Aasta puu tulevasel Eesti Vabariigi juubeli aastal on laukapuu (Prunus spinosa). See teravate asteldega põõsas, teise kaitsekategooriasse kuuluv luuviljaline, on looduslikult levinud Lääne-Saaremaal. Teda on kasutatud ploomi pookealusena ning kaunite õite ja siniste viljade tõttu ilupõõsana, seetõttu on metsistunud laukapuu leiukohti teada ka Eesti mandriosast.

Visa ja vastupidav laukapuu sümboliseerib hästi põhjamaise looduse kargust, eestlaste püsimist ja loodushoidlikku mõtteviisi.

Laukapuu sügiseste viljadega. Foto: Martin Olsson/Wikimedia Commons

Aasta puud on ajakirja Eesti Loodus toimetus valinud alates 1996. aastast, kui aasta puu oli kadakas. Tänavuse aasta puu on viirpuu, mille tutvustus ilmus Eesti Looduse juuni-juulinumbris. 16. juunil on huvilised oodatud õpperetkele Tartu botaanikaaeda, kus viirpuid tutvustab nende parim asjatundja Ivar Sibul.

Aasta puude kohta saab rohkem lugeda ka kogumikest “Aasta puud 1″ ja “Aasta puud 2″, mille on koostanud Ann Marvet.

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Metsa suvenumber kõneleb Rail Balticust ja metsast

Kuna keegi ei taha Rail Balticut oma õuele, rajatakse see suures osas metsa. Raudtee rajamisega kerkib üles palju küsimusi, millele praegu ei olegi veel vastuseid. Metsaomanikud, kelle maa jääb raudtee alla ja tsooni, tahavad teada, kuidas maid asendatakse või millistel tingimustel välja ostetakse. Muret teeb ka see, mis saab veerežiimist ja kuivendussüsteemist ning kuidas loomad raudteest üle hakkavad pääsema.

Käime külas Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimehel Aira Tossul. Aira on läbi ja lõhki metsandusinimene, pärit Ehrpaiside suguvõsast, kus on põlvest põlve töötatud metsanduses. Sestap seisab Aira südikalt metsameeste eest, kui keegi sotsiaalmeedias nende pihta taas teravaid kriitikanooli pillub – see pole praegu üldse harv nähtus. Aira pajatab oma metsade majandamisest, metsanduse õppimisest ja veendumustest.

Uudistame lähemalt korvipunumise kunsti. Pole palju neid, kes oskaks vitstest korvi punuda. Viljandimaa mees Priit Retsep oskab seda ning jagab oma teadmisi heal meelel ka Eesti Metsa lugejale. Priit teeb korve peamiselt toomingast, vahel ka pajust.

Ühtlasi vaatame suvenumbris, kuidas toimetavad Ahto ja Õnnela Neidek oma turismitalus Ohepalu külas. See on talu, kus saab end täiesti metsainimesena tunda, seal pole isegi elektrit. Ja lähikonnas jagub põnevaid kohti, kus matkata.

Suvel armastame Eestis grillida, ent ei pruugi oma „ufos“ süüdata kodumaist grillsütt, kuna meie söetootjail tuleb konkureerida odava importkaubaga. Ometi on turule jäänud tootjad visalt vastu pidanud. Mismoodi on see õnnestunud, sellest ongi artiklis juttu.

Kõne all on ka metsamasinistide õpe Luua metsanduskoolis, metsanduslikud kutsevõistlused, uuendused metsanduses, nõukogudeaegne plaan luua metsanduslikud keelualad ja palju muud.

Eesti Mets

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Õitsev laukapuu (foto: Hagen Graebner / Wikimedia Commons)

Selle Uudistaja toimetamise päevil õitses haljasaladel arvukalt tänavuse aasta puu, liigi- ja sordirohke viirpuude perekonna toredaid kultuurvorme

Eesti juubeli aasta puu on valitud

Aasta puu tulevasel Eesti Vabariigi juubeli aastal on laukapuu (Prunus spinosa).

See teravate asteldega põõsas, teise kaitsekategooriasse kuuluv luuviljaline, on looduslikult levinud Lääne-Saaremaal. Teda on kasutatud ploomi pookealusena ning kaunite õite ja siniste viljade tõttu ilupõõsana, seetõttu on metsistunud laukapuu leiukohti teada ka Eesti mandriosast. Visa ja vastupidav laukapuu sümboliseerib hästi põhjamaise looduse kargust, eestlaste püsimist ja loodushoidlikku mõtteviisi.

Aasta puud on ajakirja Eesti Loodus toimetus valinud alates 1996. aastast, kui aasta puu oli kadakas. Tänavuse aasta puu on viirpuu, mille tutvustus ilmus Eesti Looduse juuni-juulinumbris. 16. juunil said huvilised käia õpperetkel Tartu botaanikaaias, kus viirpuid tutvustas nende parim asjatundja Ivar Sibul.

Loodusajakirjad maakodusse!

Kõik loodusajakirjade tellijad saavad suveks ajakirjad maakodu või suvila aadressile suunata. Nii saab ka puhkuse ajal ajakirju nautida. Ajakirjade ümbersuunamise soovist palume teada anda hiljemalt 30. juunil meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee (tellija nimi, uus ja vana aadress, suunamise periood) või telefonitsi 6104 105.

Inna Jürjo räägib homme Kukus tule tähendusest keskajal (foto: erakogu)

Loodusajakiri Kukus: tulest ja ürgmerest

Kuku raadio iganeljapäevases saates „Loodusajakiri“ tuleb sel nädalal, 22. juunil juttu jaanipäeva-eelsesse aega hästi sobival teemal, nimelt tulest. Tallinna ülikooli ajaloo-, arheoloogia- ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Inna Jürjo on kirjutanud Horisondi mai-juuninumbri kaaneartikli „Tuli, tulekahjud ja tulevärk keskaja Eestis“ ning räägib tulest kui keskaegsest abimehest ja vaenlasest ka saates.

Järgmisel nädalal astume sisse Eesti loodusmuuseumisse ja vaatame koos kuraator Sander Ologa üle muuseumi väga menukaks osutunud näituse „Müstiline ürgmeri“, mis peaks varsti saama olulise täienduse. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

Loodusajakiri nüüd ka Elmaris

Juunikuus on loodusajakirjades ilmunud lugusid kajastanud raadio Elmar oma päevaintervjuudes. 10. juunil kell 8.15 rääkis Eesti Looduse peatoimetajaToomas Kukk aasta puust viirpuust, 19. juunil kell 14.15 Tartu ülikooli entomoloogiaprofessor Toomas Tammaru liblikatest. 26. juunil kell14.15 saab kuulata intervjuud äikeseuurija Sven-Erik Ennoga, kes räägib sellest, kuidas äikese ajal käituda jm. Kõik intervjuud on järelkuulatavad.

Loodusajakirja Tallinna toimetus tegutseb rahvusraamatukogu hoones, …

… Tartu toimetus aga Baeri majas Veski tänaval

Toimetuste lahtiolekuajad suvel

Meie Tartu ja Tallinna toimetus on suvel lahti E-N 10–16.

Tartu toimetus (Veski 4) on puhkuse tõttu kinni 3.–23. juulil.

Tallinna toimetus (Endla 3) on kinni 10. juulist 7. augustini.

Ajakirju, raamatuid ja heliplaate saab endiselt tellida meie e-poest www.loodusajakiri.ee/pood. Ajavahemikus 3.–23. juuli esitatud tellimused postitatakse alates 24. juulist.

EESTI UUDISED

Art Villem Adojaan koos oma juhendaja Kalev Rattistega välitöödel (kuvatõmmis videost http://bit.ly/2rGeJ4U)

Tartu koolipoiss pälvis INESPO-l kuldmedali

Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane, Tartu loodusmaja vilistlane Art Villem Adojaan võitis Hollandis peetud 8. rahvusvahelisel 13–18-aastaste õpilaste keskkonnauurimistööde ja projektide võistlusel (INESPO) kuldmedali.

Art Villem Adojaani uurimus pääses rahvusvahelisele võistlusele Eesti üleriigilise keskkonnauurimistööde võistluse tulemuste põhjal. Kokku osales olümpiaadil 140 keskkonnauurimust 35 riigi õpilastelt. Esimest korda toimus INESPO digitaalselt: tööde autorid ise Hollandisse ei sõitnud, nende töid hinnati kolmes voorus töö kokkuvõtte, uurimistöö enda, vaatmiku ja video põhjal. Üldse anti välja 10 kuld-, 20 hõbe- ja 30 pronksmedalit. Kuldmedali saajate hulgas oli peale Art Villemi kaks Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia ja Horvaatia õpilast ning üks Vietnami, Filipiinide ja Taivani esindaja. Kümme kuldmedalisaajat kutsutakse septembris Hollandisse osalema viiepäevases INESPO programmis.

Art Villem Adojaani uurimuse teema on „Kalakajaka noka ja jalgade värvuse ning linnu seisundi seostest“, selle kokkuvõtlikku videot saab vaadata võrgupaigas http://bit.ly/2rGeJ4U. Tööd juhendas Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur, elupõline kalakajakauurija Kalev Rattiste.

Alates 2009. aastast peetud üle-eestilist võistlust korraldab Tartu keskkonnahariduskeskus koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.

Tartu keskkonnahariduskeskus / www.inespo.org / Uudistaja

Fotomeenutusi Tartu loodusfestivalist

Kolmas Tartu loodusfestival peeti 7.–10. juunil. Ilmataadiga oli saadud kenasti kokkuleppele: nelja päeva jooksul sadas ühel ennelõunal, just siis, kui olid kavas tubased tegevused.

Sellest, mis oli loodusfestivalil kavas, oleme kirjutanud Uudistaja eriteates 3. juunil (www.loodusajakiri.ee/uudistaja-eriteade-02-06-2017/).

Festivali avanud linnalooduse päeval Tartu kesklinna pargis oli üks populaarsemaid üritusi Ahhaa teadusteatri veeteemaline etendus

Töötubade valikust pidi piisama igale maitsele

Jääajakeskusel oli kaasas mammutipoeg

Oma väljaannetega oli kohal ka Loodusajakiri

Neidi Kompuse juhatusel sai roheluses teha tutvust akrojoogaga

Eesti põllumajandusmuuseum pakkus lastele ponisõitu

Laupäeva programmis oli Tartu BioBlitz, mille käigus püüti Toomemäel ja Emajõe-äärsetel haljasaladel nutiseadmete rakendusi kasutades kindlaks teha nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Fotol on BioBlitzi staap

Remo Savisaar oma fotoga autasustamisel

Fotovõistluse „Metsik linn“ võitis Remo Savisaare valuline foto hukkunud luigest

Tartu loodusfestivali avapäeval 7. juunil kuulutati Tartu kesklinna pargis välja TÜ loodusmuuseumi ja Eesti loodusmuuseumi fotovõistluse „Metsik linn“ võitjad. 151 autorilt võistles kokku 312 fotot, neist 79 fotot laste ja noorte kategoorias.

Üldkategoorias valiti parimaks Remo Savisaare foto „Veelindude toitmisel on oma hind“: kurb pilt luigest, kes oli kaotanud elu, süües inimeste pakutud sobimatut toitu. Remo Savisaar sai ka teise koha fotoga „Rivaal“, kolmanda koha pälvis Helen Mänd („Naabrid“).

Laste ja noorte kategoorias meeldis žüriile kõige rohkem Martin Vesbergi foto „Öös on asju“. Ka Martin sai veel ühe auhinna: kolmanda koha tõi foto „Uue elu algus …“, teine koht kuulus Christian Koitvele („Harilik-leethiir“). Delfi „Noorte hääle“ publikupreemia sai Liset Suurmetsa foto „Kuidas töö, nõnda palk! “, Seto Folgi eriauhinna pälvis Helen Männi foto „Naabrid“.

Fotosid hindas žürii koosseisus loodusemees ja fotograaf Rein Kuresoo, loodusnäituste kuraator Lennart Lennuk, kujundaja Margot Sakson, fotograaf Sven Začek ning kujundaja Eve Valper.

Parimaid töid saab kuni 31. augustini näha Tartu loodusmaja (Lille 10) pargis.

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed / Uudistaja

Eestis on rohkesti neid, kes meie metsa pärast muret tunnevad (foto: Heikki Valve / Wikimedia Commans)

EKO hoiatab: puidurafineerimistehase rajamisega kaasnevad märkimisväärsed ohud

Plaan rajada Emajõe ja Tartu lähedale suur puidurafineerimistehas ajendas kümmet keskkonnaorganisatsiooni ühendavat Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) avaldama 13. juunil avaliku pöördumise.

Selle autorid möönavad, et arendajate esitatud hinnang tehase prognoositava mõju kohta Eesti majandusele (näiteks SKP kasv 1,1–1,4%) avaldab küll muljet, kuid „ .. samas on oluline kohe alguses selgelt aru anda, et ka potentsiaalne mõju keskkonnale on tohutu. Ühelt poolt seisab mõjude hindamise ja leevenduste otsimise etapp alles ees, ent teiselt poolt tuleb meeles pidada, et selliseid näiteid meil sisuliselt pole, kus oluline tööstuse või taristu investeeringu objekt oleks jäänud tegemata liialt suureks hinnatud keskkonnamõju tõttu“.

EKO toob esile viis suuremat tehase rajamisega seotud ohtu: Emajõe ja Peipsi järve vee seisund jääb senisele halvale tasemele või halveneb veelgi, Eesti metsade seisund halveneb veelgi, tehase puiduvarumise poliitika pole vastutustundlik, eriplaneeringu keskkonnamõjude hinnang (keskkonnamõju strateegiline hindamine) ei anna adekvaatseid tulemusi ning tehase tegevusega seotud keskkonnanõudeid ja regulatsioone võidakse tulevikus leevendada. Nimetatud ohtude eri tahke on pöördumises täpsemalt selgitatud.

Neid riske ning keskkonnamõju hindamise käigus selguvaid ohte ja võimalikke negatiivseid mõjusid keskkonnale ei tohi EKO hinnangul ignoreerida. Riik ja tehase arendajad peaksid tegema koostööd, et ohud välistada või vähendada neid nii palju kui võimalik. EKO on kindel, et ainult siis võib osutuda võimalikuks rajada puidurafineerimistehas keskkonda ohvriks toomata.

Vt täpsemalt Eestimaa looduse fondi veebilehelt http://bit.ly/2sFZMUZ.

EKO/Uudistaja

Allikas: ut.ee

Geenivaramu infopäeva salvestist saab veebis vaadata

TÜ Eesti geenivaramu korraldas 14. juunil TÜ aulas geenivaramu infopäeva, kus sai teada, mida on võimalik geeniandmetega peale hakata ja kuidas saab teadustöös kogutud andmetest väärtuslik teave tavainimesele.

Ligi 5% Eesti täisealisest elanikkonnast ehk 52 000 inimest on usaldanud oma andmed Eesti geenivaramusse hoiule, et panustada teaduse arengusse, ühtlasi lootes oma tervise kohta kasulikku teavet vastu saada. Kuni 2011. aastani oli geenivaramu põhieesmärk luua ulatuslik andmebaas ja teha sellel põhinevaid teadusuuringuid, et leida seoseid genoomivariantide ja inimese fenotüübi, sh haiguste vahel. Ent tänavu sai Eesti geenivaramus alguse suurprojekt, mis võimaldab täielikult määrata kõigi geenidoonorite genotüübi.

Saadud andmekogu alusel koostatakse geenidoonoritele personaalsed geenikaardid, mis loovad uued võimalused hinnata haigusriske ja neid asjaosalisele soovi korral selgitada. Nii saab koostada igale inimesele võimalikult hästi sobiva ennetus- või raviplaani. Teades oma pärilikke riske, saab ise muuta oma tervisekäitumist, vähendades riske.

Infopäeval tutvustas professor Andres Metspalu projekti „Tagasiside geenidoonorile“ ning TÜ vanemteadurid Neeme Tõnisson, Krista Fischer ja Lili Milani projekti valdkondi. TÜ vanemteadur Elin Org rääkis peagi algavast mikrobioomiprojektist ja geenivaramu teabejuht Annely Allik projektiga liitumise võimalustest.

Infopäeva salvestist saab järelvaadata aadressil www.uttv.ee/naita?id=25841.

TÜ/Uudistaja

Küllap püüab Tartugi pürgida Euroopa kultuuripealinnaks

Eesti saab 2024. aastal jälle valida Euroopa kultuuripealinna

Euroopa Parlament kiitis heaks riikide nimekirja, kes nimetavad Euroopa kultuuripealinnad ajavahemikuks 2020–2033.

Igal aastal nimetavad kaks EL liikmesriiki Euroopa kultuuripealinna. Esimest korda saavad seda teatud tingimustel teha ka Euroopa majanduspiirkonna lepingu sõlminud Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni (EFTA/EMP) riigid. Kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja EFTA/EMP riikide linnad võivad kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks igal kolmandal aastal

Kuus aastat enne seda, kui saabub riigi kord nimetada Euroopa kultuuripealinn, korraldab see riik konkursi. Sõltumatutest Euroopa ja riiklikest ekspertidest koosnev komisjon koostab esialgse nimekirja kandidaatidest. Konkursi järgmises faasis valib eksperdikomisjon ühe linna igast riigist, hinnates koostatud kultuuriprogrammi, millel peaks olema tugev Euroopa mõõde ja kestev positiivne mõju majanduslikule, kultuurilisele ja sotsiaalsele arengule.

Euroopa kultuuripealinnade meetme eesmärk on edendada vastastikust arusaamist ja kultuuridevahelist dialoogi ning rõhutada ühist kultuuripärandit. Samuti tahetakse toetada kultuuri rolli linnade ja nende lähipiirkondade arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas arengus.

Eesti saab Euroopa kultuuripealinna nimetada 2024. aastaks.

Euroopa Parlamendi pressiteenistus / Uudistaja

Sellel prooviala majal on soojakaod selgelt nähtavad: heledam toon seinal näitab seina soojust, tumedam külmust. Taustal on renoveeritud korterelamu fassaad, millelt soojalekkeid ei leia (foto: Erkki Jõgi)

1950.–1960. aastate kortermajadest tehtud termopildid näitavad suuri soojakadusid

Tartu nutika linnaosa projekti käigus tehti 22-st proovialal asuvast 1950.–1960. aastate kortermajast termopildid, mis näitavad olulisi soojakadusid. SmartEnCity projekti, Tartu linna ja KredExi toetuste kaasabil on kavas need elamud renoveerida liginullenergiahooneteks.

Tartu regiooni energiaagentuuri eksperdi Kalle Virkuse kinnitusel saab termograafia abil kindlaks teha nii sooja- kui ka külmalekkeid. Termofotodele jäädvustatakse nähtava valguse lainepikkuste asemel infrapunalainepikkused, mis on tegelikult soojalained. Nii on pildil korraga näha kogu seina temperatuur.

Nn hruštšovkadest tehtud termopildid näitavad, et suurimad soojakaod on külmasildades akende ümbruses, radiaatorite kohal akende all, paneelivuukides, tellisseintes seotisridade kohal ja rõdude kinnituskohtades. Hästi on näha kohad, kus soojustus puudub või on halvasti paigaldatud. Renoveeritud ja renoveerimata hoonete termopiltide erinevus on silmatorkav.

Tartu nutika linnaosa SmartEnCity projektiga on ühinenud 22 kesklinnas asuva prooviala korteriühistut, kes soovivad oma 1950.–1960. aastail ehitatud maja rekonstrueerida liginullenergiahooneks. Projektiga liitunud ühistud on jõudnud projekteerimisetappi. Kõigil on sõlmitud lepingud tehnilise konsultandi ja rekonstrueerimistööde projekteerijaga.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“. Projekt algas 2016. aasta veebruaris ning kestab kuni 2021. aasta juulini.

Vt www.facebook.com/tarktartu/

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

Loomapoeg tahab kasvada looduses, mitte vangistuses (foto: Tõnu Talvi / keskkonnaamet)

Metsloomade pojad vajavad oma vanemate, mitte inimese tuge

Keskkonnaamet meenutab 13. juuni pressiteates, et loodusest leitud looma- ja linnupojad ei vaja inimese abi, sageli võib inimese sekkumine neile pigem kahju tuua.

Varasuvel on loomadel käsil järglaste kasvatamise aeg, seetõttu võib looduses liikuv inimene kohata loomapoegi, kes esmapilgul võivad jätta abitu ja hüljatud mulje. Kui inimene satub vastamisi linnupesa või noorloomaga, tuleks kohe rahulikult taanduda. Pikem peatus leitud loomapoegade juures muudab olukorra pöördumatult halvemaks, kuna inimese juuresoleku tõttu võivad vanemad oma pojad hüljata, röövloomad pesa rüüstata ning linnupojad liiga vara pesast lahkuda.

Ka liikluses tuleb praegu arvestada tavalisest sagedamini teedele sattuvate loomapoegadega, mistõttu eriliselt tähelepanelikud peavad olema kõik maanteedel liiklejad. Oma iseseisvat elu alustavad loomapojad on kohmetud, kogemusteta ja uudishimulikud. Vältimaks kokkupõrkeid loomadega, on liiklejail vaja olla hoolikas ja ettevaatlik, eriti varastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel, kui loomi on rohkem liikvel.

Keskkonnaamet tuletab meelde, et kui märkate selgelt vigastatud või hätta sattunud metslooma või -lindu, tuleb leiust teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Keskkonnaamet/Uudistaja

Raudkull maiustab tuviga. Kui röövlinnud kaovad, väheneb linnalinnustiku fülorikkus tunduvalt. Mõned röövlinnud tunnevad end linnades aga väga koduselt (foto: Veljo Runnel / www.linnuvaatleja.ee)

Linnadest kaob lindude fülorikkus

Sellist pealkirja kannab Margus Otsa loodud portaali www.linnuvaatleja.ee järjekordne teadusuudis. Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab TÜ linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Linnade kasvades väheneb keskkonna üheülbastumise tõttu sealne liigirikkus. Seepärast on hakatud üha enam tähelepanu pöörama ka fülogeneetilisele mitmekesisusele ehk n-ö fülorikkusele, mis kätkeb peale liikide mitmekesisuse nende evolutsioonilist ajalugu.

Fülo- ja liigirikkuse vähenemine on omavahel seotud: iga liigi kadumisega jääme ilma ka mitme miljoni aasta vanusest evolutsioonilisest pärandist. Suuremat mõju avaldab fülorikkusele aga see, kui kaovad terved liigirühmad. Linnakeskkonnaga halvasti kohanevate liikide (näiteks röövlindude) kadumise mõju on seda suurem, mida kaugemal nad teistest liikidest evolutsiooniliselt asuvad.

Loe edasi http://bit.ly/2sJckey.

www.linnuvaatleja.ee/Uudistaja

 Riia tänava kergliiklussilla ja -tunneli ideekonkursi võitja on pakkunud keskkonda kenasti sobiva lahenduse (allikas: Tartu linnavalitsus)

Tartusse Riia tänavale ehitatakse sindlikattega kergliiklussild

Riia ja Vaksali tänava ristmikule ehitatava kergliiklussilla ja -tunneli arhitektuurivõistluse on võitnud töö märgusõnaga „Sindlinahk“. Linnavalitsus kinnitas läinud nädalal žürii otsuse.

Linn kuulutas jaanuaris välja arhitektuurivõistluse, et leida  parim võimalik lahendus Riia tänavat ületavale kergliiklussillale ja raudteeviadukti alt läbi minevale kergliiklustunnelile. Žürii valis konkursi esimeses etapis välja kolm projekteerijate rühma, keda kutsuti esitama võistlustöö. Teises etapis esitatigi kolm eripalgelist tööd, mille vahel žürii pidi otsuse langetama.

Võidutöös on lahendusena pakutud raudbetoonist silda ja avara sissepääsuga tunnelit, mis on kaetud sindlitega. Teise ja kolmanda koha vääriliseks tunnistati kavandid märgusõnaga „Unicorn“ ja „Kaheksas“. Kõigi kolme võistlustöö autoreid premeerib linn 3000 euroga.

