UUDISTAJA

29. juuli  2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Kesksuve Horisont kirjutab ajurakkudest, innovatsioonist ja rukkist

Peale selle on TÜ bioloogid ja geneetikud Rainis Venta, Ervin Valk ja Mart Loog seadnud sihi selgitada, kuidas sünteetiline bioloogia juhib inimkonna järgmisesse arenguetappi: sünteetilise bioloogia suurim võlu teadlase jaoks peitub ilmselt võimaluste lõpmatuses ja rakk on nagu galaktika, mis talitleb eluslooduse universumis.

Kultuuriteooria tippkeskuse teadlased tutvustavad oma tegemisi kirjutises „Kaleidoskoopiline kultuurikogemus ja elav kultuuriteooria“, võttes vaatluse alla, kas uurimisainese, -teooriate ja -meetodite paljusus kultuuris võimaldab leida ka ühisjooni. Ulvar Käärt käis demograaf Luule Sakkeusega rahvastiku-uurijate kantsis – TLÜ demograafiainstituudis, kus uuritakse näiteks rahvastiku sündimuskäitumist, kooselumustrite kujunemist, põlvkondade suhteid, rahvastiku vananemist ja välispäritolu rahvastiku demograafilist käitumist. Andres Laani ja Jaan Aru teemaks on seegi kord „Mõtlemise masinavärk“, täpsemalt „Käitumisest ajurakkudeni ja ringiga tagasi“. Üllataval kombel selgub, et see, mida igapäevakeeles nimetame mõtlemiseks, ei ole aju põhiülesanne, pigemini aju põhitöö kõrvalnäht. Aju põhiülesanne on orkestreerida käitumist.

Uurime, milliseid uusi võimalusi pakub suhkurtõve ravi; kuidas hiinlased inimembrüote DNA-d remontida proovisid ja millal plaanib satelliidi orbiidile lennutada meie tehnikaülikool. „Üksainus küsimus“ puudutab suurt hadronite põrgutit: füüsik Andi Hektor selgitab, kuivõrd on see valmis uueks jooksuks. Jätkub „Kosmosemissioonide kroonika“; „Sõna loos“ on Udo Uibo teema „Õnnar ehk händrakont“, „Eesti asjas“ kirjeldavad Riina Rammo ja Jaana Ratas, kuidas edevad mehed vanasti jalgu näitasid. „Arhiivi aare“ käsitleb kirja Novgorodist, Pirko Jalakas viib lugeja helendavate valkude maailma ja „Igameheteadus“ kutsub jahtima asteroide.

Nuputamiseks on „Tehted ladina ruutudes“ ja „Arva ära! Linnade eri“.

Horisont

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Kanakull (foto: Steve Garvie / Wikimedia)

Kukus tuleb juttu kanakullist

Sel neljapäeval, 30. juulil, räägib „Loodusajakirja“ saates Eesti ornitoloogiaühingu liige Ingrid Aus, kes on kirjutanud Loodusesõbra suvenumbri kaaneartikli „Kodu keset linna“, mille peategelased on kanakullid, kes on asunud elama Tallinna parkidesse ja haljasaladele. Saates tuleb juttu kanakulli välimusest, toidulauast ja elupaigaeelistustest, sellest, mis on sundinud muidu pigem inimestest eemale hoidvat metsalindu asuma elama linna ning põgusalt sellestki, et hiljuti kinnitati kanakulli kaitse ja arvukuse taastamise tegevuskava. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

EESTI SÕNUMEID 

Foto lõputseremoonialt: (vasakult) Sulev Kuuse, Sulev Ingerpuu, Magnus Kaldjärv, Carel Kuusk, Maris Sala, Rein Leetberg, Uku-Laur Tali ja Mark Gimbutas (foto: erakogu)

Eesti noored tõid rahvusvaheliselt bioloogiaolümpiaadilt kolm medalit

Magnus Kaldjärv Saaremaa ühisgümnaasiumist, Carel Kuusk Tallinna reaalkoolist ja Rein Leetmaa Hugo Treffneri gümnaasiumist tõid 12.–19. juulini Taanis Århusis toimunud 26. rahvusvaheliselt bioloogiaolümpiaadilt Eestisse kolm pronksmedalit. Võistlusest võtsid osa 61 riigi esindajad. Eesti võistkonda kuulus veel Maris Sala Hugo Treffneri gümnaasiumist.

Tänavu läks olümpiaadi võit Lõuna-Koreasse. Võistkonna juhendajana kaasas olnud Tartu ülikooli vivaariumi juhataja Sulev Kuuse sõnul osales Eesti võistkond tervikuna väga hästi: koju toodi kolm medalit ja Maris Sala jäi esimesena medalist ilma, seega oli ka tema sooritus väga tugev. „Olümpiaad oli korraldatud eeskujulikult ja tasemelt keerukad ülesanded olid ette valmistatud igati korrektselt,“ lisas Kuuse olümpiaadi korralduse kohta.

Peale Sulev Kuuse saatsid õpilasi võistkonna juhendajatena TÜ dotsent Sulev Ingerpuu, TÜ magistrant Mark Gimbutas ja TÜ arstiteaduskonna üliõpilane Uku-Laur Tali.

TÜ/Uudistaja

Eesti esindus matemaatikaolümpiaadil (foto: erakogu)

Medaleid ja diplomeid toodi ka füüsika- ja matemaatikaolümpiaadilt

5.–12. juulini kohtusid Indias Mumbais 46. rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil maailma parimad noored ainetundjad.

Välja jagati 38 kuldmedalit, neist ainult 4 Euroopa õpilastele. Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane Taavet Kalda tõi kuldmedali ka Eestisse. Tallinna reaalkooli õpilane Kristjan Kongas võitis pronksmedali ning Kaarel Hänni (samuti reaalkoolist) ja Jonatan Kalmus Hugo Treffneri gümnaasiumist (HTG) said oma teadmiste eest aukirjad. Viiendana kuulus Eesti võistkonda Hans Daniel Kaimre Hugo Treffneri gümnaasiumist.

Olümpiaadil osales kokku 382 võistlejat 81 riigist. Üldvõidu pälvis tänavu Korea. Valdav osa 38 kuldmedalist läkski Aasiasse: peale Korea Hiinasse, Vietnami ja Hongkongi. Taavet Kalda kõrval said eurooplastest kuldmedali veel kaks rumeenlast ning valgevenelane.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena TÜ doktorant Siim Ainsaar ja Marseille ülikooli doktorant Mihkel Kree.

56. rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil Tais esindas Eestit kuueliikmeline võistkond: Triinu Veeorg, Joonas Kalda, Oliver Nisumaa ja Andres Unt Tallinna reaalkoolist, Richard Luhtaru Miina Härma gümnaasiumist ja Simmo Saan HTGst. Joonas Kalda tõi Eestisse pronksmedali, napp üks punkt jäi pronksmedalist puudu Triinu Veeorul. Diplomi, mille saavad kõik osavõtjad, kes on täielikult lahendanud vähemalt ühe ülesande kuuest, pälvisid peale tema ka Oliver Nisumaa ja Richard Luhtaru.

Võistlusest võtsid osa 104 riigi esindajad. Üldvõit läks USA-sse. Mitteametlikus riikide arvestuses, kus seatakse pingeritta võistkonna liikmete saadud punktide summad, jäi Eesti võistkond 104 riigi seas 70. kohale.

Õpilasi saatsid juhendajatena TÜ matemaatikainstituudi teadur Urve Kangro ja assistent Oleg Košik.

TÜ/Uudistaja

Vastse-Roosa kalapääsu avamine 2012. aasta novembris (foto: Eesti loodushoiukeskus)

Keskkonnaministeerium toetab tosina kalapääsu rajamist paisudele

Keskkonnaministri määrusega eraldatakse kolm miljonit eurot EL ühtekuuluvusfondi raha, et tagada lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse rändetingimused paisudest üles- ja allavoolu.

„Paisud on Eesti vooluveekogudes suureks probleemiks, kuna killustavad vooluveekogu kui kalade elupaika. Lisaks takistavad paisud siirdekalade rännet kudemis- ja elupaikadele,“ rääkis keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunik Peep Siim.

Keskkonnaministri 2004. aasta määrusega nr 73 „Lõhe, forelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimetatud erilist kaitset vajavatel vooluveekogudel on senini 40 paisu, mis on kaladele läbimatud. Veeseaduse järgi on sellistele jõelõikudele rajatud paisude omanikel kohustus tagada kalade rändetingimused.

Uue määruse järgi saavad neil jõgedel või muudel vooluveekogudel asuvate paisude omanikud taotleda KIKi kaudu raha kalapääsude rajamiseks. Kokku on planeeritud korraldada kaks-kolm avatud taotlusvooru; neist esimese kuulutab KIK välja lähinädalatel. Toetuse suurus on kuni 85% projekti kuludest. Paisudele, mida ei kasutata majandustegevuses, on võimalik peale ühtekuuluvusfondi raha taotleda toetust KIKi keskkonnaprogrammist. Nõnda saab kalapääsu rajamist täielikult (100%) finantseerida avalikest rahalistest vahenditest. „See on eriti füüsilistest isikutest paisuomanikele väga oluline, kuna kalapääsude ehitamine on küllaltki kulukas tegevus,“ lisas Siim.

Tänavuse aasta lõpuks on juba eraldatud 20 miljonit eurot EL tõukevahendeid, millega on ligi 90 paisul tagatud kaladele läbipääs. Uue määruse kaudu toetab keskkonnaministeerium kalapääsude rajamist veel vähemalt 12 paisule.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Martin Zobel (foto: Andres Tennus / TÜ / Wikimedia)

Keskkonda ja elurikkust puudutavate otsuste tegemisel on puudujääke

Kanada, Saksamaa, Iisraeli ja Eesti teadlaste koostöös on ajakirjas Science avaldatud uurimus „Worldwide Evidence of a Unimodal Relationship Between Productivity and Plant Species Richness“. Selle tarbeks on kogutud rikkalik globaalne andmestik, uurimaks elurikkuse ja ökosüsteemi produktiivsuse seoseid rohumaadel. Ilmnes, et otsuseid keskkonna ja elurikkuse kohta tehakse suuresti ebapiisavate andmete põhjal.

Viimaste sajandite jooksul on inimene drastiliselt mõjutanud elurikkust planeedil Maa. Levinud arvamuse järgi olenevad ökosüsteemide mitmesugused omadused, näiteks produktiivsus, suurel määral elurikkusest. Selliste seoste tundmine aitab mõista looduses toimuvat ning paremini korraldada looduse kaitset ja kasutamist.

„Huvitaval kombel selgub, et tegelikult on usaldusväärseid loodusest mõõdetud andmeid elurikkuse ja ökosüsteemide talituse seoste kohta maailmas küllalt vähe ning olulisi keskkonda ja elurikkust puudutavaid otsuseid tehakse kas ebapiisavate andmete või lihtsalt oletuste põhjal, või kasutatakse väga ligikaudseid mudelandmeid,“ tõdes TÜ taimeökoloogia professor Martin Zobel.

Nii seadiski nelja ülikooli, Kanada Thompson Riversi ülikooli, Saksamaa Bayreuthi ülikooli, Iisraeli Tel Avivi ülikooli ja Tartu ülikooli teadlastest koosnev algatusrühm sihi koguda esinduslik globaalne andmestik, mis võimaldaks uurida elurikkuse ja ökosüsteemi produktiivsuse seoseid rohumaadel. Selle nimel loodi vabatahtlik teadlaste võrgustik HerbDivNet, millega on seni liitunud 19 riigi uurijad. Võrgustikku juhib dr Lauchlan Fraser Kanadast.

Kogutud andmete analüüsimisel on nüüdseks astutud esimene pikk samm. Maailma juhtiva teadusajakirja Science selle aasta 17. juuli numbris on ilmunud uurimus, mille järgi esineb rohumaa taimeliikide elurikkuse maksimum n-ö mõõduka produktiivsuse oludes.

„Ökosüsteemides, mis on kas väga väheproduktiivsed või silmapaistvalt produktiivsed, kasvab oluliselt vähem taimeliike. Leitud seos kehtib nii parasvöötmes kui troopikas ning peegeldab looduse põhilist seaduspärasust, mida tuleb arvestada kõikvõimalike mudelite ja prognooside koostamisel,“ sõnas üks uurimuse kaasautoreid Martin Zobel, lisades, et ehkki esimene lask tabas kohe kümnesse, loodab ta, et unikaalse materjali analüüsimise kõige huvitavamad tulemused on alles ees.

Uurimuse kaasautorid on TÜ ökoloogia- ja maateaduste instituudi teadlased Martin Zobel, Mari Moora ja Kadri Koorem. Nõu ja jõuga aitas kaasa veel hulk kolleege.

TÜ/Uudistaja

Kaitsealadel tuleb ka väikeehitiste rajamine kooskõlastada keskkonnaametiga

1. juulil jõustunud uus ehitusseadustik muudab väikeehitiste püstitamise toimingud lihtsamaks ja kiiremaks. Keskkonnaamet tuletab meelde, et kaitsealadel ehitades tuleb endiselt arvestada looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid.

Uue ehitusseaduse järgi ei pea rajatise ehitaja kuni 20-ruutmeetrisi ja kuni 5 meetrit kõrgeid elamuid ning abihooneid enam kooskõlastama kohaliku omavalitsusega. Kui ehitamisel järgitakse kõiki õigusaktide nõudeid ja tingimusi, võib töödega kohe pihta hakata. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et olenemata püstitatava ehitise suurusest, tuleb kaitsealadel, hoiualadel, kaitstavate liikide püsielupaikades ning teistel looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud aladel järgida seal kehtivaid ehitusreegleid, mis on kirjas looduskaitseseaduses. Samuti on ehitusega seotud eritingimused esitatud kaitsealade kaitse-eeskirjades, mille leiab Riigi Teataja elektroonilisest keskkonnast www.riigiteataja.ee. 

Konkreetsed ehitust mõjutavad tingimused olenevad kaitseala kaitse-eesmärkidest: leidub piirkondi, kus ehitustegevusele ei ole seatud rangeid piiranguid, kuid nii mõnelgi kaitsealal ei tohi uusi ehitisi püstitada. Enne ehitustööde algust tuleb kaitstavatel aladel iga püstitatav, laiendatav või lammutatav objekt, mille ehitisealune pind on kuni 20 m², kooskõlastada keskkonnaametiga.

Suuremate hoonete ning rajatiste puhul menetletakse ehitusteatist või ehitusluba ikka kohaliku omavalitsuse kaudu, mis on sätestatud ka ehitusseadustikus.

Keskkonnaamet/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Üks mängus kaasa löövaid koole on Laupa põhikool Pärnu jõe kaldal (foto: Toomas Jüriado)

Külastusmäng „Unustatud mõisad“,

mida korraldab Eesti mõisakoolide ühendus, toimub ka tänavu. Kuuest külastuspäevast neli on juba möödas (need olid 13. ja 27. juunil ning 11.–12. juulil, kaks aga veel ees: 1. ja 15. augustil. Tänavu on neil päevadel kell 10–18 võimalik käia kahekümne viies mõisas, kus tegutsevad koolid. Igal täistunnil saab mõisates osaleda jalutuskäigul koos giidiga, lahti on näitused ja kohvikud. Rõhutamaks koolide tugevust ja mõisate eripära, korraldatakse ka kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Vt lähemalt www.unustatudmoisad.ee/.

Tallinna lillefestivalil löövad tänavu kaasa ka kiievlased (foto: Toomas Jüriado)

Tallinna lillefestival

Tornide väljakul kestab 28. augustini. Seekordsed aedade teemad on „Lillede mäng“ ja „Universaalne (aia)disain“. Uudistaja lõpuosas on veel mõned fotod tänavustest aiakunstnike töödest.

Looduse Omnibuss

viib reedel, laupäeval ja pühapäeval, 31. juulil ning 1. ja 2. augustil Tallinnast, Tartust ja Pärnust ühe-, kahe- ja kolmepäevastele reisidele Leigo Järvemuusikale ja Eesti looduskaitse seltsi kokkutulekule. Ööbimispaigaks on Tartumaa tervisespordikeskuse kämpingud ja telkimisplatsid Elvas. Kavas on hulk huvitavaid ekskursioone, matku ja loenguid.

Reedel ootab Leigo Järvemuusika, Mart Sander Raimond Valgre muusikaga, Neeme Järvi Arvo Pärdi muusikaga ja orelikontsert järvel. Laupäeval käiakse Tõravere observatooriumis ja Luke mõisapargis, matkatakse Vapramäe ja Elva loodusradadel. Õhtul on Kait Tamra kontsert.

Pühapäevane ekskursioon viib Võrtsjärve muuseumi, sealt Valguta ja Rõngu kaudu Hellenurme, kus tähistatakse Middendorffi 200. sünniaastapäeva. Edasi läheb reis Otepääle ja Pühajärve äärde, ELKS kokkutulek lõpeb nn Väikese Leigoga, mis on pühendatud Ernst Enno 140. sünniaastapäevale. Esinevad Anne Maasik, Heikki-Rein Veromann, Jaak Tuksam ja Andre Maaker.

Vt lähemalt www.looduseomnibuss.ee.

Näitus „Elav Läänemeri“ (foto: http://www.natmuseum.ut.ee/)

TÜ loodusmuuseumi rändnäitus „Elav Läänemeri“

on 17. juulist alates avatud Haapsalus Rannarootsi keskuses. Näitus käsitleb Läänemere minevikku ja olevikku ning esitab tulevikuvisioone.

Näitust saab vaadata 30. augustini iga päev 10–20. Varem on olnud võimalik seda väljapanekut uudistada Tallinnas Viru Keskuses, Rakveres Põhjakeskuses, Tartus Kaubamajas ja Pärnus Port Arturi keskuses. Seejärel viiakse väljapanek Lõuna-Eestisse.

Pärispea küla (foto: http://www.renoveeri.net/)

Lahemaa ehituspärandi koolituse

korraldab keskkonnaamet koostöös muinsuskaitseameti, säästva renoveerimise infokeskuse, Eesti vabaõhumuuseumi ja Juminda külaga 3.–7. augustil.

Koolitussari algab ajalooliste hoonete korrastamise seminariga 3. augustil. Esmaspäevast reedeni saab osaleda praktilistes meistriklassides, kus õpetatakse, kuidas säästvalt renoveerida ja korrastada ajaloolisi hooneid, millised insener-tehnilised lahendused sobivad vanadele ehitistele, mil moel kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale fassaadide korrastamisel ning kuidas valmistada ise värve. Lahemaa ehituspärandi koolitussarja lõpetab traditsiooniline Lahemaa arhitektuuriväärtusi tutvustav väljasõit.

Koolituse sihtrühm on Lahemaa rahvuspargi elanikud ja/või mälestiste omanikud. Osalejate arv on piiratud, registreeruda saab kuni 3. augustini http://www.renoveeri.net/sundmused/lahemaa-ehitusp%C3%A4randi-koolitus. Koolitust toetab KIK.

Allikas: www.kanepi.ee

Kanepi kihelkond tähistab 340. aastapäeva

kihelkonnapäevadega 2.–9. augustil. Kaheksal päeval saab eri paigus osaleda üritustel, mille keskne teema on kodu ja kodukandi lood, pärimuse kogumine ja hoidmine.

Kihelkonnapäevadele on oodatud kõik, kes on olnud selle kandiga seotud, kes tunnevad huvi pärimuse ja oma juurte vastu. Kava ja toimumisaegadega saab lähemalt tutvuda Kanepi valla kodulehel www.kanepi.ee.

Sügisvärvides Lapimaa (foto: Ilona Simomaa / Wikimedia)

Alanud on eelregistreerimine

Looduse Omnibussi ja Loodusretkede sügisesele Lapimaa-retkele, mis toimub 15.–20. septembril. Matkatakse tundrutes ning metsades, seigeldakse mägedel ja orgudes. Retk sobib nii matkasellidele kui ka loodus- ja fotohuvilistele.

Vt lähemalt www.loodusretked.ee. Info ja registreerimine telefonitsi 512 9777 või e-posti teel kersti@loodusretked.ee.

  MAAILMAST

Riigid on GPI järgi jagatud viide kategooriasse: tumeroheline märgib väga kõrge, heledam roheline kõrge, kollane keskmise, oranžikas madala ja punane väga madala rahutasemega maid. Jooniselt on näha idapoolkera riikide jaotumus alaliigiti (allikas: Institute for Economics and Peace)

Island on maailma rahulikem riik

Rahvusvaheline mõttepank, vabaühendus majanduse ja rahu instituut (Institute for Economics and Peace) peakorteritega Sydneys, New Yorgis ja México linnas reastab igal aastal 162 maailma riiki selle järgi, kui rahulik on kusagil elu, võttes aluseks rahuindeksi (Global Peace Index, GPI).

Tänavune esikaheksa kordab täpselt mullust. Esikohal on endiselt Island, järgnevad Taani, Austria, Uus-Meremaa, Šveits, Soome, Kanada ja Jaapan. Mulluse üheksanda ja kümnenda, Belgia ja Norra, on seekord tõrjunud veidi tahapoole Austraalia ja Tšehhi. Eriti suur oli Austraalia tõus, mis oli mullu 15.; tšehhid hoidsid siis 11. kohta.

Islandi puhul on muu hulgas esile tõstetud demokraatia kõrget taset, sugude võrdsust (ikka veel meenutades, et Euroopa esimene valitud naispresident oli Vigdís Finnbogadóttir), väikest vangide arvu, üldist kirjaoskust ja raamatulembust (suurim trükitud ja loetud raamatute suhtarv maailmas!), ohtlike loomade puudumist jm.

Kolm Balti riiki kuuluvad kõrge rahutasemega, kaardil heledama rohelisega märgitud riikide hulka. Eesti on aastaga mitu kohta langenud (31.-lt 38.-ks), veidi on halvenenud Läti koht (39. asemel 40.), seevastu Leedu on tublisti tõusnud – 46.-lt 37.-ks.

