TIINA ANN KIRSS, KANNI LABI
Mis kutsub meid avama siidpaela või tavalise nööriga kokku seotud vanade kirjade pakki, mille käekirja on pealegi raske lugeda, mille ridadele on kahju teinud kas tavaline või Kölni vesi, ehk isegi pisarad? Või vastupidi: kas tänapäeval sunnib vanavanema kirju kõrvale panema või hoopis hävitama lihtlabane ajapuudus, mitte eetilised kaalutlused? Tolm ja vanad paberid! Mis neist ikka! Korter tuleb tühjaks teha ja müügile panna, maakodu remontida. Kellele seda pahna veel vaja on?
Kirjavahetused kuuluvad koos memuaaride, elulugude ja päevikutega omaelulooliste kirjutiste hulka ning sellistena satuvad ka arhiivide ja teadlaste huviorbiiti. Kirjanduse ja omaelulooliste tekstide uurijale pakuvad kirjavahetused – olgu need „tähtsate“ või harilike inimeste omad – materjali vastamaks mitmesugustele küsimustele, nii kirjavahetajate isikute kui ka tausta kohta. Ajaloolastele, keele- ja kultuuriuurijatele annavad kirjavahetused väärtuslikke andmeid keele muutumise, suulise ja kirjaliku väljendusviisi erinevuste, igapäevaelu detailide, tavade ning institutsioonide kohta, nagu koolid ja vallavalitsused, millega kirjavahetajad kokku puutuvad.