Ideekonkursi võitjaga sõlmitakse hankeleping, millega tellitakse silla ja tunneli eelprojekt; ehitus on plaanitud järgmisesse aastasse.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

Tulp ’Queensda’ (foto: botaanikaaed.ee)

Video tulbihaigustest

Ajakirja Maakodu ja Tallinna botaanikaaia koostöö tulemusena valmivad õpetlikud videod, kus botaanikaaia kogenud spetsialistid jagavad näpunäiteid, kuidas kasvatada ilupuid, -põõsaid ja püsikuid, ravida haigeid taimi, tõrjuda kahjureid jms.

Esimeses videos räägib Tallinna botaanikaaia vanemaednik Marit Mäesaar tulpide haigustest ja viirustest ning annab nõu, mida sellisel puhul taimedega ette võtta. Vt http://bit.ly/2scAdu0.

Tallinna botaanikaaed / Uudistaja

TASUB OSALEDA

Valgeõieline pojeng (Paeonia lactiflora) ’Arkadij Gaydar’ (foto: botaanikaaed.ee)

Botaanikaaia lõhnade öö

21. ja 27. juunil muutub Tallinna botaanikaaed maagiliseks paigaks, sest lõhnavad taimed paljastavad oma saladused. Kõigil on võimalik läbida botaanikaaias lõhnaretk koos giidiga või hoopis kaardi abil ja iseseisvalt. Lõhnade öö ajal on botaanikaaia pargiala lahti kuni 23-ni, kasvuhooned 22-ni.

Täna kell 19 on kavas lõhnaretk koos Urmas Laansooga, 18.30–22 tutvustab Eesti aroomteraapia ühing aroomteraapia olemust, eeterlike õlide kasutusvõimalusi ja ohtusid. Kahe euro eest saab kaasa osta eeterlike õlide segu, tutvustatakse ka aroomteraapilisi looduskosmeetika ja hügieenitooteid, käsitööd ja muud põnevat.

27. juunil juhatab kell 19 lõhnaretke Krista Kaur, kell 20.30 algab Aleksei Turovski ja Urmas Laansoo vestlusring „Lõhnade roll taimede ja loomade elus“.

Kes ekskursioonile ei soovi minna, võib lõhnaretke läbida iseseisvalt kaardi abil, mille saab küsida kassast.

Helilooja ja muusikateadlane Alo Põldmäe on kirglik fotograaf (foto: www.emic.ee)

Alo Põldmäe loodusfotode näitused puudest

on huvilistele vaadata Tartu loodusmajas kuni 12. augustini. Väljapaneku „Öised polaarpäeva kased“ fotod on tehtud 370 km põhjapolaarjoonest põhja pool, Soome, Rootsi ja Norra riigipiiri ristumise kohas, Kilpisjärvi järve ääres polaarpäeva öösel kääbuskaskede võlumetsas.

Näituse „Muusikaline Neeruti“ fotod on tehtud muusiku maakodu lähedal Neeruti mägede metsade isemoodi puudest, mis meenutavad pille ja muusikamärke.

Tartu loodusmaja (Lille 10) on lahti teisipäevast reedeni 10–18 ja laupäeval 11–16.

Allikas: bit.ly/100objectsPRESS

Rändnäitus „100 Soome asja“

on kuni 20. augustini väljas Tallinnas Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi tallihoones. Näituse korraldaja on Soome instituut ning selle kuraatorid on tuntud soome kirjanik ja kunstiloolane Anna Kortelainen ja disainer Pekka Toivanen. Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoone on näituse teine peatuspaik Helsingi disainimuuseumi järel. Helsingis oli näitus väga populaarne, seda käis vaatamas üle 22 000 inimese. Eestist rändab näitus Oslosse, Madridi ja Riiga. Näitus on lahti kolmapäevast pühapäevani 10–18.

Dana Tarba foto „Summer“ (kuvatõmmis veebilehelt www.supplychainge.org)

MTÜ Mondo toiduteemaline näitus „Sa oled, mida sööd“

on Tartu turuhoones kuni 26. juunini. 16 fotot on valitud üleeuroopalisele võistlusele esitatud tööde seast, kus on jäädvustatud õiglaselt ja säästlikult toodetud toit. Fotode juures on toiduteemaline info; näitus hõlmab ka kolm Eesti finalisti pilti.

Vt fotosid ja lisateavet http://bit.ly/2rsqw7Q.

Üks näituse eksponaate: Helena Tuudelepa „Eine põõsas“

Vabaõhunäitusele andis tõuke Eesti loodusmuuseumi väga menukaks kujunenud näitus „Müstiline ürgmeri“,  mis viib seiklusele sadade miljonite aastate tagusesse merepõhja

„Mis oleks kui…?“

on kahe Eesti kunstiakadeemia keraamikamagistrandi Oksana Tedre ja Helena Tuudelepa skulptuurinäitus Eesti loodusmuuseumi hoovis (Lai 29a). Autorid iseloomustavad näitust kui värviküllast väljapanekut, mis ärgitab kujutlusvõimet, loob lõbusat äratundmist ja ajendab uusi mõttemänge.

Näitust „Mis oleks kui…?“ saab Eesti loodusmuuseumi hoovis vaadata suve lõpuni. Inspiratsiooni on noored skulptorid ammutanud näitusest „Müstiline ürgmeri“, mis on Eesti loodusmuuseumis lahti 2018. aasta märtsini.

Väikese jalutuskäigu kaugusel Eesti loodusmuuseumist on Tornide väljak, kuhu on taas loodud juba kenaks traditsiooniks saanud Tallinna lillefestivali aiad. Tänavused teemad on „Ühevärviline aed“ ja „Pereaed“; aiad on vaadata 25. augustini. Fotol on  maastikuarhitekti Maali Roometi „Torujüri marjaaed“. Roomet pälvis mullu rahva lemmiku auhinna

Rahvariideid näeb ka ERM-i püsinäitusel

Suur rahvarõivanäitus,

väidetavalt Eesti kõigi aegade suurim, avatakse homme, 22. juunil ERM-is. 150 rahvarõivakomplekti pärinevad kõigist Eesti kihelkondadest ja kajastavad rahvarõivaste mitmekesisust geograafiliselt ja aasta ringi. Näitus on jaotatud aastaaegade järgi neljaks teemaruumiks, kus jutustatakse ja näidatakse rahvarõivaid suvel ja talvel, kevadel ja sügisel. Ühtlasi jagatakse teavet rahvarõivaste ja nende kandmise kultuuri kohta: väljapanekus on arvukalt raamatuid, katalooge ja juhendmaterjale; saab osaleda õpitubades.

Näituse kuraator on Reet Piiri, kujundaja Iir Hermeliin.

Allikas: orhideefestival.ee

Viienda Saaremaa orhideefestivali

neljas, viimane tsükkel „Neiuvaipade pidu“ kestab 30. juunist 2. juulini. 30. juunil on kavas XXII Kihelkonna kirikumuusika päevad, kell 21 jaaniaja öine orhideeretk Loode tammikusse Maie Meiusi juhatusel. 1. juulil on Erkki Otsmani kontsert Kihelkonna rahvamajas, 2. juulil aga orhideeretk Kihelkonna rahvamajast Erkki Otsmani juhatusel.

Liis Treimanni foto, allikas: www.botaanikaaed.ut.ee

Näitus „Õlipalm ja palmiõli – rohelise katku jälgedes“,

mis on TÜ botaanikaaias lahti veel 1. juulini, otsib vastuseid küsimusele, miks tootjad eelistavad palmiõli ning kas tarbijal on võimalik oma valikutega loodust säästa.

Poelettidel leidub rohkesti tooteid, mis sisaldavad palmiõli. Ent selleks, et rajada õlipalmiistandusi, raiutakse maha vihmametsi, mis on meie planeedi liigirikkaimad paigad. Üha jõulisemalt kerkib üles küsimus, kui kauaks see nii jääb, kui palmiõli kasutus suureneb.

Näituse raames saab 30. juunil kell 20 botaanikaaia õppeklassis vaadata 2016. aastal Hollywoodi parimaks dokumentaalfilmiks tunnistatud filmi „Before the Flood“, mille üks produtsent on Oscari pälvinud näitleja Leonardo DiCaprio. Filmil on eestikeelsed subtiitrid; seanss on tasuta.

Robert Brendeli sinise käokinga taimemudel (fragment )(allikas: www.natmuseum.ut.ee/et/kuu-objekt)

TÜ loodusmuuseumi juuni objekt on Robert Brendeli mudel sinisest käokingast

Muuseumi veebilehel saab juunis uurida Robert Brendeli 1870. aastal valmistatud taimemudelit sinisest käokingast.

Robert Brendelil (1821–1898) oli spetsiaalne taimemudelite valmistamise vabrik, kus tehti papjeemašeest, klaaspärlitest, traadist ja teistest materjalidest taimemudeleid. Õigetes proportsioonides suurendatud taimede mudelid olid botaaniliselt nii täpsed, et sobisid õppematerjaliks nii ülikoolidele kui ka amatöörbotaanikutele.

Sinist käokinga ja teisi Tartu ülikooli loodusmuuseumi haruldasi objekte saab 3D-mudelina uurida veebilehel www.natmuseum.ut.ee/et/kuu-objekt/. Ainulaadseid muuseumieksponaate tutvustava virtuaalnäitusega tähistab loodusmuuseum oma 215. aastapäeva.

MAAILMAST

Albaania Vjosë, Kreeka Aoös, on üks viimaseid suuri looduslikke jõgesid Euroopas (foto: EWS)

Vjosë jõgi on (esialgu) paisuohust päästetud

2015. aastal refereerisime ajakirja Loodusesõber 2. numbris portaali balkanrivers.net artiklit kolme looduskaitsevabaühenduse, Riverwatchi, EuroNaturi ja EcoAlbania võitlusest Vjosë jõgikonda ähvardava ohu vastu. Raportis kirjutati, et Euroopa väidetavasti viimasele veel täiesti looduslikus seisundis suurele jõele olevat kavandatud 33 hüdroelektrijaamade paisu, 27 Albaanias ja 6 Kreekas, kus jõgi kannab nime Aoös (Αώος).

Albaanias on see projekt põhjustanud suure vastuseisu. 272 kilomeetri pikkusel Pinduse mägedest algaval ja Aadria merre suubuval jõel, millest esimesed 80 kilomeetrit voolavad Kreekas, ülejäänud Albaanias, on kohati kuni kahe kilomeetrini avarduv säng. Nii jõgi ise kui ka tema lisajõed on seni täiesti loodulikus seisundis. Teist samaväärset jõge Euroopas ei ole.

Nüüd on sama portaal avaldanud uudise: Albaania pealinnas Tiranas tegi riigi administratiivkohus otsuse, mille järgi ei tohi kavandatava Poçemi hüdroelektrijaama paisu ehitada. Jaama oli kutsutud rajama üks Türgi kompanii. Kohus leidis, et keskkonnamõjude hinnang on vigane ja avalikustatud täiesti puudulikult: kohalike elanikega pole asja üldse arutatud. Selgus, et paisust mõjutatud alal ei olegi välitöid tehtud, seal elavaid-kasvavaid liike pole uuritud ja 60% hinnangu aruandest on lihtsalt teistest hinnangutest maha kirjutatud. Ometi leidis riigi valitsus, et tehtud töö on piisav, ja kutsus türklased paisu ehitama. Kas kohtu otsus kaevatakse edasi ja kuidas vaidlus edasi kulgeb, pole esialgu veel teada.

Vjosë kaitse on tegelikult vaid osa suuremast rahvusvahelisest kampaaniast Balkani jõgede kaitseks. Sloveeniast Albaaniani on teada kokku lausa 630 hüdrojaamapaisu ehitamise kava.

balkanrivers.net/Uudistaja

Prantsuse Polüneesia Rikitea linnakeses kasvas sademete hulk 1960. aastatest 1990ndateni 50% (foto: AlphaGalileo)

Osoonikihi muutused mõjutavad ka troopika ilma

Berni kliimauurijad on jõudnud järelduseni, et Antarktika kohal laiuv osooniauk mõjutab sademeid ka Vaikse ookeani troopikavööndis, 10 000 kilomeetrit eemal.

Tulemuslikku võitlust selle nimel, et osooniauk Antarktikas igal kevadel ei avaneks, peetakse rahvusvahelise keskkonnapoliitika üheks kõige suuremaks saavutuseks. Kui 1980. aastate lõpus hakati märkimisväärsel määral piirama osooni lagundavate ainete tarvitust, hakkas osoonikiht püsivalt taastuma; kui taastumine kulgeb samal moel edasi, on maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) prognoosi järgi osoonikiht lõplikult taastunud 2050. aastaks.

Šveitsis Berni ülikooli juures tegutseva Oeschgeri kliimamuutuste uurimiskeskuse teadlased on töötlenud eri kliimamudelite ja statistilise analüüsi meetoditega viimase 60 aasta kliimaandmeid ja teinud kindlaks, et osooniauk tekitas sellise hoovuste ja tuulte muutuse, mis põhjustas niigi sademerohkes Vaikse ookeani konvergentsivööndis veel palju vägevamaid vihmahooge. Näiteks Prantsuse Polüneesias Gambier’ saarte keskuses Rikiteas suurenes sajuhulk 30 aastaga, 1960. aastatest 1990ndateni 50% ning uuringud kinnitavad, et see kasv on suurel määral tingitud just osooniaugust tingitud muutusest. Kui osooniauk nüüd kaob, hakkavad sajuhulgad lähikümnenditel taas vähenema.

Juba varem oli teada, et osooniauk mõjutab tuuli Vaikse ookeani lõunaosas. Nüüd tehti esimest korda selgeks, et osoonikihi kadu on kliimamuutustes võtmetähtsusega ka hoopis kaugemal, Vaikse ookeani troopikavööndis.

AlphaGalileo/Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

Kuna keegi ei taha Rail Balticut oma õuele, rajatakse see suures osas metsa. Raudtee rajamisega kerkib üles palju küsimusi, millele praegu ei olegi veel vastuseid. Metsaomanikud, kelle maa jääb raudtee alla ja tsooni, tahavad teada, kuidas maid asendatakse või millistel tingimustel välja ostetakse. Muret teeb ka see, mis saab veerežiimist ja kuivendussüsteemist ning kuidas loomad raudteest üle hakkavad pääsema.

Käime külas Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimehel Aira Tossul. Aira on läbi ja lõhki metsandusinimene, pärit Ehrpaiside suguvõsast, kus on põlvest põlve töötatud metsanduses. Sestap seisab Aira südikalt metsameeste eest, kui keegi sotsiaalmeedias nende pihta taas teravaid kriitikanooli pillub – see pole praegu üldse harv nähtus. Aira pajatab oma metsade majandamisest, metsanduse õppimisest ja veendumustest.

Uudistame lähemalt korvipunumise kunsti. Pole palju neid, kes oskaks vitstest korvi punuda. Viljandimaa mees Priit Retsep oskab seda ning jagab oma teadmisi heal meelel ka Eesti Metsa lugejale. Priit teeb korve peamiselt toomingast, vahel ka pajust.

Ühtlasi vaatame suvenumbris, kuidas toimetavad Ahto ja Õnnela Neidek oma turismitalus Ohepalu külas. See on talu, kus saab end täiesti metsainimesena tunda, seal pole isegi elektrit. Ja lähikonnas jagub põnevaid kohti, kus matkata.

Suvel armastame Eestis grillida, ent ei pruugi oma „ufos“ süüdata kodumaist grillsütt, kuna meie söetootjail tuleb konkureerida odava importkaubaga. Ometi on turule jäänud tootjad visalt vastu pidanud. Mismoodi on see õnnestunud, sellest ongi artiklis juttu.

Kõne all on ka metsamasinistide õpe Luua metsanduskoolis, metsanduslikud kutsevõistlused, uuendused metsanduses, nõukogudeaegne plaan luua metsanduslikud keelualad ja palju muud.

Eesti Mets

Eesti Mets suvi 2017. Foto: Remo Savisaar

Linnaaiandus on urbanistliku keskkonna osa olnud aegade algusest saadik. Ei ole vahet, mis ajenditel on loodud aiandusalasid, eelkõige vastab aiapidamine inimese ürgsematele vajadustele: olla loominguline, tegus ja kasvatada midagi ise.

Eesti Looduse 2017. aasta aprillikuu numbris kirjutas maastikuarhitekt Merle-Karro Kalberg linnaaiandusest maailmas ja Eestis. MTÜ Maheaed juhatuse liige Siim Vatalin andis ülevaate Tartu linnaaianduse arengutest.

Täispikkuses:

Eesti loodus ei väsi üllatamast. Mida rohkem õpid liike eristama ja tundma, seda rohkem neid tundub Eestis lei­duvat. Ainuüksi sulelisi on siin kohatud ligi nelisada liiki. Suitsupääsukest, harakat või hallvarest teavad paljud, kuid mida varjulisema eluviisiga lind, seda vähem teda tuntak­se. Nii on ka väike­-kärbsenäpiga, kelle olemasolust pole tõenäoliselt paljudel aimugi.

Loe Karl Adami lugu väike-kärbsenäpist täispikkuses:

Paber- ja digiajakiri saadaval ka meie e-poes!

Eesti loodusuurijate seltsi juures tegutsev Eesti mükoloogiaühing on algatanud uue tava: valida aasta seen. Valik langes seeneliigile, mida kauni välimuse ja heade maitseomaduste tõttu tunnevad ilmselt kõik Eesti inimesed. Nii sai 2017. aasta seeneks harilik kukeseen.

Loe erinevatest kukeseentest Eestis ja maailmas, kukeseente sugulastest ja paljust muust Eesti Looduse juuni-juuli ajakirjast. Loo autorid Kadri Põldmaa, Külli Kalamees-Pani, Teele Jairus.

Paber- ja digiajakiri müügil ka meie e-poes.

Hea lugeja! Meie toimetused on peaaegu terve juulikuu puhkusel.

Tartu toimetus (Veski 4) on puhkuse tõttu kinni 3.–23. juulil.

Tallinna toimetus (Endla 3) on kinni 10. juulist 7. augustini.

Ajakirju, raamatuid ja heliplaate saab endiselt tellida meie e-poest www.loodusajakiri.ee/pood. Ajavahemikus 3.–23. juuli esitatud tellimused postitatakse alates 24. juulist.

Oma tellimissoovid võib puhkuseperioodil edastada loodusajakiri@loodusajakiri.ee. Kirjadele vastame alates 24. juulist.

Juulis ja augustis on toimetused avatud E-N 10–16 .

Mõnusat suve(lugemist)!

MTÜ Loodusajakiri

 
Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus kuulutavad välja pilvefotojahi „Pilvepiir 2017“. Fotovõistluse sihiks on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu. Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus.

AUHINNAD
● I koht – põnevaim pilvepilt
Ajakirja Horisont aastatellimus, „Looduse raamatukogu“ sarja raamatud „Füüsika. Higgsi bosoni lugu“, „Riigita rahvad. Kaukaasia“, „Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad“
● II koht
Ajakirja Horisont aastatellimus, „Looduse raamatukogu“ sarja raamatud „Füüsika. Higgsi bosoni lugu“ ja „Riigita rahvad. Kaukaasia“
● III koht
Ajakirja Horisont aastatellimus
● Põnevaim pilvevideo
Ajakirja Horisont aastatellimus
● 3 PUBLIKU LEMMIKUT (internetihääletusel): auhinnaks saab valida raamatu „Looduse raamatukogu“ sarja teoste hulgast „Füüsika. Higgsi bosoni lugu“, „Riigita rahvad. Kaukaasia“ ja „Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad“
● ERIAUHINNAD
Fotograafia arendus- ja koolituskeskuselt, ajakirjadelt Eesti Loodus ja Eesti Mets ning riigi ilmateenistuselt

ÜLDTINGIMUSED
1. Võistlus toimub ilm.ee keskkonnas.
2. Fotod peavad olema ilm.ee keskkonda üles laaditud ajavahemikus 12. juulist kuni 1. oktoobrini 2017. Võistlusele esitatud töö maksimaalne suurus 2000 × 2000 px, maht 2 MB.
3. Võistlusele esitatavad videoklipid pilvedest peaks olema laetud Youtube’i või Vimeo keskkonda ja link saadetud aadressile pilved@ilm.ee.
4. Võistlusel osalemiseks tuleb registreerida end ilm.ee kasutajaks (kui veel pole sealne kasutaja) ja laadida fotovõistluse võistlustöö(d) üles.
5. Osaleda võivad kõik inimesed fotodega, mis vastavad võistluse nõuetele ja mis liigituvad pilvefotode hulka.
6. Osaleda ei või võistluse korraldamisega seotud isikud.
7. Esitatavate tööde arv pole piiratud, kuid kindlasti tuleb autoril teha enda parimate fotode hulgast eelvalik.
8. Korraldajatel on õigus kasutada võistlusel osalevaid töid tasuta koos autori nimega fotovõistlusega seotud trükistes, meedias ja riigi ilmateenistuse materjalides.
9. Võistluspildi saatja garanteerib ja vastutab selle eest, et kõik pildi autoriõigused kuuluvad talle.
10. Esitatud piltidest teeb eelvaliku kolmeliikmeline žürii, lõpiliku paremusjärjestuse otsustab viieliikmeline fotograafidest ja pilveasjatundjatest koosnev žürii.
11. Kõiki võistlusele esitatud töid saab hinnata ka publik; selle põhjal selgitatakse välja kolm (3) publiku lemmikut.
12. Publiku hääletus kestab ilm.ee keskkonnas 1.–20. oktoobrini.
13. Publiku lemmik ja ka kõik teised võitjad kuulutatakse välja novembris Tallinna teletornis toimuval lõpuüritusel.

KES FOTOSID HINDAVAD
Laekuvatest fotodest teeb iga nädal eelvaliku kolmeliikmeline žürii koosseisus Ulvar Käärt (Horisont), Ellu Vibur (ilm.ee) ja Jüri Kamenik (pilveekspert, blogi „Ilm ja inimesed“). Lõppvooru edasi pääsenud fotod avaldatakse galeriina ilm.ee keskkonnas.
Lõppvooru pääsenud pilte hindab fotograafidest ja pilveasjatundjatest koosnev žürii: Jüri Kamenik (pilveekspert), klimatoloog Ain Kallis, meteoroloog Ene Tillmann ja fotograafid Arno Mikkor ja Jaak Kadak.

● LISATEAVE: www.loodusajakiri.ee, www.ilm.ee, ilmjainimesed.blogspot.com.ee või kamenikmeister@gmail.com märksõnaga „Pilvepiir“.

NB! Pilvi ja teisi atmosfäärinähtusi aitab määrata Androidiga nuhvlitele mõeldud mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“. Otsi tasuta pilveaabitsat Google Play vidinapoest!

Pilvepiir 2016 võidufoto Kelvin-Helmholtzi lainetest helkivates ööpilvedes, autor Janek Pärn

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Pilvepiir 2016 võidufoto Kelvin-Helmholtzi lainetest helkivates ööpilvedes (foto: Janek Pärn)

Täna algab pilvefotojaht „Pilvepiir 2017“

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus on avanud fotovõistluse „Pilvepiir 2017“. Pilvefotojahi siht on ärgitada huvi ilma ja pilvede vastu, ühtlasi innustada pilvi pidistama. Peale fotovõistluse esikolmiku selgitatakse välja põnevaim pilvevideo, internetihääletusel selguvad aga rahva lemmikud.  Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus.

Fotod tuleb laadida ilm.ee keskkonda ajavahemikus 12. juulist kuni 1. oktoobrini. Võistlusele esitatavad videoklipid pilvedest tuleb panna Youtube’i või Vimeo keskkonda ja saata selle internetiaadress e-postile pilved@ilm.ee. Pilvefotovõistluse tulemused tehakse teatavaks novembris Tallinna teletornis toimuval lõpuüritusel. Täpsemad osalemistingimused leiab Loodusajakirja teemalehelt.