Üsna kõnekas on tabeli lõpp alates 151. kohast: Nigeeria, Venemaa, Põhja-Korea, Pakistan, Kongo demokraatlik vabariik, Sudaan, Somaalia, Kesk-Aafrika vabariik, Lõuna-Sudaan, Afganistan, Iraak ja Süüria. Tasub ehk mainida sedagi, et USA ei ole tabelis samuti sugugi mitte auväärsel kohal, nimelt 94. Euroopa riikidest on kuus viimast Kreeka (üldtabeli 61.), Küpros (68.). Kosovo (69.), Makedoonia (71.), Türgi (135.) ja Ukraina (150.).

Institute for Economics and Peace / Uudistaja

Lunn on Euroopas nüüd ohustatud liik (foto: BirdLife)

Merelindude seisund on vilets

Kliimamuutustest tingitud vähenev toiduhulk ja rasked ilmastikuolud on rängalt mõjutanud Euroopa merelindude asurkondi. Üllatavalt väikese vastukaja on leidnud tõik, et küllap üks üldse kõige populaarsemaid ja imetletumaid linde lunn on sattunud Euroopas ohustatud liikide nimistusse.

Kõige suuremad tagasilöögid on lunnil olnud Islandil ja Norras, kus aga elab 80% Euroopa asurkonnast; palju parem pole seis ka kolmandas tähtsas lunniriigis Ühendkuningriigis. Maailma looduskaitseliit (IUCN) on ennustanud, et praeguste suundumuste jätkudes kahaneb lunni üldarvukus 2065. aastaks 50–79%. Allakäigu peapõhjus on kliimamuutus: lunni valdav toit ehk pisikesed kalad tobiaslased on põhjapoolsetest meredest suurel määral kadunud. Seis on sedavõrd vilets, et nii Fääri saartel kui ka Islandi lõunarannikul asuval Vestmanni saarel on loobutud sajanditevanusest lunnijahi kombest: juba kümme aastat on Islandi rahvuslinnu pesitsus neil saartel ebaõnnestunud.

Lunnid ja mõned teisedki merelinnud on pikaealised – elavad 30 ja rohkem aastat – ja võivad seetõttu mõne kehva pesitsusaasta suuremate probleemideta üle elada, kuid korduv ebaõnnestunud pesitsus kujutab endast surmaohtu. Kesine toidulaud nõrgestab pealegi ka täiskasvanud linde ja suurendab hukuriski.

Paraku pole lunnid kaugeltki ainsad kannatajad. Šotimaa on viimase veerandsajandiga kaotanud veerandi pesitsevatest merelindudest, sealhulgas 80% söödikänne, 72% randtiire ja 68% kaljukajakaid, kokku miljoneid linde.

Tobiaslased on kadunud esmajoones merede soojenemise tõttu. Rohkeid ohvreid on toonud ka ekstreemsed ilmaolud. 2014. aasta talvetormid uhtsid Põhja-Atlandi randadele 30 000 linnulaipa, kellest pooled olid lunnid. Halvasti mõjub merede hapestumine, mis hävitab sukelpartide toiduobjekte limuseid, kuna nende karbid ei pea happelises keskkonnas vastu.

Kõige selle taustal on looduskaitsjad äärmiselt nördinud, et Euroopa riigid pole kiirustanud looma merelisi Natura 2000 alasid: need võiksid veidigi lindude olukorda leevendada.

BirdLife/Uudistaja

Šveitsi rahvuspark Graubündeni kantonis (foto: Hansueli Krapf / Wikimedia)

Üks Šveitsi biosfäärikaitseala kaotab oma staatuse

Austrias tegutsev looduskaitseorganisatsioon European Wilderness Society (EWS) teatas juuli keskel ilmselge nördimusega, et kaks Šveitsi kogukonda, Zernez ja S-chanf hääletasid vastu kavadele luua nende piirkonnas Šveitsi rahvuspargi Val Müstairi puhvertsoon ja ütlesid üksiti „ei” sealsele biosfäärikaitsealale. Kolmas kohalik kogukond Scuol oli puhvertsooniga nõus. Šveitsis on kogukondadel teatavasti väga suured õigused – ja neid ollakse kanged kasutama.

UNESCO biosfäärikaitsealade kontseptsioon eeldab, et tuumala ja üleminekuala vahel on puhvertsoonid; antud juhul on tuumalaks just see rahvuspark. Väga tõenäoliselt võtab UNESCO sügisel Val Müstairilt biosfäärikaitseala tiitli ära.

EWS tuletas meelde, et biosfäärikaitseala ei ole tavaline kaitseala. Kestlik regionaalareng ning inimeste suhted keskkonnaga, samuti loodus- ja kultuurmaastiku kaitse ja hoid ning kohaliku majanduse edendamine käivad selles kontseptsioonis käsikäes. Nii peaks biosfäärikaitsealad olema hea elukorralduse näidised teistele kohtadele.

EWS toob näiteid, kus Alpides on tõesti biosfäärikaitsealad inimestele ja majandusele kasu toonud. Näiteks teisel Šveitsi biosfäärikaitsealal Entlebuchis olevat tänu sellele arenenud turism toonud sisse 30 miljonit franki ja loonud 400 uut töökohta. Austria biosfäärikaitsealal Grosses Walsertal on nn mägimatkakülades käiku läinud mitu taastuvenergia projekti. Ka Prantsusmaa ja Itaalia piiril asuv Monte Viso sai 2013. aastal biosfäärikaitsealaks.

EWS/Uudistaja

Abisko rahvuspark Rootsi kauges loodenurgas on üks riigi vanemaid: asutatud juba 1909 (foto: Adbar/Wikimedia)

Rootslased otsivad kriisiolukorras lohutust pigem loodusest kui kirikust

Gävle ja Uppsala ülikooli teadlased küsitlesid 2355 vähipatsienti, et selgitada, kelle või mille käest on nad otsinud hingeabi. Selgus, et vaid 14% vastajaid on pöördunud religiooni poole, seevastu loodus või laiemalt maakohad – rootsi keeles märgib mõlemaid sõna naturen – on pakkunud lohutust lausa 68%-le vastanuist.

Näiteks Lena Linderholm, kellel avastati rinnavähk viis aastat tagasi ja kes on pärast seda läbi teinud kiiritus- ja keemiaravi ning operatsiooni, leidis jõudu just loodusest. Tema sõnul ei pea see ilmtingimata olema midagi ääretult suurt ja võimast. Talle meeldib küll väga matkata Rootsi mägedes – seal käis ta isegi keemiaravi vaheaegadel –, aga oluline on ka vahetu ümbrus, näiteks meie oma aiad.

Rootsi raadio / Uudistaja

 KOMMENTAAR

Vestmanna linnukaljudel Fääride Streymoy saarel (foto: Toomas Jüriado)

Mida pole näinud, seda ei mõista

Olen mitut aastat aeg-ajalt sattunud lugema ja refereerima kurbi lugusid põhja pool elavate merelinnuasurkondade kiirest allakäigust, aga võtnud seda mõneti ükskõikselt: ikka juhtub.

Nüüd käisin elus teist korda Fääri saartel; esimesest käigust oli möödunud juba tosin aastat. Sattusin mõndagi kohta, kus ka toona olime käinud, ja nii sai võrrelda: mida on pealinna juurde ehitatud, kuidas on teedevõrk (veel) paremaks läinud, kui palju on rajatud uusi tunneleid.

Kõige suurem tajutud muutus oli paraku negatiivne ja ränk. Põgusa reisi viimasel päeval oli meil kavas laevaretk kuulsate Vestmanna linnukaljude juurde. Ja vaat seal sai see aastaid loetud tekst linnuasurkondade järsust vähenemisest ilmselge pildilise täienduse. Mõtlesin kohal olles isegi korra, et ehk oli mu mälu aastatega vingerpussi mänginud ja linnuelu polnud ka 2003. aastal siiski nii kihav, kui meeles tundus olevat. Paraku on mul sellest ammusestki reisist natuke fotosid, mis mälupilte selgelt toetasid: siis olid kõrged püstloodis kaljud lindude väljaheidetest valgekirjud, nüüd enam peaaegu polnud selliseid laike. Kõik sealsed põhilised linnuliigid – tirgud, algid, krüüslid, lunnid – olid küll veel olemas, aga mitte häälekate ja toimekate parvede ja laatadena, vaid paar lindu siin, paar seal.

Kohalik giid, kellelt esmajoones lunnide kohta küsisin, kinnitas loetud juttu, et aastasadu väldanud jahitava ja munade kogumise traditsioon praegu tõesti ei jätku. Mees oli küll pigem optimistlik: mõni ebaõnnestunud pesitsusaasta pole veel katastroof. Aga temagi lisas sama, mis on kirjas maailmarubriigi sõnumis „Merelindude seisund on vilets“: kui selliseid aastaid tuleb rohkem, võibki kõnealune lind neist paigust sootumaks kaduda.

Kuidagi kehv tunne on nüüd mõelda, et minagi olen kunagi eriliste süümepiinadeta lunnipraadi maitsnud … Ehkki muidugi see pole linnuliigi ränga allakäigu põhjus.

Toomas Jüriado

 LÕPUPILDID

Väliskülaliste aedu Tallinna lillefestivalil:

Helsingi

Schwerin

Ghent

Budapest

Kiel (fotod: Toomas Jüriado) 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Loodusesõber otsib külatänavalt lendoravat

Loodusesõber viib lugeja Virumaale, kus ühes külas elavad koos inimesed ja haruldased imetajad: lendoravad. Kaitsealuste loomadega ühel alal toimetavad kohalikud räägivad meie üllatuseks, et elupaika on jagatud juba aastaid. Lendoravate uurija Uudo Timm selgitab, miks oravatele selles asulas meeldib ja kaua selline idüll võib kesta.

Lõunanaabrite juures Lätis ei vaata me seekord kaunist Koiva jõge, vaid lähme uurime läti loomaarstidelt, kuidas on läinud aasta koos seakatkuga. Kas samamoodi kui eestlastel: vaikne algus ja hilisem plahvatus? Mida on lätlased katku takistamiseks ette võtnud? Õpetame, kuidas seenelised-marjulised peavad viirusekolletes käituma: mida jalga ja selga panna ning kuidas end puhastada.

Metsa lähme ka muu pärast kui seened-marjad. Kooliõpilane juhatab teadlased suure rahnu jälgedele ja saab selle eest kivile vaderiks olla: nüüd kannab mürakas Ala-Peetri rändrahnu nime. Metsast otsime rahvusmaastikke ja leiame Pühajärve – paiga, mis oma soppide ja saartega on ammu väärinud rahvusmaastiku nime. Uurime, mis on temas nii erilist. Ent kas rahvusmaastike valimisel otsitakse kõige erilisemaid, ilusamaid või hoopis tavalisemaid paiku, seda ei tea veel keegi.

Eesti Loodus on kuumalainel

On ühtviisi kehvasti, kui suvi on liiga jahe või ülemäära kuum. Peagi ilmuvas augustinumbris keskendume kuumadele suveilmadele. Mait Sepp, Valentina Sagris ja Tanel Tamm veenavad lugejat end suviste kuumalainetega harjutama, sest kliima muutudes saavad need üha tavalisemaks. Vaadates aegridu, ilmneb, et vähemalt 27 °C leitsakupäevi on Eestis tõepoolest aina sagedamini ettte tulnud. Autorid tutvustavad ka soojussaare efekti. Nimelt neelavad linnades asfalt, betoon ja pigitatud majakatused päikesekiirgust palju intensiivsemalt kui looduslikud pinnad ning nende kohal on õhutemperatuur tublisti kõrgem. Nõnda saab kuumalainete ajal esile tuua n-ö tulipunktid, kuhu riskirühma kuuluvatel, aga ka teistel linnakodanikel pigem ei tasu minna.

Loomaökoloog Anne Kirk arutleb imetajate valikute üle: kas elada kiirelt ja surra noorelt või vastupidi, anda järglasi aegamööda, ent kõrge vanuseni. Sigimise hinda käsitlevas loos saab teada, millele energia esmajoones kulub, mis piirab viljakust ja mida nõuab järglaste üleskasvatamine.

Ilma ja sigimise kõrval on augustinumbris põhjalikuma vaatluse all mullad, täpsemalt tänavune aasta muld ehk paepealsed mullad ‒ põhjamaiselt karmide mullaolude sümbol. Eestis teatakse kokku seitset paepealse mulla liiki ning neid leidub seal, kus paas asub üsna maapinna lähedal: peamiselt Põhja-Eestis ja saartel.

Saartele juhatab ka ajaloorubriik: Jaan Laas otsib Saaremaal Triigi poolsaarel asunud muistset taanlaste kantsi, mille kunagist asukohta aitavad selgitada tänapäevased geoinformaatikavõtted. Veel leiab ajakirjast kirjutise Pärnumaa kõrgeima paiga kohta; tegu on teise looga sarjast „Maakonna kõrgeim mägi“ (esimesena käsitlesime Viljandimaa kõrgeimat kohta). Ain Kallis tutvustab niiskusmõõtjaid tavalistest juustest Assmanni ventileeriva psühromeetrini ning Hendrik Relve erandlikku ja huvitavat haabade rühma Läänemaal Keedika külas. „Huvitava Eesti“ rubriigis soovitame sel korral väisata Kolga mõisaaegset kivisilda, mis tänavu sai 190-aastaseks.

Suviselt kerges ja humoorikas intervjuus poeedi ja literaadi Karl Martin Sinijärvega leiab mõtteid Eesti suveilma ja veekogude kohta, elust ja ellujäämisest linnas ning metsas, lapsepõlveaegsetest ja hilisematest mälestustest, mis ei kao. Samuti on arutlusel inimtoit: nii toorpiim kui ka liha. Karl Martin Sinijärve on usutlenud Rainer Kerge.

 LOODUSAJAKIRJA TEATED

TÜTI molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog (foto: www.mu.ee)

Mart Loog räägib Kukus sünteetilisest bioloogiast

Kuku raadio neljapäevane saade „Loodusajakiri“ on asunud tutvustama ajakirja Horisont suvenumbri artikleid. Horisondi artikli „Sünteetiline bioloogia juhib inimkonna järgmisse arenguetappi“ on kirjutanud Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi doktorant Rainis Venta, teadur Ervin Valk ja molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog. Professor Loog rääkis eelmisel neljapäeval, kuidas on tekkinud sünteetiline bioloogia ja mis see on ning mil moel saame seda enda huvides kasutada. Sel neljapäeval, 13. augustil, toob ta näiteid, mida on teadlased sel alal korda saatnud ja mis on plaanis. Intervjueerinud on Toomas Jüriado.

EESTI SÕNUMID 

Tartu ülikooli teaduslabor (foto: TÜ)

Eesti teadustaristu saab 31 miljonit eurot

Haridus- ja teadusministeerium andis teada, et järgmise viie aasta jooksul panustab riik teadusele olulise taristu arendamisse ligikaudu 30 miljonit eurot. Teadustaristu alla käivad laborid, aparatuur ja seadmed, samuti arhiivid, materjalid jms.

Toetuse siht on soodustada taristu avatud ühiskasutust teadusasutuste, ettevõtete ja rahvusvaheliste partnerite vahel, samuti püütakse seeläbi lähendada teadust ühiskonnale laiemalt. Programmist toetatakse ka liikmelisust rahvusvahelistes organisatsioonides ja konsortsiumides.

Programmi „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ (vt teekaarti siit) kogumaht on ligi 31 miljonit eurot, millest pisut üle 26 miljoni euro tuleb Euroopa Liidult. Eesti riik panustab programmi üle kolme miljoni euro ning taotlejad peavad omalt poolt lisama viis protsenti ehk kokku poolteist miljonit eurot.

Teadus- ja haridusministeerium

Põllumajanduslik tehismärgala Tartumaa Uhti külas

Talgulised istutasid hundinuiasid ja pilliroogu (fotod: ELF)

Uhtis rajati Eesti esimene tehismärgala

Möödunud kuu lõpus peeti Tartu lähedal Uhti külas Eestimaa looduse fondi talguid, mille raames on valminud Eesti esimene tehismärgala. Tegu on Porijõkke suubuvale Nõlva peakraavile rajatud põllumajanduslikku hajareostust puhastava märgalaga. Selle pindala ulatub ligi 4500 m² ning see puhastab umbes 10 km² suuruselt alalt tulevat reostust. Talguliste ülesanne oli kindlustada märgala nõlvad ja saarekesed maakividega ning istutada hundinuia- ja pillirootaimed.

ELF/Uudistaja

Eesti farmidesse on jõudnud sigade Aafrika katk

Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum mullu 8. septembril, mil Hispaanias asuvast EL võrdluslaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed kodusigade haigusjuhtumid tehti kindlaks tänavu 21. juulil. Seejärel on olukord halvenenud üsna kiiresti: viimaste päevade jooksul on tulnud teateid mitme nakatunud farmi kohta, sh on katk tabanud 6400-pealist seafarmi Jõgevamaal.

Paraku tähendab katkuleid seafarmis terve loomakarja hukkamist, kuna sigade Aafrika katk on väga nakkav, ägedalt kulgev ning suure suremusega viirushaigus. Nakatuvad mets- ja kodusead; teised loomaliigid ega inimesed ohus ei ole, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Nõnda on vajalik järgida juhiseid, et mingilgi määral katku levikut ohjeldada. Kui märkate metsas metsseakorjust, hoidke sellest eemale ja vältige kontakti; andke leiust teada VTA vihjetelefonil 605 4750. Pärast looduses viibimist puhastage ja peske oma riideid ning jalanõusid. Rohkem teavet juhiste kohta saab seakatku veebilehelt.

VTA

TASUB OSALEDA

Arvamusfestivalil arutletakse kliimamuutuste ja energiasektori üle

Paides Vallimäel peetakse 14.‒15. augustil arvamusfestivali, kus paljude teemade kõrval on kõne all ka kliimamuutused. Kell 13‒14.30 arutlevad keskkonnaminister Marko Pomerants, märgalaekspert Jüri-Ott Salm, zooloog Mart Jüssi ja ilmateadlane Jüri Kamenik selle üle, kuidas kliimamuutused mõjutavad Eestit.

Kell 15.30‒17 püütakse kliimamuutuste valdkonnas leida vastuseid küsimusele, kas Eesti energiasektor on uueks kliimapoliitikaks valmis. Selle aasta lõpus kogunevad maailma riikide juhid Pariisis, et leppida kokku tuleviku kliimapoliitikas. G7 riigid on juba praegu kinnitanud, et võtavad ambitsioonika leppe sõlmimise südameasjaks. Milline on aga energiasektori tulevik, kui riigid hakkavad fossiilkütuste põletamist aina rohkem piirama? Sel teemal arutlevad Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, taastuvenergia koja juht Rene Tammist, keskkonnainvesteeringute keskuse juhatuse liige Lauri Tammiste ja keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

Õhtul, 18‒19.30 vahetatakse arvamusi tuleviku energeetika vallas: arutelus osalevad Rene Tammist, Eesti maavarade ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk, arengufondi projektijuht Marit Sall ja särtsusammu pakkuja Eva-Stina Kerner. Juba alates kella 17 saab õppida päikesepaneeli meisterdamist ja tutvuda noorte kliimaalaste projektidega.

Kõiki kliimamuutuste alal toimuvaid arutelusid juhib Silvia Lotman Eestimaa looduse fondist. Arvamusfestival on huvilistele tasuta.

Uudistaja

Rahvusarhiivi arhiivihoidla (foto: Andres Kiho)

Pildistamisekskursioonid rahvusarhiivis

Täna, 12. augustil ja uue nädala teisipäeval, 18. augustil korraldab rahvusarhiiv Liivi tänava hoones Tartus kõikidele huvilistele pildistamisekskursioone. Üritus pakub võimalust näha ja jäädvustada alates 1921. aastast arhiivihoonena tegutsenud maja nurgataguseid. Ringkäigud algavad kell 5.30, 12 ja 17.30. Huvilistel tuleb eelregistreeruda e-posti teel birgit.kibal@ra.ee.

Ekskursioonil tutvustatakse ajaloolisi arhiivihoidlaid, mitmesuguseid tööruume, uurimissaali ning jõutakse ka arhiivi katusele, kus avaneb vaade peaaegu kogu Tartule. Pärast ringkäiku on võimalik huvipakkunud kohtadesse paremate piltide saamiseks tagasi pöörduda. Pildistamisekskursiooni ajal tehtud fotod võib esitada fotovõistlusele, kus võetakse mõõtu kahes kategoorias: parim foto ja parim fotoseeria. Võidutööd tehakse teatavaks 3. septembril.

Rahvusarhiivi uue moodsa peahoone uksed Nooruse tänaval avatakse uurijatele 2017. aasta alguses, kuid kolimise ettevalmistusi tehakse juba praegu. Nii on pildistamisekskursioonid viimaseid võimalusi näha Liivi tänava hoonet selle praegusel kujul.

Rahvusarhiiv

Loodusvaatluste kampaania raames oodatakse andmeid ka kährikseene kohta (foto: K: Puchatech/wikipedia)

Jätkub loodusvaatluste kampaania

Keskkonnaagentuur ja Eesti looduseuurijate selts kutsusid kevadel huvilisi osalema loodusvaatluste kampaanias, mis kestab maikuust kuni oktoobri lõpuni. Seni on laekunud 52 vaatlust 23 vaatlejalt ning enim on vaadeldud aasta orhideed kärbesõit. Talle järgnevad talukimalane, tait ja vaskuss. Samuti on andmebaasi laekunud vaatlusi saarma ja koldvindi kohta. Veel ei ole sisestatud ühtegi vaatlust nõmme-tähniksinitiiva kohta, kelle valmikute lendamise aeg hakkab peagi lõppema. August ja eriti september on parim aeg, leidmaks nimekirjas olevaid seeni: andke loodusvaatluste andmebaasis teada, kui märkate roosat riisikat, kährikseent (fotol) või kuld-soverbielli.

