algab TÜ loodusmuuseumis (Vanemuise 46) loodusõhtu „Fotomodell metskits“.

Metskits on kindlasti üks Eesti tuntumaid metsloomi. Aasta loomana on talle osaks saanud veel suurem tähelepanu. Ent kui lihtne või keeruline on fotografeerida ja filmida metskitse igapäevatoimetusi? Mida peaks tegema, et pildile jääks ka muud kui loodushuvilise eest põgeneva kitse välkuvad jalad? Oma kogemusi jagab ja pilte näitab loodusfotograaf ja telesaate „Osoon“ loomalugude autor Tarmo Mikussaar.

Koostöös aasta looma veebilehe toimetusega avatakse ka näitus aasta looma fotovõistluse „Kaber kabejalakene“ parematest töödest. Näitus on lahti 31. detsembrini 2017.

Loodusõhtu pilet maksab kõigile kolm eurot. Kuni kaheksa-aastased lapsed saavad loodusõhtule tasuta.

Loodusõhtu juht on Veljo Runnel.

TÜ loodusmuuseum

Andres Tarand peab ettekande krattidest ja keravälgust (Wikimedia Commons / Tiit Made)

Tallinnas räägitakse kliimaajaloost

7. detsembril on kõik huvilised oodatud kliimaajaloo seminarile „Tormid, põuad ja sabaga tähed: kliima ja erakordsed ilmastikunähtused Eesti ajaloos, kirjanduses ja kultuuris“, mille korraldavad Tallinna ülikooli ajaloo- ja ökoloogiasuund koostöös ETA Underi ja Tuglase kirjanduskeskusega. Seminar toimub kell 10–16 Tallinna ülikooli auditooriumis M-523.

Registreeruda pole vaja.

Ürituse täpse kava leiad siit.

TLÜ

Laada tulu läheb loodusmaja loomade heaks (Allikas: Tartu loodusmaja Facebook)

Tartu loodusmaja heategevuslik jõululaat

Loodusmaja heategevuslik jõululaat peetakse 9. detsembril. Laadal müüvad loodusmaja õpilased ja töötajad omavalmistatud tooteid, ühtlasi saavad huvilised osaleda jõulueelse meisterdamise töötubades.

Loodusmaja laadapäeva avab kell 11 rahvaansambel Sirgutii!

Saab käia loodusmaja loomatoas, lahti on talveaed ning kõige pisemaid laadalisi meelitab lustima põnnide mängumaa. Oma ostudega aitavad laadalised loomatoa elanikke: laada tulu annetatakse loodusmaja lemmikloomade toidu- ja ravikulude katteks.

Tartu loodusmaja

MAAILMAST

Soomes küpsetatud leiva sisse pannakse kilgijahu (Wikimedia Commons / Takeaway)

Soomest saab osta kilgileiba

Eestlastele väga tuttav Fazeri leivatööstus on kogunud kuulsust ootamatu tootega. Nimelt on Soomes tulnud müügile kilgijahu sisaldav leib. Reutersi teatel ei ole varem sellist leiba tavalises toidupoes müüdud.

Soomes on alates 1. novembrist seaduslikult lubatud kasutada putukaid toiduks. Kilgileib jõudis poodidesse 24. novembril. Esialgu saab seda vaid üksikutest pagaritöökodadest. Põhjus on lihtne: iga päts sisaldab peale nisujahu, rukkiterade ja seemnete umbes 70 kilki. Need on pärit Hollandi kasvandusest, ent esialgu ei suuda kilgikasvatajad varustada Fazerit piisava hulga putukajahuga.

Fazeri juhtkonna kinnitusel on putukad tulevikus inimese toidulaual üha olulisemal kohal ning on aeg hakata seda head toitaineallikat ka igapäevasel toidulaual pruukima.