Teadusloolase Erki Tammiksaare sulest ilmub ajakirjas Horisont artiklisari „Eesti teadus 100“ (foto: www.akadeemia.ee)

Loodusajakiri Kukus: „Eesti teadus 100“ ja Eesti Mets

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tuleb sel nädalal jutuks teadusloolase Erki Tammiksaare sari „Eesti teadus 100“; kaks ajakirjas Horisont seni ilmunud esimest osa kannavad pealkirju „Millal sündis Eesti teadus?“ ja „Stiihiline periood Eesti teaduse arengus (1919–1936)“. Nädala pärast saab saates sõna Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron, kes tutvustab ajakirja suvenumbri olulisemaid kirjutisi. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku taskuhäälingus.

Viirpuuretk Tartu ülikooli botaanikaaias Ivar Sibula juhatusel (foto: Triin Nõu)

27. juunil toimus taimeretk Laelatul, mille raames kuulati bioloogiajaamas ka ülevaadet puisniidu ajaloost (foto: Toomas Kukk)

Eesti Looduse retked

Eesti Looduse toimetus korraldas juunikuus kaks loodusretke. 16. juunil sai paarkümmend huvilist dendroloog Ivar Sibula juhatusel ülevaate tänavuse aasta puust: viirpuid käidi uurimas Tartu botaanikaaias (ülemine pilt). Näiteks selgus, et pelgalt lehtede järgi on viirpuid keeruline määrata. Mõnel liigil võivad lehed isegi samal puul suuresti erineda. Retke ajal olid õites nii täpiline viirpuu kui ka tömbilehise viirpuu sort ’Paul´s Scarlett’. Paljudele üllatuseks olevat täpilise viirpuu sügisel valmivad viljad isegi veidi maitsvamad kui koduaedades levinud karvase viirpuu viljad.

Pärast jaanipäeva, 27. juunil, võeti ette taimeretk Laelatu puisniidul; matka juhtis Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Alustuseks kuulati Laelatu bioloogiajaamas ettekannet puisniidu ajaloost, väärtustest ja seal tehtud teadustööst ning seejärel käidi puisniidul ligi paaritunnisel jalutuskäigul. Näiteks leiti viimane õitsev valge tolmpea, nähti kärbesõisi ja kuldkinga. Pärast Laelatut käidi väiksema rühmaga Puhtulaiul, kus tähelepanu pälvis laialehine salumets ja Puhtu ajalugu, Schilleri mälestusmärk ja EMÜ bioloogiajaam.

EESTI UUDISED

Nogopalu kruusakarjäär (allikas: www.ut.ee/BGGM)

Mullu kaevandati enim põlevkivi, liiva ja kruusa

Maa-amet on koostanud 2016. aasta Eesti maavarade koondülevaade, mille järgi on endistviisi enim kaevandatud põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Põlevkivi ja turba kogus mullu vähenes, kaevandatud ehitusmaavarade kogumaht oli viimaste aastate keskmisel tasemel. 

Mullu oli keskkonnaregistri maardlate nimistus 911 maardlat ja kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 671. Kõige enam kaevandati 2016. aastal põlevkivi: ligikaudu 12,7 miljonit tonni, arvestamata kadusid. Liiva ja kruusa saadi ligikaudu 5,5 miljonit kuupmeetrit, lubjakivi ja dolokivi ligi 2,7 miljonit kuupmeetrit ning turvast ligikaudu 0,5 miljonit tonni. Väiksemas koguses kaevandati savi ja meremuda.

Võrreldes eelneva viie aastaga suurenes mullu ehituslubjakivi (10%), ehitusdolokivi (9%), täitekruusa (94%), täiteliiva (4%) ja ehitusliiva (14%) keskmine kaevandamiskogus. Vähem kaevandati aga põlevkivi (16%), tsemendilubjakivi (49%), tehnoloogilist lubjakivi (29%), tehnoloogilist dolokivi (26%), viimistlusdolokivi (82%), täitedolokivi (56%), tsemendisavi (54%), keraamilist savi (17%), ehituskruusa (11%), tehnoloogilist liiva (2%), vähelagunenud turvast (24%) ja hästilagunenud turvast (51%). Koondülevaatega saab tutvuda maa-ameti geoportaali internetilehel.

Maa-amet

Metskitsetall (foto: Tõnu Talvi)

Heinatöödel pane tähele looma- ja linnupoegi!

Alanud heinaaja tõttu juhib keskkonnaamet tähelepanu, et rohumaid niites tuleb pidada silmas metsloomi ja linde, kel on praegu poegade kasvamise aeg. Eesti niidetavatel aladel pesitseb mitu sellist linnuliiki, kes on meil muutunud aina haruldasemaks, näiteks rukkirääk, suurkoovitaja ja nurmkana. Majandatavatele rohumaadele satuvad sageli ka metskitse- ja halljänesepojad. Seetõttu tuleb heinateol olla tähelepanelik ning soovitatavalt niita maa-ala servast serva või keskelt lahku meetodil. Selline tegutsemisviis võimaldab lindudel-loomadel masinate eest taanduda ja säästab põllumajandusmaastikele eriomast elusloodust.

Keskkonnaamet

Kohverkala (allikad: TÜ loodusmuusem)

Loodusmuuseumi juuli objekt on kohverkala

Tartu ülikooli loodusmuuseumi veebilehel saab juulis uurida 1813. aastast muuseumikogudes olevat kohverkala Lactophrys bicaudalis. Seda liiki isendid elutsevad selgeveelistes soojades merelahtedes korallrahude ümbruses. Keha on neil kaetud luust rüüga; iseloomulik kehakuju on ristlõikes kolmnurkne. Esimesed kohverkalad jõudsid muuseumisse juba 1806. aastal, kui annetati umbes sada admiral Adam Friedrich von Krusensterni ümbermaailmareisilt pärit eksponaati.

Erilisi muuseumieksponaate tutvustava virtuaalnäitusega tähistab TÜ loodusmuuseum oma 215. aastapäeva. Jaanuaris tutvustati suurimat Eestist leitud terviklikku trilobiiti, veebruaris sai uurida kukkurhundi koljut, märtsis valikut harrastusbotaanik Gustav Carl Girgensohni herbaariumist, aprilliobjekt oli sinilaup-amatsoonpapagoi topis ja juunis sinise käokinga taimemudel. Kõiki neid 3D-mudelina esitatud objekte saab uudistada muuseumi veebilehel.

TÜ loodusmuuseum

Lääne-pöialpoiss (Francesco Veronesi / Wikimedia Commons)

Suurel Munamäel vaadeldi Eestis haruldast lääne-pöialpoissi

Läti linnuvaatlejad teatasid linnuharulduste komisjonile, et olid juuni keskel Suure Munamäe vaatetorni juures kohanud laulvat lääne-pöialpoissi (Regulus ignicapilla). Jaanilaupäeval käisid Rõuge linnuvaatlejad Maidu Kõoleht, Maiki Must ja Jaanus Tanilsoo teadet kontrollimas ja selgus, et vaatetorni juures tegutseb lausa kaks lääne-pöialpoissi.

Lääne-pöialpoiss on Lääne-Euroopa liik, kelle püsilevila ulatub Leeduni. Linnuharulduste komisjoni andmetel on seda liiki Eestis seni kohatud 22 korda, kuid viimastel aastatel on tema vaatluste arv sagenenud. Mullu oli koguni kuus leidu. Lääne-pöialpoisi pesitsust Eestis ei ole seni tõestatud, ehkki paigatruid isendeid on meil kohatud, näiteks mullu mais-juunis Ida-Virumaal Jõugal.

Meie tavalisest pöialpoisist (Regulus regulus) eristub lääne-pöialpoiss värvikirevama näomustri poolest. Kuna pöialpoisid tegutsevad enamasti kõrgel puude latvades, on neid mõnevõrra keeruline vaadelda. Seevastu laulu järgi on pöialpoisiliike lihtne eristada.

Linnuharulduste komisjon 

Eesti keskkonnauuringute keskuse spetsialistid Pirita teele paigaldatud e-ninaga (foto: KKM)

Pirita tee ääres mõõdavad haisutaset e-ninad

Juuni lõpus paigaldas Eesti keskkonnauuringute keskus Pirita tee äärde elektripostide külge viis e-nina, mis mõõdavad aastaid mereäärseid elanikke heidutanud haisu taset. Nende nn haisuninade abil selgitatakse välja, mis on intensiivse merehaisu põhjustajad ja kuidas seda leevendada. E-ninade abil on võimalik teha järeldusi näiteks selle kohta, millega on intensiivne haisulevik kõige enam seotud, näiteks lainetuse, vetikate kasvu või nende lagunemise, soojade ilmadega vms.

Tallinna lahega seotud haisuprobleemid on kestnud aastakümneid. Ehkki olukorda on uuritud korduvalt, ei ole selle põhjustes ega sobivates lahendustes täielikku üksmeelt. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on tugeva haisu tekke peapõhjus inimtegevus või inimtegevusetus: sellele viitab nii mõnigi varasem uuring. Nimelt oli Tallinna laht nõukogude ajal heitvee suubla, kuhu jõudis rohkesti saasteaineid sisaldavat vett, mida pidanuks enne puhastama. Peale selle on inimene muutnud rannajoont, seega on muutunud merevee looduslik liikumine ja halvenenud vee isepuhastusvõime. Nõnda on Russalka- ja Lauluväljaku-esine mereala soodne kasvukoht vetikatele: vesi on madal, suvel soe ja leidub piisavalt toitaineid. Pärast kasvuperioodi hakkavad vetikad sellises vees lagunema ja roiskuma, kuid lained ei saa neid merest välja kaldale tuua.

Keskkonnaministeerium

Sõstrataelik (foto: Herbert Berthold Wien/Wikimedia Commons)

Märka haruldast puuseent sõstrapõõsas!

Vanade sõstra- ja tikripõõsaste alusel kasvab vahel kaneelpruuni viljakehaga puidulagundaja seen: sõstrataelik (Phylloporia ribis). Kuna peagi on inimestel sõstrapõõsaste juures tavalisemast rohkem askeldamist, kutsuvad TÜ torikseente uurijad inimesi seene olemasolust teada andma. Mis tahes tähelepanekud selle liigi kohta on oodatud, kuna see aitab hinnata torikseente ohustatust Eestis. Sõstrataeliku kohta palutakse saata teave leiupaiga ja -aja kohta, (võimaluse korral) koordinaadid ja foto ning leidja kontaktandmed aadressil kadri.runnel@ut.ee.

TÜ looduskaitsebioloogia töörühm

TASUB OSALEDA

Toila-Oru park (foto: RMK)

RMK kutsub juulis parkide päevale

Riigimetsa majandamise keskus kutsub osalema vastuste- ja osaluspäevade sarjas „Mis on puude taga?“. Ürituse raames selgitatakse seda, millega RMK iga päev tegeleb ja arutletakse üheskoos sel teemal. Juulikuus on sarja raames kaks parkide päeva.

Toila-Oru parki oodatakse huvilisi 15. juulil. Kogunetakse Karu värava parklas kell 10. Tutvutakse pargiga, aga tehakse ka korrastustöid: veetakse oksi, lõigatakse peenraääri, värvitakse pinke jms. Osalejatele pakutakse lõunaeinet. Päev lõpeb 14.30 paiku. Lisateavet saab küsida telefonitsi 515 9317 või heinar.juuse@rmk.ee.

Keila-Joa kaunisse parki kutsutakse 29. juulil. Sealgi on päevakavas pargiga tutvumine ja pargiala korrastus. Kogunetakse kell 10 Keila-Joa pargi parklas; päev lõpeb 15.30 paiku. Lisainfot saab Daniel Juhhovilt telefonitsi 5340 7513 või daniel.juhhov@rmk.ee.

Mõlemast pargipäevast osavõtt eeldab ilmale ja tegevustele kohast riietust. Tööriistad, -kindad ja piknikutoit on vastustepäeva korraldaja poolt. Nii Toila-Oru kui ka Keila-Joa pargipäeval juhendatakse eesti ja vene keeles. Oma tulekust tasub teada anda RMK veebilehe kaudu, valides sealt meelepärase ürituse.

RMK

Eesti keele instituut otsib tunnuslauset

Aita valida eesti keelt korraldavale instituudile tunnuslause! Valiku saab teha tosina ette antud lause vahel, hääletada on võimalik kuni 13. juulini. Hääletada saab eesti keele instituudi kodulehel.

EKI

Vikipeedia pildikorje keskendub Rail Balticu trassile

Wikimedia Eesti korradab tänavu juulis taas pildikorje, mille siht on jäädvustada meie muutuvat maastikku, et ka aastakümneid hiljem oleks näha, milline on Eesti olnud.

Selleaastase pildikorje teema on Rail Balticu trass. Eelistatud on kavandatud raudteetrassi läheduses tehtud fotod. Sobilikuks arvatakse kuni viie kilomeetri kaugusel tehtud pildid. Enim võiks tähelepanu pöörata teeületuskohtadele ja sellistele paikadele, mida on hiljem hõlpsam ära tunda.

Saadetavad fotod peaksid olema hea kvaliteediga: kujutatu on terav, värvid õige tonaalsusega ja pilt säritatud ning kadreeritud õigesti. Tingimata on vajalik täpne pildiinfo, sh tuleks võimaluse korral juurde märkida täpsed koordinaadid. Koordinaate aitab kindlaks teha näiteks itouchmap veebileht. Kindlasti on kasu Maa-ameti kaardirakendusest, mis kasutab alusena kõige täpsemaid ortofotosid.

Piltide puhul on eelistatud originaalsuurus. Failide juurde peab olema lisatud teave kasutusõiguste kohta nii Vikipeedias kui ka mujal. Vaikimisi käib selle kampaania käigus lisatavate piltide kohta selline litsents, mis lubab kõigil neid fotosid vabalt kasutada, kuid tingimusel, et alati tuleb viidata autorile (litsents CC BY 4.0). Pilte saab laadida aktsiooni veebilehel kuni 31. juulini, täpsema osalemisõpetuse leiab samuti vikipeedia keskkonnast, vt siia. Võistluse auhinnafond on 600 eurot. Pildikorje parimaid autasustatakse augustis purjekal Tallinna lahel.

Wikimedia Eesti

ELFi talgute suvekool

Eestimaa looduse fond ootab 20.–23. juulil huvilisi Palupõhja talgute suvekooli. Teemad on loodus ja pärandkultuur; tehakse vikatiga heina ja õpitakse tundma pärandmaastike loodust, vestluskaaslasteks on nii kohalikud kui ka kaugema kandi rahvas Inglismaalt ja Soomest. Õhtud täidab pärimusmuusika ja Ööülikool. Põnevust lisab ELF-i talgute ajaloo esimene ametlik niitmisvõistlus.

Osalustasu oleneb osaleja võimalustest: kas 25 või 50 eurot. Täpsemat teavet suvekooli kohta leiab ELF-i talgute lehelt.

ELF

Tartus saavad kokku ilmahuvilised ja äikesevaatlejad

Kokkutulek toimub 15. juulil Tartus füüsikainstituudis (Maarjamõisas W. Ostwaldi tn 1/Ravila 14c). Oodatud on äikese- ja tormivaatlejad, ilmahuvilised ja muidu teemast huvitatud inimesed. Päeva jookul saab kuulata ettekandeid ilma ja äikese kohta, pakutakse lõunasööki ja võimaluse korral käiakse tutvumas rahvusarhiiviga Noora, ühtlasi saab uudistada Kairo Kiitsaku fotonäitust.

Huvilistel palutakse osalemissoovist teada anda: oma nime saab lisada Doodle’i keskkonna registreerimisvormis, teatada tulekust Helle Raudsepale telefonitsi 772 1530 või Laine Keppartile 776 6927 või saata e-kiri aadressil jogevakliima@hot.ee (ilmahuvikeskus), laine.keppart@etki.ee (Laine Keppart) või kamenikmeister@gmail.com (Jüri Kamenik). Siiski võib kohale tulla ka registreerimiseta.

Kokkutuleku osalustasu on 5 eurot, pensionäridel ja õpilastel 3 eurot; maksta saab kohapeal sularahas. Teavet ürituse kohta leiab ürituse internetilehel ja Facebookis.

Neljapäeviti oodatakse noori suvemuuseumisse

Eesti loodusmuuseum ootab 5–10-aastasi loodushuvilisi lapsi suvemuuseumisse. Koos õpitakse tundma eri linde, loomi, putukaid, aga ka ohte looduses. Ühtlasi uuritakse ja avastatakse loodust mikroskoopide abil ja õues viibides. Suvemuuseum vältab kuni 24. augustini neljapäeviti 12–14. Iga kord on eri teema. Lähimate neljapäevade kavas on linnud maal ja merel (13. juuli) ja metsloomad (20. juuli).

Kuna osalejate arv on piiratud, tasub pilet eelmüügist aegsasti ära osta. Seda saab teha näiteks muuseumi veebilehel. Suvemuuseumi pileti hind on 3 eurot; sama piletiga saab tutvuda ka kõikide loodusmuuseumi näitustega. Saatjatel, kes soovivad koos lapsega suvemuuseumisse tulla, tuleb soetada muuseumipilet (täispilet on 5 eurot, sooduspilet 3 eurot). Eesti loodusmuuseumis asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.

Eesti loodusmuuseum

Näha saab 200 aastat vana maali TÜ kuulsast rektorist Parrotist

Tartu ülikooli vana anatoomikumi rotundis on avatud näitus „Maali lahkamine. G. F. Parrot“. Tegu on esmakordse võimalusega uudistada 200 aastat tagasi Franz Gerhard von Kügelgeni maalitud portreed Tartu ülikooli kuulsast rektorist füüsikaprofessor Georg Friedrich Parrotist. 

Maali peeti kadunuks kuni 2016. aastani, kui see tänu õnnelikule juhusele jõudis USA-st tagasi Eestisse ja kuulub nüüd Tartu ülikoolile. Vanas anatoomikumis avatud näitus tutvustab nii Parroti portree minevikku kui ka maali valmimist, kadumist ja leidmist. Peale kõnealuse maali näeb teisi ülikoolile kuuluvaid von Kügelgeni maalitud saksa suurmeeste portreesid. Maalinäitus on vanas anatoomikumis lahti kuni 3. septembrini T–P 10–18.

Näitusega tähistatakse Georg Friedrich Parroti 250. sünniaastapäeva; selle raames korraldatakse suvekuudel mitu programmi, näiteks 29. juulil kell 11 on huvilised oodatud Hullu Teadlase eksperimendihommikule „Värvid ja nägemine“. TÜ muuseumi peamajas ajaloolises toomkirikus saab uudistada ka erinäitust elektrist. Muu hulgas on väljas muuseumi ainulaadsemaid kollektsioone: Eesti vanimad elektri katseriistad, mis kuulusid 200 aastat tagasi Parroti füüsikakabinetti. Näitusel saab paljusid eksponaate ise katsuda ja katsetada.

TÜ

Rõuge muinaspäev

Võrumaal Rõuges Ööbikuoru pervel asub tuhande aasta taguste eeskujude järgi rajatud muinastalu. 22. juulil kell 10–18 korraldatakse seal teemapäev, kus keskendutakse muinasaegsele eluolule ja eksperimentaalarheoloogilistele tegevustele.

Muinaspäeval saab kätt proovida sepistamises, odaviskes, puutöös, tinavalamises, villa ja ketramise töötoas ning võtta osa ekskursioonidest linnamäele. Kavas on ka muinassõdalaste mõõduvõtmine ja loeng loomapidamisest muinasajal. Tegevusi juhendavad arheoloogid, käsitöömeistrid ja teised oma ala asjatundjad. Osalus muinaspäeval on tasuta, v.a mõned töötoad. Täpsemat teavet leiab muinastalu Facebooki-lehelt.

Narva linnus (allikas: Põhjaõue FB leht)

Ürdi kaks külge Narvas

Narva linnuse Põhjaõue apteek peab 22. ja 23. juulil üheksandat korda ürdipäevi. Sel puhul saab maitsta mitmesuguseid taimeteesid, osaleda ürtide tundmise võistlusel ja punuda lillepärga. Üksiti saab uudistada päevakohast näitust. Narva linnus asub Peterburi mnt 2 ja on lahti 10–18.

Suurpea instituut (foto: Toomas Tuul)

Lahemaa militaarpärandi seminar

Keskkonnaamet koos Suurpea küla, Juminda poolsaare seltsi, Viinistu konverentsikeskuse ning Hara ja Suurpea militaarpärandi omanikega korraldab 22. juulil millitaarpärandi seminari. Akadeemiline seminar algab kell 9.30 kunagises Suurpea instituudihoones. Järgneb kohalike elanike juhitud väliseminar Suurpeal ja Hara sadamas. Päev lõpeb jutuajamiste ja muusikaga.

Seminaripäeval esinevad Kaarel Piirimäe, Robert Treufeldt, Kalev Sepp, Peep Pillak, Tiina Perminov, Vello Süda, Õie Kivi, Tarvi Velström jt. Kohtade arv on piiratud, mistõttu on vaja ennast varem registreerida. Vaata selle kohta lähemalt keskkonnaameti kodulehelt. Osavõtutasu on 15 eurot, sh pakutakse süüa.

Keskkonnaamet

Tahu vaatetorn (foto: Andres Kalamees)

Aita kirjeldada Eesti vaatlustorne

Eesti ornitoloogiaühing kutsub linnu- ja loodushuvilisi koguma teavet Eesti vaatlustornide seisundi ja huviväärsuste kohta. Vaatamas käidud tornide kohta palutakse täita ankeet Google Docsi keskkonnas. Küsimustikku tuleb kirja panna, kuidas tornini jõuda, milline torn välja näeb, mida põnevat võib vaatlustornist näha; kas jalgratta, lapsevankri või ratastooliga pääseb ligi ning kas torn on üleüldse alles, kasutuskõlblik jne. Ühtlasi palutakse tornide kohta saata fotosid, laadides need Dropboxi kausta. Andmekorje käigus kogunenud vähe tuntud vaatlustorne hakkab EOÜ tutvustama ka oma väljaandes Tiirutaja. Rohkem teavet aktsiooni kohta leiab EOÜ internetilehelt.

EOÜ

MAAILMAST

Üks Hiina lugematutest kivisöe-elektrijaamadest (foto: Tobixen / Wikimedia Commons)

Millal ja kus on tolm ökoloogiliselt kasulik?

Õhus edasi kanduvat tolmu peetakse ökoloogiliseks probleemiks. Ent selgub, et kui tolmu ei ole, võib õhusaaste hoopis suureneda. Ajakirjas Nature Communication äsja avaldatud uuringu põhjal tehti kindlaks, et mida vähem on tolmu, seda rohkem saastet koguneb Hiina tiheasustusega piirkondadesse: kui tolmu pole, jõuab rohkem päikesekiirgust maapinnale, see aga vähendab tuule kiirust.

Sajad miljonid hiinlased elavad pideva tehaste ja söeelektrijaamade põhjustatud ülemäärase saastega aladel. Uuringute järgi hukkub ülemäära saastatud õhu tõttu igal aastal 1,6 miljonit inimest, mis on lausa 17% kõigist surmajuhtumitest. Praegu kõne all olevas uuringus jõuti aga järeldusele, et inimtegevusest tulenev saaste oleneb looduslikust tolmust, mis kandub asustatud aladele Gobi kõrbest. On ka teine, aga palju vähem oluline loodusliku tolmu allikas: Loode-Hiina kõrgmäestiku piirkond. Modelleerides 150 aasta tuule- ja tolmuolusid leidsid teadlased, et see tolm peegeldab tagasi suure hulga päikesekiirgust.

Maismaa ja mere temperatuuride erinevus põhjustab tuuli. Ilma tolmuta jõuab maale rohkem päikesekiirgust, see kuumeneb rohkem, temperatuurierinevus mere ja maismaa vahel väheneb, tuulte tsirkulatsioon nõrgeneb ja Ida-Hiina kohal tekib tuulevaikus. Tolmu levik võib varieeruda terve kolmandiku võrra. Kui see juhtub ulatuslikul maa-alal, võib isegi väike muutus tuulekiiruses talvel põhjustada Ida-Hiinas õhusaaste kasvu kuni 13%.