Loodusvaatluste kampaania raames oodatakse vaatlusi kokku 18 kaitsealuse liigi kohta, liikide kirjeldused leiab veebilehel. Kõigi nende vahel, kes vaatlusperioodil sisestavad vaatlusi vähemalt kahe nimekirjas oleva liigi kohta, loositakse välja auhinnad. Peaauhind on matka- ja seiklusfirma 360 Kraadi korraldatav karusafari, kus saab osaleda koos kaaslasega. Safari läheb loosi sisestajate vahel, kes on vaadelnud vähemalt kaht nimekirjas olevat liiki (vt liikide loendit siit) ja teinud kokku vähemalt viis vaatlust. Teised auhinnad on MTÜ Loodusajakiri nelja väljaande (Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont, Eesti Mets) 2016. aasta tellimus ja National Geographic Eesti 2016. aasta tellimus. Need lähevad loosi sisestajate vahel, kes on vaadelnud vähemalt kaht liiki.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

Kaali meteoriidikraater (foto: vikipeedia)

Juhendajaga retked Kaali meteoriidikraatris

Saarte geopark kutsub augusti lõpuni osalema giidiretkedel Kaali meteoriidikraatris. Ringkäike tehakse igal kolmapäeval ja neljapäeval algusega kell 13 ja 15 ning nende raames saab tutvuda Kaali meteoriitika- ja paekivimuuseumi ning kraatriga. Osalemiseks ei ole vaja eelregistreeruda, huvilised saavad koguneda vahetult enne retke Kaali külastuskeskuse ees. Matk kestab pool tundi ning osavõtt maksab 2 eurot.

Saarte geopark

Euroopa aasta puuks valiti tänavu Orissaare tamm (foto: arboristide koda)

Eesti inimeste puu

Arboristide koja eestvedamisel võitis Orissaare staadioni tamm tänavuse Euroopa aasta puu tiitli. Et Eesti edulugu jätkata ja inimestele eri piirkondades tähtsaid puid tutvustada, kutsub arboristide koda osalema „Eesti inimeste puu 2015“ valimisel, mille võitja esindab Eestit Euroopa aasta puu 2016. aasta võistlusel.

Osalemiseks tuleb saata teile teadaoleva puu lugu, fotod ja koordinaadid e-posti aadressile info@arboristidekoda.ee. Viimane võimalus oma ettepanek edastada on 15. septembril, osaleda võivad kõik: eraisikud, firmad ja omavalitsused.

Euroopa aasta puu mõte on juhtida tähelepanu huvitavatele puudele kui olulisele looduslikule ja kultuurilisele rikkusele. Erinevalt teistest võistlustest ei ole Euroopa aasta puu puhul tähtis ilu, suurus ega vanus, vaid lugu ja seotus inimestega ning kohaliku kogukonnaga.

Arboristide koda

Fotonäitus lindudest

Juba mõnda aega on Eestis ringi rännanud Remo Savisaare näitus „Imelised linnud”, sedapuhku on see jõudnud Tartu loodusmajja (Lille 10). Näitusel on kakskümmend fotot, mille põhjal saab tõdeda, et ka meil Eestis on üsna värvikirev linnustik. Näitus on lahti 11. septembrini T–R 10–18 ja laupäeval 11–16.

Tartu loodusmaja

 MAAILMAST

Suure jao Saksamaa taastuvelektrist toodavad tuulepargid, nagu see Põhjameres asuv tuulepark (foto: takepart.com)

Saksamaa on püstitanud uue taastuvenergiarekordi

Sakslaste edukas üleminek sütt ja õli põletavatelt elektrijaamadelt süsinikuta elektritootmisele jõudis 25. juulil uue verstapostini, kui päike, tuul ja muud taastuvallikad võimaldasid katta 78% päevasest energiavajadusest.

Eelmine rekord, 74%, pärines mullu maist, kinnitab üle kümne aasta Saksamaa energiatootmist jälginud ajakirjanik Craig Morris, kes saab oma andmed Fraunhoferi päikeseenergiasüsteemide instituudi rahastatud avalikust sidusandmebaasist.

Uue rekordi aitasid püstitada erakordsed tuuleolud. Kuna tuuleturbiinide toodang oli väga suur, peatati osa söe- ja gaasigeneraatoreid. Morris lisab, et mõni päev enne seda oli veelgi rõõmustavam moment: 22. juuli öösel, kui pimeduse tõttu oli päikeseparkide toodang nulli ligi ja tuulgi polnud teab mis eriline, suutsid taastuvallikad – tuul, biomass ja vesi – anda ligi veerandi Saksamaa elektrivajadusest.

Saksamaa energeetika suurpöördest kirjutatud raamatu „Clean Break“ autor Osha Gray Davidson kinnitab, et Saksamaa on kujukalt näidanud, kuidas ka kõrge industriaaltasemega riik suudab ainult päikese ja tuule jõul tuled põlemas hoida. Keskmiselt toodab Saksamaa praegu taastuvallikate abil 28% elektrist. Davidsoni meelest võiks Saksamaa olla mudelmaa ka USAle, kus tööstuse osa majanduses on väiksem. Elanikkonna suurused on üsna võrreldavad: USAs 320, Saksamaal 80 miljonit – hoopis rohkem kui 5,5 miljoni elanikuga Taanis, kus taastuvenergia osakaal on veel suurem. Rahvusliku energiaameti andmeil toodab USA praegu taastuvallikaist ainult kümnendiku elektrivajadusest.

www.takepart.com/Uudistaja

Rhône’i liustik Šveitsis on viimase 120 aastaga taandunud 1300 meetrit (foto: Toomas Jüriado)

Liustikud sulavad kiiremini kui kunagi varem

Zürichi ülikooli juures tegutsev maailma liustike monitooringu keskus on avaldanud ajakirjas Journal of Glaciology ülevaate liustike muutustest viimase üle 120 aasta jooksul.

Koos rohkem kui 30 riigis tegutsevate kohalike vaatlejatega on rahvusvaheline töörühm koondanud andmed 21. sajandi esimese kümnendi (2001–2010) kohta ja võrrelnud neid kõikvõimalike varasemate, küll in situ, lennukitelt ja satelliitidelt tehtud vaatluste tulemuste ning pildi- ja kirjalike materjalide põhjal tehtud rekonstruktsioonidega.

Keskuse juhi Michael Zempi sõnul kaotavad liustikud paksust igal aastal poolest kuni ühe meetrini, mis on kaks-kolm korda rohkem kui keskmiselt 20. sajandil. Zemp lisab, et täpsed andmed on olemas küll ainult mõnesaja liustiku kohta, aga peale selle on väli- ja satelliidivaatlustel põhinevaid kvalitatiivseid hinnanguid kümnete tuhandete liustike kohta kogu maailmas – ja paraku kinnitavad needki tehtud arvutusi.

Autorite väitel on praegune liustike sulamise kiirus enneolematu vähemalt ajal, mil selliseid vaatlusi on tehtud, aga ilmselt ka kogu ajaloo jooksul, millest on mingeid ülestähendusi. Pealegi on liustikukeelte taandumine üleilmne fenomen. Kui vahel on olnudki ajutisi vaheaastaid või -aastakümneid, mil jääd on juurde tekkinud, on see ikka piirdunud üksikliustikega ja pole jõudnud ligilähedalegi nn väikese jääaja maksimumidele 16. ja 19. sajandi vahel. Näiteks Norra liustikud on 19. sajandi maksimumiga võrreldes kahanenud mitu kilomeetrit, 1990. aastate liustike taasteke piirdus vaid mõne rannikuliustikuga ja oli kuni paarsada meetrit.

Peale kõige muu on intensiivne sulamine muutnud paljude piirkondade liustikud ebastabiilseks ning Zempi sõnul kahanevad need ka siis, kui kliima peaks stabiliseeruma.

Zürichi ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

Lissaboni ühissõidukid (foto: Alain Gavillet / ELTIS)

Portugalis soodustatakse ühissõidukite tarvitust

Portugali valitsus eraldas 35 miljonit eurot, et toetada väiksema sissetulekuga inimeste sõitu ühissõidukites. Osalusvõimalus augustis alanud nn Social+ programmis otsustatakse leibkonna sissetuleku alusel; toetus haarab kõiki Portugali linnu ja suuremaid asulaid peale kahe suurima, Lissaboni ja Porto.

Kohalike omavalitsuste ülesanne oli kindlaks teha, kellele see toetus määrata; nüüd tuleb neil jälgida, milliseid liiklusvahendeid toetatud kasutavad. Maarahval on abi vaja eelkõige liikumiseks kaugsõiduliinidel, linlastel linnasiseste ühissõidukite jaoks. Rahaeralduse tegi võimalikuks transpordieelarve kokkuhoid, mis esmajoones tuli Lissabonist ja Portost.

ELTIS/Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

On ühtviisi kehvasti, kui suvi on liiga jahe või ülemäära kuum. Peagi ilmuvas augustinumbris keskendume kuumadele suveilmadele. Mait Sepp, Valentina Sagris ja Tanel Tamm veenavad lugejat end suviste kuumalainetega harjutama, sest kliima muutudes saavad need üha tavalisemaks. Vaadates aegridu, ilmneb, et vähemalt 27 °C leitsakupäevi on Eestis tõepoolest aina sagedamini ettte tulnud. Autorid tutvustavad ka soojussaare efekti. Nimelt neelavad linnades asfalt, betoon ja pigitatud majakatused päikesekiirgust palju intensiivsemalt kui looduslikud pinnad ning nende kohal on õhutemperatuur tublisti kõrgem. Nõnda saab kuumalainete ajal esile tuua n-ö tulipunktid, kuhu riskirühma kuuluvatel, aga ka teistel linnakodanikel pigem ei tasu minna.

Loomaökoloog Anne Kirk arutleb imetajate valikute üle: kas elada kiirelt ja surra noorelt või vastupidi, anda järglasi aegamööda, ent kõrge vanuseni. Sigimise hinda käsitlevas loos saab teada, millele energia esmajoones kulub, mis piirab viljakust ja mida nõuab järglaste üleskasvatamine.

Ilma ja sigimise kõrval on augustinumbris põhjalikuma vaatluse all mullad, täpsemalt tänavune aasta muld ehk paepealsed mullad ‒ põhjamaiselt karmide mullaolude sümbol. Eestis teatakse kokku seitset paepealse mulla liiki ning neid leidub seal, kus paas asub üsna maapinna lähedal: peamiselt Põhja-Eestis ja saartel.

Saartele juhatab ka ajaloorubriik: Jaan Laas otsib Saaremaal Triigi poolsaarel asunud muistset taanlaste kantsi, mille kunagist asukohta aitavad selgitada tänapäevased geoinformaatikavõtted. Veel leiab ajakirjast kirjutise Pärnumaa kõrgeima paiga kohta; tegu on teise looga sarjast „Maakonna kõrgeim mägi“ (esimesena käsitlesime Viljandimaa kõrgeimat kohta). Ain Kallis tutvustab niiskusmõõtjaid tavalistest juustest Assmanni ventileeriva psühromeetrini ning Hendrik Relve erandlikku ja huvitavat haabade rühma Läänemaal Keedika külas. „Huvitava Eesti“ rubriigis soovitame sel korral väisata Kolga mõisaaegset kivisilda, mis tänavu sai 190-aastaseks.

Suviselt kerges ja humoorikas intervjuus poeedi ja literaadi Karl Martin Sinijärvega leiab mõtteid Eesti suveilma ja veekogude kohta, elust ja ellujäämisest linnas ning metsas, lapsepõlveaegsetest ja hilisematest mälestustest, mis ei kao. Samuti on arutlusel inimtoit: nii toorpiim kui ka liha. Karl Martin Sinijärve on usutlenud Rainer Kerge.

Ajakirjas Eesti Loodus tutvustab geograaf Taavi Pae maakondade kõrgemaid kohti ning on augustinumbris järjega jõudnud Pärnumaale.

Nii 1983. aastal ilmunud Pärnu rajooni raamatus sarjast „Siin- ja sealpool maanteed“ kui ka 1994. aastal trükivalgust näinud „Eesti entsüklopeedia“ 7. köites (märksõna „Pärnumaa“) on öeldud, et Pärnumaa kõrgeim koht on Pati voor: 77 meetrit üle merepinna. Uuemate andmete järgi teame, et nõnda see pole.
Sellegipoolest saab öelda, et Pärnumaa kõrgeimat kohta on otsitud õigest kandist. Nimelt asub Pati voorest pisut ida pool Pärnu- ja Viljandimaa piiril veelgi kõrgem koht: Rehemaa mägi. Teatmekirjanduses on seda mäge Pärnumaa kõrgeima kohana mainitud ka 2008. aastal ilmunud Pärnumaa koguteoses.

Uuri edasi Eesti Looduse augustinumbrist, saadaval ka e-ajakiri!

UUDISTAJA

26. august  2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Ilmunud on Gorizontõ Estonii uus number

Loodusajakirja venekeelne almanahh vaatleb seekord mitmest küljest Peipsimaad. Lugeja leiab Peipsimaa erinumbrist sisukat lugemist nii Eesti-Vene piiriveekogu kasutuse ja kalavarude, Peipsiveere looduskaitseala kui ka kohalike taimharulduste, vanausuliste, muidugi kuulsa Peipsi sibula ning palju muu kohta.

„Peipsi järv ehk meri, nagu seda peipsimaalased kutsuvad, on Euroopa suuruselt neljas järv, ühtlasi ka Eesti ja Vene piiriveekogu. Peipsimaad on määratletud mitmeti, aga üks on kindel – tegemist on Peipsi järve lääne- ja põhjakalda lähema või kaugema ümbrusega. Sellest lähtusimegi ka käesoleva almanahhi koostamisel,“ ütleb erinumbri peatoimetaja Toomas Kukk.

Peipsi järve elustikust on inimesi eelkõige huvitanud kalad ja nende püük. Üldteada on Karl Ernst von Baeri roll kalapüügireeglite kehtestamises Peipsi järvel 1859. aastal. Ent Peterburi arhiivides Baeri ekspeditsioonide materjale uurinud Erki Tammiksaar toob oma artiklis päevavalgele seni teadmata fakte ja jooniseid.

„Peipsiga seostub paljudel ka oluline vääriskala rääbis, kelle arvukuse vahepealne madalseis näitab paranemise märke. Vaatleme ka Eesti ja Vene poole koostööd piiriveekogu kasutamisel,“ tõstab Kukk väljaannet tutvustades esile.

Peipsi kaldale jäävat Eesti suurimat, Peipsiveere looduskaitseala tutvustab ajakirjas Madli Jõks. Ülle Kukk kirjeldab Peipsimaa taimharuldusi, Rein Einasto Kallaste liivakivipaljandit ning Taavi Pae Peipsimaad geograafi pilguga.

Peipsimaa inimesed on etniliselt ja kultuuriliselt isemoodi. Toomas Jüriado annab juhatusi vanausuliste maal rändamiseks: peale vanausuliste ajaloo ülevaate saab ajakirjast ka lähemat nõu, kust leida lisainfot või milliseid kohti võiks tingimata külastada. Ei puudu ka kuulsa Peipsi sibula kirjeldus – Peipsimaa ühe sümbolina on need ka erinumbri kaanel.

Peipsi ümbruse rahvapärimusest teeb ülevaate Marju Kõivupuu. Oma tähelepanekuid Peipsi veere inimeste kohta lisab Tiit Kändler. Peipsi järv on kuulus lotjade ja kunagise laialdase laevastiku poolest – laevanduse minevikust ja tänapäevast saab ülevaate Liisa-Lota Kaivo artiklist. Katre Palo aga juhatab lugeja Peipsimaa matkaradadele ning Raivo Kalle annab põhjaliku ülevaate Narva jõe ülemjooksu kuulsast Struuga luhast.

Gorizontõ Estonii on esimene Eestis kirjastatav ning seni ainus venekeelne ajakiri, mis annab ohtra pildimaterjali, graafikute ja kaartidega ülevaate Eesti loodusest, ajaloost ja kultuurist. Almanahhi väljaandja on MTÜ Loodusajakiri ning Peipsimaa erinumber on ilmunud tänu KIKi toetusele.

Varasemad Gorizontõ Estonii numbrid leiate kodulehelt www.loodusajakiri.ee.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Mait Sepp (foto: www.youtube.com)

Kukus räägib Mait Sepp Eesti soojenevast ilmast

Kuku raadio iganeljapäevane saade „Loodusajakiri“ on jõudnud augustikuu Eesti Looduse tutvustuseni. Sel nädalal kõneleb Tartu ülikooli geograaf-klimatoloog Mait Sepp, kes on koos samuti TÜs töötavate geograafide Valentina Sagrise ja Tanel Tammega kirjutanud numbri kaaneloo „Eesti asub kliimamuutuste tulipunktis“. Sepp kinnitab saates rohketele arvandmetele toetudes, et ikka nii mõõdukana tunduvas Läänemere piirkonnas on kliima enim soojenenud, eriti tugevalt annab see tunda linnades. Juttu on ka sellest, mida tuleks juba praegu silmas pidada, et olukord meilgi tulevikus ohtlikuks ei muutuks. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

Varasemaid „Loodusajakirja“ saateid saab kuulata Kuku taskuhäälingust http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/.

EESTI SÕNUMEID 

Metsasea elu on praegu kõike muud kui idülliline (foto: 4028mdk09/Wikimedia)

Kinnitatud on metssigade tõhusama küttimise erimeetmed

21. augustil teatati, et keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar on kehtestanud algavaks jahihooajaks metssigade küttimise täpsemad juhised, taudi leviku piirkondades on lubatud ka ajujaht ja jaht koertega.

Onemari hinnangul on kõige olulisem edu eeldus hea koostöö jahimeestega ja nende operatiivne info kütitud ja katku surnud sigade arvukuse kohta, mille alusel saab küttimismahtusid korrigeerida. Küttimismahtu on vaja suurendada, et vähendada metssigade asurkonda ja aidata tõkestada taudi levikut. Kehtestatud limiidi alusel on jahipiirkondadel kohustus küttida jahiaasta lõpuks, 2016. aasta 29. veebruariks 29 600 metssiga. Seejuures tuleb jälgida, et noorloomade osakaal kütitavate isendite seas oleks 60% ning emasloomade osakaal kütitavate vanaloomade ja kesikute hulgas samuti 60%.

Jahipiirkondade kasutajatel on kohustus teavitada iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks keskkonnaameti regiooni jahindusspetsialisti metssigade küttimisest (arv, sugu, vanuserühm). Veterinaar- ja toiduametil tuleb keskkonnaametit teavitada surnuna leitud või jahiloata surmatud metssigadest, kellel on taudi tunnuseid.

Taudi tõkestamiseks tuleb piirata metssigade lisasöötmist 1. oktoobrist 30. aprillini. Maist oktoobrini on metssigade lisasöötmine lubatud vaid selleks, et vältida ja vähendada uluki tekitatud põllukahjusid. Metssigade peibutussööta tohib kasutada ilma ajalise piiranguta, kuna see aitab kaasa metssigade küttimisele varitsusjahil. Juba varem muudeti jahieeskirja, millega lubatakse metsseale ajujahti pidada aasta ringi ning ka põrsaid küttida aasta läbi. Koertega jaht on lubatud 1. oktoobrist 31. märtsini. Peale selle on keskkonnaministeerium esitanud riigikogule jahiseaduse muutmise eelnõu, millega lubatakse küttida seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist ning püünisaedadega.

Jahiseaduse ja -eeskirja muudatused on kehtestatud ajutiselt, kuni olukord muutub. Lisainfot, sh küttimismahu maakondlikku jaotust vt www.envir.ee/et/sak ja http://keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/hadaolukorrad/sak/.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Eesti geograafiavõistkond Kadri-Ann Valdur, Teet Saar, Marius Saak ja Raul Rinken (foto: TÜ teaduskool)

Kooliõpilased tõid rahvusvaheliselt geograafiaolümpiaadilt neli medalit

Eesti õpilased näitasid häid teadmisi geograafias, tuues 11.–17. augustini Venemaal toimunud rahvusvaheliselt geograafiaolümpiaadilt koju ühe hõbe- ja kolm pronksmedalit.

Rahvusvahelise geograafiaolümpiaadi võistlusprogrammi kuulusid kirjalik töö, kaks välitööd ja multimeedia test. Omavahel võistlesid 159 õpilast 40 riigist. Eesti võistkonda kuulusid Raul Rinken Hugo Treffneri gümnaasiumist, Teet Saar ja Kadri-Ann Valdur Tallinna reaalkoolist ning Marius Saak Läänemaa ühisgümnaasiumist.

Välja jagati 13 kuldmedalit, 27 hõbemedalit ja 40 pronksmedalit. Järjekorras 12. geograafiaolümpiaadi võit läks Hiina Taipeisse. Eesti parimana saavutas Teet Saar 16. koha ja sai selle eest hõbemedali. Raul Rinken, Marius Saak ja Kadri-Ann Valdur võitsid pronksmedali.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse koordinaator Piret Pungas-Kohv ja Tallinna ülikooli teadur Anu Printsmann. Nende sõnul pakkus kõige suuremat rõõmu see, et kuna vaid pooled osalenud said medalid, ja kõik eestlased jõudsid medalikohale, on Eesti noorte teadmised geograafiast maailmas endiselt esirinnas.

Medalid anti kätte Lomonossovi Moskva riikliku ülikooli raamatukogu saalis; osalejaid tervitasid astronaudid rahvusvahelisest kosmosejaamast.

Tartu ülikool / Uudistaja

Allikas: www.k6k.ee

Valminud on keskkonnaõiguse käsiraamat

Keskkonnaõiguse keskus on valmis saanud käsiraamatu, mis aitab ametnikel ja teistel huvilistel paremini mõista rahvusvahelisest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevaid keskkonnainfo avalikustamise nõudeid ning osavamalt kaasata kohalikke inimesi. Eelkõige Århusi konventsiooni nõudeid ja rakenduspraktikat tutvustavad juhised on kättesaadavad võrgupaigast www.k6k.ee/files/kkinfo_kaasamine_l6plik.pdf.

Ametnikke oodatakse septembri alguses tasuta koolitustele, vt www.k6k.ee/meie-teenused/koolitused/keskkonnainfo-kaasamine-2015.

Juhise valmimist ja koolituste korraldamist toetab KIK.

Keskkonnaõiguse keskus / Uudistaja

Herilaseviu (foto: Urmas Sellis)

Tuhanded Eesti herilaseviud suunduvad lähiajal Nigeeriasse

Pärast kurnavat pesitsusperioodi on enamik linde saanud enda eest hoolitseda, kuid on mõned liigid, kelle pojad alles nüüd pesast lahkuvad. Selline on ka aasta lind herilaseviu, kes Eesti ühe hilisema pesitsejana praegu lennuvõimestunud poegi kantseldab. Mai lõpus saabuva ja putukatest toituva linnu suvi on kiire ning kohe pärast poegade lennuvõimestumist asuvad nad pikale rändele troopiliste talvitusalade poole Kesk-Aafrikas. Paljud Eestist rännet alustavast 2000–3000 herilaseviust lendavad Nigeeriasse ja selle lähikonda.