Reuters

Revillagigedo saarestikus piiratakse kalapüüki, maavarade kaevandamist ja uute hotellide ehitamist (Wikimedia Commons / Mehhiko vabariigi president)

Mehhiko võtab kaitse alla suure mereala

Mehhiko valitsus on kuulutanud Revillagigedo saarestiku rahvuspargiks. Guardiani teatel on Vaikses ookeanis asuv arhipelaag ja seda ümbritsev ookean nüüd Põhja-Ameerika suurim merekaitseala, mille pindala on ligemale 150 000 ruutkilomeetrit.

Arhipelaagi on nimetatud Põhja-Ameerika Galápagoseks. Vulkaaniliste saarte ümbruses elutsevad raid, vaalad, merikilpkonnad ja teised haruldased ookeaniliigid. Piirkond on tähtis linnuala ja seal leidub umbes 400 kalaliiki. Seal elavad menukad püügikalad tuun ja kuningmakrell, kelle arvukus on viimasel ajal vähenenud. Et kalavarud taastuksid, keelatakse rahvuspargi vetes kalapüük täiesti. Mehhiko president Enrique Peña Nieto on saarestikus ära keelanud ka maavarade kavandamise. Samuti ei tohi saartel enam ehitada uusi hotelle.

Suured looduskaitseühendused, nagu maailma looduse fond, on tervitanud Mehhiko valitsuse otsust. ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni järgi tuleks aastaks 2020 kaitse alla võtta kümme protsenti maailmamerest.

Guardian

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Piret Pappel

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil piret.pappel@gmail.com

Reedel, 8. detsembril algusega kell 15 toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses
(Turu 2, Tasku keskus) Eesti Looduse 2017. a. fotovõistluse pidulik lõpetamine. Alustuseks räägib fotograaf Jaanus Tanilsoo vesipapi pereelust kaadris ja

kaadri taga ning Janek Joab drooniga pildistamisest. Õhtu kulminatsiooniks esitletakse fotovõistluse paremaid töid ning kuulutatakse välja võistluse võitjad ja esile tõstetud tööd, millele žürii annab oma kommentaari. Muusikalist meeleolu loob Jaak Tuksam. Üritus kestab kuni kolm tundi ja on kõigile tasuta!

Fotovõistluse tulemused ja paremad tööd avaldatakse 8. detsembri õhtul Eesti Looduse kodulehel www.eestiloodus.ee.

Fotovõistlust toetavad auhindadega Eesti loodusmuuseum, keskkonnaministeerium, Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tallinna loomaaed, Wildlife Wetlands Trust, NaTourEst, Estonian Nature Tours, Eesti ornitoloogiaühing, Salibar, Photopoint, Eesti jahimeeste selts, ajakiri Jahimees, Eesti orhideekaitse klubi, RMK, Tuulingu puhkemaja, ilm.ee, looduskalender.ee.

Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti üks suurim. Tänavu kevadel välja kuulutatud võistlus toimus juba 18. korda. Ajakirju Eesti Loodus, Eesti Mets, Horisont ja Gorizontõ Estonii annab välja MTÜ Loodusajakiri.

Värske teadusuuring tuvastas, et lisaks tavapärastele kiskjatele ohustab maaspesitsevaid linde ka metssiga.

Metsis on Eesti suurim kanaline, kes elutseb peamiselt vanades sooäärsetes männikutes. Nagu ka mitmel pool mujal Euroopas, on meilgi metsise arvukus vähenemas. Kui kunagi oli metsis Eestis tuntud jahilind, siis nüüd kuulub ta II kategooria kaitstavate liikide hulka.

Metsise arvukuse languse peamiseks põhjuseks peetakse inimtegevust, ent järjest enam on hakatud tähtsustama kiskjate rolli. Eestis võivad metsist ohustada eelkõige kährikkoer, nugis, rebane ja ilves, samuti vareslased ja röövlinnud. Üks oluline ohustaja võib olla ka metssiga, kuid selle liigi tähtsust pole seni veel piisavalt uuritud.

Ökoloog ja looduskaitsebioloog Asko Lõhmus on äsja pälvinud EKO keskkonnateo tiitli, ühtlasi on Postimees valinud Lõhmuse aasta inimeseks. Eesti Looduse värskes jaanuarinumbris ajas Askoga juttu Rainer Kerge.