Ühes teises uuringus tehti hiljaaegu kindlaks seos arktilise mere kahaneva jääkatte ja Hiina 2013. aasta ränga õhusaaste vahel. Põhjus on ikka sama: nõrgemad tuuled. Praeguse uuringu autorid usuvad, et mõlema töö järeldused on õiged ja see avardab tunduvalt meie arusaamu looduslike ja inimtekkeliste aerosoolide vastastikmõjust. Kuna ülemäärase õhusaaste all kannatavad teisedki riigid peale Hiina, võivad need avastused aidata leida võimalusi kõige rängemaid tagajärgi leevendada.

Uuringu põhitulemus on aga järeldus, et ehkki tolm võib halvendada nähtavust, ei ole see õhu kvaliteedi mõttes sugugi kahjulik, vaid mõnel juhul lausa kasulik.

GISM/Uudistaja

Triiase mere kalad Hiinas kaheksa miljonit aastat pärast suurt väljasuremist (Brian Choo maal / AlphaGalileo)

Suurus ei olnud tähtis

Elurikkuse kadumise ohte on tähtis mõista. Enamasti on ikka arvatud, et mida suurem on olend, seda altim on ta välja surema. Äsjane Bristoli ülikooli ja Hiina geoloogiaameti Chengdu keskuse ühisuuring väidab aga mahukale andmebaasile toetudes, et kõigi aegade suurima väljasuremiskriisi ajal ei olnud kalade suurusel nende hävingus mingit rolli.

Uuring keskendus luukaladele permi-triiase aja liikide hulgihuku ajal 252 miljonit aastat tagasi, kui hiiglaslikust vulkaanipurskest alguse saanud kliimasoojenemine põhjustas 90% maakera liikide hävingu.

Vulkaanilised gaasid tingisid happevihmasid ja temperatuuri tõusu 20 °C. Selle tõttu hukkusid taimed, vihmavalingud pühkisid aga mulla merre. Ka ookeanid kuumenesid ja elustik kadus. On ikka arvatud, et suured liigi hukkusid esimestena, kuna neid peaks kuumus ja nälg rohkem mõjutama. Ent ajakirjas Palaeontology ilmunud artiklis kinnitatakse, et suured liigid ei hakanud sugugi varem välja surema kui väiksemad.

Uuringus on kasutatud üksikasjalikku kokkuvõtet kogu infost, mis oli teada üle 100 miljoni aasta kohta, nii enne kui ka pärast katastroofi. Keha suuruse andmed olid kasutada üle 750 kala kohta, olulist lisa pakkus just Hiina uuringupartner. Arvutusi tehti mitme mudeli põhjal, varieerides evolutsioonipuu kuju ja kõigi liikide täpset andmestikku. Tulemus oli ühene: keha mõõtmed ei olnud kriisi aegu eelis ega puudus.

Bristoli ülikooli loodusmuuseumi maateaduste kooli teadlase Mark Putticki sõnul on viimasel ajal mitme teisegi uuringu järgi hakatud kahtlema, et seni kindlaks peetud arusaam väljasuremise tõenäosuse sõltuvuse kohta kehamõõtmetest ei pruugi olla õige. Kunagi varem pole aga sellistes analüüsides kasutatud nii mahukat andmebaasi ega nii laia valikut evolutsiooni arvutimudeleid. Neis on võetud arvesse suhted kõikide vaatlusaluste liikide vahel, kusjuures arvesse on võetud nii andmestiku võimalik määramatus kui ka mudelite ebatäpsus. Ent järeldus on selgelt ühene: suurus ei loe.

Bristoli ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

Juuli-augusti Horisondi kaaneloos „Higgsi boson ja maailmalõpp“ kirjutavad keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadurid Kristjan Kannike ja Andi Hektor osakestefüüsikuid vaevast murest, et vaakum, milles elame, polegi pärisvaakum, vaid hoopis valevaakum. Nõnda varitseb meid oht, et ühel päeval laguneb meie mõnus valevaakum tormiliselt pärisvaakumiks – kosmilised vaakummullid võivad paisuda pea valguse kiirusega ning hävitada kõik oma teel.
Intervjuus usutleb Tallinna ülikooli ajaloodotsent Linda Kaljundi oma kolleegi, Eesti ja üldajaloo professor Karsten Brüggemanni. Brüggemann on aidanud rikastada pilti Eesti ajaloost, näidates, kuidas see paistab välja laiemas perspektiivis – Vene tsaaririigi, Nõukogude Liidu, aga ka ülejäänud Euroopa taustal.
Geoloog Vello Kattai tutvustab artiklis „Tšaroiit – Siberi imekivi“ poolvääriskivi tšaroiiti, mis on kivimaailmas ainulaadne oma harvaesineva violetse ja sirelililla värvuse poolest. Selle kõrval uurib Horisont lähemalt, kuidas on võimalik vanast paneelmajast ehitada kaasaegne liginullenergiahoone.
Sel suvel on avalikkuses palju tähelepanu pälvinud mooni- ja rapsipõldude omanike ning põldudele radu tallavate õieilunautijate vahel lahvatanud konfliktid. Kuidas on maa omand ühes kõigi peremehe õiguste ja talle kehtivate piirangutega kujunenud? Seda käsitleb üksikasjalikult jurist Kärt Vaarmari loos „Kuhu liigub maa omandiõigus?“.
Tartu observatooriumi teadur Taavi Tuvikene selgitab kosmose uurimisest pajatava artiklisarja järjekordses loos „Astronoomilised fotoplaadid avavad akna muutlikku tähistaevasse“, kuidas sajandivanuste fotoplaatide abil täna täheteadust tehakse.
Ilmahuviliste seas teada-tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb aga järjekordses ilmalugude sarja loos lähemalt, kuidas ilmataat poliitikat mõjutab. Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seonduvas rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab Erki Tammiksaar teaduspoliitika sündi aastail 1936-1940.
Rubriigis „Sõna lugu“ on juttu siunamisest; „Igameheteadus” tahab taltsutada tuberkuloosi; „Huvitavas Venemaas“ on Vene keiserliku sõjalaevastiku juht Zinovi Roždestvenski, kes ei tahtnud kurvastada Nikolai II; „Muuseumipärlis“ tutvustab vabaõhumuuseum sepikoda, kus Peeter I lasi hobust rautada; „Dokument kõneleb“ kohtunikuametist, mis oli naistele pikka aega kättesaamatu; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all õiemee glükoosikristallid. Lisaks saab lugeda kunstnik Sandra Jõgeva mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ loomade pentaminokujunditeks jaotamise ülesannetega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.

Värske e-ajakirja saate osta siit
 

Enigma 3. vooru auhinna sai Kalle Kulbok

Kolmanda vooru iga ülesande õige lahenduse eest võis saada kaks punkti. Kõik neli ülesannet lahendasid õigesti ja 8 punkti teenisid Arne Hannus, Vladimir Jaanimägi, Kalle Kulbok, Aarne Kurjama, Toomas Lausmaa, Marko Orav, Allar Padari, Silver Rebenits, Meelis Reimets, Margot Sepp, Anti Sõlg ja Kuldar Traks. Paraku leidsid Arne Hannus ja Kalle Kulbok ka seekord ülesannete püstitusest nõrga koha. Nimelt ei olnud kusagil öeldud, et „pikk tänav“ ei tohi samal ajal olla ka „lühike tänav“. Nii leidsid nad neljandale ülesandele kaks kõrvalvarianti. Kui eelmine kord sai tähelepaneliku lugejana, kes ülesanded õigesti ära lahendas vooru auhinna Arne Hannus, siis seekord saab selle Kalle Kulbok.

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“. Sarjas ilmunud raamatutega saab tutvuda http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/looduse-raamatukogu/ ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või loodusajakiri@loodusajakiri.ee.

Vastused:

UUDISTAJA 

26.  juuli 2017         

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Suvine Horisont uurib maailmalõpuga ähvardavaid vaakummulle

Horisondi juuli-augustinumbri kaaneloos „Higgsi boson ja maailmalõpp“ kirjutavad keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadurid Kristjan Kannike ja Andi Hektor osakestefüüsikuid vaevavast murest, et vaakum, milles elame, polegi pärisvaakum, vaid hoopis valevaakum. Nõnda varitseb meid oht, et ühel päeval laguneb meie mõnus valevaakum tormiliselt pärisvaakumiks: kosmilised vaakummullid võivad paisuda peaaegu valguse kiirusega ja hävitada kõik oma teel.

Tallinna ülikooli ajaloodotsent Linda Kaljundi on usutlenud oma kolleegi, Eesti ja üldajaloo professorit Karsten Brüggemanni. Brüggemann on aidanud rikastada pilti Eesti ajaloost, näidates, kuidas see paistab laiemas perspektiivis, nimelt Vene tsaaririigi, Nõukogude Liidu, aga ka ülejäänud Euroopa taustal.

Geoloog Vello Kattai tutvustab artiklis „Tšaroiit – Siberi imekivi“ poolvääriskivi tšaroiiti, mis on harva leiduva violetse ja sirelililla värvuse poolest kivimaailmas ainulaadne. Selle kõrval uurib Horisont lähemalt, kuidas on võimalik vanast paneelmajast ehitada nüüdisaegne liginullenergiahoone.

Sel suvel on palju tähelepanu pälvinud mooni- ja rapsipõldude omanike ning põldudele radu tallavate õieilunautijate vahel lahvatanud konfliktid. Kuidas on maaomand, kõik peremehe õigused ja talle kehtivad piirangud kujunenud? Seda käsitleb üksikasjalikult jurist Kärt Vaarmari kirjutises „Kuhu liigub maa omandiõigus?“.

Tartu observatooriumi teadur Taavi Tuvikene selgitab kosmose uurimisest pajatava artiklisarja järjekordses osas „Astronoomilised fotoplaadid avavad akna muutlikku tähistaevasse“, kuidas sajandivanuste fotoplaatide abil praegusajal täheteadust tehakse. Ilmahuviliste seas teada-tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb järjekordses ilmalugude sarja kirjutises lähemalt, mismoodi ilmataat poliitikat mõjutab. Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seotud rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab Erki Tammiksaar teaduspoliitika sündi aastail 1936–1940.

Rubriigis „Sõna lugu“ on juttu siunamisest; „Igameheteadus” tahab taltsutada tuberkuloosi; rubriigis „Huvitav Venemaa“ on kõne all Vene keiserliku sõjalaevastiku juht Zinovi Roždestvenski, kes ei tahtnud kurvastada Nikolai II; „Muuseumipärlis“ tutvustab vabaõhumuuseum sepikoda, kus Peeter I lasi hobust rautada; rubriigis „Dokument kõneleb“ on vaatluse all kohtunikuamet, mis oli naistele pikka aega kättesaamatu; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all õiemee glükoosikristallid. Lugeda saab veel kunstnik Sandra Jõgeva mõtteid teadusest ja Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju, lahendades „Enigma“ loomade pentaminokujunditeks jaotamise ülesandeid ja ristsõna; muidugi ei puudu ka „Mälusäru”.

Horisont

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Plaadi ümbris

Öös on hääli

Koos Eesti Looduse augustinumbriga ilmub ööhäältega heliplaat. See annab kuulajale võimaluse süüvida öiste helide maailma ja päevatöö viivuks unustada.

Kui hakkab hämarduma, kuuleme tajutavat muutust ka looduse helimaastikes. Häälitsema hakkavad öise eluviisiga liigid, aga päevased vaikivad. Nõnda tekib ööle iseloomulik helipilt, mis muutub aastaajati. Talve lõpul ja varakevadel on öösiti kuulda kakkude huikeid, kevade edenedes lisanduvad hämarikuaega mitme laululinnu hääled; hiliskevadel ja suve alguses võib juba peaaegu öö läbi kuulda roolindude, ritsiklindude ja ööbikute laulu; suve südame saabudes vaikib linnulaul ja järjest pimedamaks muutuvad ööd on täis ritsikate saagimist.

Veljo Runneli koostatud ning tema ja Fred Jüssi lindistatud heliplaadi 24 pala tutvustavad öise eluviisiga putukaid, linde ja imetajaid. Siit leiame näiteks helipildi hariliku ja rohelise lauluritsika, tikutaja ja mudanepi ning sikuvastsete kohta ja hundi ulumise. Heliplaat on kaasas Eesti Looduse augustinumbriga; peagi saab seda osta ka Loodusajakirjade e-poe kaudu.

Valged kukeseened kasvukohas…

… ja seenelise ämbris (fotod: Katre Palo)

Põnev leid Haanjamaalt

Kolleeg Katre Palo on oma Facebooki-lehele postitanud põneva foto aasta seene kohta: albinootilised kukeseened. Ta oli need korjanud Haanjamaalt Läti piiri äärest.

Kordan Katrel üleskutset: „Kui leiad erilisi kukeseeni, anna sellest teada mükoloogiaühingule (http://mukoloogiauhing.ut.ee)!“ Sellelt lehelt leiate ühingu kontaktandmed.

Mida aasta seene töörühm veel kindlasti teada tahab, saab vaadata Eesti Looduse juuni-juulinumbrist või internetist www.loodusajakiri.ee/eestil-on-nuud-ka-aasta-seen/

Homme saab Kuku saates Loodusajakiri kuulda kukeseenest ja tema sugulastest (foto:

User:Strobilomyces / Wikimedia Commons)

Kukus saab kuulata Eesti Looduse artiklite autoreid

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tuleb sel nädalal jutuks Eesti Looduse suvenumbri kaaneartikkel „Eestil on nüüd ka aasta seen“, mille on kirjutanud Kadri Põldmaa, Külli Kalamees-Pani ja Teele Jairus. Esimesest aasta seenest kukeseenest räägib saates Kadri Põldmaa. Järgmisel nädalal saab sõna Inglismaal töötav äikeseuurija Sve-Erik Enno, kelle väga põhjalik ja õpetlik kirjutis „Mida peame välgu kohta kindlasti teadma?“ on ilmunud samas ajakirjanumbris. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

Allikas: elmar.postimees.ee

Loodusajakirja autorid räägivad ka Elmaris

21. juuni Uudistajas andsime teada, et 10. juunist hakkas loodusajakirjades avaldatud artikleid oma päevaintervjuudes kajastama ka raadio Elmar; idee andis Elmarile Loodusajakirja vastutav väljaandja Riho Kinks. Sel kuul on saanud 3. juulil kuulata Liina Remmi pajatust puuvõõrikust ja soode taastamisest, 10. juulil rääkis Külli Kalamees-Pani aasta seenest kukeseenest, 17. juulil Toomas Kelt metsanduslikest kutsevõistlustest ja sel nädalal Jüri Kamenik Horisondi pilvefotojahist. Kõik neid intervjuusid saab järelkuulata Elmari taskuhäälingu (podcast.elmar.postimees.ee/) rubriigist „Suine jutuke“.

EESTI UUDISED

Foto: elfond.ee

Eesti ei tohiks eesistujana Euroopa kliimapoliitikat õõnestada

Sellise pealkirja all 17. juulil avaldatud pressiteates muretseb Eestimaa looduse fond (ELF) Brüsselis Eesti eesistujana välja käidud kliimapoliitika maakasutuse ja metsanduse süsinikuheite arvestusreeglite pärast. Need reeglid võimaldaksid nii Eestil kui ka mitmel teisel riigil lähikümnenditel senisest rohkem metsa raiuda ja vähendaksid Euroopa võimekust kliimamuutustega võidelda. ELF koos teiste Euroopa keskkonnaühenduste ja teadlastega leiab, et kavandatavad arvestusreeglid on nii kliima- kui ka metsavaenulikud.

Metsadel on kliima reguleerijana täita eriline roll: nad on korraga nii süsiniku talletajad kui ka sidujad. Samuti on suur mõju süsinikuringele raietel. Seepärast on väga tähtis, et detailsemat kliimapoliitikat kujundades rakendataks korrektseid ja õiglasi arvutusmeetodeid. Eesti eestvõttel koostatud eelnõu kavand (tuntud kui LULUCF) lubaks metsarikastel riikidel lähikümnenditel raieid rohkelt suurendades mööda hiilida tegelike emissioonide arvestusest. Muret kiiva kiskuva arvestusmeetodi üle jagavad paljud vabaühendused ja teadlased üle maailma.

LULUCF arvestusreeglid onn detailirohke põhimõtete kogu, mille alusel peavad riigid arvestust maakasutusest, selle muutustest ja metsandusest lähtuvate kasvuhoonegaaside üle. Pariisi lepet sõlmides jõudsid riigid põhimõttelisele üksmeelele arvestuses emissioonide üle ja nende vähendamise püüdlustes. Ent detailsemaks minnes joonistub välja osaliste tegelik huvi. Eriti ilmne on see metsa puhul: riigid, kes soovivad lähiaastatel raieid suurendada, otsivad aktiivselt viise, kuidas tõesest arvutusmetoodikast irduda.

ELF saatis keskkonnaministeeriumile kirja, milles soovitab kliimavaenulikust arvutusmetoodikast loobuda ning julgustab asjaosalisi seisma ausa ja tegelikke süsinikuvoogusid arvestava metoodika eest.

Vt täpsemalt http://bit.ly/2tidU3O.

ELF/Uudistaja

Kroonlinna null (foto: Toomas Jüriado)

Eesti maakondade kõrgeimad tipud, mõõdetuna Amsterdami nullist (allikas: maa-amet)

Eesti hakkab kõrgusi arvutama Amsterdami nulli järgi

Keskkonnaminister Siim Kiisleri 19. juulil allkirjastatud määruse järgi hakatakse Eestis nagu teistes Euroopa riikides arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Seni on kõrguste määramise alus olnud Kroonlinna null.

Ülemineku tõttu suurenevad absoluutsed kõrgusväärtused piirkonnast olenevalt 15–24 sentimeetrit; näiteks Suur-Munamäe kõrgus 317,2 meetrilt 317,4 meetrini.

Maa-ameti peadirektori Tambet Tiitsu sõnul on ülemineku vajaduse tinginud mitu asjaolu. Näiteks on Balti 1977. aasta kõrgussüsteem vananenud ja määratud ebatäpsete füüsikaliste parameetrite alusel. Muidugi on oluline ka soov olla Euroopaga ühtses kõrgussüsteemis. Pealegi oli aastaks 2000 ligikaudu 47% senistest riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud, mis muutis kõrgusmäärangu ajamahukaks ja kulukaks. Nüüdseks on maa-ameti eestvõttel ajakohastatud tervet maad kattev riiklik kõrgusvõrk, mis kõrguste lähteandmestikuna võimaldab muu hulgas täpset kõrgusmäärangut GPS-vastuvõtjatega.

Enamik Euroopa riike, sealhulgas Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu, kasutavad juba Euroopa kõrgussüsteemi. Seega saab paljude rahvusvaheliste projektide puhul hakkama ühe kõrgussüsteemiga ega pea tegema ümberarvutusi.

Seatud on kolme kuu pikkune üleminekuperiood: enne 1. jaanuari 2018 alustatud ehitusprojektid võib lõpetada vana süsteemi järgi.

Vaata rohkem http://bit.ly/2vFlqqs.

Maa-amet/Uudistaja

Šaakaleid on Eestis üha rohkem (foto: Kaarel Kaisel)

Jaht šaakalitele pikeneb kahe kuu võrra

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile jahieeskirja muudatuse, millega saab šaakaleid küttida senisest kaks kuud kauem. Jahiaja pikenduse on tinginud vajadus ohjeldada šaakalite arvukuse kiiret kasvu ja sellega kaasnevate kahjustuste hulka.

Keskkonnaagentuuri hiljuti avaldatud ulukiseire aruande ja küttimissoovituste kohaselt on šaakalite arv jõudsalt kasvanud ja levikuala üha laieneb. Sellega on kaasnenud rünnakud rannikuäärsetele lammastele: keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande järgi langes šaakalite ohvriks mullu 108 rannikualal karjatatud lammast. Seetõttu on ulukiseirespetsialistid soovitanud šaakalite jahti intensiivistada ja ühtlasi pikendada jahi aega. Samasuguse ettepaneku on teinud Eesti jahimeeste selts.

Jahieeskirja muudatusega algaks šaakalijaht juba 1. septembril ja kestaks jahihooaja lõpuni ehk veebruari lõpuni. Möödunud jahihooajal kütiti 32 šaakalit.

Esimesed Eesti šaakalid avastati neli aastat tagasi Matsalust. Algul arvati nad võõrliikide hulka, kuid uurimisega sai selgeks, et šaakal on Eestisse jõudnud omal jalal. Nii nimetati nad 2016. aastal jahiulukiteks. Praeguseks on Eestis vähemalt 11 šaakali pesakonda. Enamik neist on hõivanud Läänemaa, kuid leide on olnud ka Peipsi äärest. Eesti ulukiteadlaste osalusel tehtud analüüsist selgub, et meie šaakalid on geneetiliselt lähedased Kaukaasia suguvendadele. Eestisse on nad rännanud marsruudil, millele jääb rannikut ja jõeorge.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Kuningpüütoni pojad kooruvad

Kuningpüütoni poeg (fotod: Andro Truuverk)

TÜ loodusmuuseumis on koorunud kuningpüütoni pojad

14. juuli tõi Tartu ülikooli loodusmuuseumisse elevust: selgus, et kuningpüütoni munadest on koorunud esimene maopoeg.

„Minule teadaolevalt on see Eestis esmakordne, kui kuningpüütoni munadest on pojad välja haudutud,“ selgitab olukorra erakordsust zooloog Andro Truuverk, kes hoolitseb loodusmuuseumi elavnurga loomade eest. Kuningpüüton on loodusmuuseumis munenud ka varem, kuid poegi seni koorunud ei ole.

Loodusmuusemi elavnurga terraariumist avastati kuningpüütoni viis muna 26. aprillil. Selleks, et seekord ka pojad kooruksid, paigutati munad spetsiaalsesse inkubaatorisse hauduma temperatuuril 28 soojakraadi. Esimene maopoeg pistis nina munast välja 14. juuli hommikul. Järgmised kaks otsustasid munadest välja tulla paar päeva hiljem.

Loodusmuuseumi elavnurka saavad huvilised üht kuningpüütoni poega uudistama tulla tõenäoliselt septembri alguses. Ühe poja saab endale inkubaatori omanik, kes munade eest hoolt kandis, ja ühe poja kosjas käinud isase mao omanik.

Täpsema info selle kohta, millal saab pisikest kuningpüütonit loodusmuuseumisse uudistama tulla, leiab septembris loodusmuuseumi Facebooki-lehelt (www.facebook.com/natmuseum).

TÜ/Uudistaja

Ema süles on virtuaalmeres kindlasti julgem (foto: Eesti loodusmuuseum)

Loodusmuuseumi näitusel saab sukelduda virtuaalsesse ürgmerre

Eesti loodusmuuseumi (Tallinn, Lai 29a) niigi väga populaarsel näitusel „Müstiline ürgmeri“ saab juuli keskpaigast alates läbi virtuaalreaalsuse prillide vaadata 360-kraadist filmi, mis viib vaataja sadade miljonite aastate pikkusele rännakule. Algusest lõpuni Eestis loodud, sisult ainulaadse ja lahenduselt uuendusliku filmi jooksul kohtub vaataja nii hiiglaslike merikiskjate kui ka dinosaurustega, kogeb jääaja hõngu ning näeb Läänemere kujunemist.

„360-kraadise filmi eripära on see, et virtuaalreaalsuse prille kasutades koged sa reaalselt enda ümber sadade miljonite aastate tagust elu,“ räägib uuest lahendusest loodusmuuseumi geoloogiaosakonna juhataja Sander Olo. „Sa näed, kuidas hiiglaslik nautiloid sinust, sind peaaegu riivates, mööda ujub, ja tunnetad, kuidas jääaja saabudes veidi jahe hakkab.“

Film kestab seitse minutit ja selle vältel läbib vaataja kuus ajastut, kokku 600 miljonit aastat. Filmi selgroog on miljonite aastate jooksul toimunud mandrite triivimine, mille vältel on praegune Eesti ala liikunud lõunapoolkeralt oma praegusesse asupaika. Vaataja näeb ja kogeb ka seda, milline oli elu siis, kui Eesti ala katsid troopilised veed, ning mis toimus siin pärast Maa ajaloo pikimat jääaega.