Augusti lõpus ja septembri esimesel poolel on muidu pigem varjulist herilaseviud seetõttu rohkem näha ja kuulda. Peale kohalike lindude rändavad meie aladelt sel ajal üle ka põhjanaabrite liigikaaslased ning seega on käes parim aeg herilaseviusid vaadelda. Vaata ja kuula, kuidas herilaseviud ära tunda http://www.eoy.ee/viu/viud/herilaseviu ja sisesta kindlasti oma viuvaatlus aasta linnu e-ankeeti http://www.eoy.ee/viu/vaatlused.

EOÜ/Uudistaja

Matkanädala avamine Aegviidus (foto: Erika Jüriado)

Eestil üks pealinn lisaks

15. augustil kuulutati Aegviidu Eesti matkapealinnaks.

„Teeme selleks kõik, et tiitlit väärikalt kanda ning tunnustada neid, kes matkailu hoidmise nimel töötavad,“ sõnas Aegviidu vallavanem Riivo Noor, kui matkaliidu esindaja Tarmo Mere ulatas talle valitsuskepi, täpsemalt hiidmatkakepi. Mere arvates oli loogiline anda tiitel Aegviidule, sest tegu on teede ristumise paigaga, kus on tore nii suvel kui ka talvel. Üksiti kuulutati avatuks matkanädal, mille eestvedaja Tiit Pikk soovis matkajatele meeldejäävaid ja mõnusaid elamusi.

Selle tähtsa hetke eel esinenud Uhhuduuri matkamehed sõnasid, et oma matkaunistuste planeerimist võikski alustada matkapealinna radadest ning alles pärast neid minna välismaiseid seiklusi otsima.

Matkapealinna väljakuulutamise puhul korraldati matkapealinna tunnuslause võistlus, kuhu laekus 54 tööd. Valla allüksuste juhtidest, vallavalitsuse ja valla volikogu liikmetest koosnev žürii valis Aegviidut kõige paremini iseloomustavaks sloganiks „Metsatäis elamusi“, mille autor on Kadriann Randmer.

Teist korda toimunud matkanädal kestis 23. augustini ja selle läbiv matk oli kuus päeva RMK rajal kestnud retk Aegviidu-Kassinurme, millega võis omal soovil liituda kas üheks või mitmeks päevaks.

Loodusaja arvutilist / Uudistaja

Seekordse linnuralli huvitavaimaid liike oli tulipart (foto: Uku Paal / www.estbirding.ee)

Linnuralli Estonian Open võit jäi Eestisse

15. augustil toimus Ida-Virumaal Estbirdingu ja Viron Lintuseura korraldusel kahekümne esimene linnuralli Estonian Open. Rallist võttis osa 16 võistkonda kokku 68 liikmega. Esimest korda osales linnurallil Leedu võistkond, taas olid kohal ka lätlased.

Ralli võitis 141 liigiga Eesti võistkond RC & Co (Andrus Jair, Mihkel Metslaid, Margus Ots, Uku Paal, Peeter Raudsepp). Järgnesid tihedas grupis soomlaste MuoviLabaJengi ja Team Ristisaari ning Läänemaa linnuklubi (Mati Kose, Renno Nellis, Hannes Pehlak, Tarvo Valker) vastavalt 138, 137 ja 136 liigiga.

Liike märgati kokku 192, kellest huvitavamad olid Kalvis nähtud tulipart, jõgivästrik ja rukkirääk, Orus kaelus-turteltuvi, Purtses jõgivästrik, Narva-Jõesuus randtiir, Narvas tutt-tiir ja kukkurtihane, Toilas krüüsel, Kohtla-Järvel roohabekas ning Maidlas põldtsiitsitaja. Mitu võistkonda kohtas ka põldvutte.

Järgmisel aastal on linnuralli Estonian Open 13. augustil Hiiumaal.

Estbirding/Uudistaja

Põlvamaa lapsed saavad uue tipptasemel teadusklassi

Uuest kooliaastast hakkab Põlvamaal tegutsema noorte teadusring, mille varustuse soetamist toetab E-Piim ligi 3000 euroga.

Teadusklassi tarbeks ostetakse uued mikroskoobid, teleskoobid, binoklid ja keemiakatsete komplektid. Tegevust alustatakse juba oktoobrist Räpina lasteaia Vikerkaar ruumides. Vahendite soetamiseks saadakse raha E-Piima heategevusfondist.

Teadusringi eestvedaja, Tartu ülikooli keemiateaduste doktorandi Ketriin Paabo sõnul on ta toetuse üle ülimalt rõõmus, sest praegu ei ole Põlvamaa lastel ajakohaseid tingimusi, et rakendusliku teadusega esmast tutvust teha. Paabo kinnitas, et huviringi on oodatud kõik lapsed alates viiendast eluaastast ning et juba praegu on ringi vastu kogu Põlvamaal suur huvi. „Kui sel aastal alustame Räpinas 50 noorega, siis tuleval aastal liigume oma katseklaasidega ka teistesse Põlvamaa paikadesse ja loodame jõuda koguni paarisaja noore teadushuviliseni,” avas Paabo huviringi edasisi plaane.

E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Muraka sõnul oligi E-Piima tänavuse kampaania eesmärk toetada kogu Eestis selliseid projekte, millel oleks lastele pikaajalisem positiivne mõju. Suurim kohalikke põllumehi ühendav meierei E-Piim annetas juulis igalt juustu- ja võipakilt kümme senti Eesti laste vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks loodud fondi. Kuu ajaga koguti ligi 30 000 eurot ning avalikul konkursil laekus E-Piimale üle 50 lastele mõeldud projekti toetusavalduse kogu Eestist. Algatused, mida fond toetab, valib välja žürii, kuhu kuuluvad patroon Hanna-Liina Võsa, MTÜ Koos Laste Heaks juht Toomas Palu ning E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas.

Teadusring Avastades Avatuks / Uudistaja

Eilsest alates saab osta saarmamarki maksimumkaardil, sellegi autor on Sándor Stern (allikas: Omniva)

Neljateistkümnendal Eesti Posti faunamargil on udras

Eile tuli käibele järjekordne mark sarjast „Eesti fauna“. Riigisisesele kirjale sobival 55-sendisel suurt ruutformaati margil on saarmas.

See on selle sarja 14. mark ja kõik need on kujundanud Sándor Stern. Postiminiatuuri on trükitud 70 000, tavapäraselt on antud käibele ka esimese päeva ümbrik ja maksimumkaart.

Meie imetajaid kujutav margisari hakkas ilmuma 2002. aastal. Alates esimesest on neil järjekorras olnud metssiga, viigerhüljes, hunt, kobras, põder, mäger, pruun-suurkõrv, pruunkaru, lagrits, halljänes, metskits, nirk ja siil.

Omniva/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Tallinna lennusadam (foto: Toomas Jüriado)

„Võidujooks maailma lõppu‟ 

on Lennusadamas sel nädalal avatava uue rahvusvahelise suurnäituse nimi. Mahukas väljapanek kirjeldab detailselt üht maadeavastuse ajaloo dramaatilisemat lugu – lõunapooluse vallutamist. Veel tutvustab näitus Antarktika loodust ja teadusele pühendatud tänapäeva ning paljude Eestist pärit inimeste tegemisi selles jäises maailmanurgas.

Näituse on korraldanud American Museum of Natural History (New York, USA), Musée des Confluences (Lyon, Prantsusmaa) ja Royal British Columbia Museum (Victoria, Kanada). Eestit puudutava osa „Jäine teaduslabor“ on loonud Eesti meremuuseum.

Tavakülastajatele avatakse näitus laupäeval, 29. augustil kell 10.

Pruun-suurkõrv (foto: Mnolf/Wikimedia)

Nahkhiireõhtud Tallinnas …

Eesti loodusmuuseum ootab kõiki huvilisi Kadrioru parki nahkhiirte luureretkele, kus on võimalus öös askeldavaid loomi nahkhiiredetektori abil jälgida ning rohkem teada saada nende salapäraste loomade eluolust.

Käigud on selle nädala reedest kuni esmaspäevani ehk 28.–31. augustil ning järgmisel neljapäeval, 3. septembril, kõigil kordadel kell 21–22.30. Retki juhendab Triinu Tõrv MTÜ-st Suurkõrv. Üritustele pääseb muuseumipiletiga, mis maksab täiskasvanutele 4 eurot, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot. Kindlasti on vajalik eelregistreerumine, mida saab teha loodusmuuseumi kodulehel www.loodusmuuseum.ee. Täpsem kogunemiskoht antakse teada kõikidele osavõtjatele.

… ja Tartus

Tartu loodusmaja (Lille 10) nahkhiireõhtu algab 28. augustil kell 20.

Tutvustatakse Eesti ajaloo esimest nahkhiirte käsiraamatut, kuulatakse ettekannet ja käiakse hilisõhtul nahkhiiri vaatlemas raamatu autori Matti Masingu juhendusel. Iga osaleja saab soovi korral käsiraamatu „Eesti nahkhiired” (116 lk).

Osalustasu on täiskasvanutel 8 eurot, mille saab maksta enne ürituse algust kohapeal. Lapsed saavad osaleda tasuta. Kindlasti on vaja eelregistreeruda. https://docs.google.com/a/khk.ee/forms/d/1RR8YBLd9P4pTqja05LD5E7byTZsTJdZcys_qTRjY2CM/viewform.

Allikas: www.muinastuled.ee

Keskkonnaameti loodusõhtu

„Muinastulede öö ja Keemu koge“ algab laupäeval, 29. augustil kell 19 Keemu sadama külaplatsil Matsalus Läänemaal. Laevahukkudest ja mereleidudest räägivad Mati Mandel ja Maili Roio. Lisainfo ja registreerumine: Ave Huugen, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, ave.huugen@keskkonnaamet.ee, 504 7219.

Kolmepäevane retk „Kuramaa – liivlased ja kurelased, laulvad kalad ja liivad“,

mille korraldavad Kuramaale ja Liivi randa Looduse Omnibuss ja Fenno-Ugria asutus, toimub 28.–30. augustil. Ööbitakse Roja hotellis. Laupäeval õhtusöögi järel algab Rojas muinastulede öö kontserdi ja tuleskulptuuridega.

Kultuuriloolist retke juhendavad Jaak Prozes Fenno-Ugriast ning ajaloodoktor Andres Adamson; kaasas peab olema ID-kaart või pass.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest reedel 7.30, tagasi Tallinna jõutakse pühapäeval kell 22. Sõidu hind koos majutuse, muuseumipiletite, kultuuriprogrammi ja söökidega on 135 eurot.

Info tel 5647 6297, registreerimine retked@looduseomnibuss.ee.

Mannteuffelite matusepaik Saare järve õpperajal (foto: Toomas Jüriado)

Huvipäevale Saare järve õpperajal

viivad Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed 29. augustil. Botaanik Silvia Pihu ja bioloog Külli Kalamees-Pani juhendusel uuritakse õpperaja loodust ja kooslusi.

Väljasõit on kell 9 Tartust Vanemuise 46 eest. Riietumisel soovitatakse lähtuda ilmaoludest ning võtta kaasa süüa ja juua. Osaleda saab tasuta, aga vajalik on eelnev registreerumine aadressil loodusmuuseum@ut.ee.

Hans Emiel Aloysius Bruyninckx (foto: DASonnenfeld/Wikimedia)

Euroopa keskkonnaagentuuri tegevdirektor Hans Bruyninckx

peab avaliku loengu 11. septembril algusega kell 9.30 Tallinna ülikoolis. Loeng annab eelkõige ülevaate EL keskkonnapoliitika senistest edusammudest, aga ka vajakajäämistest. Ettekande olulisimas osas arutletakse selle üle, kas on võimalik saavutada EL keskkonnapoliitika põhieesmärki: hea elu maakera võimaluste piires.

Ingliskeelne loeng peetakse 11. septembril 9.30–11.30 Tallinna ülikooli Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, II korrus, ruum M-218). Lisainfo: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uritused/euroopa-keskkonnaagentuuri-tegevdirektor-hans-bruyninckx-loeng-tallinnas.

Registreerumine: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/node/2448.

  MAAILMAST

Polaaröö Longyearbyenis Teravmägedel (foto: Bjørn Christian Tørrissen / Wikimedia)

Polaaralade zooplankton käib libahundiks

Senise üldlevinud arvamuse järgi on ökosüsteemid pika polaaröö ajal puhkeseisundis, ent Teravmägedel tehtud uuringud kinnitavad vastupidist: terved asurkonnad osalevad ööpäevases sünkroniseeritud rändes, mille kutsub esile täiskuuvalgus.

Ööpäevased vertikaalsed liikumised on üks suuremaid biomassi sünkroniseeritud liikumisi planeedil. Kõigi ookeanide ja paljude järvede zooplanktoni ühisomadus on liikuda ööpimeduse varjus pinnakihti toituma ning naasta siis sügavusse, et mitte sattuda ise päevavalguses toiduobjektiks. Mõistagi juhib seda liikumist valgus, suuremas osas maailmast siis igapäevane päikesetõus ja -loojang. 2009. aastal ilmunud artiklis kinnitati aga samasuguseid liikumisi kahes polaarjoonetaguses fjordis polaaröö ajal, kui päevavalgus ei saa planktoni käitumist mõjutada. Sellega pannakse tõsiselt proovile teooria, mille järgi polaaralade ökosüsteemid vajuvad pimeduses pikaks ajaks tegevusetusesse. Artikli autorid otsustasid asja edasi uurida ja algatasid CircA projekti.

Projekti juhtiva Tromsø ülikooli professori Jørgen Berge sõnul pole päikesevalgus inimsilmale polaaröös küll tajutav, aga andmed näitavad, et Arktika zooplankton ometi reageerib väga nõrgale valgusele. Järelikult eksisteerib mingi osa toiduahelast, millest seni on lihtsalt mööda vaadatud.

Tasapisi on ilmnenud kuu tähtsus: polaaröös ei mõjuta zooplanktonit mitte niivõrd päikese rütm, kuivõrd kuuvalgus – plankton hakkab täiskuu ajal sünkroniseerima oma liikumisi kuuvalguse toimel, mistõttu minnakse 24-tunniselt tsüklilt üle 24,8-tunnisele. Selgetel täiskuuöödel migreerub kogu asurkond sügavamale. Niisiis ei ole juttugi üleüldisest „talvitumisest“.

Uuringud jätkuvad. Professor Berge rõhutab avastuse tähtsust esmajoones keskkonnakaitse seisukohalt. Toob ju kiiresti kasvav laevaliiklus ning nafta- ja gaasitööstus arktilisele elustikule kaasa suure ohu. Sestap on äärmiselt tähtis teada, et elustik on liikvel ka polaaröös ja iga naftaleke või muu taoline intsident võib ka sel ajal ökosüsteeme suuresti kahjustada.

Insight Publishers / Uudistaja

Harilik vihmauss (Lumbricus terrestris) (foto: Michael Linnenbach /Wikimedia)

Kuidas vihmaussid saavad jagu lehtedest

Londoni Imperial College’i teadlased avaldasid augusti alguses ajakirjas Nature Communications kokkuvõtte uurimusest, milles selgitati, mil moel suudavad vihmaussid seedida sellist taimset materjali, mida enamik herbivoore süüa ei saa, näiteks maha langenud puulehti.

Vihmaussid, keda Charles Darwin oli nimetanud looduslikeks atradeks, tagastavad teatavasti pinnasesse süsiniku, mis on seotud surnud taimsesse materjali. Nad söövad surnud lehti, ehkki need sisaldavad mürgiseid aineid, mis peletavad taimtoidulisi loomi.

Taimed sünteesivad teatavasti polüfenoole, mis on antioksüdandid ning annavad taimele tema värvid, üksiti aga muudavad lehed paljudele loomadele seedimatuks. Vihmausside n-ö vastumürk polüfenoolidele on aine, mille uurijad nimetasid drilodefensiiniks. Seda on ussides nii palju, et iga maakeral elava inimese kohta tuleb vähemalt üks kilogramm! Selle rohkusest hoolimata käivad vihmaussid väärtusliku ainega väga säästlikult ümber, suutes seda taaskasutada. Samas on nad võimelised oma soolestikus sünteesima seda rohkem drilodefensiini, mida rohkem polüfenoole on nende toidus. Vihmaussideta – ehk siis drilodefensiinita – oleks maailm hoopis teistsugune: maapinnale tekiks paks lagunematu lehekiht ning kogu süsinikuringe katkeks.

Drilodefensiini rohkus õnnestus kindlaks teha mass-spektromeetrial põhineva uudse visuaalseadmega: molekulaarmikroskoobiga, mis võimaldab määrata iga molekuli asukoha. Esimest korda suudeti need molekulid kindlaks teha 1988. aastal, kui anti välja patent veresoonte laiendajale. Traditsioonilises Hiina meditsiinis võetakse sellist ravimit sisse kuivatatud vihmaussidest tehtud preparaadina. Imperial College’i töörühma juht Jake Bundy küll kinnitab, et kuivatamine peaks väga suure tõenäosusega drilodefensiini desaktiveerima.

AlphaGalileo/Uudistaja

Üks paljudest Kopenhaageni jalgrattaparklatest (foto: Toomas Jüriado)

Kopenhaagen on jalgratturitele kõige mugavam linn maailmas

Rahvusvaheline linnadisaini kompanii Copenhagenize, mille kontorid asuvad Kopenhaagenis, Amsterdamis, Brüsselis ja Zürichis, propageerib jalgrataste üha suuremat kasutust linnaruumis. Muu hulgas on nad välja töötanud erilise arvnäitaja (Copenhagenize Index), mille põhjal iga kahe aasta tagant selgitatakse välja 20 maailma linna, kus jalgrattakasutus on parimal järjel. Tänavu oli vaatluse all 122 linna, kus on vähemalt 600 000 elanikku.

Kahel eelmisel aastal oli edetabeli tipus Amsterdam, kuid tänavu tuli hollandlastel leppida teise kohaga: esimeseks on tõusnud Kopenhaagen tänu uuele jalgrattasõidutaristule ning lisandunud rohketele rattasõitjatele.

Edasi järgnesid Utrecht, esimest korda 20 hulka jõudnud Strasbourg, Eindhoven, Malmö, Nates, Bordeaux, Antwerpen ja Sevilla. Parima mitteeuroopa linnana on Buenos Aires 14., veel mahtusid väljastpoolt Vana Maailma tabelisse Minneapolis (18.) ja Montreal (20). Ida-Euroopast on ainsana esikahekümnes – samuti esimest korda – Ljubljana.

ELTIS/Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

Tähtajad
Võistlusfotod palume üles laadida 1. septembrist 1. oktoobri keskööni  SIIT >>.
Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada oktoobri lõpul Eesti Looduse kodulehelt.

Nõuded fotole
Foto peab olema tehtud Eestis ning sellel jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad vaid noorte kategooriates (koduloom ja aiataim). Maastikupilte võistlusel ei hinnata. Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning autoril võimalikult täpselt määratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (100–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias ning kategooria peab olema määratud õigesti.

Kategooriad
Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, taime- ja seenefotode peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhindu järgmistes kategooriates: aasta lind, käituv loom, väike loom (lähi- või makrovõte), veeloom, väike taim (lähi- või makrovõte), veetaim ja elurikkus (keskkonnaministeeriumi eriauhind). Ainult noorte kategoorias on eriauhind aiataime ja kodulooma, sh lemmiklooma pildi eest. Hulganisti eriauhindu jagavad korraldajad.

Fotode saatus
Korraldajatel on õigus auhinnatud fotosid tasuta avaldada ajakirjades ja teistes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud pilte võivad korraldajad tasuta kasutada võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, ettekanded jms).

Lisainfo:
e-post toimetus@el.loodus.ee
tel 742 1143

Fotosid laadima >>

Globaalse kliimasoojenemise kui valusa keskkonnaprobleemi üle on aastaid arutletud ja leevendusvahendeid otsitud. Ühtviisi muret tekitav on teine üleilmne keskkonnamuutus: hapestuv maailmameri. Teadlased on sellele leidnud kinnitust: alates 18. sajandi lõpust on maailmamere pH logaritmilise skaala järgi langenud suisa 26%. Selline nukker suund jätkub, kui inimtegevusest tulenevat süsihappegaasiheidet ei reguleerita. Happelisemaks muutuv merevesi on aga suur oht kogu mereökosüsteemile. Ohus on ka meie kodumeri Läänemeri. Sellest temaatikast kirjutavad septembrinumbris TÜ Eesti mereinstituudi spetsialistid eesotsas Liina Pajusaluga.
Merega on seotud veel mõned septembriteemad. Uurisime TÜ Eesti mereinstituudi doktorandilt Kristiina Hommikult, mis on viga Liivi lahe koha-asurkonnal. Teadusloolane Erki Tammiksaar kirjutab aga eesti päritolu maadeuurijast Alexander von Middendorffist, kelle sünnist möödus tänavu augustis 200 aastat. Kõne all on vähe teatud seik Middendorffi plaanist jõuda mööda arktilist jäämerd põhjapoolusele. Maailmateemade hulka kuulub ka Ülo Väli kirjutis aasta linnust viudest. Muu hulgas saame teada, kus maailmajaos on viusid kõige rohkem ja milline viuliik on Uues Maailmas tuntuim.
Jätkame jaanuarinumbris alguse saanud teemat rebaste vallutusretkest linnadesse. Esimeses kirjutises käsitleti rebaste muutuvaid elupaigaeelistusi, nüüd on Liivi Plumer ja Urmas Saarma teinud ülevaate inimeste arvamustest linnastunud rebaste kohta. Selgub, et linnakodanikke rebaste olemasolu linnas pigem ei häiri, kuigi nende arvukust tuleks piirata.
Looduse kummastavatele tegudele saime kinnitust tänavu 12. augustil, kui Eestis sadas kanamunasuurusi rahekuule. Selgitusi erakordse hiidrahepuhangu kohta jagab Jüri Kamenik. Tähelepanuväärsed on ka Lääne-Virumaal Vihula vallas kasvavad sanglepad: tegu on teadaolevalt Eesti jämedaimate sangleppadega. Nende puude avastamise lugu kirjeldab Hendrik Relve.
Ühtlasi pakub üllatusi maastikuökoloog Laimi Truusi kirjutis Viru rabast. Ilmneb, et Viru raba ei olegi nii esinduslik, kui seda on senini reklaamitud. Tegu ei ole juba ammu tüüpilise kidurakasvuliste mändidega rabaga, vaid üsna metsastunud alaga, kus avatud rabakooslusi on vähe järele jäänud.
„Huvitava Eesti“ rubriigis soovitame minna Võrumaale Tsiistrenukka, kus asub ainulaadne Hürsi tuuleveski. Omal ajal kutsuti seda tikuvabrikuks. Uurige järele, miks sai Saaremaa meistrite tehtud ehitis säärase hüüdnime! Matkahuvilistele tutvustame Rebastemäe rada Hiiumaal. Elen Rekand on intervjueerinud pisut üle kolmekümne aasta Eesti Looduse perre kuulunud ning tänavu 80 aasta juubelit tähistanud Enn Lumetit.