Me mõlemad mäletame oma lapsepõlvest kaugetel kaheksakümnendatel, kuidas lennukilt külvati väetist otse järvedesse, kaevudest tõmmati pangega põlevat vett ja kehvasti ehitatud sõnnikupatareide lähedal puud surid. Kas me nüüd oleme hullemas olukorras kui fosforiidisõja eel? Või on olukord lihtsalt teistsugune?

Olukord on teistsugune.
Põllumajanduse vallas oleme mõnevõrra targemad, kuigi me ei ole intensiivpõllumajanduse lõa otsast lahti saanud ega saagi. Mõned asjad on paremini või vähemalt ei hakka enam nii silma, teised asjad kas nüüd just halvemini, aga mitte eriti hästi. Näiteks talunikud, kes müüvad oma toodangut kui keskkonnasõbralikku, kasutavad sageli rohkem väetisi kui need, kes ennast roheliseks põllumeheks ei nimeta. Mõnedki „keskkonnasõbralikkuse“ turundajad mängivad osavalt väetiste ja mürkide piirnormide läheduses! Samuti kipuvad niiduribad põlluservades olema üles haritud.
Juba kolmkümmend aastat tagasi oli meie nii mure- kui ka ohukoht kaevandused. Siin on nii, et kuigi omaaegseid avakarjääride alasid on üritatud metsastada, on selle tulemuslikkus paiguti väga erinev. Kui keegi võtab lahti 1960ndatest pärit kaardid, siis ta näeb, et kaevanduste koha peal olid suured loodusmaastikud.
Kitsendades arutelu Ida-Virumaa peale, ei saa ma öelda, et olukord oleks paremaks läinud.

Lähtudes praegustest teadmistest ja tehnoloogiast, ei tohiks me vist üldse põlevkivi kaevandada, sest me ei oska selles peituvat energiat tõhusalt kasutada.
Minust palju targemad inimesed ütlevad, et fossiilkütused on väga väärt ained – aga mitte põletamiseks!
Kuigi me juba vaatame tootmisjääke järjest rohkem kui iseseisvat loodusvara.
Me räägime ju isegi prügist kui toorainest.

Väärismetalle leidub Eestis kõige rohkem prügimäel.
Kindlasti!
Seda, et kompost on vajalik, teadsid inimesed juba ammu. Uus mõtlemine on see, et ka olmeprügi tuleb ära kasutada. Siit tagasiteed ei ole.

Keskkonnateadlikkus on kolmeneljakümne aastaga tohutult muutunud. Brežnevi ajal algas jaanilõke traktori rehvist, mille sisse oli kallatud paar pange masuuti. Jaanitule juurde kuulus kindlasti ka eterniidi põletamine, sest see tegi pauku. Kui me nüüd räägime prügist maanteeservas, siis mina mäletan ka oma lapsepõlve seenemetsades kohatud külmkappe. Ainuüksi Dihlofossile mõtlemine ajab silmad vesiseks.
Kõik on õige.
Üks asi on see, et keskkonnateadlikkuse põldu tuleb kogu aeg harida. Tulevad uued tooted ja inimestele peab jälle rääkima, mida nad sellega tohivad teha ja mida mitte. Tootjad muidugi alguses väidavad, et uue tootega pole mingit probleemi, natukese aja pärast aga selgub, et mingi probleem ikka on.
Teine teema on keskkonnatehnoloogiline tööstus, mis tegeleb jäätmetest päris uute toodete valmistamisega. Ringmajandus, kus toorainet läheb süsteemi sisse minimaalselt ja see kasutatakse ära maksimaalselt, on väga suur trend. Kui Eesti suudab selle trendiga kaasa minna – ja miks ei peaks suutma! –, oleme igal juhul võidumehed.

See peaks siis nägema välja niimoodi, et Nokia teeb kõigepealt rehvi ja kui sellel on muster kulunud, siis keedab jäägist kummiku, ning kui kummikul on ka juba augud sees, monteerib ta jääkidest telefone.
Just! Kusjuures ta kasutab selle käigus võimalikult palju tootes endas sisalduvat energiat.