Filmi vaadatakse spetsiaalse peakomplektiga; keelevalikus on nii eesti, vene kui ka inglise keel. Vaata lähemalt loodusmuuseumi kodulehelt (www.loodusmuuseum.ee).

Näitust ja virtuaalreaalset filmi saab loodusmuuseumis vaadata 2018. aasta märtsini. 360-kraadise virtuaalreaalsuse filmi autor on Eesti loodusmuuseum koostöös BOP Animationiga.

Eesti loodusmuuseum / Uudistaja

See kaelus-turteltuvi on saanud nime Matu ja jalga punase rõnga (foto: Jaanus Elts)

Kaks aasta lindu kannavad nüüd punast jalarõngast

Üks tänavuse aasta linnu toimkonna liikmeid Jaanus Elts teatas aasta linnu veebilehel www.eoy.ee/turteltuvi, et 16. juuli varahommikul õnnestus esimest korda ellu viia üks kampaania plaane: värvimärgistada mõni kaelus-turteltuvi. Elts kirjutab, et ehkki tal on pikaajalised rõngastuspüügi kogemused, osutus keerukaks välja töötada tegus turteltuvide püügimeetod.

Aga nüüd õnnestus Tabiveres tabada lausa kaks lindu. Elts on sellest aasta linnu veebilehele www.eoy.ee/turteltuvi kirjutanud humoorika loo. Ühest paarist teatas ühingu kodulehel Eha Dunkel; neist tuvidest sai Elts kätte 212 grammi kaalunud isaslinnu, kelle ristis Matuks. Ent siis selgus, et lähikonnas tegutseb teinegi kaelus-turteltuvipaar. Lõksu läks 167-grammine emaslind, nüüd kuupäevakohase nimega Juuli.

Selle loodushuviliselt saadud teate näitel on hea meelde tuletada, et teated aasta linnu kohta on aasta linnu veebilehele väga oodatud.

www.eoy.ee/turteltuvi/Uudistaja

Folgilised loodusmatkal (foto: hiiufolk.ee)

Keskkonnast hooliv Hiiu Folk kutsus tavapäraselt loodusmatkadele

Läinud nädalal kutsus XIII pärimusmuusikafestival Hiiu Folk muusikasõpru kogu perega nautima saare rahulikku atmosfääri ja head muusikat, samuti looduslähedust ja keskkonnahoidlikku korraldust.

Festivali korraldaja Astrid Nõlvaku sõnul käib rahvarohkete ettevõtmistega paratamatult kaasas suur tarbimine, mis jätab maha hulga jäätmeid. „Hiiu Folk pöörab algusest peale tähelepanu keskkonnale ja püüab vähendada rämpsu tekitamist festivali ajal,“ ütleb Nõlvak. Eelmisel aastal sai festival keskkonnahoidlikkuse eest Hiiumaa rohelise märgi.

Aastaid on Hiiu Folgi kaubamärk olnud loodusretked saare kaunitesse paikadesse. Seekord matkati läbi mere Kaevatsi laiule, mindi Kõpu poolsaarele tegema tutvust luuderohu elupaigaga ja sõideti paadiga Selgrahule vaatama, kas hülged on kodus.

Festivali teisel ja kolmandal päeval said soovijad Kassari kiigeplatsil keskkonnaameti telgis panna proovile oma teadmised looduse tundmises, mängida keskkonnahariduslikke mänge või meisterdada jäätmetest midagi praktilist. Teisel päeval oli Palade loodushariduskeskus avanud Soera talus töötoad ja kohviku, osa võis võtta lühikesest loodusretkest ja kuulata head muusikat ansamblilt Piibar.

Hiiu Folk / Uudistaja

Kaader videost: kõik lapsed veel rõõmsalt koos (kuvatõmmis videost)

Pesakaamera jäädvustas rasvatihasepere rõõmsad päevad

Eelmise aasta linnu projekti eestvedaja Margus Ots on selgi aastal oma portaalis entusiastlikult jälginud, kuidas rasvatihase pojad kaameraga pesas koorusid ja lennuvõimestusid.

Kõik kaheksa poega said tiivule ja lahkusid pesast laupäeval, 15. juulil. Hommikul esimesena lendasid välja vanimad, 20-päevased pojad, viimasena lahkus pärastlõunal väikseim, teistest kuni neli päeva noorem poeg.

Videokokkuvõtte, kuidas rasvatihase pojad pesast lahkusid, on salvestanud Urmas Lett EENetist; vt http://bit.ly/2uLFsTG.

linnuvaatleja.ee/Uudistaja

Tapa jaamahoone, tagaplaanil veetorn (foto: kultuuriministeerium)

Tapa raudteejaama hoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama hoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks.

Tapa esimene vaksalihoone ehitati 1870. aastal, see hoone oli puidust ja sarnanes Aegviidu jaamahoonega. 1928. aastal valmis paekivist ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Sellest Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Praegu seisab jaamahoone tühjalt ja on halvas seisukorras.

Tapa jaama peahoone tunnistati mälestiseks pärast ulatuslikku uurimistööd aastail 2007.–2012. Vajadusele võtta raudteejaam kaitse alla on viidatud ka varasemas muinsuskaitseameti tellitud uuringus ja linnaelanike pöördumises.

Kultuuriministeerium/Uudistaja

Võistlustöö „Emajõgi“ tuleb veel kohandada kesklinna üldplaneeringuga

Üks võidutöö elemente on bassein Emajões (allikas: www.tartu.ee)

Tartu Holmi kvartali tulevane pale on selgumas

Läinud teisipäeval tõmmati joon alla Tartu kesklinnas Ülejõel asuvale Holmi kvartalile parima planeeringulahenduse leidmiseks korraldatud ideevõistlusele. Võidu pälvis kaheksa kavandi seast võistlustöö „Emajõgi“, mille autorid on osaühingu AB Ansambel arhitektid Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik.

Teise koha sai töö märgusõnaga „Atlantise plats“ (Villem Tomiste, Stuudio Tallinn) ja ergutuspreemiad anti võistlustöödele „Luts ja Simm“ (Alver Arhitektid OÜ) ning „Roheline“ (Kolm pluss üks OÜ).

Abilinnapea Jarno Lauri sõnul tuleb võidutöö kavandit edaspidi kohandada linna, eraomanike ja riigi soove arvestades ning avalikku huvi silmas pidades. Edasise planeeringu käigus peab arvestama kesklinna üldplaneeringus võetud seisukohtadega: markeerida ajaloolise Holmi tänava joon ja taastada see kergliiklustänavana.

Esimene koht saab auhinnaks 10 000, teine 7000 ja ergutuspreemia pälvinud kumbki 2500 eurot. Esimese koha preemia maksab välja Eesti kultuurkapital, teised preemiad aga Tartu linn.

Võistlusala asub Emajõe vasakkaldal, on lõunast ja läänest piiristatud Emajõega, idast Narva maanteega ning põhjast Raatuse tänava pikendusel asuva kergliiklusteega. See on osa kunagisest Holmi saarest, mis asus Emajõe ja Koolu jõe vahel.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

eElurikkuse andmebaasi kantud linnuvaatluste hulk eri aastatel (allikas: www.linnuvaatleja.ee)

Linnuvaatluste hulk eElurikkuse andmebaasis on ületanud miljoni

Juuli esimeses pooles ületas infosüsteemi PlutoF sisestatud ja eElurikkuse andmebaasis nähtavate linnuvaatluste arv ühe miljoni piiri.

TÜ loodusmuuseumi eestvõttel arendatava infosüsteemi PlutoF ja selle veebiväljundi eElurikkus linnuvaatluste moodul avati kõikidele kasutamiseks 2011. aasta aprillis. Andmebaasi arendusmeeskonda on loodusmuuseumis juhtinud Kessy Abarenkov ja Allan Zirk. Eesti ornitoloogiaühingu ja Estbirdingu poolt on algusest peale abiks olnud Uku Paal, Hannes Pehlak ja Margus Ots.

Andmebaas on praeguseks muutunud Eesti linnuvaatlejate seas kõige populaarsemaks vaatluste talletamise keskkonnaks, kuhu sisestatakse nii juhuvaatlusi kui ka järjest rohkem seireprojektide, näiteks suvise aialinnupäeviku, kesktalvise veelinnuloenduse, Kabli ja Põõsaspea rändeloenduste andmestikku. Infosüsteemi PlutoF on üle toodud näiteks ka Sõrve linnujaama, Läänemaa linnuklubi ja Kabli linnujaama andmebaasidesse kogutud andmestik. Ka Euroopa haudelindude levikuatlase andmete kogumise keskkond Eestis on infosüsteem PlutoF.

Andmebaasi kogutud linnuvaatlused kajastuvad ka rahvusvahelistes teabevõrgustikes GBIF (Global Biodiversity Information Facility) ja Euro Bird Portal.

Suurima vaatluste arvuga linnuliigid on juuli keskpaiga seisuga olnud sinikael-part (19 798 vaatlust), kühmnokk-luik (16 649), sõtkas (16 450), metsvint (13 950) ja hiireviu (13 945); kokku on üle 10 000 vaatluse 17 liigi kohta.

Suurima vaatluste arvuga linnuvaatlejate nimistut juhivad mitme soomlase ees Mati Martinson 251 864 ja Uku Paal 97 722 sisestatud vaatlusega.

www.linnuvaatleja.ee/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Jätkub RMK vastuste- ja osaluspäevade sari

Riigimetsa majandamise keskuse juba maikuus alanud sarjas „Mis on puude taga?“ on tulekul järjekordsed üritused.

Keila-Joa pargipäeval 29. juulil kogunetakse kell 10 Keila-Joa pargi parklas. Kuni 15.30 toimuval pargipäeval aidatakse parki korrastada, peetakse piknikku ja jalutatakse pargis koos retkejuhiga. Tulijaid juhendatakse nii eesti kui ka vene keeles. Lisainfot saab Daniel Juhhovilt telefonitsi 5340 7513 või e-aadressil daniel.juhhov@rmk.ee.

19. augustil Jõgevamaal Elistvere loomapargipäeval kogunetakse kell 11 loomapargi külastuskeskuse ees. Praktilise tööna tehakse söödavihtasid, ikka on kavas ka piknik, meelelahutuslikus osas saab teha juhendajaga ringkäigu, meisterdada külastuskeskuses mõne meene või proovida uut nutirada; seegi päeva kestab 15.30-ni. Lisateave telefonitsi 5253 395 või elle.maerand@rmk.ee

Mõlemast pargipäevast osavõtt eeldab ilma- ja tegevuskohast riietust. Tööriistad, -kindad ja piknikutoit on vastustepäeva korraldaja poolt. Oma tulekust tasub teada anda RMK veebilehe kaudu (www.rmk.ee/mis-on-puude-taga).

RMK

Vikipeedia pildikorje keskendub Rail Balticu trassile

Tutvustasime Wikimedia Eesti järjekordset pildikorjet juba 12. juuli Uudistajas, praegu lihtsalt meenutame, et aega on selleks veel ainult mõni päev, 31. juulini.

Selleaastase pildikorje teema on Rail Balticu trass. Eelistatud on kavandatud raudteetrassi läheduses, kuni viie kilomeetri kaugusel tehtud fotod. Enim võiks tähelepanu pöörata teeületuskohtadele ja sellistele paikadele, mida on hiljem hõlpsam ära tunda.

Piltide puhul on eelistatud originaalsuurus. Failide juurde peab olema lisatud teave kasutusõiguste kohta nii Vikipeedias kui ka mujal. Vaikimisi käib selle kampaania käigus lisatavate piltide kohta selline litsents, mis lubab kõigil neid fotosid vabalt kasutada, kuid tingimusel, et alati tuleb viidata autorile (litsents CC BY 4.0). Pilte saab laadida aktsiooni veebilehel kuni 31. juulini, täpsema osalemisõpetuse leiab samuti Vikipeedia keskkonnast, vt http://bit.ly/2uDdSHX. Võistluse auhinnafond on 600 eurot. Pildikorje parimaid autasustatakse augustis purjekal Tallinna lahel.

Wikimedia Eesti

Ninasarvikutüdruk ja tema ema Kibibi (kuvatõmmis videost veebilehelt tallinnzoo.ee)

Aita ninasarvikutüdrukule nimi panna!

Kuni 31. juulini on Tallinna loomaaias nimekonkurss: otsitakse väärilist nime 3. juunil sündinud teravmokk-ninasarviku tüdrukule.

Koos loomaaiapiletiga saab kassast nimekonkursi kupongi. Nimekast, kuhu kupong lasta, asub elevandimajas ninasarviku siseekspositsiooni ees (esmaspäeviti elevandimaja sissepääsu ees).

Sobiv ninasarvikunimi võiks kanda endas killukest Aafrikat, lähtuda vanemate nimedest – ema nimi on Kibibi ja isa on Kigoma – ning peaks olema rahvusvaheliselt arusaadav.

Väljavalituks osutunud nime pakkuja saab kingiks loomaaia perepääsme ja ninasarviku-teemalisi meeneid.

Neljapäeviti jätkub laste suvemuuseum

Eesti loodusmuuseumis (Lai 29a, Tallinn), oodatud on 5–10-aastased loodushuvilised lapsed. Üritused kestavad kell 12–14.

Kuna osalejate arv on piiratud, tasub pilet eelmüügist aegsasti ära osta. Seda saab teha näiteks muuseumi veebilehe kaudu. Suvemuuseumi pileti hind on kolm eurot; sama piletiga saab tutvuda ka kõikide loodusmuuseumi näitustega. Saatjatel, kes soovivad koos lapsega suvemuuseumisse tulla, tuleb soetada muuseumipilet (täispilet on 5 eurot, sooduspilet 3 eurot).

27. juulil on suvemuuseumi fookuses elu mullas, 3. augustil uuritakse näitusel „Müstiline ürgmeri“ ürgmerd, 10. augusti teema on „Lemmikloomad“ ning selle suve viimases suvemuuseumis 24. augustil räägitakse kivististest ja vaadatakse filmi ürgmerest.

Suvekool „Tõde ja õigus“ toimub 26.–27. augustil

Käsmu meremuuseumis, korraldaja on ikka teadus.ee. Sedapuhku koolitatakse end igaühe kulu ja kirjadega, kaasa arvatud esinejad. On veel vähesel arvul vabu kohti, osalus maksab 75 eurot. Esinejate seas on Tiit Kändler, Tarmo Soomere, Indrek Rohtmets, Andi Hektor, Urmas Tartes, Erkki Truve, David Vseviov, Jaak Kikas, Jüri Allik, Maria Mägi-Rohtmets, Jüri Engelbrecht, Heiko Kruusi, Kulle Raig ja Priit Ennet. Kavas on ka meelelahutust, muinastulede öö ja fotomatkad huvilistele.

Info: Tiit Kändler, 5648 3481; tiit.kandler@teadus.ee. Vt täpsemalt www.teadus.ee.

Juba kolmandat aastat on Tallinna botaanikaaias „Meelte aed“, mis võimaldab eelkõige erivajadustega inimestel, aga ka kõigil teistel eri meelte kaudu tutvuda tarbetaimedega

Augustis tuleb näitus „Ravim- ja mürktaimed“ (fotod: Tallinna botaanikaaed)

Tallinna botaanikaaias

istutatakse igal aastal „Meelte aeda“ peale harjumuspäraste tarbetaimede ka põnevaid ja eksootilisi söögiks sobivaid taimi. „Meelte aed“ on lahti iga päev 10–20; ligi pääseb ka ratastooliga. Radade loomisel on arvestatud nägemispuudega või valge kepi abil liikuva pimeda inimesega. Aias on taktiilsed kaardid ja saab kasutada kirjeldustõlkega audiogiidi.

12.–13. augustil saab näitusel „Ravim- ja mürktaimed“ teada, milline on ravim- ja mürktaimede keemiline koostis, missuguseid esmaabivõtteid mürgistuse korral kasutada ja milliseid ravimtaimi on kodus võimalik kasutada terviseprobleemide korral ning millal ja milliseid taimeosi koguda.

Vt lähemalt botaanikaaed.ee.

Õpilaste filmivõistlusele „Loodus tuleb linna“

ootab Tallinna ülikool õpilaste töid 15. oktoobriks.

Õpilaste filmivõistluse korraldavad Tallinna ülikooli BFM laste filmikool ja looduse akadeemia Eesti EL eesistumisega seotud ettevõtmise „Looduspõhised lahendused: innovatsioonist igapäevaellu“ raames. Auhinnafond on 3000 eurot. Töid hinnatakse kolmes vanuseklassis: algkool (1.–4. klass), põhikool (5.–9. klass) ning gümnaasium ja kutsekool. Täpsemaid osalemistingimusi vt http://bit.ly/2uMvvWb.

Kuula Elmari raadiost linnujutte!

Eesti ornitoloogiaühingu ja raadio Elmar koostöös on 2016. aasta augustist alates Elmari kavas reedeti 9.15 saade „Elmari linnutark“. Lähemate saadete teemad on teada: nagu iga kuu viimasel nädalal teeb Riho Kinks 28. juulil kuu linnuelu kokkuvõte. 4. augustil räägib Meelis Uustal vaatlustornidest, 11. augustil Aarne Tuule kanakullide elust linnades, 18. augustil Veljo Volke linnujahist ja 1. septembril teeb Riho Kinks kokkuvõte augusti linnuelust.

Kuna Elmari taskuhäälingus (podcast.elmar.postimees.ee/saated/elmari-linnutark) saab saadet järelkuulata, olgu mainitud ka paari viimase eetris olnud saated teemad ja rääkijad: 7. juulil Riho Kinks piiritajast, 14. juulil Aarne Tuule kanakullide elust metsas ja 21. juulil Jaanus Elts aasta linnust turteltuvist.

1930. aastatest pärit Aedla taluhäärber Muuksis (foto: Erika Volberg-Nõva)

Katusekoolitus Lahemaa rahvuspargis

toimub 1.–5. augustil Muuksi külas Aedla talus. Keskendutakse traditsioonilistele katustele: nende tegemisele, piirkondlikele eripäradele ja hooldusele. Koolitajad on tuntud katusemeistrid Ahto Raudoja ja Joosep Metslang. Veel räägivad Tarmo Elvisto, Merle Kinks ja Heiki Pärdi, ringkäiku Muuksi külas juhatab Jaan Tiidemann. Koolitust korraldab keskkonnaamet.

Koolituse kohtade arv on piiratud. Vajalik on eelnev registreerimine veebivormeli https://goo.gl/forms/DNWYDYaKZ86FKnVJ2 kaudu.

MAAILMAST

Mägijärv Putorana platool Taimõrist lõunas

Kalarohke jõe kanjon Putorana mägismaal (fotod: Getty / Arctic Now)

Kas turistid suunduvad peagi Taimõrile?

Venemaa loodusvarade minister Sergei Donskoi kinnitas pärast visiiti Taimõri piirkonda, et sellest võib saada uus ainulaadne turismisihtkoht Venemaal.

Donskoi hinnangul on sealsetel looduskaitsealadel, suurel puutumata maa-alal, tohutu turismipotentsiaal; sinna võiks tuua näiteks ristlusturiste. Ministri arvates võiks kohalikku turismi arendada koostöös kaevandus- ja metallurgiakompaniiga Nornickel, mis tema kinnitusel toetab praegu piirkonna looduskaitsealasid. „Toetada tootmist arendades ka looduskaitsealasid on vastutustundlik tegu,“ arvab minister. Sergei Donskoi käis äärmuslikult saastatud Norilskis koos Venemaa presidendi keskkonnanõuniku Sergei Ivanoviga.

Taimõri looduskaitsealade juhataja Viktor Matassov usub, et piirkonna taristut arendades võiks sinna tuua kuni 80 000 turisti aastas. „Turismist saab regiooni arengu mootor,“ hindab Matassov.

Taimõri looduskaitsealade hulka kuulub ka 1,8 miljoni hektari suurune Putorana mägismaa. Seal on üle 25 000 järve ja Venemaa suurimad mageveevarud. 2010. aastal võeti Putorana UNESCO maailmapärandi loendisse. UNESCO loend kirjeldab seda ala kui „lähisarktiliste ja arktiliste ökosüsteemide täielikku kogumit eraldatud mägismaal, kus on ürgset taigat, metsatundrat, tundrat ja arktilist kõrbe ning ürgseid külmaveelisi järvi ja jõgede kogumeid. Eraldatus, looduslikkus ja range kaitse tagavad olud, kus ökoloogilised ja eluprotsessid saavad kesta nõnda, et inimmõju on võimalikult väike.“

The Independent Barents Observer / www.arcticnow.com / Uudistaja

Uskumatuid linnupesi laiast maailmast

BirdLife Internationali portaalis on hiljuti avaldatud lugu „Kaheksa uskumatut linnupesa laiast maailmast“ (http://bit.ly/2tM3bhP).

Kui me mõtleme linnupesast, näeme vaimusilmas enamasti ikka korrapärase kausikese kujulist punutist oksakestest ja lehtedest, aga tegelikult on lindudele omased ääretult mitmekesised pesitsustavad.

Käsitöömeister: eestikeelse nimetuseta kangurlindlane Ploceus philippinus (foto: tahirsphotography/Shutterstock).

Kangurlindlased on saanud nime võime tõttu kududa erakordselt keerulisi pesi, mille suurus, kuju ja materjal olenevad linnuliigist. Ploceus philippinus valib astlalise puu või palmi oksa, mis ripub vee kohal, ja punub sinna lehtedest pudelkõrvitsat meenutava kuni jalgpallisuuruse pesa. Sotsiaalse liigina ei taha ta pesitseda üksinduses: ühele puule võib pesa seada kuni 60 paari või kohati isegi üle 200 paari. Selle Kagu-Aasias ja Indias elava liigi pesitsusaeg langeb ühte mussoonide perioodiga, seepärast paiknevad pesad enamasti puu idaküljel, et olla rohkem kaitstud tugeva vihma eest.

Pedantne: taas eestikeelse nimetuseta koolibri Calypte anna (foto: Mick Thompson/Flickr).

See Põhja-Ameerika linnuke ehitab oma tibatillukse luksuspesa puule või põõsale põhiliselt taimekiududest, udusulgedest ja loomakarvadest, mis on kokku köidetud ämblikuniidiga. Väliskihis on taimepuru, sambla- ja samblikutükikesed. Pesa läbimõõt jääb vahemikku 3,8–5,1 cm: umbes nagu väike espressotass, millesse pereema muneb kaks kohvioa suurust muna.

Pagar: jälle eestikeelse nimetuseta ahjulindlane Furnarius rufus (foto: Uwe Bergwitz).

Ahjulindlastelegi on nime andnud pesitsustavad: see Lõuna-Ameerika lind kuhjab muda ja sõnnikut oksale ning laseb päikesel seda aeglaselt kuivatada. Kannatliku töö tulemusena valmib kuppelstruktuur, mille kuju meenutab vanapärast puudega köetavat ahju.

Planeerija: kaktuse-leeträhn (Melanerpes uropygialis) (foto: kojihirano/Shutterstock).

See Põhja-Ameerika rähn peab pesitsusplaani varakult läbi mõtlema, sest õõnsus tuleb kaktuse tüvesse uuristada mitu kuud enne pesitsusaega, et lastetuba saaks enne sissekolimist kuivada. Muidugi on selline „hoiuruum“ munadele ja poegadele kindel ja turvaline varjupaik.