Eesti Loodus on saadaval ka digiajakirjana.

16. september 2015

SEPTEMBER ON AUTOVABA KUU

 
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Septembrikuu Eesti Loodus juhib tähelepanu uuele üleilmsele keskkonnaprobleemile

Globaalse kliimasoojenemise kui valusa keskkonnaprobleemi üle on aastaid arutletud ja leevendusvahendeid otsitud. Ühtviisi muret tekitav on teine üleilmne keskkonnamuutus: hapestuv maailmameri. Teadlased on sellele leidnud kinnitust: alates 18. sajandi lõpust on maailmamere pH logaritmilise skaala järgi langenud suisa 26%. Selline nukker suund jätkub, kui inimtegevusest tulenevat süsihappegaasiheidet ei reguleerita. Happelisemaks muutuv merevesi on aga suur oht kogu mereökosüsteemile. Ohus on ka meie kodumeri Läänemeri. Sellest temaatikast kirjutavad värskes numbris TÜ Eesti mereinstituudi spetsialistid eesotsas Liina Pajusaluga.

Merega on seotud veel mõned septembriteemad. Uurisime TÜ Eesti mereinstituudi doktorandilt Kristiina Hommikult, mis on viga Liivi lahe koha-asurkonnal. Teadusloolane Erki Tammiksaar kirjutab aga eesti päritolu maadeuurijast Alexander von Middendorffist, kelle sünnist möödus tänavu augustis 200 aastat. Kõne all on vähe teatud seik Middendorffi plaanist jõuda mööda arktilist jäämerd põhjapoolusele. Maailmateemade hulka kuulub ka Ülo Väli kirjutis aasta linnust viudest. Muu hulgas saame teada, kus maailmajaos on viusid kõige rohkem ja milline viuliik on Uues Maailmas tuntuim.

Jätkame jaanuarinumbris alguse saanud teemat rebaste vallutusretkest linnadesse. Esimeses kirjutises käsitleti rebaste muutuvaid elupaigaeelistusi, nüüd on Liivi Plumer ja Urmas Saarma teinud ülevaate inimeste arvamustest linnastunud rebaste kohta. Selgub, et linnakodanikke rebaste olemasolu linnas pigem ei häiri, kuigi nende arvukust tuleks piirata.

Looduse kummastavatele tegudele saime kinnitust tänavu 12. augustil, kui Eestis sadas kanamunasuurusi rahekuule. Selgitusi erakordse hiidrahepuhangu kohta jagab Jüri Kamenik. Tähelepanuväärsed on ka Lääne-Virumaal Vihula vallas kasvavad sanglepad: tegu on teadaolevalt Eesti jämedaimate sangleppadega. Nende puude avastamise lugu kirjeldab Hendrik Relve.

Ühtlasi pakub üllatusi maastikuökoloog Laimi Truusi kirjutis Viru rabast. Ilmneb, et Viru raba ei olegi nii esinduslik, kui seda on senini reklaamitud. Tegu ei ole juba ammu tüüpilise kidurakasvuliste mändidega rabaga, vaid üsna metsastunud alaga, kus avatud rabakooslusi on vähe järele jäänud.

„Huvitava Eesti“ rubriigis soovitame minna Võrumaale Tsiistrenukka, kus asub ainulaadne Hürsi tuuleveski. Omal ajal kutsuti seda tikuvabrikuks. Uurige järele, miks sai Saaremaa meistrite tehtud ehitis säärase hüüdnime! Matkahuvilistele tutvustame Rebastemäe rada Hiiumaal. Elen Rekand on intervjueerinud pisut üle kolmekümne aasta Eesti Looduse perre kuulunud ning tänavu 80 aasta juubelit tähistanud Enn Lumetit. Kindlasti tasub peatuda rubriigil „Mikroskoop”: otsi seal esitatud küsimustele vastuseid ja saada need toimetusse.

Horisont tervitab sügist keskkonnaajalooga

Septembrikuu Horisondi erinumber on keskendunud keskkonnaajaloo teemadele ning valminud koostöös keskkonnaajalookeskusega (KAJAK). Tavapärasest kolmandiku võrra paksema ajakirja kaaneloos kirjeldavad TÜ semiootik Kati Lindström ja TLÜ professor Tiiu Koff, kuidas inimesest on kas tahtlikult või eneselegi teadmata saanud meie koduplaneedi biokeemiliste ja ökoloogiliste protsesside põhiline mõjutaja. Küttesüsteemid, tuumaenergia, näiliselt piiritu tehnoloogiaareng ja tööstuslik suurpõllumajandus märgivad inimkonna ajaloos ajastut, kus inimene ei pea enam kohanema Maa keskkonnaga, vaid vastupidi: keskkond peab kohanema inimesega. Kohanemiseks vajalik kiirus on järjest peadpööritavam.

TLÜ ajaloolane Priit Raudkivi on võtnud fookusesse kliima. Mõjurina on kliimal olnud oma roll kogu ajaloo vältel. Iseasi on see, millised on meie võimalused ja ka soov sellega arvestada. Kümmekond aastat tagasi põhjendati Minose kultuuri, Vana-Egiptuse riigi või maiade tsivilisatsiooni kadumist eeskätt inimteguriga, ent tänapäevased uurimistööd seostavad nende iidsete kõrgkultuuride hävingu hoopis kliimamuutustega.

Professor Ulrike Plathi sõnul võivad õunad olla ajaloo kajastajad. Tuleb välja, et õunad pole üksnes osa Eesti veripunasest ajaloost, vaid ka selle roheline peegel, milles näeme muutuvaid arusaamu kolonialismist, tervisest, kultuuriülekandest, biokultuurilisest mitmekülgsusest ning inimeste ja taimede vahelistest suhetest.

Kati Lindström ja Stockholmi Karolinska ülikooli haigla kopsupatoloog Cristian Ortiz Villalón tõdevad keskkonnaajaloo ja tervise ühiskäsitluses, et nii inimeste haigestumine kui ka ravi oleneb keskkonnast. KAJAK-i koordineerija Kadri Tüür ja Evelyn Fridolin uurivad aga vetevõrku liikumisteena: kuidas on meie veeteid kasutatud, kes neil on liigelnud ja miks ning missugused huvid on selle käigus põrkunud.

Mõndagi üllatuslikku koorub TÜ ajaloomuseumi teadusdirektori Lea Leppiku kirjutisest „Fekaalid rahaks Tartu näitel“. 20. sajandi alguse Tartu fekaalimajanduse liikumapanev jõud ei olnud niivõrd tervishoiukaalutlused, kuivõrd majanduslik kasu.  

Ulvar Käärt külastas kliimauurija Andres Tarandit tema kodukabinetis, kus too töötab trombidest pajatava raamatu kallal. Andres Laani ja Jaan Aru teemaks on seegi kord „Mõtlemise masinavärk“, täpsemalt  tõlketöö aju ja maailma vahel. Veel uuritakse värskes numbris, milliseid esmamuutusi on tekitanud üks ajaloo suuremaid soolase ja elustavalt hapnikurikka vee sissevoole mullu detsembris Taani väinade kaudu Läänemerre. Ühtlasi selgub, et hea uni võib olla võluvits nohu vastu, mis meid just sügisesel ajal kipub kimbutama.

 LOODUSAJAKIRJA TEATED

Noorte klassis saab esitada pilte ka kodulooma-lemmiklooma kategoorias. Mullu tegi võidupildi selles kategoorias Merli Mari Utsal

Ootame pilte Eesti Looduse fotovõistlusele: fotosid saab üles laadida kuni 1. oktoobrini (kaasa arvatud). Täpsemalt loe osalemise kohta fotovõistluse veebilehelt.

Kuku tutvustab Loodusajakirja venekeelset väljaannet

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tuleb sel nädalal juttu augustis ilmunud almanahhist Gorizontõ Estonii. Selle väljaandega alustati 2007. aastal ja algul oli kavas teha aastas kaks või neli numbrit, nüüd on piirdutud siiski ühe 96-leheküljelise ajakirjaga. Samad tekstid on enamasti varem avaldatud ka Eesti Looduses ja Horisondis, aga autorid on neid täiendanud ja uuendanud. Seekordne Gorizontõ Estonii käsitleb Peipsimaad, varasemates piirkondlikes kogumikes on kõne all Setumaa, Ida-Virumaa ja saared; kolm aastat tagasi anti välja Gorizontõ Estonii Eesti looduskaitse 100 aasta teemadel. Tuleva aasta Gorizontõ Estonii on kavandatud koostada Eesti teadust tutvustavatest artiklitest. Väljandmist on ikka toetanud KIK.

Saates räägib almanahhist selle toimetaja Toomas Kukk, küsib Toomas Jüriado.

Eesti Looduse lugejamäng saates „Osoon“

Alates septembrikuust hakkab ETV loodussaates „Osoon“ toimuma Eesti Looduse lugejamäng. Igal kuul esitame eetris ühe küsimuse hiljuti ilmunud ajakirjanumbri kohta. Mäng läheb lahti 21. septembril ning esimesele küsimusele ootame vastust hiljemalt 10. oktoobriks e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või aadressil Eesti Loodus, Veski 4, 51005 Tartu. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna. Teave mängu kulgemise kohta ilmub Loodusajakirja veebilehel (www.loodusajakiri.ee).

„Osoon“ on eetris esmaspäeviti kell 20.05, kordus teisipäeval ja laupäeval; saade on ka järelvaadatav, uuri Osooni veebilehte. Aegsasti tasub vormistada ka Eesti Looduse tellimus. Seda saab hõlpsasti teha meie internetilehel.

Loosime välja puukborrellioosi kiirtestid

Nende vahel, kes vormistavad ajavahemikul 21. september kuni 31. oktoober Eesti Looduse, Horisondi, Eesti Metsa või Loodusesõbra aastatellimuse, loositakse välja uudsed puukborrelioosi kiirtestid. Igal nädalal läheb loosi neli testi.

Kodune kiirtest annab võimaluse saada teada, kas looduses liikudes hangitud puuk on põhjustanud nakkuse või mitte, ja tagab nõnda hingerahu. Test teeb nakatumise kindlaks kaks kuni neli nädalat pärast oletatavat puugihammustust. Ajakirja tellimuse saab vormistada meie veebilehel või telefonitsi 610 4105.

Kärt Jänes-Kapp, 09.01.1960–10.09.2015

10. septembril lahkus meie seast Horisondi toimetaja teadusajakirjanik Kärt Jänes-Kapp. Ta töötas aastaid ajakirja Horisont humanitaariatoimetaja, peatoimetaja ja tegevtoimetajana ning oli raamatu- ja õpikutoimetaja kirjastuses Koolibri. Kärt oli ka Eesti teadusajakirjanike seltsi juhatuse liige. Järelehüüe Kärdile on avaldatud meie kodulehel.

EESTI SÕNUMID 

Euroopa keskkonnaagentuuri tegevdirektor Hans Bruyninckx (foto: EEA)

Inimkond on teel keskkonnakollapsisse

Euroopa keskkonnaagentuuri tegevdirektor Hans Bruyninckx pidas 11. septembril Tallinnas avaliku loengu, kus hoiatas keskkonnakollapsi eest, juhul kui senist käitumismudelit ei muudeta. Tema sõnul tuleb põhjalikke muudatusi alustada otsekohe, leides ühisosa eri eluvaldkondade vahel ning luues seejärel toimiva ahela, mis aitab juurutada head keskkonnakäitumist. Hea elu meie maakera võimaluste piires on lähitulevikus võimalik vaid siis, kui suudame oma mõttemaailma oluliselt muuta ning järgides oma rolli ühiskonnas, seda teistele selgitada.

Loengul rõhutas Bruyninckx keskkonnamõjude korral ka suurt üksikisiku vastutust. Sageli käsitletakse autot kui staatuse sümbolit ega arvestata sõidukit valides kaasnevat mõju keskkonnale. Paljud meist sooritavad iga päev kergemaid keskkonnakuritegusid, tehes vaid ühe-kahe kilomeetri pikkusi sõite, selle asemel et see vahemaa jalgsi läbida.

Oleme teinud küll edusamme ning tänavapildis on üha rohkem näha elektriautosid, kuid see pole vähendanud kulutusi autode tootmisele ega importimisele. Nagu autovabale kuule kohane, kutsus Hans Bruyninckx üles kasutama rohkem jalgratast kui inimkonna suurimat leiutist liiklusvahendite seas.

Mõttemalle muutes on kõigepealt tarvis mõista, et tulevik ei pea olema mineviku jätk. „Internet on pöördeliselt muutnud inimeste sotsiaalset käitumist ning samasugust revolutsiooni on vaja ka keskkonnakäitumises,“ lausus Bruyninckx. Oleme jõudnud sinnamaale, et inimesed võtavad elus juhtuvaid halbu sündmusi paratamatusena ja lepivad nendega, selmet süsteemi muuta. „Et alustada põhimõttelisi muudatusi, ei ole enam aega isegi kahe põlvkonna jagu, vaid meie ja meie laste heaolu nimel peame pöördkäigu tegema kohe,“ oli Euroopa keskkonnaagentuuri juhi Hans Bruyninckxi kokkuvõtlik sõnum.

Keskkonnaagentuur

Eesti panustab ÜRO rohelisse kliimafondi miljon eurot

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Meelis Mündi sõnul tuleb aastatel 2015–2017 Eestil rahvusvahelisse kliimakoostöösse panustada kokku kolm miljonit eurot heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi enampakkumistuludest. Miljon eurot läheb ÜRO rohelisse kliimafondi, mis aitab arenguriikidel vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Roheline kliimafond on loodud 2013. aastal; esimesel kahel aastal on arenguriike aidatud üle 10 miljardi dollariga. Siiani on fondi panustanud 36 riiki, nende seas 18 Euroopa Liidu liikmesriiki, paljud teised arenenud riigid ja ka mitu arenguriiki.

Võttes arvesse tänavu aasta lõpus peetavat Pariisi kliimakonverentsi, kus loodetakse allkirjastada ülemaailmne kliimakokkulepe, on fondi panustamine väga oluline samm: see annab arenguriikidele kindlustunde kliimategevuste rahastamise vallas, mis omakorda motiveerib neid ka uut kliimakokkulepet ratifitseerima.

Ülejäänud kaks miljonit eurot plaanib keskkonnaministeerium anda üksikprojektidele. Ka need peavad suurendama arengumaade toimetulekut keskkonnasäästlikkuse valdkonnas, näiteks toetatakse taastuvenergia kasutuselevõtuga seotud projekte. Sobivad projektid loodab ministeerium riigihanke kaudu välja valida järgmise aasta jooksul.

Keskkonnaministeerium

Pealinnas on tähelepanu all keskkonnahoidlik liikumine

September on Tallinnas keskkonnasäästliku liikumise kuu, mille raames korraldatakse mitmesuguseid üritusi. Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul innustatakse pealinlasi septembris liiklema ühissõidukitega või valima muid keskkonnasäästlikke liikumisviise, nagu jalgsi käimine ja jalgrattasõit.

Linnakodanikud on oodatud kahele õpetlikule jalgsimatkale. Õppekäik „Vanalinna roheline ring“ algab reedel, 18. septembril kell 17 ja laupäeval, 19. septembril kell 12 Tornide väljakul skulptuuri „Naine vaagnaga“ juures. Matka juhib tuntud keskkonnakoolitaja bioloog Georg Aher. Ekskursioon kestab kaks tundi, osalejate arv on piiratud, registreeruda saab interneti kaudu.

Kuu keskne sündmus on autovaba päev; tänavu on see 20. septembril. Huvilised on oodatud kell 10 Põhja-Tallinna Telliskivi loomelinnakusse, kus on kavas asjakohased tegevused, sh saab osa võtta orienteerumismängust ühissõidukitega. Üritusel pakub muusikalist elamust Bombillaz. Autovaba päeva tõttu on sõidukite sissesõit Telliskivi tänaval raudteedevahelisel lõigul piiratud 9.30–16.30.

Täpsemat teavet keskkonnasäästliku liikumise kuu ürituste kohta leiab veebilehelt www.tallinn.ee/liikumiskuu (eesti keeles) ja www.tallinn.ee/rus/mobilnost (vene keeles). Keskkonnahoidliku liikumise kuud korraldab Tallinna keskkonnaamet neljandat korda.

Tallinna keskkonnaamet

TASUB OSALEDA

Sookurg (foto: Artemi Voikanski/Wikpedia)

Aita loendada peatuvaid sookurgi!

Tänavu on sookure seireaasta, muu hulgas tehakse sügisel peatuvate kurgede septembriloendust. Loenduse aeg on 14.‒27. september, keskne aeg on 20. ja 21. september. Loendusel saavad abiks olla kõik huvilised ning parim aeg seda teha on just 20. ja 21. september. Seireaasta raames käivad loendajad kindlasti olulisematel püsiseirealadel, kuid oodatud on andmed üle kogu Eesti. See aitab võimalikult täpselt teada saada, milline on sookurgede sügisene arvukus ja levik.

Kui te teate mõnda sookurgede sügiskogumit ja selle ööbimispaika, soovitame neid loendama minna õhtul kurgede saabumise ajal. Sobivaim aeg jääb vahemikku kaks tundi enne ja  kolmveerand tundi pärast päikeseloojangut. Kui õhtul ei saa loendada, on kohane aeg ka hommik: vahemikus kolmveerand tundi enne kuni üks tund pärast päikesetõusu või siis päeval toitumiskohtades. Kirja tuleb panna loendatud lindude arv kellaaja järgi ning need andmed sisestada eElurikkuse vaatluste andmebaasi või saata kureseire koordineerijale Aivar Leitole e-posti teel aivar.leito@emu.ee. Küsimuste korral võib julgesti helistada telefonil 515 3995.

Aivar Leito

Teeõhtul räägitakse linnaaiandusest

Täna kell 18 algab Tartu loodusmajas (Lille 10) rohelise tee õhtu, mille teema on kohalikud toidud ja linnaaiandus. Oma tegevusi tutvustavad lähemalt toidukogukond Juurikas, kus hea toit liigub otse talunikult tarbijale, ning Tartu Maheaed, kus kasvatatakse mahedalt aiasaadusi. Teeõhtu on kõigile tasuta. Osalejaid kostitatakse küpsiste ja Põhjala teetalu maitsva teega. Osalusest saab teada anda Facebooki kaudu.
ERL/Tartu loodusmaja

Seenering (foto: Wikipedia)

Öökulli akadeemia keskendub uskumustele ja seeneringidele

Homme, 17. septembril kell 18 algab Tallinnas Eesti loodusmuusemis (Lai 29a) Öökulli akadeemia loodusõhtu, kus esineb folklorist Marju Kõivupuu. Jututeemaks on vanarahva ja ka praegusaja inimeste uskumused, mis on seotud seeneringidega. Sisse pääseb muuseumipiletiga.

Eesti loodusmuuseum

Eesti loodusmuuseumi seenenäitus (foto: Eesti loodusmuuseum)

Sügis ei möödu ilma seenenäitusteta

Tartus saab seeni vaadata Tartu loodusmajas (Lille 10) kuni 18. septembrini kell 9‒18. Huvilistele on pakkuda muudki: seenelabor, fotonäitus, seenespetsialistide Kuulo Kalamehe ja Külli Kalamees-Pani nõuandetunnid iga päev 10‒13 ja 15‒18, programmid kooli- ja lasteaiarühmadele (registreeruda telefonitsi 736 6120). Näitusele pääseb loodusmaja piletiga: tavapilet maksab 3 eurot, sooduspilet 2 eurot, perepilet 10 eurot. Eelregistreeritud õpilasrühmade lastel ja noortel kulub piletile 1 euro, rühmade saatjad saavad osaleda tasuta. Priipääse on ka Tartu loodusmaja õpilaspileti omanikele.

Tallinnas Eesti loodusmuuseumis (Lai 29a) on seenenäitus lahti kuni 20. septembrini E‒P 10‒18 ja neljapäeval 10‒19. Tutvuda saab suisa üle saja seeneliigiga. Väljapanekus on sirmikuid, riisikaid, kuke- ja kärbseseeni, puravikke, pilvikuid ja teisi kübarakandjaid. Kõik liigid on välja pandud nn sugulusprintsiibil. Vastuse saab ka küsimusele, kas seen sünnib süüa või mitte: vastava sümboli leiab seene nimetuse juurest. Näitusel jagatakse nõuandeid, et seenelkäik õnnestuks, ning õpetusi, kuidas eristada söödavaid ja mürgiseid seeni. Sisse pääseb muuseumipiletiga, mis maksab täiskasvanutele 4 eurot, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot.

Teadusnäituse „Arhitekt Ämblik ja insener Mutt“

Energia avastuskeskus ootab uuele teadusnäitusele „Arhitekt Ämblik ja insener Mutt“. Näitusel saab uurida, kuidas erilaadsed loomad, sh linnud ja putukad oma kodusid ehitavad ning milliseid inseneri- ja matemaatikateadmisi võiks inimesed neilt õppida. Võimalus on pugeda muti käiku, ehitada kurepesa, kanda teokarpi, olla mesilane kärjes või tunda end kärbsena ämblikuvõrgus. Energia avastuskeskus asub Tallinnas Põhja pst 29 ning on lahti E‒R 10‒19 ja L‒P 11‒19. Näitusele pääseb keskusepiletiga.