Kütab ka veel kummikuga?
Kütab ka, aga niimoodi, et korstnast mingit jama välja ei tule: kõik jäägid püütakse enne kinni ja neist tehakse järgmised asjad.
Ringmajanduse „lastehaigus“ seisneb praegu selles, et kuna see on suur äri, töötatakse selle kallal täpselt nii palju, kui palju see tulu toob. Mis tähendab, et enne toote arendamist ja turustamist tahetakse saada toetust. Kui toetus saadakse, võib midagi sündida; kui toetusi pole, võivad tootmisse jäädagi lüngad: kusagil ahel katkeb ja mingid jäätmed viiakse ikkagi kas või salaja prügimäele.

Kas loodushoiuga pole natuke nagu noorusega, mis on alati hukas. Ehk vanemale põlvele tundub alati, et tema lapsepõlves olid rebased punasemad ja hävitajad sõitsid sosinal. Vaat kui nüüd kord aastas sõjalennuk üle pea lendab, karjub Facebook su pimedaks.
Eks negatiivsed emotsioonid lapsepõlvest aja jooksul kaovad ning kõlama jäävad meeleolud ja nähtused, mida inimene hilisemas elus tähtsaks peab. Lisaks võtab iga järgmine põlvkond elu ideaalpilti kujutledes kaasa kogemusi just lapsepõlvest ja nii näiteks tundub linn järjest toredama elukeskkonnana, sest üha enam inimesi on lapsena kasvanud linnas.

Praeguse rahvaarvu korral polegi ilmselt loodussäästlikumat elukeskkonda kui linn. Võib-olla välja arvatud see, et me kasutame WC loputuskastis joogivett. Samas – ega majapidamistes mingit muud vett kasutata.
Aga võib vaadata ka nii, et linnad on looduskeskkonna mõttes imurid: linnadest liiguvad välja justkui tohutud kombitsad, mille abil tõmbavad nad sisse kogu toidu, kütte ja muu eluks vajaliku. Seejuures kaob inimeste otseside keskkonnaga, mille ressurssi nad kogu aeg tarbivad, kuigi infot oleks vaja. Sealhulgas niisugust, mida mõõteriistadega mõõta ei saa, aga mida me kohapeal elades oma silmaga näeksime: me saaks aru, et midagi on keskkonnas valesti.
200 aastat tagasi elas maakeral üks miljard inimest. 20. sajandi alguseks oli inimesi natuke rohkem kui kaks miljardit. 1960ndatel oli juba kolm miljardit ja prognoositi, et kui nii edasi läheb, on meil aastal 2000 kuus miljardit inimest! Aastaks 2000 oligi kuus miljardit inimest, praegu on 7,6. Inimese surve keskkonnale on meie eluea jooksul määratult kasvanud. Lisaks on kasvanud ka tarbimine ühe inimese kohta. Kui tahame näha rahvaarvu ja tarbimise kasvu tõelisi õisi, tuleb minna Kagu-Aasiasse.

Täismahus intervjuud Asko Lõhmusega saab lugeda Eesti Looduse jaanuarinumbrist.

Aasta alguses muudeti ja laiendati ajakirja Eesti Mets levivõrku, et ajakirja üksiknumbreid saaks hõlpsamalt soetada. Eesti Metsa leiab nüüd 211 müügikohast üle Eesti (vaata kaarti).
Eesti Metsa värske numbri tunneb ära kaanel oleva hundipildi järgi. Talvenumbrist saab peale hundiloo lugeda veel metsise ja kiskjate suhetest, koprajahist, jõulukuuskede kasvatamisest, intervjuud Eesti Erametsaliidu juhiga, maailma metsandustrendidest, metsamaade kaitse alla võtmisest, moodsast ehitusmaterjalist ristkihtliimpuidust jpm.
Ajakirja Eesti Mets on alates 1989. aastast andnud välja MTÜ Loodusajakiri.
Ajakirja väljaandmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.