Ülejäänud neli selles loos esitletud pesaga liiki on haldjastiir (Gygis alba), epiteediga „spartalik“, kes muneb oma ainsa muna lihtsalt oksakõverusse; „sundkäituja“ – pelikaniliste hulka kuuluv Aafrika lind vasarpea (Scopus umbretta), kes kuhjab igal aastal kuid kestva vaevaga kokku tohutu hunniku – mille läbimõõt ja sügavus ulatub kuni kahe meetrini ja kaal kuni 50 kiloni –, olenemata sellest, kas ta seal pesitseb või mitte; „taaskasutaja“ – ameerika kassikakk (Bubo virginianus), kes pesitseb mõnes vanas kulli-, ronga- või koguni oravapesas, ning „habras“ suur-lootoselind (Actophilornis africanus). Lootoslind ehitab igal pesitsushooajal mitu pesa, valib lõpuks neist ühe ja jätab teised tagavaraks. Pesad on ujuvad märgade taimevarte kuhjatised ja vajuvad sageli koos munadega vee alla; õnneks on munad veekindlad, nii et lind saab nad lükata järgmisse tagavaraks ehitatud pessa.

bit.ly/2tM3bhP/Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

Juunist augustini mattuvad niisked puisniidud, lodud, sood, soometsad ja veekogude kaldad heledasse õiemerre ja õhus levib mesimagus kaneeli- ja vanillilõhn ning tolmeldajad sumisevad. On angervaksaaeg. Ilmselt nii mõnigi looduses liikuja on suvel pidanud ligi kahemeetrisest angervaksamüürist läbi murdma.

Proovi ise imelihtsat angervaksasiirupit teha! Loe juuni-juuli 2017 Eesti Looduses ilmunud lugu täispikkuses:

Paljude looduses kõndijate lemmikpaik on jalakäijatele ligipääsetavad mere või järve kallasrajad, mida Eestimaal õnneks esialgu veel leidub. Ühel sellisel üsna tavalisel ran­naäärsel jalutuskäigul jäi silma midagi väga ebatavalist.

Loe Andri Baburini erilisest leiust edasi juuni-juuli Eesti Looduses ilmunud loost:

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduse augustinumber kutsub märkama ja kuulama putukaid

Augustis on igati paslik keskenduda putukatele, sest just siis teevad mõned selle seltsi liigid ennast häälekalt kuuldavaks. Õuesid täitev ritsikaliste ja tirtslaste sirin annab ühtlasi märku, et suvi on jõudnud teise poolde. Avakirjutises tutvustamegi neid sihktiivalisi, kes meile sellist kuuldemängu pakuvad. Ent päris kõigil neil ei ole lauluoskust: mõned sihktiivalised on tummad, aga kirjutises tuleb juttu ka nendest liikidest. Artikli autor Veljo Runnel on Eestis elutsevate sihktiivaliste laulud salvestanud ja laadinud portaali www.loodusheli.ee. Seega tasub avakirjutist lugedes need helisalvestised appi võtta.

Augustis on õige aeg juhtida tähelepanu ka aasta liblikaks valitud sini-paelöölasele. Nagu nimi viitab, on tegu öise eluviisiga liblikaga. Õhtupimeduses kohtame teda näiteks mõne välilambi või muu valgusobjekti juures. Väga hõlpsasti võib leida ka ajakirjas tutvustatud hobukastani-keerukoid. Nimelt on see kahjurina tuntud võõrliik jõudnud suurema osa Eesti hobukastaneid praeguseks ajaks inetuks närida: selliste puude juurde tulebki otsima minna. Pruunistunud lehtedega puid võib kohata kõikjal, ent täiesti roheliste lehtedega hobukastanid on sügisel kahjuks suisa harv leid.

Et Eestis elutsevad putukad ka rändavad, ei ole ilmselt kuigi tuntud seik. Mõistagi erineb nende rännak lindude omast, sest putukate rändetsükkel hõlmab mitut põlvkonda. Ränduritest tutvustame lõunast siia saabuvaid sirelaseliike, kelle vöödiline tagakeha meenutab mesilase või herilase oma.

Kuu alguses levisid uudisteportaalides kurjakuulutavad teated läheneva äikesetormi kohta. Õnneks läks suurem maru Eestist mööda. Sellegipoolest tasub äikest karta ja pikse iseärasusi tunda. Äikeseuurija Sven-Erik Enno on lugejaid mitmes tänavuses ajakirjanumbris tublisti harinud. Sedapuhku eritleb ta välgu eri vorme ja kujunemist, tuginedes uusimatele teadmistele äikese kohta.

Looduses uitajatele on artiklivalikus kirjutised, mis juhatavad Viru rabarajale, Vilsandi lähedal asuvatele Käkisilma saarekestele ning Põhja-Ameerikasse Alaskale. Asjalikke matkanõuandeid jagab taas Timo Palo, kes tutvustab matkaks sobilike pottide-pannide ja kausside ning lusikate iseärasusi.

Hulgaliselt häid mõtteid saab kõrva taha panna ka usutlusest farmakognoosiaprofessor Ain Raaliga. Ta aitab selgust tuua ravimtaimede maailmas: kui palju on selles teaduslikkust ja kogemustel põhinevat osa ning mismoodi saab taimest raviomadustega vahend. Ühtlasi on kõne all moehoogudena imetaime staatuse saavutanud liigid, aga ka keemilised ühendid, mille kõike ravivat toimet on hakanud uskuma eestlasedki.

Koos Eesti Looduse augustinumbriga on meil hea meel lugejatele pakkuda kodumaiseid looduslikke ööhääli, mis on koondatud CD-le „Hääled öös‟. Plaadi on koostanud augustinumbri avakirjutise autor Veljo Runnel. Tema ja Fred Jüssi lindistatud palade hulgast leiab näiteks helipildi hariliku ja rohelise lauluritsika, tikutaja ja mudanepi ning sikuvastsete kohta, aga ka hundi ulgumise.

Loodushäälte uut plaati „Hääled öös‟ saab soetada koos augustinumbriga või eraldi: plaati koos paberajakirjaga telli siit ja plaati eraldi siit.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Riho Marja räägib Kuku raadios aasta lindudest (foto: erakogu)

Räägime Kukus aasta lindudest ja suvisest Horisondist

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tulevad sel nädalal jutuks tänavused aasta linnud, turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Neist räägib aasta linnu töörühma liige maastikuökoloog Riho Marja. Marja on mõlemast aasta linnust kirjutanud ka ajakirjas Eesti Loodus: kaelus-turteltuvist jaanuari- ja turteltuvist mainumbris.

Järgmisel nädalal räägib Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt ajakirja juuli-augustinumbrist. Juttu tuleb kaaneartiklist, mille pealkiri „Higgsi boson ja maailmalõpp“, ning maa omandiõigusest, vanade paneelmajade muutmisest liginullenergiahooneks, Päikese kaksiku otsimisest ja mõnest muustki teemast, millest seekordsed ajakirja lood pajatavad. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku taskuhäälingust.

Elmari raadios on linnutarga minutid

igal reedel kell 9.15: sel nädalal räägib kanakullidest Aarne Tuule ning tuleva nädala reedel tutvustab Mariliis Paal Estonian Openit ja teisi linnuvaatlusvõistlusi, edetabeleid ning rekordeid. Linnutarga saadet juhib Tiiu Rööp. Varasemaid saateid saab järelkuulata Elmari taskuhäälingus.

EESTI UUDISED

Soosaare soos algas paisude rajamine endistele kuivenduskraavidele (foto: Marko Kohv)

Alam-Pedjal hakati taastama soo looduslikkust

Eestimaa looduse fondi (ELF) eestvõttel ja vabatahtlike abiga rajati eelmisel nädalal Alam-Pedja kaitsealal Soosaare soos esimesed paisud, et taastada selle soo looduslik seisund. Kokku rajatakse Soosaare kraavidesse 517 paisu, talgute korras ehitatakse mõned neist käsitsi. Enamjagu paise tehakse turbast, kuid mõnede erilahenduste puhul on kasutusel ka geotekstiil.

Enne paisude rajamist tehti Soosaare kohta põhjalik eeltöö: käidi välitöödel ja kaardistati sookooslused ning pandi kirja seal kohatud linnud, kiilid ja kahepaiksed. Ühtlasi uuriti Soosaare kultuuripärandit ja tehti arheoloogilised uuringud. Soosaare soo taastamiskava avalikustati mullu sügisel, kava leiab ELFi teemalehelt.

Eesti maismaa pindalast hõlmavad looduslikud sood vaid 10%, varem oli neid 22%. Kuivenduse tõttu kannatada saanud soid hakati meil ulatuslikumalt taastama alles sel kümnendil, mujal maailmas on seda laadi soid taastatud aga juba möödunud sajandi lõpust. Näiteks on seda tehtud Lätis, Leedus, Valgevenes, Soomes, Rootsis, Suurbritannias ja Prantsusmaal. Loe lähemalt soode taastamise kohta veebilehelt soo.elfond.ee.

Huvilistel on võimalik Soosaare soo paisude rajamisel kaasa lüüa: järgmised talgud peetakse Soosaarel 21.–24. augustil. Teavet leiab talgute portaalist, kus saab ennast kirja panna.

ELF

Kaader Alutaguse karukaamerast (allikas: looduskalender.ee)

Karujahihooajal lubatakse küttida kuni 55 pruunkaru

Augusti algul alanud ja 31. oktoobril lõppeval karujahiajal lubab keskkonnaamet küttida kuni 55 pruunkaru. Pidada võib ainult varitsus- või hiilimisjahti ning üksnes selleks, et vältida karude tehtud kahjusid. Enamjaolt on karud tekitanud kahju mesinikele ja loomapidajatele.

Möödunud aasta andmete järgi elab Eestis ligikaudu 700 karu; selle liigi seisundit saab pidada küllaltki heaks. Karu head käekäiku kajastab näiteks samaealiste poegadega pesakondade arv, mis oli mullu 71. Märkimisväärne on ka viimaste aastate pesakondade keskmine suurus: 2,15–2,34 poega siginud emakaru kohta.

Ent mida arvukamalt on meil karusid, seda sagedamini tuleb ette karude tekitatud kahjusid. Tänavu on karukahjustusi juba praeguseks rohkem kui eelmise aasta jooksul kokku. Sel aastal on karud lõhkunud 205 mesitaru, hävitades 230 mesilasperet. Murtud on kaks veist, kaks lammast ja kahjustatud nelja silopalli. Kahju põhjustanud nuhtlusisendi küttimiseks andis keskkonnaamet suvel eriloa Ida-Virumaale. Karu nähti küll korduvalt, kuid loom jäi küttidel tabamata. Ida-Virumaa on ühtlasi üks suurima küttimiskvoodiga piirkond: tänavusel jahihooajal võib seal küttida 10 karu. Pisut rohkem, 13 pruunkaru, tohib küttida Lääne-Virumaal. Karujahti ei saa pidada Hiiu- ja Saaremaal ning Lääne- ja Võrumaal. Kütitavate pruunkarude arv määratakse asustustiheduse, sigimisedukuse, viimase nelja aasta arvukuse muutuse, eelnevate aastate küttimisarvu ning mullu ja tunamullu aset leidnud karukahjustuste põhjal.

Keskkonnaamet

Pildil vasakul Kaarel Hänni ja paremal Carel Kuusk. Carel Kuusk osales edukalt nii rahvusvahelisel bioloogia- kui ka geograafiaolümiaadil, tuues esimeselt pronksmedali ja teisel hõbeda (foto: Andres Tennus)

Eesti õpilased tõid medaleid nii rahvusvaheliselt bioloogia- kui ka geograafiaolümpiaadilt

Juuli teisel poolel peeti Inglismaal rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad, kus Kaarel Hänni Tallinna reaalkoolist pälvis hõbemedali (üldjärjestuses 30. koht) ning Carel Kuusk Tallinna reaalkoolist ja Aaro Kristjuhan Hugo Treffneri gümnaasiumist said pronksmedali (neil vastavalt 86. ja 108. koht). Neljas võistkonnaliige, Meeri Jürgenson Hugo Treffneri gümnaasiumist, märgiti ära aukirjaga (153. koht). Olümpiaadist võtsid osa 64 riigi esindajad: igast riigist kuni 4 õpilast; hinnati 245 õpilase tulemusi. Olümpiaadi võit läks Hiina rahvavabariiki.

Rahvusvaheline geograafiaolümpiaad toimus Serbias 2.–8. augustil, milles osalenud Eesti noored pälvisid samuti mitu medalit. Hõbemedaliga tunnustati Tallinna reaalkooli õpilast Carel Kuuske, kes sai Eesti õpilastest kõrgeima 32. koha. Pronksmedali tõi koju Triin Mirjam Tark Hugo Treffneri gümnaasiumist ja Robin Haljak Tallinna reaalkoolist. Nemad olid üldjärjestuses vastavalt 64. ja 75. kohal. Veel osales geograafiaolümpiaadil Kati Iher Hugo Treffneri gümnaasiumist. Riikide arvestuses oli Eesti 18. kohal. Rahvusvahelisest geograafiaolümpiaadist võttis osa 41 riiki.

TÜ/Uudistaja

Mullu juulikuus kinnitati sookurele Ahja 5 (pildil esiplaanil) moodne Ornitela päikesepatareidel töötav GPS-GSM saatja. Seade on näha tema vasaku jala küljes (foto: Aivar Leito)

Lisandunud on kaheksa satelliitsaatjaga sookurge

Sel suvel märgistasid Eesti maaülikooli teadlased kaheksa noort sookurge, kes said jala külge moodsad Leedu päritolu Ornitela GPS-GSM päikesepatareiga satelliitsaatjad. Seade kaalub 22 grammi ja salvestab hulgaliselt andmeid, näiteks linnu asupaiga, kõrguse merepinnast, liikumiskiiruse ja -suuna ning õhutemperatuuri. Sama tüüpi saatja sai mullu suvel ka kuulus sookurg Ahja 5. Kokku on Eestis alates 1997. aastast märgistatud raadiosaatjaga 37 ja satelliitsaatjaga 35 sookurge.

Raadio- ja satelliitjälgimise abil uuritakse sookure pesitsus- ja rändekäitumist ning kaardistatakse rändeteid. Hüpoteesi järgi rändab sookurg geneetiliselt kinnistunud rändetungi ajel lõuna poole. Tegelik ränne oleneb siiski paljudest asjaoludest, eeskätt sobivate toitumis- ja ööbimispaikade asukohast ja asustustihedusest, ilmastikust ja lindude omavahelistest suhetest.

Meie seniste uuringute järgi rändavad Eestis pesitsevad sookured talvitama nii edela poole Hispaaniasse, lõunasse Põhja-Aafrikasse kui ka kagusse Etioopiasse. Lääne-Eesti sookured rändavad siiski valdavalt Hispaaniasse ning Ida-Eesti kured Põhja- ja Kirde-Aafrikasse. Samas on nii mõnigi kurg kasutanud oma elu ajal eri rändeteid. See omakorda kinnitab, et sookured on kohanemisvõimelised ja nende käitumine väga mitmekesine.

Praegu on elus üksteist Eestis satelliitsaatja saanud sookurge. Kõik kaheksa sel suvel märgistatud kurepoega on veel kodupiirkonnas. Varem märgistatud lindudest veedab kurg Mati suve kodusaarel Saaremaal, Ivar oma sünnikoha lähedal Jõgevamaal ja Ahja 5 Lõuna-Ukrainas Krimmi poolsaare kaelal sünnikohast ligikaudu 1500 km kaugusel.

Sookurgede rännet saab jälgida internetis http://birdmap.5dvision.ee. Sel suvel märgistatud sookurgede info kantakse kaardile septembris, kui on alanud nende sügisränne.

Aivar Leito

Vaibla linnujaam pidas sünnipäeva

Võrtsjärve põhjakaldal tegutsev Vaibla linnurõngastusjaam tähistas 5. augustil toimunud aastapäevakonverentsiga 30. tegutsemisaastat. Linnujaam rajati Võrtsjärve äärde 1987. aastal ornitoloog Heinrich Veromanni eestvõttel. Esimestena said 29. juulil 1987 rõnga jalga aed-põõsalind, pruunselg-põõsalind ja kõrkja-roolind. Vaibla jaamas on linde rõngastatud aastatel 1987–1993, 2001–2008 ja taas alates 2015. aastast.

Püügihooaeg kestab Vaiblas tavaliselt juuli keskpaigast augusti teise pooleni. Linnujaamas on aegade jooksul rõngastatud üle 75 000 linnu. Näiteks tänavu augusti teiseks nädalaks on rõnga jalga saanud pisut üle 2000 linnu. Kõige rohkem on linde rõngastatud 1990. aastal: ligi 11 650 lindu. Linnujaama ajaloo kohta saab täpsemalt lugeda selle internetilehelt.

Linnuvaatleja.ee/Uudistaja

Noorgeoloogide laagri raames tutvusid noored ka Tabina karjääriga (foto: Oive Tinn)

Noorgeoloogide kokkutulek on saanud uue hoo

Sel suvel sai mitmeaastase vaheaja järel taas osaleda Eesti noorgeoloogide suvelaagris. Tartu ülikooli maapõueressursside arenduskeskuse korraldatud laagrist võtsid osa 27 Eesti kooli geoloogia- ja maateadustehuvilised õpilased. Seekord saadi kokku Piusa jõe ääres, kus neljakümmet kahte kooliõpilast ja nende juhendajaid võõrustas Piusa ürgoru puhkekeskus. Noored said nelja päeva jooksul uurida mineraale ja kivimeid mikroskoobi ja luubi all, osaleda geoloogiamatkadel, käia karjäärides, koguda endale kivimi- ja mineraalinäidiseid, prooviti ka kullapesemist.

Noorgeoloogide üleriigilise kokkutuleku juured ulatuvad Nõukogude Liidu aegadesse. Kahjuks oli viimastel aastatel sellelaadne tegevus hääbunud. Õpilaste praegune suur huvi maateaduste vastu näitas aga selgelt, et noorgeoloogide liikumisega tuleb taas edasi minna. Pealegi on vajadus heade geoloogide järele jälle kasvanud, kuna paaril viimasel aastal on riigi maavarade uuringutele antud roheline tuli.

Alvar Soesoo

Hiiumaa lähistel värises maa (allikas: Eesti geoloogiakeskus)

Juulis oli Hiiumaa ja Vormsi vahel maavärin

Hiiumaa ja Vormsi vahel toimus 15. juulil Eesti aja järgi kell 11.01 maavärin, mille magnituud oli 2,1. Kese paiknes Kakralaiust põhjas 12 km sügavusel. Hiiumaa-Vormsi-Haapsalu piirkonnas on viimaste sajandite jooksul registreeritud mitu maavärinat, millest märkimisväärseim leidis aset 1976. aastal Osmussaare lähedal: selle tugevus oli 4,5 magnituudi. Kõige lähem seismojaam Kakralaiu maavärinale asub sellest vaid 11 km kaugusel Hiiumaal Palade külas, mistõttu õnnestus sündmus salvestada väga selgelt. Inimene tajub maavärinat, mille tugevus on vähemalt 2,5 magnituudi.

Eesti geoloogiakeskus / Uudistaja

TASUB OSALEDA

Ajakiri Horisont kannab riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tähist alates 2015. aastast (foto: Katre Palo)

Teadusagentuurile saab esitada teaduse populariseerimise auhindade kandidaate

Tunnustusettepanekuid tuleb esitada hiljemalt 15. septembril agentuuri veebilehe kaudu. Auhindu antakse välja kuues kategoorias: Tiiu Silla elutööpreemia pikaajalise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest; teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil; teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklisarjad, raamatud vms); tegevused teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel; parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms; parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel. Auhinnafond on 21 500 eurot: Tiiu Silla elutööpreemia suurus on 6500 eurot, teiste kategooriate peapreemia on 2200 eurot ja teine preemia 800 eurot.

Esitada tuleb kandidaadi või kollektiivi juhi elulugu, kaks allkirjastatud soovituskirja ja täidetud elektrooniline osalusvorm. Tulemused tehakse teatavaks 22. novembril teaduskommunikatsiooni konverentsil, mis tänavu keskendub teadushuvihariduse ja üldhariduse koostööle.

Eesti teadusagentuur

Pärnus kutsutakse vaatlema langevaid tähti

Reedel, 11. augustil kell 22 on huvilised oodatud Pernova loodusmajja ja hoovi. Alustuseks räägib Rauno Pilvik sellest, mida inimesed teavad tuntumate meteoorivoolude päritolu kohta. Samal ajal saavad pere pisemad meisterdada töötubades. Seejärel tuleb juttu täheloendusest ja uutest astronoomilistest mobiilirakendustest. Enne südaööd suundutakse loodusmaja hoovi, et vaadelda langevaid tähti. Õuealal on ka teleskoobid, soovijad saavad käia tähetornis.

Tähevaatlusõhtule tasub tulla soojades riietes ja võtta kaasa piknikuvarustus. Sissepääs on täiskasvanutele 6 eurot, õpilastele 3 eurot ja koolieelikutele tasuta. Pernova loodusmaja asub Pärnus A. H. Tammsaare pst 57.

Pernova loodusmaja

Varbola puupäevad

Raplamaal asuv Varbola linnus on tänasest kuni 13. augustini puitskulptuuride meistrite päralt: peetakse rahvusvahelist puitskulptuuride sümpoosioni. Viiel järjestikusel päeval saab uudistada kujurite kätetööd, pühapäeval toimub ürituse raames valminud skulptuuride oksjon. Veel saab kaubelda linnuse sisehoovis käsitööturul.

Sümpoosioni programmi kuulub ka pere metsapäev Pajaka külas Ruunavere postimõisas. Metsapäeval on võimalus osa võtta ekskursioonidest, matkadest ja õpitubadest, lastele on eriprogramm. Postimõisas saab kuulata ka muusikat: esinevad Birgit Sarrap ja ansambel Spido. Pere metsapäevast osavõtt on tasuline: eelmüügis maksab pilet 5 eurot, lastele on tasuta. Varbola linnuses toimuvatele üritustele on sissepääs prii. Täpsema ülevaate sündmustest saab veebilehelt www.varbolapuu.com.

Uudistaja

Teadusteemad Paide arvamusfestivalil

Sel reedel ja laupäeval peetakse Paides arvamusfestivali, kus korraldatakse ligikaudu 160 arutelu 25 teemal, sh teaduse kohta. Teadusala arutelude märksõnad on „energiasäästlik ehitus“, „bioloogiline linn“, „tehnikarevolutsioon“, „virtuaalne reaalsus ja reaalsus“, „haridus ja doktorikraad“, „beebidisain“ ning „toitumine“. Mõlemal päeval algab esimene arutelu kell 12 ja viimane lõpeb õhtul 19.30 paiku. Põhjaliku ajakava leiab teadusala Facebooki-lehelt.

Teadusala köidab tähelepanu ka oma eriilmelise varjualuse poolest. Selle valmistavad Eesti kunstiakadeemia õppurid ja nende juhendajad, kasutades materjalina mükoplasti.

Uudistaja

Linnuvaatlejad (foto: Uku Paal/estbirding.ee)

Tänavune linnuralli peetakse Lääne-Virumaal

Estbirding ja Viron Lintuseura kutsuvad huvilisi võistkondlikule linnurallile „Estonian Open 2017“. Ralli toimub tuleval laupäeval, 12. augustil kell 3–17 Lääne-Virumaal, kogunetakse Jänedal. Erinevalt varasematest aastatest võib tänavu ralli jooksul mootorsõidukiga läbida kuni 150 km. Osavõtutasu on koos ööbimisvõimalusega 40 eurot, ööbimiseta 14 eurot. Rohkem teavet leiab internetilehelt https://goo.gl/RzS9c7.

Estonian Open on pikima ajalooga ja kõige populaarsem linnuralli Eestis. Esimene seda laadi ralli peeti 1995. aastal.

Estbirding

Eestis aedades kasvav sinine käoking on väga mürgine taim: mürgised on kõik tema osad (foto: Katre Palo)

Tallinna botaanikaaias tutvustatakse ravim- ja mürktaimi

Tuleval nädalavahetusel, 12.–13. augustil tutvustatakse Tallinna botaanikaaias ravim- ja mürktaimi: uudistada saab näitust, kuulata Ain Raali loengut ja osaleda töötoas.