Energia avastuskeskus

Teabepäevadel tutvustatakse erisuguseid õppevahendeid ja võimalusi, sh interaktiivseid lahendusi. Üks selline on keskkonnakompass, mis aitab õppida kooslusi ja liike, kavandada loodusretki ning luua loovtöid (vt www.keskkonnakompass.ee/et)

Keskkonnahariduse edendajad kutsuvad teabepäevadele

Keskkonnaamet alustas möödunud nädala algul Eesti eri paigus infopäevi, et tutvustada keskkonnaameti, RMK ja teiste keskkonnaharidusedendajate keskkonnaharidusprogramme, looduskeskusi ning võimalust kutsuda spetsialiste õppeasutustesse esinema. Teabepäevad on mõeldud lasteaia-, klassi- ja loodusainete õpetajatele, koolijuhtidele, õppejuhatajatele, huvijuhtidele ja teistele huvilistele.

Infotuur lõpeb selle nädala neljapäeval, 17. septembril, mil käiakse Raplamaal, Hiiu- ja Saaremaal. Täpsema info toimumiskohtade ja -aja kohta leiab keskkonnaameti lehelt.

Tänavu keskendutakse Euroopa sotsiaalfondi toel valminud õppevahenditele ja -materjalidele. Näiteks saab tutvuda ehtsaid sõnnikunäidiseid sisaldava rannaniidukohvriga, kõneleva pliiatsi abil mängitava Lotte loodusmänguga, korduskasutatava savimaja mudeliga, õiglase kaubanduse teemalise lauamänguga ning säästlikku tarbimist propageeriva mänguga. Kõiki neid õppevahendeid saab lepingu alusel keskkonnaametist tasuta laenutada. Ühtlasi räägitakse uutest keskkonnaõpet toetavatest e-lahendustest, mida igaüks võib vabalt internetis kasutada: keskkonnakompass, avastusrada ja e-Loodus. Esitletakse ka filmiklippe, mis aitavad õpetajatel keskkonnateemasid selgitada.

Keskkonnaamet

Middendorff 200

Eesti soost akadeemiku Alexander Theodor von Middendorffi 200. sünniaastapäeva konverents ja kontsert toimub 18. septembril Hellenurmes. Päev algab kell 12 mõisapargis käiguga perekonnakalmistule ning seejärel minnakse Lustimäele piknikule. Konverents algab kell 14 Hellenurme veskimuuseumis. Ettekande teeb teadusloolane Erki Tammiksaar, kes on põhjalikult uurinud Middendorffi panust ja kirjutanud sellest kaks raamatut. Samuti võtavad sõna Terje Lõbu TÜ muuseumist, Ülle Jäe ERM-st ja endine Tartumaa muuseumi töötaja Anneli Aan. Muusikalist elamust pakub kell 16 kammerduett: Mati Turi (tenor) ja Martti Raide (klaver).

Sünnipäeva puhul pakutakse kõigile kohvi ja kooki ning tutvuda saab veskitööga. Üritus on tasuta, teavet ja registreeruda saab e-posti teel mae@veskimuuseum.ee, terje@palupera.ee või telefonitsi 520 5142.

Koristuspäev Eesti-Läti piiriala rannikul

Laupäeval, 19. septembril korraldatakse rahvusvahelise ranna-alade koristuspäeva raames Eesti-Läti piirialal Treimanis (Eesti) ja Ainažis (Läti) talgud. Pärast ühist rannakoristust saab Ainažis ehitada liivakujusid koos tuntud liivaskulptuuride meistrite Inese Valtere (Läti) ja Henry Timuskiga (Eesti). Päeva lõpetab ühine supisöömine ja Silver Sepa kontsert Ainaži rannal.

Tallinnast, Tartust ja Riiast sõidavad üritusele ja tagasi tasuta bussid, mis huvi korral peatuvad ka Pärnus, Viljandis ja Kilingi-Nõmmel. Kõik päeva tegevused on tasuta, kuid vaja on enne registreeruda internetilehe kaudu. Samalt veebilehelt leiab ürituse kohta ka rohkem teavet.

Metsanduspäev Järvamaal

Järvamaal Rassi ja Tõrvaaugu kandis toimub 19. septembril metsanduse väliseminar. Buss väljub kell 10 Paide kultuurikeskuse parklast ning 10.15 Türi kultuurikeskuse parklast, tagasi Paidesse jõutakse hiljemalt kell 17. Päeva jooksul tutvutakse pärandkultuuriobjektidega, Triinu Keevendi juhendusel matkatakse Vanapagana õpperajal ning osaletakse Tõrvaaugu metsa- ja matkapäeval. Tõrvaaugu üritusel on kohal seenetark, näha saab ka tõrvaajamist ning võtta osa muudest metsandusega seotud tegevustest.

Väliseminaril saab osaleda tasuta, kuid palutakse end varem kirja panna: Piret.Eensoo@keskkonnaamet.ee või keskkonnaameti Türi kontori referendi telefonil 384 8688. Osalejate arv on piiratud.

Keskkonnaamet

Täna algas Matsalu loodusfilmide festival

Kolmeteistkümnendat korda toimuv Matsalu loodusfilmide festival vältab kuni pühapäevani, 20. septembrini. Filme näidatakse Lihula kultuurikeskuses ja Lihula mõisas, Haapsalu kultuurikeskuses ja Ilona imedemaa kinosaalis ning Tallinna loomaaias. Sel aastal võistlevad filmid kahes kategoorias: loodus (A-kategooria) ning inimene ja loodus (B-kategooria). Võistlevad filmid linastuvad eestikeelse tõlkega, ülejäänud on originaalkeeles ja ingliskeelsete subtiitritega. Vaata filmikava ja teavet festivaliga seotud ürituste kohta MAFFi veebilehelt.

Matsalu loodusfilmide festival propageerib looduslähedast ja säästvat elulaadi ning õhutab austama põlisrahvaste sügavalt loodusega seotud traditsioone. Peale filmisõprade ja filmitegijate oodatakse festivalile loodusfotograafe ja -fotohuvilisi. Uudistada saab loodusfotonäitusi ning osaleda fotopäeva üritustel: toimuvad töötoad, harivad ettekanded, uusimate foto- ja videoseadmete esitlused.

MAFF

Terioloogia sügiskoolis räägitakse looduse kriisiabist

Eesti terioloogia selts kutsub sügiskooli 18.‒20. septembril Pärnumaal Särghaua õppekeskuses. Tänavune teema ‒ looduse kriisiabi ‒ on ajendatud ohjeldamatutest taudidest, hädapäästmist vajavatest liikidest ja muudest metsloomadega seotud loodusõnnetustest.

Osavõtt sügiskoolist maksab 30 eurot. Tulekust tuleb teada anda e-posti teel raidokont@gmail.com. Et end registreerida, tuleb saata nimi, kontaktandmed ning info tasumise kohta. Teavet leiab ka ürituse Facebooki-lehelt.

ETS

Ornitoloogiaühingu viuõhtud

Aasta linnud viud on kõne all mitmel järjestikul loodusõhtul Tartus ja Tallinnas. Lähim jutuõhtu on järgmise nädala teisipäeval, 22. septembril Tallinnas loomaaias algusega kell 18. Ülo Väli räägib sellest, kui rikkalikult leidub viusid laias maailmas ning kui põnev ja eripalgeline on nende käitumine. Samal teemal ilmus tema kirjutis ka Eesti Looduse värskes septembrinumbris. Viuõhtute kohta vaata lisaks aasta linnu kodulehelt.

EOÜ

Roheviku foorum Eesti maaülikoolis

Eesti maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1a) peetakse 24. septembril Roheviku foorumit, kus arutletakse selle üle, kuidas planeerida elamisväärset ja kohanduvat elukeskkonda. Nüüdisaegse elukeskkonna loomisel tuleb silmas pidada nii rahvastiku rännet, eri kultuuritausta, ealisi iseärasusi ning keskkonna ja ressursside mõistlikku tarvitust. Foorumi teemad on jagatud kolme valdkonna vahel: tark ja koostööaldis haldus, ressursside kasutus, sotsiaalsed protsessid. Töökeel on inglise keel. Lektoriteks on nii Eesti kui ka välismaa tunnustatud eksperdid. Täpsemalt vaata foorumi veebiväravast.

EMÜ

Teadlaste öö festival

Baltikumi suurim teadussündmus teadlaste öö festival leiab aset 20.‒25. septembril. Tänavu toimub üritus juba kümnendat korda. Juubelifestivali raames on huvilistel võimalus osa saada üle 400 teadussündmusest peaaegu poolesajas paigas üle Eesti. Kohalike tipptegijate kõrval võtavad festivalist osa spetsialistid USA-st, Lätist, Venemaalt, Poolast ja Ukrainast.

20. septembril on isetegijate mess „Tartu Mini Maker Faire“, kus saab kaasa elada uudsetele ideedele ja leiutistele ning ka ise midagi vahvat meisterdada. 23.‒25. septembril korraldatakse rahvusvaheline teadusteatrite võistlus „SSIC 2015“. Nädala jooksul peetakse hulganisti loenguid koolides ja mitmesugustes keskustes. Põhipäev on 25. september, mil saab hilisõhtuni uudistada teadust ja teadmisi populariseerivaid paiku. Vaata täpsemat festivali veebilehelt.

 MAAILMAST

Üks suuremaid ohte rändlindudele on tuulefarmid (foto: Ahmed Waheed / BirdLife)

Rännates energialabürindis

Käes on linnurännete aeg: miljonid linnud siirduvad Euroopast Aafrikasse. Üks olulisemaid rändeteid kulgeb üle Lähis-Ida ja Ida-Aafrika, sealhulgas üle Punase mere ja Suure riftioru. Sel teel ootab neid arvutu hulk ohte, millest tähtsale kohale on tõusnud suured relvakonfliktid mitmes riigis. Ent alles on ka kõik muud ohutegurid: puhkepaikade kadu, ebaseaduslik jaht ja saastatus. Üha kasvav oht päris mitmes aspektis on ka arenev energeetika.

Halvasti paigutatud elektriliinide ja rändeteel asuvate tuuleparkide tõttu võib linde hukkuda lausa hulgi. Eriti ohustatud on nn liugrändurid, kes kasutavad tõusvaid õhuvoole ja lauglevad pärast kõrgusse tõusu liikumatute tiibadega allapoole ega kasuta aktiivselt tiibu nagu sõudlendu harrastavad liigid. Selle iseärasuse tõttu peavad nad rändama maismaa kohal ja satuvad n-ö pudelikaeltesse, nagu näiteks Punase mere piirkond. Sellistes kitsastes koridorides tekivad omamoodi liiklusummikud ja lohakalt paigutatud energiataristu võib teha rohkesti kurja. Vähe sellest: Aafrikas arendatakse mitmel pool bioenergeetikat, mis sageli tähendab uusi võõrliikidest puu- ja õlikultuuride istandusi. Need röövivad lindudelt traditsioonilisi talvitusalasid. Nii on juhtunud näiteks Kenyas, Ghanas, Mosambiigis ja Tansaanias.

Kõik see on andnud ÜRO keskkonnaprogrammile UNDP ja üleilmsele keskkonnafondile GEF põhjuse algatada liugrändurite projekt MSB, mida viib ellu linnukaitseorganisatsioonide liit Birdlife International. Koostööd tehakse 11 riigiga; need on Djibouti, Egiptus, Eritrea, Etioopia, Jeemen, Jordaania, Liibanon, Palestiina, Saudi Araabia, Sudaan ja Süüria. Projekti eesmärk on tagada, et energiaarendusi kavandades ja ellu viies oleksid ohud lindudele võimalikult väikesed. Esimesi tulemusi on saavutatud Sudaanis: riigi tähtsaima sadama Port Sudani elektriliin, mis oli hukutanud sadu või lausa tuhandeid niigi ohustatud raipekotkaid, on asendatud kaabliliiniga. Tihe koostöö käib Egiptuse uue ja taastuvenergia ametiga. Koostöös Kenya linnukaitsjatega õnnestus peatada 50 000 hektari lageraie väärtuslikus loodusmetsas, tähtsaks linnu- ja loodusalaks nimetatud Dalatcha piirkonnas. Seal kavatseti hakata tootma biodiislikütust Euroopa turgude jaoks. Aga tööpõld on veel ulatuslik.

Birdlife/Uudistaja

Selline vaade Fääride sügavatele fjordidele on praegu päris tavaline: väga sageli võib näha lõhekasvanduste sumpasid. Foto on tehtud juuli alguses Vestmanna linna juures (foto: Toomas Jüriado)

Venemaa-vastased sanktsioonid on Fääridele väga kasulikud

Taani autonoomse piirkonna Fääri saarte majanduse tugisammas on ikka olnud kalandus, aga selle sisu on viimastel kümnenditel suuresti muutunud: varem andis põhiosa kalapüük ja sel moel saadud tooraine töötlemine, ent nüüd on tohutult suurenenud kalakasvanduste, esmajoones lõhefarmide osakaal. Praeguses olukorras on sellele suunale tohutut hoogu andnud EL ja teiste riikide sanktsioonid Venemaa vastu. Näiteks saarestiku suurima kalandusfirma Bakkafrosti aktsiad on aastaga kallinenud umbes 100%.

Euroopa Liidu riikide kõrval on Vene-vastaste santsioonidega ühinenud ka Norra ja Island, kuid Fäärid on kala väljavedu Venemaale olulisel määral suurendanud. Tegelikult algas kasv juba enne seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi. Bloombergi andmetel kasvas Venemaa osa Fääri saarte lõheekspordis 2012. aasta 8,4 protsendilt 2014. aasta 17 protsendini. Kalasaaduste väljavedu hõlmab Fääride ekspordist 98% ja see on sel aastal suurenenud 12%. Bakkafrosti väljaveost on Ida-Euroopa osa tänavu teises kvartalis 53%, mullu samal perioodil ainult 5%, kusjuures venelased on valmis maksma Fääri saarte lõhe eest rohkem kui Euroopa riigid.

Barents Observer / Uudistaja

Portugali transpordikorraldajate suur eeskuju on Silicon Valley transpordiameti VAT rakendatav ideaalilähedane, aga aina edasi arenev liikluskorraldus. Foto on tehtud ühel Santa Clara tänaval (foto: Richard Masoner / ELTIS)

Portugal innustab avaliku sektori kestlikke liikumisviise

Portugali valitsus pani avaliku sektori jaoks käima kestliku liikumise programmi, mille eesmärk on hoida kokku 50 miljonit eurot ning vähendada viie aasta jooksul viiendiku võrra liiklussaastet.

Programmi raames innustatakse tööle minema jala või jagama autot: sama autot kasutab mitu töötajat, olgu siis koos või ükshaaval. Samuti õhutatakse vältima mõttetuid sõite, pidades koosolekute asemel tele- või arvutikonverentse. Veel on plaanis kahandada avaliku sektori autoparki, mis praegu on ligi 27 000 sõidukit, ning kasutada vähem saastavaid autosid. Peale suuresti kahanevate kulude loodetakse muutuste tulemusena vähendada kasvuhoonegaaside ja pisiosakeste heidet ning mürasaastet.

ELTIS / Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

Kärt Jänes-Kapp
09.01.1960 – 10.09.2015

10. septembril lahkus meie seast toimetaja ja teadusajakirjanik Kärt Jänes-Kapp. Ta töötas pikki aastaid ajakirja Horisont humanitaariatoimetaja, peatoimetaja ja tegevtoimetajana ning oli raamatu- ja õpikutoimetaja kirjastuses Koolibri. Kärt oli ka Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juhatuse liige.

Kärt Jänes-Kapp lõpetas Tartu ülikooli ajaloo teaduskonna 1983. aastal. Studeerimise ajal oli ta oma kursuse vanem. Sellele kursusele olid sattunud mitmed inimesed, kes hiljem oluliselt Eesti elu mõjutasid ja siiani mõjutavad, teiste hulgas Mart Laar, Mart Kalm, Lauri Vahtre, Küllo Arjakas ja Eero Medijainen. Kui Kärt oma punaste kaantega cum laude diplomiga ülikooli peaukse sammaste vahelt välja astus, oli ta oma sõnade kohaselt valinud akadeemilise ajaloolase karjääri. Kui Horisondi toimetuses tekkis vajadus leida uus humanitaariatoimetaja, ei suutnud ta pakkumisele vastu panna ja valis teaduse tegemise asemel teaduse populariseerimise. Ehk oli põhjus geenides või siis koduses kasvatuses. Kärdi isa Harri Jänes oli aastakümneid üks tuntumaid arstiteaduse populariseerijaid Eestis, ka oli ta ajakirja Horisont omaaegse kolleegiumi liige. Seega oli Kärt Jänes-Kapp sisuliselt teise põlve horisontlane.

Ajakirja Horisont toimetusse asus Kärt Jänes-Kapp humanitaariatoimetajana tööle 1989. aastal, aastast 2002 oli ta Horisondi peatoimetaja ning viimastel aastatel tegevtoimetaja. Seega oli tema elu ümmarguselt veerand sajandit väga tihedalt seotud ajakirjaga Horisont. Kui arvestada tõsiasja, et tuleval aastal tähistab Horisont oma 50. ilmumisaastat, siis poole sellest ajast oli toimetuses olulisel kohal Kärt Jänes-Kapp.

Toimetaja töö ajakirja juures pole kaugeltki üksnes tekstide kohendamine. Toimetaja on ajakirja hing, temast sõltub autoritering, temast sõltub kõige üldisemalt nimetades toimetamiskultuur, temast sõltub ka see, kuidas ajakiri välja näeb ja kas ta on lugejate jaoks köitev ning mõistetav. Toimetajaks ei sünnita, vaid toimetajaks saab kasvada. Kärt Jänes-Kapp oli kasvanud toimetajaks par excellence. Kui ühe või teise teksti autor lubab endale väikest lohakust, siis toimetaja seda lubada ei saa, sest tema on viimane instants enne trükikoda, enne lugejat. Kärt Jänes-Kapi panus Horisondi toimetamiskultuuri hoidmisel ja arendamisel on erakordne. Kärt suutis, kohati väga rasketes oludes, anda maksimaalse panuse Eesti ainsa omamaise teadust populariseeriva ajakirja Horisont traditsioonilise näo säilitamisse. Maksimalistliku pühendumisega toimetas ta ka raamatuid ja õpikuid.

Ajakiri ja selle toimetus on nagu habras elusorganism, mis lakkab töötamast, kui hääbub kommunikatsioon siseringis ja puudub tagasiside väliskeskkonnalt. Toimetajana jõudis Kärt Jänes-Kapp pöörata tähelepanu kõikidele aspektidele, et toimetus töötaks nagu terve elusorganism. Kärdil oli muu hulgas eriline soov ja oskus auväärsete klassikute kõrval esile tõsta noorte tegijate uudishimu ja energiat. Ikka kestlikkuse ja Eesti asja nimel.

Kui Horisont hakkab algaval uuel aastal tähistama oma 50. ilmumisjuubelit, tuleb tööd jätkaval toimetusel ikka ja jälle suures kurbuses, aga sügava tänutundega meenutada ajakirjale tänase näo andnud toimetajat. Vaimses mõttes on ta siiski tänaste tegijate hulgas, sest toimetajatööd, mis ühepäevaliblikate puhul jääb enamasti anonüümseks, pole pika traditsiooniga väljaannete puhul võimalik kuhugi peita.

Ajakiri Horisont
MTÜ Loodusajakiri
Eesti Teadusajakirjanike Selts

Koostöös Keskkonnaajaloo Keskusega (KAJAK) valminud septembrikuu Horisondi erinumber keskendub keskkonnaajaloo teemadele. Tavapärasest kolmandiku võrra paksema ajakirja kaaneloos „Antropotseen- inimeste ajastu“ kirjeldab TÜ semiootik Kati Lindström koos TLÜ professori Tiiu Koffiga, kuidas inimene on kas tahtlikult või eneselegi teadmata muutunud meie koduplaneedi biokeemiliste ja ökoloogiliste protsesside põhiliseks mõjutajaks. Küttesüsteemid, tuumaenergia, näiliselt piiritu tehnika areng ja tööstuslik suurpõllumajandus märgivad inimkonna ajaloos ajastut, kus inimene ei pea enam kohanema Maa keskkonnaga, vaid vastupidi – keskkond peab kohanema inimesega ning kohanemiseks vajalik kiirus on järjest peadpööritavam.

TLÜ ajaloolane Priit Raudkivi võtab aga fookusesse „Kliima ajaloo kujundajana“. Nimelt on kliima kui faktor ajaloos alati kohal. Iseasi on see, millised on meie võimalused ja ka soov sellega minevikku lahti mõtestades arvestada. Kui aastakümneid tagasi põhjendati Minose kultuuri, Vana-Egiptuse riigi või maiade tsivilisatsiooni kadumist eeskätt inimfaktoriga, siis tänapäevased uurimistööd seostavad nende iidsete kõrgkultuuride kadumist hoopis kliimamuutustega.

„Ajaloolasele keskkonnamätta otsas“, professor Ulrike Plathile on „Õunad kui ajaloo peegel“. Tuleb välja, et õunad pole mitte osa Eesti veripunasest ajaloost, vaid nad on ka selle roheline peegel, milles näeme muutuvaid arusaamisi kolonialismist, tervisest, kultuuriülekandest, biokultuurilisest mitmekülgsusest ning inimeste ja taimede vahelistest suhetest.

Teema „Kõhuussid, katk ja kasvajad. Tervis keskkonnaajaloos“ käsitlemisel tõdevad Kati Lindström ja Stockholmi Karolinska ülikooli haigla kopsupatoloog Cristian Ortiz Villalón, et inimesed sõltuvad keskkonnast nii haiguste saamisel kui ravil. KAJAK-i koordinaator Kadri Tüür ja Evelyn Fridolin uurivad loos „Vetevõrk liikumisteena“ lähemalt, kuidas on meie veeteid, kes seda on teinud, mis eesmärkidel seda on tehtud ja missugused huvid on selle käigus põrkunud.

Nii mõndagi üllatab TÜ ajaloomuseumi teadusdirektori Lea Leppiku kirjutisest „Fekaalid rahaks Tartu näitel“ välja kooruv tõdemus, et 20. sajandi alguse Tartu fekaalimajanduse liikumapanevaks jõuks polnud mitte niivõrd sanitaarsed kaalutlused, kuivõrd majanduslik kasu.