Näitusel tutvustatakse, milliseid ravimtaimi on kodus võimalik kasutada mitmesuguste terviseprobleemide korral ning millal ja milliseid taimeosi koguda. Mõned taimed on ühtaegu mürgised ja kasutusel ravimtaimena, mistõttu tuleb teada, kuidas selliseid taimi õigesti kasutada.

Tasub teada, et Eestis kasvavatest taimedest on kõige ohtlikumad sinine käoking, mürk- ja surmaputk, sügislill, adoonis, must belladonna, koeranaeris, pukspuu, varesjalg, maikelluke, kirju sarikhernes, näsiniin, ogaõun, kukekannus, sõrmkübar, küpress-piimalill jt piimalillelised. Paljud nendest on õige tarvitamise korral väärtuslikud ravimtaimed.

Kui soovite võtta osa ravim- ja mürktaimedega seotud programmist, tuleb soetada botaanikaaia pilet. Täpsema ajakava leiab botaanikaaia veebilehelt.

Tallinna botaanikaaed

Elistvere loomapargi külastuskeskus (allikas: RMK)

Elistvere loomapargi päev

on 19. augustil kell 11.00–15.30. Päevaprogramm pakub võimalust tutvuda loomapargi igapäevatööga: minnakse metsa loomadele söödavihtasid koguma. Kui vihad on valmis, tehakse juhendajate saatel ringkäik loomapargis ja viiakse mõned vihad loomadele söödaks. Seejärel on ühine eine murul, mille ajal saab nautida kohalike noorte laulu- ja tantsukava. Veel on loomapargi päeva raames võimalik külastuskeskuses meisterdada mõni meene ja läbida nutirada.

Osalemine eeldab ilmale ja tegevustele vastavat riietust. Tööriistad, -kindad ja piknikutoit on ürituse korraldaja poolt. Elistvere loomapargi päev kuulub RMK vastuste- ja osaluspäevade sarja.

RMK

MAAILMAST

Kakk Indoneesia lemmikloomaturul (foto: Thinkstock/Care2)

Kas Harry Potter on süüdi Indoneesia kakkude salakaubanduses?

Kui kuulete nime Harry Potter, siis tulevad teile kindlasti esmalt meelde Harry, Hermione ja Ron, edasi küllap Sigatüüka nõiduste ja võlukunsti kool ning selle värvikad professorid, aga võib-olla ka imepärased kakud-kirjakandjad. Küllap mäletate Harry valget kakku Hedvigit, kes viis kohale teateid nagu kirjatuvi.

Ilmselt leidub tõesti inimesi, kes ei tea, et see kõik on kirjaniku fantaasia vili, ja arvavad, et öökullid sobivadki lemmikloomaks. Ajakirjas Global Ecology and Conservation avaldatud uurimus on igatahes leidnud ilmse korrelatsiooni Harry Potteri populaarsuse kasvu ja kakunõudluse vahel Indoneesias. Ses riigis on linnud ikka olnud armastatud lemmikloomad.

Aastal 2000, veidi enne esimese Potteri-raamatu ilmumist sel maal ja aasta enne esimese filmi linastumist, müüdi Indoneesia linnuturgudel mõnisada öökulli, 2016. aastaks oli see arv kerkinud 13 000-ni! Igatahes peavad kõnealuse uurimuse autorid Vincent Nijman ja Anna Nekaris Oxfordi Brookesi ülikoolist sellise hiiglasliku menu põhjuseks just Potteri-raamatute ja -filmide tohutut edu. Nijmani kinnitusel võis tüüpilisel linnuturul 1990. aastatel näha ainult ühte-kahte kakku, enamasti mitte ühtegi, kuid nüüd on turul puurides kümneid eri liiki kakulisi. Lindudega ei kaubelda mitte ainult pealinnas Jakartas, vaid kogu Java saarel ja ka Bali saarel. Samal ajal on suuresti kasvanud igasuguste kakusõprade ühenduste hulk.

Tähtis on rõhutada, et müügile toodud kakud on valdavalt püütud loodusest, niisiis tugineb kogu äri seadusvastasele salaküttimisele. Lausa traagilisel moel olid umbes 2000 müügil olnud kakku, keda uuringu autorid nägid, udusulis pojad, ilmselt siis otse pesast võetud. On äärmiselt vähe tõenäoline, et nii noores eas orvuks muudetud linnud võiksid ellu jääda. Nekarise sõnul on masendav näha ööloomi turul, liikumatuna ja stressis ereda päikesevalguse käes, toiduks-joogiks sageli vaid vesi ja riis.

Muidugi ei saa Harry Potterit ega tema loojat juhtunus süüdistada. Ent tõepoolest on Nijmani sõnul ilmne, et just Potteri-lugude põhjal on kakud arvatud igati sobivaks lemmiklooma staatusesse. Malaysia-pärane sõna kaku kohta on Burung Hantu, nüüd öeldavat Burung Harry Potter.

Kõige rohkem on müügil näha pälle, aga pälliliigid on niigi ohustatud. Paraku pole siiani mingeid märke, et Indoneesia kõige selle suhtes midagi ette võtaks. Samas võib riigis kaubelda ainult selliste loomadega, kellele on kehtestatud konkreetne müügilimiit; kakuliikidele neid muidugi määratud ei ole.

Care2/Uudistaja

Kanifant nutitelefoni ekraanil

Polleont aitab linnataimi tolmeldada, …

… Korallikonn aga kaitsta koralle (fotod: Parken Zoo / Care2)

Ulmelised virtuaalloomad aitavad pöörata tähelepanu hukuohus liikidele

Rootsi ühe populaarsema Eskilstuna loomaaia töötajad on välja töötanud Pokemon Go taolise nutitelefonimängu Digidjurgen, mille tegelasteks on viis digitaalset fantaasiaelukat. Et digiloomi näha, neid toita ja üldse nende eest hoolitseda, tuleb loomaaiakülastajal oma nutiseadmesse alla laadida Digidjuri rakendus ning suunata siis nutiseadme kaamera loomaaeda puuride juurde seatud „digiportaalide“ poole.

Virtuaalloomad lõbustavad inimesi, aga ka selgitavad kliimamuutuste, metsade kao ja salaküttimise mõju loomadele eelolevate aastate jooksul. Näiteks Kanifant on 15-sentimeetrine roosa „aafrika elevant“, kes suudab salaküttide eest kiiresti küülikuurgudesse peitu pugeda. Korallikonn on merikilpkonn, kes on kohastunud viima ohustatud koralle oma kilbi varjus ohutumasse paika. Soomuslõvi kannab aga paksu, läbitungimatut nahka, millelt salaküttide kuulid tagasi põrkavad. Vikerkaare-lendtamariini nimelisele ahvikesele on selga kasvanud vikerkaarevärvilised sulistiivad, mis aitavad tal põgeneda metsade hävitajate eest. Polleont on aga kameeleoni ja sisaliku hübriid, kes käib linnadest kadunud mesilaste asemel tolmeldamas linnaparkides kasvavaid taimi.

Loomaaia kõneisiku Lennart Sundéni sõnul pole mäng loodud lihtsalt lõbusaks meelelahutuseks, vaid ka õppevahendiks, mis aitab lastel, aga ka täiskasvanutel paremini mõista vajadust kaitsta veel eksisteerivaid imepäraseid liike.

Care2/Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

Augustis on igati paslik keskenduda putukatele, sest just siis teevad mõned selle seltsi liigid ennast häälekalt kuuldavaks. Õuesid täitev ritsikaliste ja tirtslaste sirin annab ühtlasi märku, et suvi on jõudnud teise poolde. Avakirjutises tutvustamegi neid sihktiivalisi, kes meile sellist kuuldemängu pakuvad. Ent päris kõigil neil ei ole lauluoskust: mõned sihktiivalised on tummad, aga kirjutises tuleb juttu ka nendest liikidest. Artikli autor Veljo Runnel on Eestis elutsevate sihktiivaliste laulud salvestanud ja laadinud portaali www.loodusheli.ee. Seega tasub avakirjutist lugedes need helisalvestised appi võtta.

Augustis on õige aeg juhtida tähelepanu ka aasta liblikaks valitud sini-paelöölasele. Nagu nimi viitab, on tegu öise eluviisiga liblikaga. Õhtupimeduses kohtame teda näiteks mõne välilambi või muu valgusobjekti juures. Väga hõlpsasti võib leida ka ajakirjas tutvustatud hobukastani-keerukoid. Nimelt on see kahjurina tuntud võõrliik jõudnud suurema osa Eesti hobukastaneid praeguseks ajaks inetuks närida: selliste puude juurde tulebki otsima minna. Pruunistunud lehtedega puid võib kohata kõikjal, ent täiesti roheliste lehtedega hobukastanid on sügisel kahjuks suisa harv leid.

Et Eestis elutsevad putukad ka rändavad, ei ole ilmselt kuigi tuntud seik. Mõistagi erineb nende rännak lindude omast, sest putukate rändetsükkel hõlmab mitut põlvkonda. Ränduritest tutvustame lõunast siia saabuvaid sirelaseliike, kelle vöödiline tagakeha meenutab mesilase või herilase oma.

Kuu alguses levisid uudisteportaalides kurjakuulutavad teated läheneva äikesetormi kohta. Õnneks läks suurem maru Eestist mööda. Sellegipoolest tasub äikest karta ja pikse iseärasusi tunda. Äikeseuurija Sven-Erik Enno on lugejaid mitmes tänavuses ajakirjanumbris tublisti harinud. Sedapuhku eritleb ta välgu eri vorme ja kujunemist, tuginedes uusimatele teadmistele äikese kohta.

Looduses uitajatele on artiklivalikus kirjutised, mis juhatavad Viru rabarajale, Vilsandi lähedal asuvatele Käkisilma saarekestele ning Põhja-Ameerikasse Alaskale. Asjalikke matkanõuandeid jagab taas Timo Palo, kes tutvustab matkaks sobilike pottide-pannide ja kausside ning lusikate iseärasusi.

Hulgaliselt häid mõtteid saab kõrva taha panna ka usutlusest farmakognoosiaprofessor Ain Raaliga. Ta aitab selgust tuua ravimtaimede maailmas: kui palju on selles teaduslikkust ja kogemustel põhinevat osa ning mismoodi saab taimest raviomadustega vahend. Ühtlasi on kõne all moehoogudena imetaime staatuse saavutanud liigid, aga ka keemilised ühendid, mille kõike ravivat toimet on hakanud uskuma eestlasedki.

Koos Eesti Looduse augustinumbriga on meil hea meel lugejatele pakkuda kodumaiseid looduslikke ööhääli, mis on koondatud CD-le „Hääled öös‟. Plaadi on koostanud augustinumbri avakirjutise autor Veljo Runnel. Tema ja Fred Jüssi lindistatud palade hulgast leiab näiteks helipildi hariliku ja rohelise lauluritsika, tikutaja ja mudanepi ning sikuvastsete kohta, aga ka hundi ulgumise.

Loodushäälte uut plaati „Hääled öös‟ saab soetada koos augustinumbriga või eraldi: plaati koos paberajakirjaga telli siit (hind 5,9 eur) ja plaati eraldi siit (hind 5 eur). Hinnad sisaldavad postikulu. Ajakiri koos heliplaadiga on müügil ka hästi varustatud poodides üle Eesti.

Eesti Looduse augustinumber tuleb koos ööhäälte heliplaadiga. (kaanefoto: Veljo Runnel)

Koos Eesti Looduse augustinumbriga ilmub ööhäältega heliplaat. See annab kuulajale võimaluse süüvida öiste helide maailma ja päevatöö viivuks unustada.

Kui hakkab hämarduma, kuuleme tajutavat muutust ka looduse helimaastikes. Häälitsema hakkavad öise eluviisiga liigid, aga päevased vaikivad. Nõnda tekib ööle iseloomulik helipilt, mis muutub aastaajati. Talve lõpul ja varakevadel on öösiti kuulda kakkude huikeid, kevade edenedes lisanduvad hämarikuaega mitme laululinnu hääled; hiliskevadel ja suve alguses võib juba peaaegu öö läbi kuulda roolindude, ritsiklindude ja ööbikute laulu; suve südame saabudes vaikib linnulaul ja järjest pimedamaks muutuvad ööd on täis ritsikate saagimist.

Veljo Runneli koostatud ning tema ja Fred Jüssi lindistatud heliplaadi 24 pala tutvustavad öise eluviisiga putukaid, linde ja imetajaid. Siit leiame näiteks helipildi hariliku ja rohelise lauluritsika, tikutaja ja mudanepi ning sikuvastsete kohta ja hundi ulumise. Mõned plaadil ilmunud lood on kuulatavad siin.

Heliplaat on kaasas Eesti Looduse augustinumbriga; seda saab koos ajakirjaga või eraldi osta ka www.loodusajakiri.ee/pood.

Hääled öös. Kaanefoto Ingmar Muusikus.

Kes sööb, see jaksab“, ütleb Eesti vanasõna. Matkal pole jaksu kunagi üleliia. Mõnel matkapäeval võib energiavajadus ületada meie igapäevase energiakulu mitu korda.­ Veelgi enam, pikkadel rasketel retkedel on söögiaeg tõeli­selt nauditav hetk, mis kosutab ka väsinud vaimu. Seepärast on toit matkal märksa enamat kui esmavajadus.

Matkaköögi valimisest ja kasutamisest kirjutas juuni-juuli Eesti Looduses geograaf ja rännumees Timo Palo. Loe edasi:

Matkaköögi ABC jätkub erinevate sööginõude ja -riistade tutvustamisega augustikuu ajakirjas. Juba ilmunud ajakirju saab osta meie e-poest nii paberkandjal kui elektroonselt www.loodusajakiri.ee/pood.

UUDISTAJA 

23. august 2017         

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Meenutuseks: koos Eesti Looduse augustinumbriga on ilmunud CD „Hääled öös” 

Plaadile on koondatud kodumaiste looduslike ööhäälte salvestised, mille on teinud Veljo Runnel ja Fred Jüssi; plaadi koostaja on Eesti Looduse augustinumbri pika avakirjutise autor Veljo Runnel. Peale öösel häälitsevate lindude – kakkude, neppide, ritsiklindude, öösorri jt – on plaadile jäädvustatud ka soe ulg ning mitu putukahäält: nagistavad sikuvastsed, pulmalendu põristavad põrnikad, siristavad roheline ja harilik lauluritsikas ning võsaritsikas.

Uut loodushäälte plaati „Hääled öös” saab soetada e-poest e-pood.horisont.ee nii koos augustinumbriga kui ka eraldi.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Fotojahi „Pilvepiir 2016“ võidupilt Kelvin-Helmholtzi lainetest helkivates ööpilvedes, autor Janek Pärn

Jätkub pilvefotovõistlus

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus kuulutasid juulis välja pilvefotojahi „Pilvepiir 2017“. Fotovõistluse siht on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu. Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus.

Fotod peavad olema ilm.ee keskkonda üles laaditud 1. oktoobriks; töö maksimaalne suurus on 2000 × 2000 px ja maht 2 MB. Võistlusele esitatavad videoklipid pilvedest peaksid olema laetud Youtube’i või Vimeo keskkonda ja link saadetud aadressile pilved@ilm.ee.

Vaata auhindade ja tingimuste kohta lähemalt http://bit.ly/2tHfnUa.

NB! Pilvi ja teisi atmosfäärinähtusi aitab määrata Androidiga nuhvlitele mõeldud mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“, mille saab tasuta alla laadida Google Play vidinapoest.

Foto „Vaarikas maiustajatega“ tõi Geteli Hannile mullusel võistlusel noorte vanuseklassis Eesti Looduse eriauhinna (allikas: www.loodusajakiri.ee)

Osaluseks Eesti Looduse fotovõistlusel on aega üle viie nädala

Järjekordse Eesti Looduse fotovõistluse fotode üleslaadimise viimane tähtaeg on 1. oktoobri kesköö. Võistluse lõpuõhtu toimub 30. novembril Tallinna Teletornis algusega kell 14.

Fotol peavad olema jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad vaid noorte kategooriates „Koduloom“ ja „Aiataim“. Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning autoril võimalikult täpselt määratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. Iga foto saab esitada üksnes ühes kategoorias; kategooria peab olema määratud õigesti.

Vaata http://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus-2016/.

Katre Palo tutvustab homme Kukus Eesti Looduse augustinumbrit (foto: Uudistaja arhiiv)

Kuku raadios räägivad Katre Palo ja Piret Pappel

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tutvustab toimetaja Katre Palo homme ajakirja Eesti Loodus viimast numbrit, mis on seekord suures osas pühendatud putukatele. Koos ajakirjaga on ilmunud heliplaat „Hääled öös“. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

Järgmisel neljapäeval ajab Jüriado juttu bioloogist teadusajakirjaniku Piret Papliga, kes on viimastel kuudel Horisondi rubriigi „Siin- ja sealpool Horisonti“ lugude põhiautor. Juttu tuleb Pireti taustast ja senisest ajakirjanikutööst ning kahest tema kirjutatud artiklist viimases Horisondis. Neist ühes arutletakse klassikaliste loodusvaatluste tähtsuse, teises aga Päikese võimaliku kaksikvenna või -õe üle.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

EESTI UUDISED

Keskkonnaorganisatsioonid muretsevad, et Eestis raiutakse liiga palju metsa (allikas: elfond.ee)

Keskkonnaorganisatsioonid nurisevad, -ministeerium kaitseb ennast

Kümme Eesti keskkonnaorganisatsiooni või -asutust (Eestimaa looduse fond, Kotkaklubi, SEI Tallinn, Eesti roheline liikumine, Balti keskkonnafoorum, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti üliõpilaste keskkonnakaitseühing Sorex, MTÜ Läänerannik, pärandkoosluste kaitse ühing ja Tartu üliõpilaste looduskaitsering) esitasid 18. augustil keskkonnaministeeriumile oma seisukoha ja avaldasid pressiteate „Keskkonnaministeerium plaanib kaitsealadel raietingimusi  leevendada“. Pressiteates kinnitatakse, et „keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras vastu võtta määruse muudatust, mis võimaldaks teha kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites sanitaarraie nime all lageraiet, mis kaitsealadel on reeglina keelatud“; nurisetakse, et eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks ühelegi huvirühmale ja soovitatakse ministeeriumil muudatustest loobuda.

Näiteks võimaldaks muudatus avaldajate arvates teha „ .. tormi tagajärjel kahjustada saanud kaitsealuses metsas kergekäeliselt lageraie, väites, et tegemist on sanitaarraiega. Nõnda võib oluliselt kahjustada kaitsealust objekti ning metsa bioloogilist mitmekesisust“.

Ühenduste esitatud seisukoha leiab võrgupaigast http://bit.ly/2wghocy.

Keskkonnaministeerium reageeris kohe samal päeval ministeeriumi metsaosakonna juhtaja Riina Martverki kommentaariga. Martverki kinnitusel ei ole pressiteates toodud väited õiged ja kord kaitsealadel ei muutu: kuna „määruse muutmisega sanitaarraiete osas kaitsealadel võrreldes tänasega mingeid muudatusi ei tehta, siis see teema ka arutlusel pole olnud“. Ta selgitab, et määruse muudatuse eesmärk on täpsustada õigusselguse huvides mõisteid. Kokkuvõttes kinnitatakse, et majandusmetsades hakatakse nüüd raieid nimetama õige nimega ning et kord kaitsealadel ei muutu.

elfond.ee/keskkonnaministeerium/Uudistaja

Tartu ülikool on tõusnud maailma ülikoolide mainekas edetabelis järgmise saja hulka (allikas: www.ut.ee)

Tartu ülikooli hinnatakse aina kõrgemalt

Kuulsasse Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk Shanghai edetabelisse pääsenud Tartu ülikool on tänavu kerkinud edetabelis kohtadele 301–400.

Tabeli kõrgeimal kohal asub Harvardi ülikool, millele järgnevad Stanfordi ja Cambridge’i ülikool. Tartu ülikool pääses mainekasse edetabelisse esimest korda 2016. aastal, saades 401.–500. koha. Tänavu on TÜ parandanud oma asetust edetabelis saja koha võrra.

Shanghai Jiao Tongi ülikool on seda edetabelit koostanud alates 2003. aastast. Selleks et koostada paremusjärjestus, hinnatakse igal aastal üle 1200 ülikooli, kellest 500 parimat pääsevad pingeritta. Hinnatavate hulka pääsevad ülikoolid, kus töötab või on hariduse omandanud Nobeli auhinna või Fieldsi medali laureaate või kus töötavad teadlased on avaldanud artikleid ajakirjades Nature ja Science. Pingeritta võib pääseda ka siis, kui märkimisväärne hulk asutuse publikatsioone on esindatud indeksites Science Citation Index-Expande (SCIE) või Social Science Citation Index (SSCI).

Vaata lähemalt http://bit.ly/2wWi57Q.

Tartu ülikool / Uudistaja

Kuvatõmmis videost, kus on jäädvustatud, kuidas Itaaliast pärit jahimees kasutab linde peibutades Euroopa Liidus keelatud linnuhäälte salvestist (allikas: http://bit.ly/2vJsNQs)

Loomakaitsjad hoiatavad: tulekul on sada Itaalia linnukütti

Eesti loomakaitse selts (ELKS) saatis 17. augustil hoiatuse välismaiste küttide eest.

20. augustil on Eestis ametlikult alanud pardijahi hooaeg. ELKS on saanud teate Itaalia jahimehelt, kes hoiatab peatselt Eestisse saabuva saja Itaalia küti eest. Ta on oma sõnul näinud fotosid tuhandetest surnud partidest ja hanedest, näiteks ühel hommikul kahe jahimehe tapetud 200 linnust, kellest nii mõnigi on kaitsealusest liigist. Kirjutaja teab sedagi, et sellised kütid tikuvad hane- ja pardijahil kasutama lindude peibutuseks helisalvestisi, aga see on Eestis keelatud. Kirjutaja on andnud teada, et küttide ninamees käinud hiljuti Eestis ja otsinud jahiks kohti, kus saab segamatult loomi tappa ja kuhu kontrollid ei ulatu. Päris otsesõnu olevat kirjas mainitud Kihnut, Aserit ja Saaremaad.

ELKS võttis kohe ühendust Eesti jahimeeste seltsiga (EJS) ja tegi pöördumise keskkonnainspektsioonile. Mõlemad vastasid, et teema on neile tuttav: Eesti linnud on lõunapoolsetele küttidele tõepoolest juba ammu ligitõmbavad. Pärast ühinemist Euroopa Liiduga on see toonud Eestile kaasa suuri probleeme. „Kui välismaalaste jahidokumendid on korras, ei saa nendele Eestis kehtiva välismaalase jahitunnistuse väljastamisest keelduda. Küll aga on meie kohapealsete jahikorraldajate ülesanne liikmesriigi kodanikele tutvustada nii kehtivat seadusandlust kui ka Eesti jahinduse head tava. Kui seda ei täideta või ignoreeritakse, tuleb karistada vastavalt seadustele. Eesti jahmeeste selts taunib igasugust seadusevastast käitumist ja tegutsemist, mis ei käi kokku meie hea tavaga või ohustab meie loodust,” kinnitas EJS tegevjuht Tõnis Korts.

Ka keskkonnainspektsioon kinnitas, et Itaaliast pärit veelinnujahimehed on inspektsioonil olnud tähelepanu all viimased kümmekond aastat, tavapärane patustus on just kõikides Euroopa Liidu riikides keelatud elektroonilise peibutusvahendi kasutus. Mullu sai selle eest karistada neli Itaalia jahimeest Kihnu saarel ning kaks Ida-Virumaal Aseri vallas ja Hiiumaal Käina vallas.