Ulvar Käärt külastas kliimauurija Andres Tarandi kodukabinetti, kus too on vaikselt töötamas uue trombidest pajatava raamatu kallal. Andres Laani ja Jaan Aru teemaks on seegi kord “Mõtlemise masinavärk”, täpsemalt “Tõlketöö aju ja maailma vahel”. Selgub, et kui kurti on võimalik tehiskõrva tööd ajuga ühitades kuuljaks muuta ning sarnaselt ka tehiskätt liikuma panna, siis aju ennast tunneme veel liiga vähe, et selle haiguste vastu midagi ette võtta. Tunneme küll mingil määral tõlkeprotsesse aju ja välismaailma vahel, ent oleme kaugel sellest, et mõista aju sees toimuvat tõlketööd.

Uurime, milliseid esmaseid muutusi on tekitanud mullu detsembris Taani väinade kaudu Läänemerre voolanud ajaloo üks suuremaid soolase ja elustavalt hapnikurikka vee koguseid, ja kuidas hea uni võib olla võluvitsaks nohu vastu, mis meid just praegusel ajal kummitab. “Üksainus küsimus” vaatleb maailma eri nurkade keskkonnaajaloolastelt, milliseid keskkonnajaloo teemad on nende kodupiirkonnas kõige aktuaalsemad. Jätkub “Kosmoseroonika”, “Sõna loos” otsib Peeter Päll sõna “keskkond” päritolu, “Eesti asjas” kirjeldab Kaarel Tarand ühe 19. sajandist pärit Emma tugitooli tervisvetele saatmise lugu. “Arhiivi aare” käib meetrikaraamatu abil Lääne-Nigulas katku jälgedeil, Cristian Ortiz Villalón, Kati Lindström näitavad lugejale ohtlikku asbestikiudu kopsus ja “Igameheteadus” kutsub kuulama nahakhiiri.

Nuputamiseks “Auklik aritmeetika” ja “Arva ära! Maadeuurijate eri”.

Telli ajakiri siit
Saadaval ka e-ajakirjana

Täna, 21. septembri saates “Osoon” kõlas Eesti Looduse lugejamängu esimene küsimus. Vaata saadet ja saad teada, mis on esimene küsimus! Osooni saab järelvaadata sulle sobival ajal, kliki siia.

Ootame vastust hiljemalt 10. oktoobril e-posti aadressil osoon@loodusajakiri.ee või posti teel Eesti Loodus Veski 4 Tartu 51005

Auhinna loosime välja õigesti vastanute vahel ning võitja teeme teatavaks 19. oktoobri saates. Ühtlasi avaldame sellel kuupäeval küsimuse, vastuse ja auhinnasaaja siinsel veebilehel.

Mis on Eesti Looduse lugejamäng?

Metsa osatähtsus (%) Viru raba pindalast eri aegadel (allikas: Eesti Loodus)

Eesti Looduse septembrinumbris kirjutab Tallinna ülikooli ökoloogiainstituudi maastikuökoloog Laimi Truus Viru rabast, mis ei olegi nii esinduslik, kui reklaamides kirjutatakse.

Lahemaa rahvuspargis paiknev Viru raba on hea ligipääsetavuse tõttu Põhja-Eesti kõige menukam raba. RMK andmetel käib seal aastas ligi 20 000 inimest.  Rappa kutsuvates reklaamtekstides leiab sageli, et tegu on tüüpilise kidurakasvuliste mändidega rabaga. Tegelikkus on aga teistsugune: nii laugaste ümbruses kui ka raba servaaladel kasvavad tihedad kõrged männid.

Millest tuleneb selline metsastumine?  Kas Viru raba tuleks korda teha? Loe lähemalt Eesti Looduse septembrinumbrist.

 
Enigma uue vooru “Auklik aritmeetika” ülesanded on taas HORISONDI trükinumbris ja e-ajakirjas.

Vastuste ärasaatmise tähtaeg on 10. oktoober 2015.

Lahendused saata ELEKTROONILISELT Tõnu Tõnsole e-aadressil tonu@mathema.ee või aadressil MTÜ LOODUSAJAKIRI (ajakiri HORISONT), Endla 3, Tallinn 10122.

2015. aasta parimale nuputajale auhinnaks 100 euro eest raamatuid Tallinna Ülikooli kirjastuselt. Vooru võitja võib valida endale kingituseks raamatu sarjast “Looduse raamatukogu” – valikuga on võimalik tutvuda http://www.loodusajakiri.ee.

Võitja selgitamisel liidame kuue vooru punktid. Nende võrdsuse korral arvestame voorude tulemusi – esimesi, teisi jne kohti. Kui võitja ka sel viisil ei selgu, tõmbame loosi.

Vooru „Tehted ladina ruutudes” tulemused

Neljandas voorus tuli lahendada neli ülesannet. Esimene, teine ja kolmas ülesanne andsid ühe punkti, neljas ülesanne andis kaks punkti. Kõik neli ülesannet lahendasid õigesti ja 5 punkti teenisid Vladimir Jaanimägi, Toomas Lausmaa, Priit Meos, Allar Padari, Jaanika Raik, Meelis Reimets, Margot Sepp, Anti Sõlg, Rein Tikovt, Kuldar Traks, Martiina Viil ja Kevin Väljas. Neljanda vooru auhinna võitis Jaanika Raik. Palju õnne!

Võitja saab tutvuda sarjas „Looduse raamatukogu” ilmunud raamatutega veebiküljel http://www.loodusajakiri.ee ja anda oma eelistusest teada toimetuse telefonil 610 4105.

 
Kõigil ajakirja toetajatel on võimalik väljendada oma meelsust, tellides Horisondi aastaks 2016, mille vormistamiseks klikkige siia.

Keskkonna investeeringute keskus vähendab järgmisel aastal MTÜ Loodusajakirjale antavat toetust 50 protsendi võrra ning toetuseta jääb ka järgmisel aastal juubelit tähistav ajakiri Horisont.

VAATA KLIPPI ERR-i Uudistes

Autor: Gerli Nõmm

Piiratud eelarve tingimustes peab keskkonnaministeerium järjepidevuse tagamiseks kõige olulisemaks toetada jätkuvalt 1933. aastast ilmuvat Eesti Loodust ja 1929. aastast välja antavat Eesti Metsa. Minister Marko Pomerants põhjendas “Aktuaalsele kaamerale” otsust vajadusega suunata enam ressursse laste ja noorte keskkonnateadlikust tõstvate tegevuste toetamiseks.

“Küsimus on selles, kuidas seda raha kõige mõistlikumalt kasutada, et kui me täna oleme euroliidu rahade eest ehitanud hulga loodusmajasid, neid renoveerinud, siis on põhimõtteliselt kaks võimalust, kas suunata küllaltki suur raha sellest ühe täiendava ajakirja tootmiseks ja minna pärast raamatukokku neid lugema või saata need samad lapsed ja veel rohkem lapsi nendesse loodusmajadesse tegelikku loodusharidust saama,” lausus Pomerants.

Horisondi peatoimetaja asetäitja Ulvar Käärti sõnul teeb toimetus kõik endast oleneva, et ajakiri ka järgmisel aastal edasi ilmuks ning hetkel otsitakse alternatiivseid rahastamismudeleid.

“Arvestades seda, et horisont ei ole puhtalt keskkonnateadlikkuse tõstmisele suunatud väljaanne või loodushariduse suunitlusega, siis see on teema. Horisondi saatus võiks minna sama hästi korda ka näiteks kultuuriministeeriumile või siis haridus-ja teadusministeeriumile, millega ta otse haakub,” arvas Käärt.

Käärti sõnul moodustavad suurema osa ajakirja eelarvest honorarid autoritele ning toimetajatele, seega ei annaks märkimisväärset kokkuhoidu ka näiteks paberväljaandest loobumine. Järgmisel aastal saab ajakiri Horisont 50-aastaseks, ajakirja tänane tiraaž on 4000 eksemplari ja lugejaid 20 000.

Horisondi tellimiseks klikkige siia.

Puukborrelioosi koduse kiirtesti võitjad 39 nädalal: Mett Mario, Asi Allar, Kullasepp Katrin, Reimann Voldemar.

UUDISTAJA

30. september  2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Mets: metsanduspersoonid, -sündmused ja -paigad

Eesti Metsa sügisnumbris on lugusid värvikatest metsanduspersoonidest, aga ka olulistest metsandusüritustest ja -paikadest nii nüüd kui ka minevikus. Põhiloo peategelane on Tõnis Mändla, 2015. aasta metsamajandajate konkursi võitja. Reportaažis „Metsamehe jälgedes – Jaan Tiivoja“ tutvustatakse legendaarset metsameest, kes praegugi, üle kaheksakümnesena, on vaimuerk ja täis energiat. Seekord saab ajakirjast lugeda ka usutlusi noorema põlvkonna arboristi Erik Ristiga ning RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammoga. Metsandusloolase Toivo Meikari artikkel viib meid ajaloolisele Lipstu nõmmele Raplamaal ja valgustab selle looduskaitseala intrigeerivat, üle 150 aasta pikkust kujunemislugu. Jürgen Kusmini kirjutis kõneleb pärandkultuuriobjektidest metsas ja sellest, kuidas neid metsatöid tehes säästa. Ain Alvela valgustab Kehra paberivabriku arengut, Ulvar Käärt käsitleb marja- ja seenekorjamise suundumusi ning Kristiina Viiron vastakaid arusaamu metsaraiest. Numbri viimane artikkel kõneleb Pärnu Waldhofi tselluloosivabriku hiilgavast, kuid lühikeseks jäänud ajaloost. See 20. sajandi alul rajatud tööstusettevõte oli kogu tollase Vene impeeriumi suurim. Aga 100 tagasi, 20. augustil lasti tööstuskompleks polkovnik Rodzjanko korraldusel õhku.

Eesti Mets

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Mis saab Horisondist 2016. aastal?

Möödunud nädalal sai teatavaks tõsiasi, et keskkonnainvesteeringute keskus KIK ei rahasta tuleval aastal ajakirja Horisont ilmumist (vt lähemalt http://uudised.err.ee/v/eesti/b0978d29-eebc-413e-ac4d-e0206b561748/ajakiri-horisont-jaab-noorte-keskkonnateadlikkuse-tostmise-nimel-toetuseta).

Pärast seda on toimetuse poole pöördnud nii toetuse avaldajad kui ka murelikud lugejad. Viimastele kinnitab toimetus üheselt: see, et jaanuaris Horisont ilmub, on väljapool igasugust kahtlust. Seda lubavad peale toimetajate enda entusiasmi väita ka rohked toetusavaldused.

Meile teeb head meelt, et meie poole on juba pöördunud koostööpartner, kes toetab meid tasuta teenusega. Lugejad saavad aga oma toetust kõige paremini avaldada sel moel, et tellivad Horisondi ka 2016. aastaks.

Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere on tõdenud, et Horisondi kadumine oleks väga suur löök Eesti rahvale. 25. septembri “Aktuaalses kaameras” ütles ta, et Eestis aitavad rahvusringhäälingu kõrval teadlaste sõnumit rahvani viia mitmed populaarteaduslikud ajakirjad. “Neist kahjuks üks, Horisont, on praegu suurtes raskustes. Selle kadumine oleks väga suur löök mitte meie teadusele, kes suudab end tutvustada, kus iganes, vaid Eesti rahvale, kes ei saa enam teada, mida Eesti tippteadus teeb,” nentis Soomere. Soomere komentaar tuleb AK 29. minutil algavas teadlaste ööle pühendatud uudisloos, vt http://etv.err.ee/v/0e529072-2cdb-4919-851f-98b1ffe79cfb.

Horisont

Eesti Looduse lugejamäng saates „Osoon“

Alates 21. septembrist on ETV loodussaates „Osoon“ ka Eesti Looduse lugejamäng. Igal kuul esitatakse eetris üks küsimus hiljuti ilmunud ajakirjanumbri kohta. Esimesele küsimusele tuleb vastus saata hiljemalt 10. oktoobriks e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või aadressil Eesti Loodus, Veski 4, 51005 Tartu. Saadet saab järelvaadata ETV veebilehelt http://etv.err.ee/. Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhind. Võitja tehakse teatavaks 19. oktoobri saates ning ka Loodusajakirja veebilehel www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-lugejamang.

„Osoon“ on eetris esmaspäeviti kell 20.05, kordus teisipäeval ja laupäeval. Aegsasti tasub vormistada ka Eesti Looduse tellimus. Sedagi saab hõlpsasti teha ajakirja veebilehel.

Mullu tõi see foto loomafotode peaauhinna Sven Začekile

Eesti Looduse fotovõistlusele saab fotosid üles laadida veel täna ja homme.

Vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus-2015/.

Kati Lindström räägib järgmisel neljapäeval antropotseenist (foto: http://ut-ee.academia.edu)

Eesti Mets ja Horisont Kukus

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ hakkas Hendrik Relve eelmisel nädalal tutvustama Eesti Metsa uut numbrit ja jätkab sellega ka homme.

Järgmisel nädalal jõuab järjekord ajakirja Horisont septembri-oktoobrinumbrini: Tartu ülikooli teadur ja Rootsi kuningliku tehnikaülikooli järeldoktor Kati Lindström räägib antropotseenist, millest ta on koos Tallinna ülikooli professori Tiiu Kofiga kirjutanud Horisondi keskkonnaajaloo erinumbri kaaneartikli. Küsitlenud on Toomas Jüriado.

EESTI SÕNUMEID 

Tuulepargid on ka Eestis muutunud harjumuspäraseks maastikuelemendiks (foto: Toomas Jüriado)

Ülemaailmne kliimakokkulepe eeldab riikide selgeid kohustusi

Keskkonnaministrite erakorralisel nõukogul Brüsselis otsustati 18. septembril, et Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimiseks on tarvis riikidele panna selged kohustused vähendada kasvuhoonegaase ning luua läbipaistev aruandlussüsteem.

Ülemaailmne kliimakokkulepe saab jõustuda ainult siis, kui selle ratifitseerivad riigid, kelle heide kokku hõlmab enamiku maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest. Praegu hõlmab tulevasse leppesse panuse andvate riikide heide 70% globaalsetest heitkogustest.

Keskkonnaminister Marko Pomerants on samuti kindel, et kliimamuutuste leevendamisega ei saa tegeleda, kui riikidel ei ole selgeid ja mõõdetavaid eesmärke. Pomerants lisas, et kliimamuutuste leevendamise kõrval on tarvis ka kliimamuutustega kohanemise tegevuskava, kuid see ei tohi olla määrav.

Ehkki EL osakaal globaalses kasvuhoonegaaside heites on ainult 9%, on eduka ülemaailmse kokkuleppe sõlmimisel väga määrav EL kui kliimaläbirääkimiste eestvedaja panus. Varem on EL kokku leppinud, et vähendab 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega, saavutab taastuvenergia 27-protsendise osakaalu ja parandab energiatõhusust 27 protsenti.

Eesti on pisut enam kui 20 aastaga vähendanud kasvuhoonegaaside heite poole peale, kuigi meie majandus on kaks korda kasvanud. Taastuvenergia osakaal on Eestis juba praegu 25 protsenti, lähedal Euroopa Liidu 2030. aasta sihile.

Ülemaailmne kliimakokkulepe, mis plaani järgi allkirjastatakse tänavuse aasta lõpuks, peaks tagama kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2050. aastaks vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega. Et leevendada kliimamuutusi, peaksid leppes olema kirjas riikide selged, õiglased, ambitsioonikad ja õiguslikult siduvad kohustused, mis aitaksid saavutada eesmärki hoida üleilmset temperatuuri tõusu alla 2 °C.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Kaader võidufilmist: alligaatoripoeg emaga (allikas: Matsalu loodusfilmide festival)

Matsalu filmifestivali peaauhind läks taas Saksamaale

20. septembril kuulutati Lihulas välja 13. Matsalu loodusfilmide festivali tulemused.

Žürii, kuhu kuulusid seekord Ilias Missyris ja Irja-Leena Eriksson Soomest ning Rein Kuresoo, Maire Toming, Kaari Saarma ja Robert Jürjendal Eestist, otsustas peaauhinna, grand prix’, anda Saksamaa režissööri Zoltan Töröki filmile „The Everglades – rohtunud jõgi“; esimese preemia kategoorias „Loodus“ pälvis samuti Saksamaa film „Ameerika rahvuspargid – Yosemite“ (režissöör Oliver Goetzl) ja kategoorias „Inimene ja loodus“ ameeriklase Timothy Wheeleri linateos „Varastatud“. Sakslaste filmid räägivad filmi pealkirjas mainitud kaitsealustest paikadest USA-s, ameerika režissööri teose teema on ebaseaduslik linnumunade kogumine.

Parima režii auhinnad kuuluvad mainitud kategooriates vastavalt eestlasele Remek Meelele („Emajõe veemaailm“) ja Suurbritannia filmimehele Guy Reidile („Meie planeet“). Parim operaatoritöö ilmnes hindajate kinnitusel filmides „Jääkaru suvi“ (Saksamaa, operaatorid Klaus Scheurich, Matthias Breiter, Alexandra ja Steffen Sailer) ja „Mesipuu saladused“ (Austria, operaatorid Jörg Adams, Roland Breitschuh ja Attila Boa). Žürii andis välja ka neli auhinda ja üheksa kiituskirja, millest ühe pälvis kategoorias „Inimene ja loodus“ võistelnud Rein Marani „Suvisted Tammealusel“.

Esimest korda sai võistlusfilme peale Lihula ja Haapsalu näha ka Tallinnas, nimelt loomaaia keskkonnahariduskeskuses.

www.matsalufilm.ee/ Uudistaja

Tartu ülikoolile antud rahvusvaheline üliõpilaste rahulolu sertifikaat (allikas: TÜ)

Välisüliõpilased hindavad Tartu ülikooli väga kõrgelt

Üle maailma ülikoolide õppeprogramme tutvustav portaal StudyPortals tegi välisüliõpilaste seas tagasisideuuringu, kus hinnati maailma ülikoolide taset välisüliõpilaste vaatenurgast. Väga hea tagasiside Tartu ülikooli kohta tõi Eestisse StudyPortals’i rahvusvahelise välisüliõpilaste rahuloluauhinna.

Suurimale üliõpilaste kogemusi kajastavale veebilehele SteXX.eu kirjutatud tagasiside alusel andsid välisüliõpilased Tartu ülikoolile 10 palli skaalal hindeks 9+.

„Arvestades, et sel aastal otsustas välismaal õppida rekordarv üliõpilasi, on järjest olulisem, et ülikoolid keskenduksid veelgi enam sellele, et tagada õpilastele võimalikult hea kogemus. Tudengid on valivamad selle osas, kuskohas nad soovivad kraadi omandada, ja kaaslaste kogemused mängivad otsuse langetamisel olulist rolli,” rääkis StudyPortals’i tegevjuht Edwin van Rest.

Tartu ülikooli õppeprorektori Mart Noorma sõnul on tagasiside ja selle analüüsimine ülikoolile oluline, sest vaid siis saab üheskoos ülikooli arendada ja kvaliteeti parandada. Noorma lisas, et kõrge hinnang on kiitus tervele ülikooliperele, sest omal nahal õpitu ja kogetu edasiandmine järgmistele potentsiaalsetele välistudengitele on üks ausamaid tagasisidesid, mida anda saab ning mida tulevased välistudengid ülikoole valides ka arvestavad.

Tänavuse StudyPortals’i välisüliõpilaste rahuloluauhinna aluseks on 133 000 arvustust välisüliõpilastelt üle maailma. Auhinnale kandideerimiseks pidid ülikoolid saama rohkem kui 15 arvustust alates eelmisest õppeaastast.

Tartu ülikool / Uudistaja

Mitmel pool Euroopas on biogaasibussid sõitnud juba ammu. Foto on tehtud 2007. aastal Uppsalas (foto: Toomas Jüriado)

Riik toetab biometaani tarvitust ühistranspordis

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal allkirjastas 21. septembril eelnõu, mis toetab biometaani kasutuselevõttu Eesti transpordisektoris. Kohalikust toormest toodetud kütus on majandus- ja taristuministri sõnul oluline Eesti energiasõltumatuse tagamiseks ning biometaani kasutamine ühistranspordis toob puhtama õhu linnades, kus ühistransport läheb üle keskkonnahoidlikumale kütusele.

Algus on juba tehtud: Tartus ja Pärnus tahetakse bussid sellisel kütusel liikuma panna juba ülejärgmisel aastal. Tartus tähendab see 2017. aastal umbkaudu 65 gaasil töötavat bussi.

Eesti on seadnud endale eesmärgi suurendada taastuvenergia kasutust transpordisektoris 10 protsendini aastaks 2020. Seda võib teha ka imporditavate biokütustega, kuid otstarbekam on tarbida kodumaist kütust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb koostööd keskkonnainvesteeringute keskusega, et võtta kasutusele biometaan, mis on keskkonnahoidlikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused. Ühtlasi aitab biometaani tarvitus parandada Eesti energiajulgeolekut.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium / Uudistaja

Mullu sai TÜ Rahvusmõtte auhinna teoloog Toomas Paul (foto: www.eestikirik.ee)

Tartu ülikool kutsub esitama Rahvusmõtte auhinna kandidaate

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Kandidaate saab esitada 30. oktoobrini.

TÜ annab Rahvusmõtte auhinda välja kaheteistkümnendat korda. Kandidaate saavad esitada TÜ nõukogu ja senati liikmed, teaduskondade ja teaduskonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-posti aadressil rektor@ut.ee.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatav 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaastaies pidulikult kätte rahvusülikooli 96. aastapäeval 1. detsembril TÜ aulas.

Varem on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud ning vaimulik ja literaat Toomas Paul.

Tartu ülikool / Uudistaja

Tartu Anne kanal on üks BlueHealth’i projekti haaratud veekogusid (foto: Toomas Jüriado)

Maaülikoolis loodud disain toob eurooplasi veekogude äärde

Eesti maaülikooli maastikuarhitektuuri osakond osaleb võtmepartnerina BlueHealthi projektis, mille eesmärk on uurida EL „sinise infrastruktuuri“ ehk looduslike ja inimtekkeliste veekogude ning inimeste tervise ja heaolu vahelisi seoseid.

EMÜ maastikuarhitektuuri osakonna juhataja professor Simon Belli sõnul on n-ö rohelise infrastruktuuriga seotud palju projekte, ent sinine infrastruktuur on saanud vähe tähelepanu, kuigi inimestel meeldib olla veekogude – mere, järvede, jõgede – läheduses ning harrastada veega seotud tegevusi. Hulk uuringuid on näidanud, et veekogude lähedal elavad inimesed on keskmisest tervemad. Seetõttu on projekti käigus kavas Euroopa linnades järele proovida EMÜ maastikuarhitektuuriosakonnas välja töötatud disaini- ja planeeringulahendusi, mis kutsuvad veekogude juurde, muuhulgas laudteid, linnuvaatlustorne ja ratastooliga ligipääsu võimaldavaid rajatisi.

Kuna projekti fookuses ei ole keskkond, vaid inimeste tervis ja heaolu, on kavas analüüsida veekogude ääres käivate inimeste käitumist ja hinnanguid oma tervisele enne ja pärast neid käike. Eestis on sellised katseobjektid planeeritud Kopli poolsaarele Tallinnas ning Anne kanali äärde Tartus; kummagi katse jaoks eraldatakse kuni 20 000 eurot. Peale selle on kavas luua rajatisi virtuaalkeskkondades ning analüüsida inimeste hinnanguid nendele kolmemõõtmelise digitaalse maastikuteatri kaudu.

„Kui alles paarkümmend aastat tagasi võisid veekogud olla unarusse jäetud, siis viimase aja trend on, et näiteks endised tehaste veega varustamiseks mõeldud kanalid võetakse kasutusele paadikanalitena, mille äärde planeeritakse rajada atraktiivne avalik ruum, nt rekreatiivne jalutusala või kohvikurida – vesi on muutunud väga kutsuvaks,“ kommenteeris professor Simon Bell.

BlueHealth’i projekti on kaasatud üheksa partnerit, nende hulgas eri ülikoolid ja teaduskeskused ning maailma tervishoiuorganisatsioon. Projekti kogueelarve on 5,9 miljonit eurot, millest Eesti maaülikoolile on  eraldatud umbes 850 000 eurot.

Eesti maaülikool / Uudistaja

Kõlakojad Pähni kandi metsas (foto: Tõnu Tunnel / RMK)

Võrumaa metsas avati varjualuseks sobivad kõlakojad

18. septembril avati Võrumaal RMK Pähni looduskeskuse lähedal metsalagendikul kunstiakadeemia üliõpilaste valmistatud puitinstallatsioon, mis koosneb kolmest hiidruuporist. Nendega saab võimendunult kuulata looduse hääli.

Kõlakojad sündisid Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri üliõpilaste esimese kursuse tööna, kui nad püüdsid mõtestada metsaraamatukogu mõistet. Valminud ideekavandite seast valiti välja Birgit Õiguse töö „RUUP“, mille ehitasid augustis Tallinnas EKA töökojas valmis üheksa tudengit. Seejärel transporditi kolm hiiglaslikku kõlakoda Võrumaale.

Kolmemeetrise läbimõõduga kõlakojad pakuvad teelistele kohta, kus mõtiskleda ja omaette olla. RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul sobivad need ka looduses seiklejale peavarjuks ja vähenõudlik matkaline võib neis öögi mööda saata. Kindlasti tasub kõlakodasid uudistades järele proovida nn surround’i heliefekti, mida ruuporid looduses tekitavad, kui on seatud üksteisest õigele kaugusele ja õige nurga alla.

Üliõpilasi juhendasid arhitektuuribüroo b210 arhitektid Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi ja Mari Hunt ning uuskasutusmööblit loova Derelict Furniture’i disainerid Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg. Kõlakodade ehitust finantseerisid RMK ja EKA sisearhitektuuri osakond. Nende avaüritusele aitas kaasa ka kultuurkapital.

RMK/Uudistaja

Tartus juba tavapäraseks näitusepaigaks muutunud Kaarsillal saab praegu vaadata, milliseid ideid on pakutud kaasava eelarve raames (foto: Toomas Jüriado)

Kaasava eelarve ideid tutvustatakse Kaarsillal

Alates läinud nädalast saab Tartu kaasava eelarve ideedega tutvuda Kaarsillal, kus on näitusel 24 ettepanekut. Nende hulgast saavad tartlased valida endale meelepärasemad 5.–11. oktoobril rahvahääletusel.

Tartu eeskujul on kaasavat eelarvet hakanud tegema teisedki Eesti linnad. Abilinnapea Kajar Lemberi sõnul näitab see, et tegemist on õige algatusega, kus inimesed saavad reaalselt kaasa rääkida investeeringute valikul. „Loodan, et tänavu tuleb tartlasi veelgi rohkem hääletama, sest mida rohkem hääletajaid on, seda parem otsus tuleb,“ lisas Lember.

Ideedega saab kuni hääletuse lõpuni tutvuda Kaarsillal ja veebis http://www.tartu.ee/kaasaveelarve. Tänavuste ideede üle saab arutleda reedel, 2. oktoobril kell 16 Sisevete Saatkonnas toimuval arutelul, kus osalevad nii ideede autorid kui ka linnavalitsuse esindajad.

Kokku pakuti tänavu kaasava eelarve raames 57 ideed, millest läbi ekspertide sõela pääses järgmisesse vooru 43 ideed. Juunikuus arutleti ideede üle autorite ja ekspertide osavõtul ning selgus 24 ideed, mis pääsevad hääletusele. 5.–11. oktoobril saab iga tartlane rahvahääletusel hääletada kuni kolme idee poolt. 2016. aastal viiakse ellu vähemalt kaks enim hääli saanud ideed. Hääletada saab iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linn.

Kaasava eelarve eesmärk on parandada kogukondadevahelist koostööd, tutvustada linlastele eelarve koostamise põhimõtteid ning midagi reaalselt teoks teha. Kaasava eelarve ideeks võib olla investeeringuobjekt, mille maksumuse ülempiir on 70 000 eurot. Eesmärk on 140 000 euro eest 2016. aastal ellu viia vähemalt kaks ideed.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

Ruhnu tuletorn (foto: Tuderna–Panoramio/Wikimedia)

Ruhnu 1877. aastal ehitatud tuletorn avatakse huvilistele

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on andnud nõusoleku avada Ruhnu tuletorn, et saare külalised saaksid vahetumalt tutvuda Ruhnu meresõiduajaloo tähtsa ehitisega. Samal ajal jääb 1877. aastal ehitatud tuletorn ka veeteede ameti kasutusse navigatsioonimärgina, et tagada meresõiduohutus. Torni avamine huvilistele ei raskenda majandusministeeriumi hinnangul tema tarvitust meresõiduohutuse navigatsioonimärgina.

Tuletorn antakse Ruhnu vallale kasutustasu eest, mis on 10% Ruhnu vallavalitsuse prognoositud piletitulust ehk 500 eurot aastas. Laekuva tasuga kaetakse osa igapäevaseid tuletorniga seotud kulutusi. Peamised kulud tekivad jooksvast hooldusest ja remondist ning tehnika haldamisest. Ruhnu vallavalitsuse tagada on külastajate ohutus ning mugavused.

Esialgu oli Ruhnu tuletorn puitkonstruktsiooniga, kuid praegune, väidetavalt Gustave Eiffeli projekteeritud metallist tuletorn hangiti Prantsusmaalt Le Havre’ist ning monteeriti 1877. aastal. Läänemere piirkonnas on see tänapäeval ainus säilinud seda tüüpi majakas. Varem on huvilistele avatud Kõpu, Tahkuna, Ristna, Kihnu ja Pakri tuletorn.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium / Uudistaja

TASUB OSALEDA

Foto: Wietze Landman / Birdlife

Euro Birdwatch2015,

linnakaitseorganisatsiooni Birdlife korraldatavad traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad, on eeloleval nädalavahetusel, 3.–4. oktoobril. Esimest korda korraldati seda lindude rändeaja tipp-päevil toimuvat kõigile loodusesõpradele jõukohast üritust 1993. aastal. Tänavu on oodata üle 30 Birdlife’i partnerorganisatsiooni osalust.

Ka Eesti ornitoloogiaühing kutsub sel päeval kõiki õue linde vaatama ning nähtud liike ja lindude ligikaudset arvu kirja panna. Oleks tore, kui andmed edastataks kiirkokkuvõtete tegemiseks juba 4. oktoobril hiljemalt kell 15, kasutades EOÜ kodulehel www.eoy.ee olevat ankeeti. Kes selleks ajaks ei jõua, neilt oodatakse andmeid 8. oktoobriks. Siis võib neid saata ka postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu.

Foto: Toomas Jüriado

Keskkonnaameti selle ja järgmise nädala üritused

Tänane loodusõhtu Türi kultuurikeskuses algab kell 18.30: Kaupo Vipp peab loengu „Tehnilise tsivilisatsiooni kollapsist“. 1. oktoobril kell 16 on Pärnu keskraamatukogus (Akadeemia 3) Riinu Rannapi loodusõhtu „Pärnumaa kahepaiksed – kes nad on ja kuidas neil läheb“, 9. oktoobri loodusõhtul-seminaril kell 14.30 Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28) räägib Helle Väärsi seenemaagiast.

1. ja 2. oktoobril on Valgamaa seenepäevad Otepääl. Neljapäeva hommikul 9.05 sõidetakse Otepää bussijaamast kolmetunnisele seeneretkele, samal päeval 14–18 ja järgmisel 12–18 on seenenäitus Otepää looduskeskuses.

Allikas: eoy.ee

Must-toonekure toitumisolude parandamise talgud

peetakse 9.–11. oktoobril Karula rahvuspargis. Toonelalinnu elupaikades puhastatakse tema toitumisveekogude kaldaid võsast, räägitakse linnust endast ja tema abistamise vajadusest ning tehakse väike matk. Talgutele on oodatud kõik, kel vanust vähemalt 16 aastat. Talgutele registreerumiseks tuleb hiljemalt täna täita EOÜ kodulehel www.eoy.ee/node/866 olev ankeet. Samast leiab ka talgute ajakava ja lisateavet. Osavõtt on kõigile tasuta.

Talgute jaoks on annetusi kogutud EOÜ ja Tartu loodusmaja ühise mälumängusarjaga, Tallinna loomaaias korraldatud fotonäitusega jm. Must-toonekure heaks on endiselt oodatud annetused erikontodele; vt lähemalt EOÜ kodulehelt www.eoy.ee/musttoonekurg.

Foto: Lennart Lennuk / loodusmuuseum.ee

Eesti loodusmuuseum ja TÜ loodusmuuseum

kutsuvad kõiki loodusesõpru ühistööna valminud mobiilirakendusega „Minu loodusheli“ salvestama rändele siirduvate sookurgede hääli.

Sookurgede helivaatluse tegemiseks tuleb esmalt Androidi või iPhone’i nutitelefoniga alla laadida „Minu loodusheli“ rakendus ja registreerida end selle kasutajaks. Siis tasub minna raba- või põlluserva sookurgi otsima ning loodetavasti ei lähe püüdlused luhta. Lindude hääli kuuldes tuleb need salvestada ning panna rakenduse kaudu teele.

Sookurgede helivaatlusi oodatakse kuni 31. oktoobrini. Kõikide sel perioodil rakendusega helivaatluse teinute vahel loosivad loodusmuuseumid välja loodushäältega CD-plaate ja aastasi vabapääsmeid muuseumidesse.

Mobiilirakendus „Minu loodusheli“ on esimene omataoline maailmas, mis võimaldab lindistada loodushääli ning siduda need professionaalse loodusvaatluste andmebaasiga, samuti oma avastusi teistega jagada, saada spetsialistidelt nõu ning eelkõige anda panus Eesti elurikkuse kaardistamisse. Täpsemat infot mobiilirakenduse kohta saab loodusmuuseumide kodulehtedelt: www.loodusmuuseum.ee/app ja www.natmuseum.ut.ee/et/content/nutirakendus-minu-loodusheli.

Rakendus on valminud Euroopa sotsiaalfondi toel.

Turaida loss (foto: Toomas Jüriado)

Looduse Omnibussi kahepäevane retk

3.–4. oktoobril viib Tallinnast Vidzeme kuldsesse sügisesse. Esimesel päeval käiakse Saulkrasti valgetel düünidel, Gauja rahvuspargi maastikel, Sigulda ja Turaida lossis, Kaupo haual Krimuldas ning ööbitakse Cēsises. Teisel päeval saab pärast Cēsist teha tutvust Gulbene raudteemuuseumiga, näha Alūksne ordulossi varemeid ning jalutada romantismistiilis mõisapargis. Retkel antakse hea ülevaade nii salatsiliivlastest, koivaliivlastest kui ka väinaliivlastest, samuti Läti ajaloost; juhendab ajaloodoktor Andres Adamson.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest laupäeval, 3. oktoobril kell 7.30, tagasi Tallinna jõutakse pühapäeval kell 22. Info tel 5647 6297 (Jaan Riis), registreerimine retked@looduseomnibuss.ee.

Foto: keskkonnaministeerium

„Elus loodus pole edevuse doonor“

on Tallinna lennujaama avalikus osas avatud väljapanek, mis juhib tähelepanu ohustatud taime- või loomaliikidest valmistatud toodete ostmise tagajärgedele.

Näitus pandi üles just lennujaama seetõttu, et inimesed toovad heauskselt reisidelt kaasa ohustatud liikidest suveniire ja muid tooteid, teadmata, et see ei ole lubatud või nõuab eriluba.

Euroopas on aastas tuhandeid sedalaadi rikkumisi ja maailmas kümneid tuhandeid. Eestis tuleb aasta jooksul ette keskmiselt 10–20 juhtumit, kus tuleb keelatud tooteid konfiskeerida. Ära on võetud loomade nahku ja nahast tooteid, loomatopiseid ning musta kalamarja. Viimasel ajal on väga sagedaseks muutunud rikkumised ravimite ja kreemidega, mille koostises on ohustatud loomade või taimede osi. Haruldaste liikide ebaseadusliku äri ulatus ja käive on võrreldav narko- ja relvaäriga. Arvatakse, et selles äris liigub aastas miljardeid dollareid ja hävitatakse sadu miljoneid loomi ja taimi.

foto: www.natmuseum.ut.ee

Näitus „Elav Läänemeri“

on alates märtsist mööda Eestit rännates jõudnud nüüd Mulgimaale: 16. septembril avati see Viljandis.

TÜ loodusmuuseumi koostatud näitus tutvustab Läänemere kujunemislugu, iseloomu ning tähtsust inimese elus. Ülevaate saab ka mereelanikest: nii kohalikest loomadest ja taimedest kui ka viimastel aastatel siia jõudnud võõrliikidest. Näituse on koostanud Jonne Kotta, Annelie Ehlvest, Inge Kukk, Veljo Runnel ja Eva-Liisa Orula.

Väljapanek on Viljandis Uku keskuses lahti kuni 16. oktoobrini iga päev 8–22. Varem on see üleval olnud Tallinnas, Rakveres, Tartus, Pärnus ja Haapsalus.

Kahepäevane seminar „Kommunikatsioon looduskaitses ja loomaaias“

peetakse 20.–21. oktoobril Tallinna loomaaia loodushariduskeskuses. Seminari korraldavad Tallinna loomaaed ja Tartu ülikooli semiootikaosakond.

Seminar püüab esile tuua kommunikatsiooni varjatud mõju liigikaitsele, loomaaiabioloogiale, külastajauuringutele, biosemiootikale ja keskkonna kommunikatsiooniuuringutele. Seminari eesmärk on saada kommunikatsiooni võimalustest ja probleemidest parem ülevaade, mis aitaks looduskaitsel ja loomaaedadel paremini toimida.

Kõigil osaleda soovijatel palutakse kirjutada enne 15. oktoobrit aadressil seminar@semiootika.ee. Samale aadressile võib saata ka küsimused.

  MAAILMAST

Tulbisordi The Queen of the Night küütlev värv on tingitud kroonlehtede mikroskoopilistest vaoharjadest, mis põhjustavad valguse difraktsiooni (foto: S. Vignolini / AlphaGalileo

Teadlased uurivad taimede sillerdavate värvuste põhjusi

Ameerika füüsikainstituudi ühe uurimisrühma tähelepanu on keskendunud mõnele väga eriliselt sirendavale taimele. Neid uurides on teadlased jõudnud järeldusele, et põnev värvimäng ei pruugi tekkida pigmentide tõttu, vaid hoopis tuleneda tselluloosi omapärasest struktuurist, mis loob eriliste optiliste omadustega (kroon)lehepinna.

Teadlasi innustas näiteks tulbisort tabava nimega „The Queen of the Night“ (Öökuninganna), mille kroonlehtede sillerdus on lopsakalt sügavpurpurne, kergelt musta varjundiga, aga ka üks Malaisia vihmametsade taim, mille küütlevsinised lehed muutuvad vette kastmisel roheliseks.

Taimede põhilise „ehitusmaterjali“ tselluloosi üksikkihis on ainekiud valdavalt joondunud ühes suunas, rööbiti. Aga igas järgmises kihis võib see orientatsioonitelg mõneti pöörduda ja see kordub kiht-kihilt. Ilmselt annab selline struktuur tselluloosile suurema jäikuse. Teadlasi ei huvitanud aga tselluloosi mehaanilised omadused, vaid see, kas sellise pööratud struktuuri pind võiks tekitada erilisi optilisi efekte.

Arvutis loodi mudel, kus kihtide telge pööratakse paralleelselt tselluloosi pinnaga. Selgus, et selle tulemusena muutub pealispind köbruliseks: moodustuvad nanomõõtudes vaoharjakesed, mille vahekaugus on mõõdetav mikronitega. Just samasugune on ka kõnealuse tulbisordi kroonlehtede pind. Harjakesed murravad valguse mitmeks eri värvi komponendiks ja see annabki särava sillerduse. Sama efekti võib märgata, kui valgustada CD-plaadi mikroõnaraid.

Uuriti ka vee mõju tselluloosi kihtide optilistele omadustele. Suurem hulk vett muutis telje pöördumise harvemaks ning harjakeste vahe suuremaks. Ruumiliselt erinevate vahedega pind osutus vähem sillerdavaks ja peegeldas mõneti suurema lainepikkusega valgust kui ühetaoliste vahedega pind. Peegeldatava valguse lainepikkus nihkus 460 nanomeetrilt 520-le ehk siniselt valguselt rohelisele. See võiks selgitada mõne taime värvusemuutust.

Looduses esinevad difraktsiooniefektiga pinnad vajavad muidugi edasist uurimist, aga juba senisedki tulemused annavad lootust, et nende teadmiste abil võib õnnestuda konstrueerida näiteks sensoreid, mis annavad värvi muutes teada õhuniiskuse muutustest.

AlphaGalileo/Uuudistaja

Monsanto-grafiti (allikas: euractiv.com)

Monsanto kaotas Prantsusmaal kohtuprotsessi

Lyoni apellatsioonikohus on septembri keskel kinnitanud 2012. aasta välja kuulutatud kohtuotsuse, milles USA biotehnoloogiagigant Monsanto leiti olevat süüdi talumehe neuroloogilistes hädades, mis tekkisid sellest, et mees hingas sisse kompanii toodetud herbitsiidi.

Kannatanu Paul François kommenteeris kohtuotsust: „Tuleb välja, et Taavet võib Koljatit võita küll ja ka Monsanto polegi seadustest kõrgemal“. Varem pole sellist protsessi Prantsusmaa kohtutes olnud. Otsuse kohaselt peab Monsanto maksma François’le täiskompensatsiooni.

Mürgistusjuhtum on tegelikult ammune: see juhtus 2004. aastal, kui talumees kasutas oma maisipõllul Monsanto preparaati Lasso. Monsanto väidab siiani, et on süütu ja kõik juhtus ainult talumehe enda vigade ja lohakuse tõttu. Kompanii lubas otsuse kindlasti edasi kaevata. François väitel oli Monsanto tegelikult teadlik preparaadi ohtlikkusest ammu enne, kui see Prantsusmaa turult 2007. aastal kõrvaldati.

Lasso, mille koostisesse kuulub väga mürgine monoklorobenseen, võeti näiteks Kanadas müügilt ära juba 1985. aastal ning keelustati Belgias ja Ühendkuningriigis 1992. aastal.

EurActiv.com/Uudistaja

 LÕPUPILDID

Läinud kolmapäeval, 23. septembril kell 11.21 algas astronoomiline sügis

(fotod: Toomas Jüriado)

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

Septembrikuu ajakirjast saab lugeda lugusid värvikatest metsanduspersoonidest, aga ka olulistest metsandusüritustest ja -paikadest nii nüüd kui ka minevikus. Põhilugu on 2015. aasta metsamajandajate konkursi võitjast Tõnis Mändlast. Tutvustatakse legendaarset metsameest Jaan Tiivoja, kes praegugi, üle kaheksakümnesena, on vaimuerk ja täis energiat. Seekord saab ajakirjast lugeda ka usutlusi noorema põlvkonna arboristi Erik Ristiga ning RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammoga. Metsandusloolase Toivo Meikari artikkel viib meid ajaloolisele Lipstu nõmmele Raplamaal ja valgustab selle looduskaitseala intrigeerivat, üle 150 aasta pikkust kujunemislugu. Jürgen Kusmini kirjutis kõneleb pärandkultuuriobjektidest metsas ja sellest, kuidas neid metsatöid tehes säästa. Ain Alvela valgustab Kehra paberivabriku arengut, Ulvar Käärt käsitleb marja- ja seenekorjamise suundumusi ning Kristiina Viiron vastakaid arusaamu metsaraiest. Numbri viimane artikkel kõneleb Pärnu Waldhofi tselluloosivabriku hiilgavast, kuid lühikeseks jäänud ajaloost. See 20. sajandi alul rajatud tööstusettevõte oli kogu tollase Vene impeeriumi suurim. Aga 100 tagasi, 20. augustil lasti tööstuskompleks polkovnik Rodzjanko korraldusel õhku.

Puukborrelioosi koduse kiirtesti võitjad 40 nädalal:  Pillak Õnne, Tiru Margus, Pärn Kristi, Tagel Liisa. Palju õnne võitjatele!