Päev hiljem tulid linnujahi teemal pressiteated ka keskkonnaministeeriumilt ja ornitoloogiaühingult. Ministeerium meenutab peale juba mainitu, et veelinnujahil ei tohi kasutada pliihaavleid, ornitoloogiaühing (EOÜ) aga kordab üle keskkonnaõiguse keskuse 2016. aastal koostatud õigusliku analüüsi tulemused, millest ilmnes, et Eesti õigusaktid ei ole piisavad, tagamaks jätkusuutlikku ja üldsusele vastuvõetavat veelinnujahti. Näiteks pole sätestatud maksimaalset veelindude hulka, mille üks jahipidaja võib küttida ühe jahipäeva jooksul, pealegi annab jahiseadus kinnistuomanikele sisuliselt piiramatu õiguse oma kinnistul linnujahti pidada ja välismaistel jahituristidel on väga hõlbus oma kodumaise tunnistuse alusel meile laskma tulla. Samuti pole võimalik koguda statistikat tegelikult lastud lindude arvu ja liikide kohta. „Kuna viimase aasta jooksul ei ole Eestis linnujahi seadusandlust täpsustatud,“ nendib EOÜ, „siis saab algaval linnujahihooajal loota vaid jahituristide ja jahikorraldajate teadlikkuse kasvule.“

Kui märkate elektrooniliste peibutusvahendite kasutamist (linnuhäälte esitust kõlaritest), pliilaskemoona tarvitust või mõistetamatult suuri kütitud lindude koguseid, siis teatage viivitamatult keskkonnainspektsioonile telefonil 1313. Kui võimalik, jäädvustage rikkumised põhjalikult nii fotode kui ka heli- ja videosalvestistena. Oluline on teada, et hanede ja laglede jahihooaeg algab alles 20. septembril.

Loomakaitse selts on oma teatesse lisanud ka ELKS hädajuhtumite numbri: 5267 117.

Uudistaja

Raagus jalakad Ida-Virumaal tänavu augustis

Harivaablase Aproceros leucopoda ebaröövikud ja kookonid jalaka lehel (fotod: Vello Keppart) 

Uus invasiivne võõrliik Eestis – harivaablane jalakal

Eesti maaülikooli metsaentomoloog Kaljo Voolma on Eesti Looduse augustinumbris kirjutanud hobukastani-keerukoist, kes hulgi kahjustab meie parkidesse rohkesti istutatud ilupuid hobukastaneid. Nüüd on Voolma koos Luua metsanduskooli õpetaja Vello Keppartiga kindlaks teinud veel ühe ohtliku võõrliigi, kes teeb kurja juba Eesti kodumaistele liikidele. Läinud nädala lõpus teatasid nad sellest leiust Loodusajakirjale.

Vello Keppart märkas 11. augustil Ida-Virumaal Narva-Jõesuu – Sillamäe tee ääres osaliselt või täielikult raagu söödud jalakaid (Ulmus glabra). Lähemal vaatlusel oli lehtedel näha neid närivaid rohelisi umbes 10 mm pikkusi putukavastseid (ebaröövikuid) ja nende valmistatud võrkja kestaga ovaalseid kookoneid.

Fotode ja info põhjal tegi Kaljo Voolma kindlaks, et leitud ebaröövikud on harivaablaste (Argidae) sugukonda kuuluvad kiletiivalised, meil seni tabamata võõrliik, kelle teaduslik nimetus on Aproceros leucopoda. Teadaolevalt on see esimene selle liigi hulgisigimine Eestis ja ilmselt esimene teade selle liigi leiu kohta Eestis üldse. Kahjustuse algfaasis võib näha liigile iseloomulikku siksakilist söömapilti lehelabas: seda tekitavad noored ebaröövikud; vanemas kasvujärgus söövad nad ära kogu lehe, jättes järele vaid jämedamad leherood.

See harivaablane on pärit Ida-Aasiast (Jaapanist, Hiinast, Venemaa Kaug-Idast). Euroopas märgati seda võõrliiki esimest korda 2003. aastal Ungaris ja Poolas ning sellest ajast alates on ta kiiresti levinud Kesk-Euroopas, Ukrainas ja Lõuna-Venemaal, nüüdseks ka Moskva oblastis. Hiljuti leiti neid juba Lätist Daugavpilsi kandist.

Euroopa ja Vahemere maade taimekaitseorganisatsioon (EPPO) on käsitlenud seda harivaablast kui invasiivset liiki, kes oli aastail 2011–2015 kantud EPPO hoiatusnimekirja (EPPO Alert list). Harivaablane kahjustab jalaka liike, sh künnapuid. Tema edasist levikut on vaja jälgida.

Uudistaja

Eesti ja Euroopa parima õpilasfirma tiitli pälvinud Festera liikmed koos juhendajaga kantsleri vastuvõtul (foto: HTM)

Euroopa parima õpilasfirma tiitli tõi uuenduslik prügikast

16. augustil käisid haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) vastuvõtul Eesti ja Euroopa parima õpilasfirma tiitli pälvinud Festera noored ning rääkisid lähemalt võistlusest Brüsselis ja saadud kogemustest. Õpilasi tänas ja tunnustas kantsler Tea Varrak.

Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi (HTG) ettevõte Festera saavutas võidu 36 riigi tihedas konkurentsis, õpilasfirmat esindasid Kevin Reisenbuk, Sandra Võsaste, Joonatan Oras ja Kris-Robin Sirge. Festera toodab prügikaste, milles saab lihtsalt, mugavalt ja lõhnavabalt lagundada oma biojäätmeid kasvõi koduköögis. Kahe kuuga tekib toidujäätmetest väärtuslik huumus, mida saab kasutada näiteks ürdikasvatuseks. Toodet välja töötades tegi õpilasfirma tihedat koostööd Eesti maaülikooli ja paljude teiste partneritega.

Õpilasi juhendas HTG õpetaja Ülle Seevri ja rahvusvaheliseks võistluseks valmistas ette Junior Acievementi Eesti meeskond koosseisus Epp Vodja, Kersti Loor ja Madis Vodja.

Haridus- ja teadusministeerium / Uudistaja

Kotka lasksid lendu Tiit Koit keskkonnaametist (vasakul) ja loomaarst Madis Leivits (foto: Madle Timm)

Merikotkas on Tartus taastunud pliimürgitusest

Läinud nädalal, 15. augustil, lasti Harjumaal Kurkses loodusesse tagasi Eesti maaülikooli (EMÜ) loomakliinikus pliimürgitusest taastunud isane merikotkas.

Lindu tohterdanud EMÜ doktorant loomaarst Madis Leivits rääkis, et igal aastal leitakse jahiperioodil haigeid või juba surnud linde, kes on söönud ulukite jahikuulidest ja haavlitest pärit pliiga saastunud liha.

„See konkreetne merikotkas leiti 3. mail ning maaülikooli jõudis lind läbi keskkonnaameti. Tema puhul kahtlustasime lisaks pliimürgitusele ka linnugrippi, kuid nii Eesti kui ka Hollandi laborite testid olid õnneks negatiivsed,“ ütles Leivits. Ta lisas, et merikotka suled olid saanud tugevalt kannatada ning uute sulgede kasvatus ja üleüldine taastumine võttis aega. Selle kotka vabastamise päeval viibis maaülikooli loomakliinikus ravil veel kaks kotkast, kelle puhul võib loota peatset pääsu loodusesse.

Leivits rääkis, et eelmise aasta veebruaris Varnjas vabastatud emane merikotkas, kellele sai selga GPS-seade ja kes lendas otsejoones Venemaa poolele, on juba teist aastat edukalt pesitsenud. Sel aastal oli tal pesas kaks järglast.

Eesti maaülikool / Uudistaja

Allikas: www.loomakaitse.ee

Suve lõppedes hüljatakse suvilapiirkondades sadu lemmikloomi

Seitsmendat aastat korraldab Eesti loomakaitse selts (ELKS) suve lõpus kampaaniat, et suvitajatel püsiks meeles kaasa võetud loomad ka koju tagasi viia. Tavapäraselt jäävad just suve lõppedes paljud loomad koduta.

„Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?“ on kampaania, mis koputab inimeste südametunnistusele, sest ka loom on pereliige ja teda suve lõppedes maha jätta on julm ja seadusvastane.

Üks loomade hülgamise tagajärg on kolooniate teke. „Üks emane kass võib aastas ilmale tuua kuni 18 poega. Kassipojad on järglaste saamiseks valmis juba kuuekuuselt, see tähendab, et kui ühes suvilapiirkonnas jäetakse maha 10 emast kassi, on võimalik, et järgmisel kevadel on seal juba 60 kassi ja aastaga 180 kassi. Nii need metsikute kasside kolooniad tekivad. Kõige probleemsemad kassikolooniad on praegu näiteks Loksal,” teab ELKS hädajuhtumite juht Maaja Mäll.

ELKS aitab arstiabi ja kodu leidmisega aastas sadu hulkuvaid loomi. Kõige probleemsemad on just suvilapiirkonnad. Looma hüljata on Eestis kriminaalkorras karistatav teguviis, ent paljudel loomadel pole kiipi, mis aitaks nende omanikku kindlaks teha. Seepärast peab ELKS vajalikuks, et Eestis kehtiks üleriigiline kohustuslik nõue loomi kiipida.

ELKS kutsub kõiki välja trükkima kampaania „Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?” plakateid, jagama neid oma kodukohas ning postitama kuulutustahvlitele. Kampaanias osalema on kutsutud ka kõik omavalitsused, kes peaksid levitama teavet kohalikele elanikele. Hüljatud loomadest palub ELKS teatada e-posti teel info@loomakaitse.ee või infotelefonil 5267 117.

Kampaania materjalid on võrgupaigas http://bit.ly/2uP5uGg.

Eesti loomakaitse selts / Uudistaja

TASUB OSALEDA

Elistvere loomapargis (foto: Toomas Jüriado)

RMK Elistvere loomapargi

sünnipäevanädal kestab pühapäevani, 27. augustini. Iga päev saab meisterdada ja osaleda loomade talitamises, mõni päev võib kuulata kontserti või vaadata näitemängu.

27. augustil möödub RMK Elistvere loomapargi asutamisest 20 aastat. Sel päeval pakutakse loomadele pidulikumat einet ja huvilistele on loomaparki sissepääs prii.

Virtuaalretkel ürgmerre (foto: Eesti loodusmuuseum)

Eesti loodusmuuseumi selle suve viimane suvemuuseum

on homme, 24. augustil kell 12–14. Lastele räägitakse kivististest ja vaadatakse filmi ürgmerest. Samuti uuritakse ürgseid loomi ja nende kivistisi ning saab meisterdada endale ühe šokolaadist kivistise. Samuti saab sukelduda ürgmere sügavustesse 360° virtuaalreaalsuse video abiga. Lisainfo ja piletid: www.loodusmuuseum.ee.

Mullu oli linnumess rahvarohke ja meeleolukas (foto: www.birdlife.fi)

Helsingi linnumess

toimub Helsingi Viiki linnaosas laupäeval, 26. augustil kell 10–17. Teist aastat järjest peetavale linnumessile koguneb hulk lindudega seotud firmasid ja organisatsioone ennast näitama. Saab osta ja proovida optikariistu, vestelda tippfotograafidega, osaleda giidide juhatusel tasuta linnuretkedel lähikonna suurel märgalal. Eelmise aasta tipphetk oli otse üle laada lennanud stepi-loorkull. Vaata www.birdlife.fi/tapahtumat/lintumessut/.

Mati Martini „Eesti kiilide määraja“ (kuvatõmmis www.raamatuvahetus.ee)

Selle suve viimased kiiliretked

korraldab Eesti looduseuurijate selts eeloleval nädalavahetusel, 26. ja 27. augustil Valgamaal. Väljasõit retkedele on kell 9 Valga bussijaamast, tagasi saab kella 18 paiku. Retki juhib raamatu „Eesti kiilide määraja“ autor Mati Martin.

Retke käigus tutvustatakse kiilide püügitehnikat ja määramist, vaatluste ülestähendust ja uurimisvõtteid. Retkedele on oodatud kõik loodushuvilised; võileib tasub kaasa võtta.

Kuni 25. augustini tuleb ette registreeruda e-postiga ivar.ojaste@gmail.com. Kohtade arv on piiratud.

LUS-i maja Tartus Struve tänaval (foto: Toomas Jüriado)

Eesti looduseuurijate seltsi

erakorraline üldkoosolek peetakse 31. augustil kell 17.15 Stuve 2 saalis. Kavas on ettekanne – Tiia Drenkhan Eesti maaülikoolist räägib „Mõnedest levinumatest metsakahjustajatest“ – ja LUS-i presiidiumi erakorralised valimised. LUS-i liikmete osalus koosolekul on väga oodatud; võib ka volitada häid usaldusisikuid enda eest otsust langetama. Volitusi võetakse vastu kohapeal või digiallkirjastatult aadressil elus@elus.ee.

TÜ loodusmuuseumi zooloogiaring kutsub

õpilasi tarkusenädalal 28.–30. augustil Tartu kesklinnas looduse mikromaailma uurima, meisterdama loomajälgedega postkaarti ning osalema loomapuslede aja peale kokkupanemise võistlusel. Parimatele on auhinnad.

Pärast Tartu uue loodusmaja valmimist on siin rohkesti korraldatud mitmesuguseid üritusi (foto: Toomas Jüriado)

Tartu loodusmajas on tööl juba hoog sees

Viimast nädalat saab loodusmajas (Lille 10) vaadata näitust „Puit meistri käe all“ ja homme, 24. augustil kell 18 on kohtumisõhtu näituse autori Meelis Kihulasega, kes jõudis rahvusliku puutöö juurde kuus aastat tagasi, olles enne seda töötanud 20 aastat restauraatorina. Meelis tutvustab näitusele jõudnud esemete saamislugu, materjale ja vahendeid.

15. augustist kuni 20. septembrini saab vaadata Kütiorus elava Piret Kullerkupu näitust „Metsaga ja metsata“. Näitusi pääseb vaatama loodusmaja piletiga (2/3/10 eurot) 15.–31. augustil T–R 10–18 ja L 11–16 ning 1.–20. septembril E–R 9–18.

Tartu loodusmaja infopunkt lööb kaasa mitmel Tartu linna üritusel, kavas on vahvad töötoad, õpetlikud mängud ja toredad tegevused. Loodusmaja töötajad jagavad teavet jäätmete käitlemise ja taaskasutuse kohta Ihaste päeval 26. augustil 12–17 Ihaste mänguväljakul.

Tarkusenädalal 28.–30. augustil Tartu kesklinnas tarkusepäeva telgis 14–17 aitame lastel kooliks valmistuda: üheskoos pakime õpikud kaitsvate kaante vahele; selleks et vahetunnis igav ei hakkaks, meisterdame paberist näpuvurre. Saab infot algava õppeaasta huvikooli tundide ja loodusmaja tegemiste kohta. Vaata http://bit.ly/2idySjC.

 Kolmapäeval, 30. augustil kl 18-21 toimub loodusmajas tasuta suur pereõhtu. Pereõhtu teema on helid looduses ning osalema on oodatud igas vanuses loodusesõbrad. Töötubades saab teha tutvust looduse kirju  helimaailmaga: ootamas on loomahäälte õpituba, kuulata saab  puude ja kivide salahääli ning helisid kunstis.

Meisterdamishimulistel on võimalus valmistada ise taaskasutatud materjalidest muusikainstrumente. Vaikusetoas saab aimu, kuidas kõlab vaikus, ning maitsenaudinguid pakub kohvik. Loomulikult on sel õhtul avatud ka loodusmaja loomatuba ja eksootiline talveaed.

Luke mõisa park kärnerimajaga kevadel (foto: Toomas Jüriado)

Loodusfilmide õhtu Luke mõisa kultuuriaidas

on laupäeval 26. augustil kell 21. Sissepääs on tasuta, enne loodusfilmide õhtut on avatud kärnerimaja kohvik, hiljem on müügil kohvi ja tee. Filmiõhtule järgneb valgusmäng mõisapargis. Vaata lisainfot filmide kohta www.lukemois.ee.

Nautilus pompilius TÜ loodusmuuseumis (kuvatõmmis veebilehelt www.natmuseum.ut.ee)

Tartu ülikooli loodusmuuseumi augustiobjekt

on harilik laevuke (Nautilus pompilius), fossiil, kelle esivanemad ilmusid Maale umbes 500–550 miljonit aastat tagasi. Uuri fossiili 3D-mudelina veebilehel www.natmuseum.ut.ee/et/kuu-objekt/!

Nautilus pompilius on väliskojaga peajalgne, kes elab Indo-Hiina meredes kuni 700 meetri sügavusel. Nautilus pompilius’e eluviisidest teatakse väga vähe. Ilus koda ahvatleb aga suveniirikütte, seetõttu on tema populatsioon tugevalt ohustatud. Praegusajal on laevuke võetud kaitse alla ja kojaga äritsemine on rahvusvaheliselt reguleeritud.

Juba 1808. aastal oli loodusmuuseumi kogudes mitu Nautilus’e liiki, kuid praegu ei saa enam kindlaks määrata, kas 3D-mudelina esitletakse mõnda tolleaegset eksemplari.

Harilik saialill ’Sunset Buff’ Tallinna botaanikaaias (allikas: botaanikaaed.ee)

Tallinna botaanikaaias

on õppekäigud „Meelte aeda“ laupäeval, 26. augustil (kell 12 eesti ja vene keeles, kell 14 eesti keeles). Tutvuda saab kodumaiste ja eksootiliste ning vähem tuntud ravimtaimedega. Ekskursioonil saab teadmisi, milliseid raviomadustega taimi on võimalik aias, aknalaual, terrassil või rõdul kasvatada.

Õppekäigud algavad palmimaja juurest. Osaleda saab tasuta, aga osta tuleb botaanikaaia sissepääsu pilet.

Lõuna-Eesti toidukonverents: hea sisu paremasse vormi!

peetakse 8. septembril 9.30–16.30 Tartus Lõunakeskuses Apollo kinos (Ringtee 75). Osalustasu on 16 eurot, mille eest kaetakse osaliselt konverentsi korraldusega seotud kulusid; registreerumise viimane tähtaeg on 4. september. Vaata lähemalt Facebookist (bit.ly/2wbZffz).

MAAILMAST

Haruldane valge põder Gunnarskogis Rootsi Värmlandi läänis (foto: Tommy Pedersen / TT News Agency/ arcticnow.com

Viirastuslik valge põder on õnnestunud püüda videole

Võrgupaigast http://bit.ly/2xdiMsL saab imetleda põgusat, napilt pooleteistminutist videot tõepoolest kummitusena mõjuvast, üleni valgest vägevast põdrapullist. Video õnnestus Eda vallas Värmlandis üles võtta Hans Nilssonil, kes enda sõnul oli seda hetke passinud kolm aastat.

Nilsson oli valget põtra kohanud kahel järjestikusel päeval. Esimesel kohtumisel oli ta olnud liiga jahmunud, et ülesvõtteni jõuda, teiseks kohtumiseks aga juba igati valmistunud ja püüdis kaamerasse selle, kuidas loom laskub ettevaatlikult jõekesse, ujub sellest üle ja jääb siis pajulehti nakitsema. Nilsson tunnistas kohalikule ajalehele Local, et seekord oli kõik vajalik tõesti olemas: õige koht, õige valgus ja rahu.

Lehe kinnitusel on see tänavu suvel juba teine jäädvustatud kohtumine kummitusliku loomaga: juulis pildistas Jessica Hemlin valget põtra samuti Lääne-Rootsis Munkedalis, Västra Götalandi läänis, lausa oma aias.

Rootsis elab umbes 400 000 põtra ja hinnanguliselt sadakond neist on valdavalt valged. Osal neist on albinism ehk nende keha ei tooda melaniini, teistel on retsessiivne geen, mille tõttu nende nahk on põhiliselt valge, ent pruunikate laikudega.

National Geographicus on kirjutatud, et valget värvi põtru võib pidada omamoodi loodusliku valiku tulemiks: jahmunud kütid jätavad sellise looma enamasti tapmata ja nii saab nende arvukus suureneda. Põdral ei ole ju Rootsis peale inimesi looduslikke vaenlasi. Rootsi põllumajandusülikooli põdraprofessori Göran Ericssoni sõnul peavad jahimehed tõesti õigeks jätta sellised loomad küttimata, nõnda on see päris võrreldav koerte aretusega: valitakse tunnus, mis muidu oleks erandlik. Põtradel endil pole värvusest ilmselt ei sooja ega külma: nad on värvipimedad.

www.arcticnow.com/Uudistaja

Grislide põli on Briti Columbias nüüd mõneti rahulikum, aga mitte veel päris turvaline (foto: Thinkstock/care2.com)

Briti Columbias keelatakse grislide trofeejaht

Üle kümne aasta on Briti Columbia looduskaitsjad nõudnud, et keelataks grislijaht, mille eesmärk on saada trofeesid. Seni oli osariigi valitsus olnud seisukohal, et kuna asurkonnas on kokku 15 000 looma, pole probleemi, kui aastas 250 neist kütitakse. Aga jahi keelamise poolt on ka üha suurem osa osariigi elanikest ja see sai lõpuks määravaks.

Ehkki on püütud väita, et trofeekütid toovad osariigi kaukasse kena kopika, on jahi vastased omalt poolt vaekausile seadnud kinnitused jahi julmusest, ebaeetilisusest ja kestmatusest, sest suurte karnivooride tulevikku ohustab hulk muidki tegureid. Üks tähtis vastuargument on ka see, et karujaht halvendab karuvaatluse võimalusi, ent see üha populaarsem turismiharu on majanduslikult hoopis kasulikum kui loomade küttimisest laekuv tulu. Võimalik, et just see väide sundis osariigi valitsust lõpuks otsustama, et alates tänavuse aasta 30. novembrist ei tohi enam kusagil osariigis grislisid trofeede tarbeks küttida.

Sel looduskaitsjate võidul, mis on leidnud positiivset vastukaja kogu maailmas, on paraku tugevalt kibemagus maik. Oleme kogu aeg öelnud „trofeejaht“ või „küttimine trofeede tarbeks“, sest põhimõtteliselt jääb alles võimalus küttida karusid toiduks. Silmas on peetud vajadust hoida alles põlisrahvaste kombed; kõik looma trofeeosad – pea, nahk ja käpad – tuleb sellise jahi puhul loovutada provintsi looduskaitseametnikele. Karukaitsjad on sügavalt veendunud, et mitte kellelgi pole tänapäeval vaja karusid toiduks küttida ja jaht tuleks lõplikult keelata.

Care2/Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

 

 
Tähtajad
Võistlusfotod palume üles laadida siin 1. septembrist 1. novembri keskööni.
Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembris Eesti Looduse kodulehelt.

Nõuded fotole
Foto peab olema tehtud Eestis ning jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Mujal maailmas tehtud looma- ja taimefotodele on eraldi kategooria. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad vaid noorte kategooriates (koduloom ja aiataim).
Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ja autoril võimalikult täpselt määratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil.
Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendamisega JPG või TIFF.

Kategooriad
Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) ja täiskasvanud. Välja antakse looma-, taime- ja seenefotode peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhindu järgmistes kategooriates: luiged Matsalus (WWT eriauhind: nimi märgistatud väikeluigele), aasta lind (Eesti ornitoloogiaühingu eriauhind), käituv loom, väike loom (lähi- või makrovõte), veeloom, parim liigikaitsefoto (Tallinna loomaaia eriauhind), väike taim (lähi- või makrovõte), veetaim, maailma taim, aasta orhidee (Eesti orhideekaitse klubi eriauhind) ja elurikkus (keskkonnaministeeriumi eriauhind). Ainult noorte kategoorias on eriauhind aiataime ja kodulooma, sh lemmiklooma pildi eest. Eriauhindu jagavad ka Eesti loodusmuuseum, Eesti Loodus, Eesti Jahimees, Natourest, Estonian Nature Tours ja Tuulingu puhkemaja Haeskas.

Fotode saatus
Korraldajatel on õigus auhinnatud fotosid tasuta avaldada ajakirjades ja teistes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud pilte võivad korraldajad tasuta kasutada võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, ettekanded jms).

Lisainfo:
e-post toimetus@el.loodus.ee
tel 742 1143

Toetajad:

 
 

 

Fotovõistlus 2016 võitjad

Fotovõistlus 2015 võitjad

Fotovõistlus 2014 võitjad

Fotovõistlus 2013 võitjad